På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.

Sámi skuvlahistorjá 4

Samisk skolehistorie 4

Samien skuvle-vaajese 4

Sámij skåvllåhiståvrrå 4

SÁMI SKUVLAHISTORJJÁ 4 ALMMUHUVVO GOLGGOTMÁNU 7. B. 2010

Ovdasiidogovva Bjørg Monsen Vars bokte

Girjji sáhttá oastit girjegávppis dahje diŋgot Davvi Girji -lágádusas.

Ovdasátni

Sámi skuvlahistorjjá njealját girji álgá artihkkaliiguin ja dokumeanttaiguin dáruiduhttimis ja riiddus oahpahusgiela birra. Dan maŋŋá lea dán girjjis, nu go ovddit girjjiin ge, muitalusat ja muittut sámi ohppiid skuvlla iešguđetlágan beliin. Loahpas leat artihkkalat erenoamášoahpu birra.

Girjji sisdoallu almmuhuvvo maiddái interneahtas, čujuhusas http://skuvla.info. Interneahttaveršuvnnas leat muhtin lasáhusat mat eai čáhkan prentejuvvon girjái.

Girji lea máŋgga olbmo ja ásahusa ovttasbarggu boađus. Mii háliidit váimmolaččat giitit buohkaid, geat leat searvan dán bargui; čálliid, muitaleddjiid, jorgaleddjiid, korrektuvrralohkkiid, govvideddjiid, dáiddáriid ja lágádusa, girjerájuid, arkiivvaid, museaid ja skuvllaid bargiid. Erenoamážit giitit ásahusaid mat leat ruhtadan almmuheami. Daid gávnnat girjji loahpas.

Dáinna mii leat viiddidan sámi skuvlahistorjjá kártema ođđa guovlluide ja fáttáide. Dattetge lea dan mađe mii báhcá ahte mii áigut ráhkadit unnimusat vel ovtta girjji. Danin mii ain háliidit eanet muitalusaid ja dokumeanttaid.

Mii sávvat maiddái ahte sáddebehtet midjiide divodemiid ja liigedieđuid dán girjji hárrái. Dalle mii sáhttit rievdadit interneahttaveršuvnna ja maiddái boahttevaš prentehusa jos dat šattaš áigeguovdilin.

Erenoamážit mii sávvat divodemiid ja lassidieđuid sámegiel báikenamaide. Dán girjjis leat hui ollu báikenamat, ja vaikko mii leat rahčan gávdnat sámi báikenamaid, de leat ain muhtin báikkit, maidda leat ferten geavahit dušše dárogiel namaid vaikko jáhkkit ahte galggašedje gávdnot sámegiel namat. Interneahtas mii leat almmuhan listtu, mii čájeha sámi ja dáru báikenamaid mat leat geavahuvvon Sámi skuvlahistorjá-girjjiin, čujuhusas http://skuvla.info/baiki.htm . Skuvllain leat maŋimus áiggi rádjái almmolaččat leamaš dušše fal dárogiel namat. Mii eat dieđe man muddui sámegiel namat leat leamaš anus njálmmálaččat, eat ge man muddui skuvllat ođđaset áiggis leat ožžon almmolaš sámegiel namaid. Go skuvlanamat leat geográfalaš namat, de mii leat danin jorgalan daid. Almmolaš namat gávdnojit dalle buohtalagaid dárogiel teavsttas.

Artihkkaliid, cavgilemiid, cuiggodemiid ja divodemiid sáhtát sáddet lágádussii:
Davvi Girji
Postboks 13
N–9735 Kárášjohka
davvi@davvi.no
dahje váldodoaimmaheaddjái
sveilund@online.no

Dearvvuođat doaimmahusjoavkkus:
Elfrid Boine, Siri Broch Johansen, Svein Lund, Siv Rasmussen

Sisdoallu

Álggahus: Dáruiduhttin, ealáskahttin ja erenoamášoahppu

DÁRUIDUHTTIN
Per Erik Saraksen: Sámiid dáruiduhttima birra
Gunnar Olsen: Dáruiduhttin rittuin
300 jagi riidu skuvlagiela alde
Knud Leem: Duohta hállu gullat Ipmila sániid iežaset gillii
Peter Wogelius Deinboll: Ovddidit skuvlladoaimma seavdnjatvuođa riikkas
Nils Stockfleth: ... dat giella maid dal Ipmil leš oktii bidjan sin váimmuide
Martinus Nissen Drejer ja Fredrik Waldemar Hvoslef: Duššefal dáža oahpaheaddjit!
Guovdageainnu skuvlastivra vuosttalda dáruiduhttima
Deanodaga ja Stáhpogietti biire gáibida oahpahusa eatnigillii
Skuvladigaštallan Nuorttanaste-aviissas
Johannes Reiersen: – Jávki čeardda ballu.
Anders Larsen: Finmarko skuvlai daroduttem birra
Johannes Hidle: Mánáidskuvlla hupmangiella
Nils Collett Vogt: Okta giella Finnmárkkus!
Bjarne Hofseth: Internáhtta servodatdovddu ja ovdáneami váste
Johan Beronka: – Muttágis gaskageaidnu
Christen Brygfjeld: – Ii leat ágga rievdadit
Hans Vogt: Norgga giellapolitihkka sápmelaččaid ja láddelaččaid guovdu

