På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 4 Davvi Girji 2010.

Ragnhild Sandøy:

Finnmárkku dáruiduhttin šattai sin eallimin

Sámi oahpaheaddjipionerat Deanuvuonas

Sámás: Anne Kristine Utsi

Ragnhild Sandøy
(Govva: Haavard Stangnes, Nordlys)

Go Deanu skuvlastivra álggahii sámegielgildosa skuvllas 1892:s, hárbmadii dát álbmoga, ja vuosttaldeapmi bisttii moaddelogi jagi. Dattetge šadde dán áigge guhtta Deanodaga[1]sápmelačča oahpaheaddjin, ja oktiibuot ledje sii oahpaheaddjin 1912 rájes gitta 1960-logu loahpageahčái. Okta sis lei Pavel Anderssen, ja dás čállá su nieiddanieida dán guhttasa birra ja guđe ládje sii ledje mielde dáruiduhttime Finnmárkku.

Ragnhild Sandøy lea riegádan 1953:s ja bajásšattai Sállannuoris, Sunnmøres ja Sálttos. Son lea Norgga eanandoalloallaskuvlla luondduhálddašankandidáhta, ja lea lohkan arkeologiija ja sámegiela Romssa universitehtas. Son lea bargan earret eará Boazodoallohálddahusas, Stáhta vuvddiin (Statens Skoger), Dutkanráđis (Forskningsrådet) ja Romssa gielddas. Son lea orron Romssas 1988 rájes ja lea dál Jiekŋamearrarittu olgonastinráđi (Ishavskysten friluftråd) beaivválaš jođiheaddji.

Ragnhild Sandøy lea leamaš áŋgir sámepolitihkas, lea searvan almmolaš čielggademiide ja doaimmahan ja čállán ollu raporttaid ja artihkkaliid aviissain, áigečállagiin ja girjjiin davviguovlluid valljodathálddašeami, eanadaga, ja eanadathistorjjá birra.

Dán girjjis lea son maiddái artihkkala Hámmárfeasta – gávpot man skuvlahistorjjás leat ollu "čázetnjunit" mielčálli ja lea leamaš veahkkin skáhppome arkiivamateriála ja boarráset artihkkaliid mat eai leat almmuhuvvon ovdal.

Mu áddjá Pavel Anderssen, su oabbá Anna, ja sudno vilbealli ja oambealli Per ja Gunhild Pavelsen [2] šadde bajás Bonjákasas. Máttut johte buolvvas bulvii bohccuiguin Ohcejoga ja Anára ja Čorgašnjárgga/Johkannjárgga ja Deanodaga gaskka. Rájáid gidden 1852:s čuozai siidii garrasit, ja áddjá, Pavel Olsen Ravne, oktan vieljaidisguin ásaiduvve Deanuvutnii, ja birgenláhkin šattai guolásteapmi, šibitdoallu ja fanashuksen. 1883:s vuvddiiga soai eamidiin opmodagaska Gárggogeažis Deanodagas skuvlahuksensadjin Deanu gildii ja osttiiga stuorra opmodaga Bonjákasas, mas buot mánát dađis ožžo oasisteaset. Pavel Olsen Ravne maŋisboahttit (Bávvalaččat) ledje politihkkarat, gávpealbmát ja karismáhtalaš olbmot mat bisohalle gaskal eiseválddiid, searvegotti ja čeardapolitihka.[3] [4]

Per Fokstad lea dovddus sámi giella- ja kulturdáistaleaddjin. Mun dihten ahte áddjá ollu dáfus jorralii sámis eret. Soai oruiga válljeme hui iešguđetládje. Manne? Mun háliidin diehtit eambbo. Mun jearahallen váhnemiinnán russolassii ja ohcen oktavuođa dán guhttasa fulkkiiguin, sin ovdalaš ohppiiguin ja báikkálaš historihkariiguin. Mun lohken buot maid gávdnen Finnmárkku birra ja báikkálaš historjjá birra, buokčalin Sámefoandda (Finnefondet) [5] ja Skuvladirektevrra máhpaide Stáhtaarkiivvas. Mun vánddardin eanaluvvan bálgáin ja mátkkoštin áiggis ja sajis, suolggaid sáhtten oaidnit sin eallima, skuvllas ja birastahtti eanadagas.

Klondyke ja koloniseren

Stuorrafámut leat čuohtejagiid gilvalan oažžut válddi Finnmárkku valljodagaide ja álbmogii. Riikkarájiid earáhuhttin, ráđđenvuogit ja njuolggadusat leat guoskkahan earenoamážit Deanu [6].

Oahpaheddjiid raporttat 1900-logu vuosttaš oasis čájehit ahte earret stuorra guollevearain, lei rittu giella sámegiella. Sii geat vázze skuvlla Deanus 1880-logu rádjái ohppe lohkat ja čállit sámegiela. Stockfletha [7] mielde ledje skuvlaoahpaheaddjit sápmelaččat geat máhtte lohkat, ja gitta sullii 1870 rádjái almmuhuvvojedje oahppogirjjiid teavsttat sihke dárogillii ja sámegillii.

1860 rájes sturro guolásteapmi ja gávppašeapmi, ja pomorgávppašeapmi lei rittu birgenlági vuođđun. Hápmandoaimmahat, mearkadoaimmahat ja čuovgadoardnadoaimmahat fuolahedje sihkkareappo johtaleami mearas, ja 1880:s earáhuvve kommunikašuvnnat poasttain, telegráfain ja ruvttofatnasiiguin. Dás lei ruhta dinemis, olbmot márre davás, guollevearat šadde ođđa čanastahkan Viestterállasis Várjjagii.

Seammás nannii stáhta dilis sámi álbmoga hárrái lágaiguin ja doaimmahagaiguin. Eananvuovdinkantuvra (Jordsalgskontoret) doaimmahii «Stáhta eatnama» vuovdima eanančujuheami (jordutvisning), ja Eanadoallosearvi (Landbruksselskapet) oahpahii olbmuide eanandoalu birra. Topográfalaš kárttat ođđa báikenamaiguin [8] almmuhuvvojedje. Skuvla nannejuvvui oahppoáiggi lassánemiin, eambbo oahpaheddjiiguin ja Sámefoanda ruhtadii internáhtaid ja bálkálasáhusaid oahpaheddjiide.

Virgegiella, gávpegiella ja skuvlagiella lei dárogiella [9], dattetge bisui sámegiella eatnigiellan rittus gitta 2. máilmmisoađi rádjái. Dievddut ledje jávkosis áigodatbarggus ja guolásteamis, ja nissonat ráđđejedje fas ruovttus viesus ja návehis.

FinnkongkeilaKoftekledte fiskere
Sieidevuotna lei vearra olggut Deanuvuonas, dála Gáŋgaviikka gielddas. Deanuvuona ja vel Ohcejoga sápmelaččat ledje guhká geavahan veara giđđabivddu olis. 1800-logu gaskamuttus ásaiduvve dáža guolleoastit deike, ja earát maid ásaiduvve verrii. Gitta 1000 bivdi leat suhkan Sieidevuonas. Vearra boldojuvvui soađis, muhto ii huksejuvvon ođđasit. Govviduvvon birrasiid 1910.
(Govva: Johannes Øwre / Finmarksbiblioteket)
Unjárgga mearrasámit, 1867.
(Govva: Knud Knudsen / Várjjat Sámi Musea)

Deanuvuotna – guovddáš Sámis

Historjjálaččat lei Deanu gielda ja báhpasuohkan dat mii dál gohčoduvvo Vuolit Deatnu ja dasa lassin stuorra oasit otná Gáŋgaviikka ja Bearalvági gielddain. Dál dovdet eatnasat Deatnu-namain vuosttažettiin deanuin ja legiin [10]. Deanu álbmogii lei Deanuvuotna fatnasiiguin, guolástemiin ja bivdimiin sihke eallin ja birgenláhki. Lei lagas oktavuohta mearragátti ja siseatnama gaskkas. Dorskebivddu áigge giđđat ledje ollu Deanu ja Ohcejoga guolástansámit geat bivde suga Sieiddevuonas.

Sámi kulturčuožžileamis jagi 1900 birrasiid ledje Deanuvuona gilit guovddážin. Johan Eriksen Soffa Stáhpogiettis doaimmahii ovttas Christian Andreasseniin vuosttaš sámi aviissa, «Muitalægje» 1873–1875:s, ja Ole A. Andersen doaimmahii «Nuorttanaste» Lávvonjárggas jagiid 1912–1916. Oallugat Deanus ledje aktiivvalaš digaštallit dain sámi orgánain.