FINNMÁRKU
Ragnhild Sandøy: Finnmárkku dáruiduhttin šattai sin eallimin
Per Erik Saraksen: Muittut mu álbmotskuvlaáiggis, Deanodaga skuvlastohpolovttas
Per Fokstad: Måvt daroduttem læi mu guovddo mu mannavuođa beivin
Ola Graff: Muosáid siskkit báikkit – nággáris guovlu
Leif Sletsjøe: Soames vásáhusat dálá sámeskuvllas
Ragnhild Sandøy ja Svein Lund: Hámmárfeasta – gávpot man skuvlahistorjjás leat ollu "čázetnjunit"
Emma Johannessen ja Fredrik Nilsen: – Mánát eai šat háliidan sámástit
Mimmi ja Anton Bæivi: – Skuvla lea rivven mis iežamet máhtu
Bertil Johansen: Internáhttajođiheaddji, skuvlahoavda, sámegiel- ja suomagieloahpaheaddj
Berit Oskarsen: Ii makkárge veahkki sámegieloahpaheddjiide

NORDLÁNDA
Knut, Toril, Tanja Marie ja Gry Helen Sivertsen: – Ep riekknidalá oalle sábmen
Knut Sundsfjord: Skælmmaskåvllå

HEDMÁRKU
Svein Lund: Elgå – Onne skuvle jïh stoerre soejkesjh
Jon Todal: Saemien gïelie Svahken sïjtesne
Elin Fjellheim: Elgå skuvle jïh åvtese

ERENOAMÁŠOAHPAHUS
Kirsten N. Sara Ørsnes: Guovdageainnus bealjehemiid skuvlii 1940:s
Juhan Niillas Eira: Kárášjogas bealjehemiid skuvlii 2002:s
Hans Ragnar Mathisen: Skuvlaveallájeaddji
Siri Broch Johansen: Sieiddájohka – buorre fálaldat mii heaittihuvvui
Sverre Somby: Bieskkenjárggas Varnai
Magne Skåden: Ii oktage ipmirdan ahte ohppen
Erna Lyssand Hætta: Erenoamášpedagogalaš oahpahus Mázes

Lassečállosat

Bargadettiin girjjiin Sámi skuvlahistorjá 4 mii leat gávdnan muhtin ovdal prentejuvvon teavsttaid ja maiddái ožžon ođđa teavsttaid, maid háliidivččiimet váldit mielde girjái. Muhto dađe bahábut visot ii čahkan, ja muhtin artihkkaliin fertiimet dušše prentet oasáža dahje dat eai oba beassan mielde. Mii leat dattetge almmuhan dan dás, vai lohkkit besset lohkkat dan girjeartihkkaliid lassin. Lasseartihkkalat almmuhuvvojit dábálaččat dušše originálagillii.

DÁRUIDUHTTIN
Gunnar Olsen: Fornorskinga i kystdistriktene (Fullstendig tekst)
Johannes Musæus: Betræffende Spørgsmaalet, om Finnerne bør have det norske Sprog eller sit eget Modersmaal til Kirke- og Skolesprog
Språksituasjonen på finnmarkskysten i 1903
Kautokeino skolestyre protesterer mot fornorskinga
Skuvladigaštallan Nuorttanaste-aviissas
Johannes Reiersen: – Den utdøende stammes frykt (lengre utdrag)
Anders Larsen: Beaivvi álgu
Bjarne Hofseth: Er samisk gymnas en ulykke for Finnmark?
Nils Collett Vogt: Ett sprog i Finmarken! (Lengre utdrag av Smaa breve fra Finmarken)
Den parlamentariske skolekommisjon: Skolen i de sprogblandede distrikter
Christen Brygfjeld: Svar på Hans Vogts kritikk

FINNMÁRKU
Protest mot fornorsking fra Snefjord

NORDLÁNDA

HEDMÁRKU

ERENOAMÁŠOAHPAHUS


Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Samisk skolehistorie - felles startside