Suoidnemánu 1919:s dollojuvvui nubbi sámekonferánsa Bonjákasas, oasseváldiiguin gitta Mátta-Norggas [11]. Bygdene ved Tanafjorden var sentrale i den samiske kulturreisinga i tiårene rundt 1900. Johan Eriksen Soffa i Stáhpogieddi redigerte sammen med Christian Andreassen den første samiske avisa, «Muitalægje» i 1873–1875, og Ole A. Andersen redigerte «Nuorttanaste» fra Lávvonjárga i årene 1912–1916. Flere i Tana var aktive debattanter i disse samiske organene. I juli 1919 blei den andre samekonferansen holdt i Bonjákas, med deltakere helt fra Sør-Norge.

SoffaT. v.: Johan Eriksen Soffa Stáhpogiettis lei johtti oahpaheaddji Deanuvuonas 1800-logu loahpas, muhto skuvlastivra buhttii su dáža seminaristtain. Son lei mielde álggaheamen ja doaimmaheamen vuosttaš sámi aviissa, «Muitalægje» (1873-75) ja son šattai maŋŋá Norgga Sámemiššovnna vuosttaš sámi emissearan.
(Gova luoikan Noras govvavuorká / Aage Solbakk)

T. h.: Ole A. Andersen Lávvonjárggas lei Nuorttanastte doaimmaheaddji 1912-16.
(Gova luoikan Yngve Johansen)

Deanuvuonas lei sámegiella nu dadjat áidna giella. Maŋŋil rádjegiddema bohte moanat kveanabearraša Deanuleahkái, ja Bonjákasas, Bovccás ja bajás leagis hállojuvvui suomagiella/kveanagiella sámegillii lassin. Guhkesnjárga lei dárogielat báiki, gos lei báhppa, doavttir, sundi, gávpi, poasta ja telegráfa. Doppe muhtin bearrašiin ledje dárogielat viessooahpaheaddjit. Skuvlastobožiin ja -gođiin skuvlejedje sámi oahpaheaddjit. Birrasiid 1900 bohte sisafárrejeaddjit máddin; oahpaheaddjit, luoddabargit Idjavuonduoddara badjel ja ođđaássit Máskejohkii ja Luovttejohkii.

Bonakas
Sihke 1919:s ja 1920:s lágiiduvvui sámi stuoračoahkkin Bonjákasas. Govva čájeha 1920-čoahkkima, masa serve čuođenáre olbmo. Dan čoahkkimii lei Bonjákasa nissonsearvi gorron leavgga masa lei čállon: Ædne vaimo vardda go manak su æi dovdad. Govas leat dát olbmot: 1. Klemet Pedersen Solbakken, 2. Hans Baukop, 3. Ole Erik Nilsen Tapio, 4. Kristine Pavelsen n. Lukkasen, 5. Marie Laura, 6. Berit Siri, 7. Karen Johansen, 8. Hansine Ravna n. Krogh, 9. Anna Mathisen, 10. Agnes Ravna n. Øvre, 11. Sofie Olsen, 12. Louise Gakko, 13. Ragnhild Andersen n. Jensen, 14. Henrik Ravna, 15. Per Pavelsen Fokstad, 16. Nils Pavelsen, 17. Sabba Sabbasen, 18. Jakob Tapio, 19. Gunhild Mathisen n. Solheim, 20. Marit Olsen, 21. A. O. Henriksen, Lávvonjárga, 22. Anna Pavelsen n. Samuelsen, 23. Marit Sofie Pavelsen n. Henriksen, 24. Gunhild Anderssen n. Hirsti, 25. Samuel Olsen, 26. … Pavelsen, 27. Ragnhild Katrine Lavde n. Børresen, 28. Josef Pedersen, 29. Hans Lavde?, 30. Ole Johansen, 31. Magga Henriksen, 32. Journalista-párra, 33. John Haug, 34. Elsa Laula Renberg, 35. Daniel Mortenson, 36. Lars Pedersen, 37. Marit .. , 38. Per Hirsti, 39. Isak Hirsti, 40. Inga Iversen 41. Anna Samuelsen, 42. Ellen Marit Wigelius, 43. Ellila, Nr. 15. duohken: Ole Henriksen
(Govva: J. W. Holm. Luoikan Noras govvavuorká. Sárggus lea girjjis Solbakk: - dasgo eallin gáibida min soahtái / - selve livet kalder os til kamp. Cálliidlágádus 1999)

Váibmogiela jávkama bállu

Bismavisitásas Deanus bivddiiga guokte nuorra sámegándda bismma Johannes N. Skaaras veahki risttalašvuođaoahpahussii sámegillii. «Sámegiella lea váibmogiellamet, ja jus mii galgat áddet daid vuoiŋŋalaš duohtavuođaid rievttesládje, fertet mii beassat gullat daid váibmogillii.»[13]

Skábmamánu 22. beaivvi 1892:s mearridii Deanu skuvlastivra ahte sámegiella ii galgan leat risttalašvuođa oahpahusgiellan iige eará fágaid veahkkegiellan. Ollu váhnemat dolle dalle mánáideaset eret skuvllas, 1893:s lei skuvlajávkan 15 %, jagi ovdal lei lohku 8,5 %. Suohkanbáhppa Berglanda[14], vuohki jođihit suohkana ja skuvlastivrra dagahii moivvi. Randi Thrane1 čálii ahte jávkan lassánii hirbmosit 1893:s ja ovddosguvlui, juoga maid sihke son ja dalá skuvlastivra čilgejit geafivuođain ja gaskkaiguin.

Deanodaga ja Stáhpogietti skuvlabiire váhnemat čálle ođđajagemánu 13. beaivvi 1896:s reivve Deanu skuvlastivrii[15], mas huvdejedje báhpa ja eiseválddiid biibala dadjanvugiiguin. Sii ovddidedje vuosteháguset dán vuostá 1) ahte oahpahus buot fágain lei dárogillii, 2) ahte dr. Erik Pontoppidana čilgehus lei hilgojuvvon 3) ahte Nordahl Rolfsena lohkangirji geavahuvvui lohkangirjin. Reivve čálli lei John Samuelsen Måsø (Gándda-Jovnna), gávpealmmái Gárggogeažis. Ovdaolmmoš ii bidjan goassege reivve skuvlastivrra ovdii. Reive deaddiluvvui «Nuorttanasttes» guovvamánu 28. beaivvi 1903:s. Digaštallan mii čuovui biepmai moivvi maid stáhta lei dagahan go bijai gáržžidemiid deanusápmelaččaid eanan- ja čáhcegeavaheapmái. [16]

Deanu skuvlastivrra mearrádus bisui ja bijai garra rámmaid oahpaheddjiid bargamii skuvllas, gosa eatnasat álge almmá máhtekeahttá dárogiela. Beroškeahttá dás áigo guhtta Deanuvuona nuora vázzit oahpu. Oahpaheaddjiskuvla lei áidna vejolašvuohta, ja dohko lei luodda guhki ja moalkái. Dasto lei rahčat čađahit ja nákcet eksámena. Njealjis vázze oahpu Romssa semináras, sis fertii Anna duhtat 1-jagáš nissonoahpaheaddjikursii. Gunnar Olsen (Lille) Geresgohpis Juovlavuonas eret ja Per Erik Saraksen Ávskáris eret vácciiga oahpaheaddjioahpu Oslos.

Dás govviduvvojit dát guđas ja sin dagut skuvllas ja servodagas.

Pavel Anderssen – ođđasithuksejeaddji

Mu áddjá, Pavel Anderssen (1887–1963) lei nubbin boarráseamos logi oarbinaččas. Váhnemat Anders Anderssen, Stáhpogietti-Ánde, ja Anna Pavelsen Ravna, Bávval-Ánne, leigga Deanuvuonas eret. Soai leigga garra oskkolaččat ja eliiga guolástemiin ja eanandoaluin Bonjákasas.

1908 dahje 1909 bearašgovva. Váhnemat leaba Anders Anderssen (Stáhpogiette-Ánde) ja Anna Pavelsen Ravna (Bávval-Ánne). Ovdabealde Petter Erik, njeallje nieidda g. b. Ragnhild Kristine, Gunhild, Anna Katrine, Marit, njeallje gándda; g. b. Ole, Pavel, Nils ja Anders.

(Gova luoikan Ragnhild Sandøy)

Pavel čohkkii ruđa guolásteamis Sieidevuonas, ja vaikko áhčči eahpidiige, álggii son oahpaheaddjiskuvlii Romssas. Son áiggui «doaibmat Finnmárkkus iežan álbmoga (sámiid) gaskkas» son čálii stipeandaohcamisttis skuvladirektevrii. Maŋŋil eksámena 1913:s son lei sadjásaš oahpaheaddjin Sieidevuona – Guitanasa-biiriin olggumusas Deanuvuonas. 1914:s son oaččui oahpaheaddjivirggi Hámmárfeastta suohkanis, Skihččola – Rumašluovtta – Girkovuona-biiriin, maŋŋil oaččui Lávželuovtta – Rumašluovtta. Son lei moadde háve oahpogalledeamis Askov allaskuvllas [17]. ja eanadoalloskuvllas Bådådjos. Sus lea vuosttažettiin beroštupmi giehtaduodjefágaide ja eanangilvimii. 1920:s son álggii jođiheaddjin čáppa stáhtainternáhttii Jáhkogohpis.

BonakasT. v.: Pavel Anderssen nuorran.
(Gova luoikan Ragnhild Sandøy)

T. h.: Dát reive maid Pavel Anderssen čálii skuvladirektevrii 1910 čájeha man váttisin sáhtii leat oahpaheaddjioahpu ruhtadit. Fuomáš ahte háliidii bargat «iežan álbmoga gaskkas (sápmelaččat)».
(Gáldu: Romssa Stáhtaarkiiva)

Son náitalii 1927:s Gerda Hartvigseniin, gii šattai mu áhkkun. Son lei Áhkárvuonas Fálás eret, lei 13 jagi nuorat go áddjá ja «seaguhus čearddat». Sudnos ledje guokte máná geat elle ollesolbmo ahkái. Jáhkogohppi lei guovddážis ja lei stuorra báiki gos lei guollebuvttadus, doavttir, sealgeeadni, ruvttofanas ja gávppašeapmi. Áhkku lei bálvalan njárgagonagasa Bull luhtte Reihvágis ja Grand hoteallas Hámmárfeasttas ja lei ollu háviid leamaš sadjásaš internáhttadálueamidin. Sudnos lei oapmedállu ja huksiiga geassesaji. Soai lovttiiga Jáhkogohpis.

Pavel Anderssen čohkkái Gurutbellodaga ovddas gielddastivrras ja ovdagottis, skuvlastivrras ja fuolaheaddjiráđis. Son lei revisora gieldda ja oadjokássa ovddas ja Sállannuori seastinbáŋkku oaivámušgotti ovdaolmmoš.

Čakčamánus 1944:s evakuerejuvvui bearaš Helgelándii, dás sii vulge Bergenii, gos áhkus lei oabbá ja guokte vielja. Duiskalaččat bolde measta buot visttiid Hámmárfeasttas ja Sállannuoris. Dušše Hámmárfeastta kapealla, áhku ja ádjá geassesadji ja vel moadde viesu báhce ceaggát. Áddjá gohččojuvvui Vuotnabađa skuvlaleirii. Doppe son lei dassážii go leaira heaittihuvvui 1949 čavčča, stuora oassi dan áiggis son lei skuvlastivrrárin. Áhkku lei sadjásaš internáhttadálueamidin Vuotnabađas ja maŋŋil moatti gaskaboddosaš internáhtas Sállannuoris.

Fjordtuna jođiheaddjin ja skuvlagoziheaddjin 1950 rájes 1956 rádjái lei áddjá guovddážis skuvlavuogádaga ođđasithuksemis, ja ollu jagiid maŋŋil ealáhatagi čohkkái son ain skuvlagoziheaddjin. Son geavahii ollu návccaid ođđasitcegget Jáhkogohpi ja stáhtainternáhta, muhto maŋŋil soađi lei ollu riidu Sállannuoris. Skuvladirektevrra Gjermundsena [18] mielváikkuhemiin mearriduvvui skuvlastruktuvrra lávdadeapmi 1958:s. Dát čoavddus bávččagahtii Pavela. Fjordtunas šadde váttisvuođat, dát čuzii sutnje. Bávččagahtii maid ahte mánát oktan bearrašiiddisguin guđđe gieldda. Danne láittastuvaiga soai ja plániiga fárret máttás mánáid maŋŋái. Muhto guossástallama maŋŋil Møres 1959:s čálii son: «... Mun áibbašin davás Finnmárkui. Mun lean namalassii 100 % finnmárkolaš. Mun in livčče goassege sáhttán doahppáduvvat álbmogii dáppe ja sin vieruide ja dábiide.» Soai leigga huksen viesu Lávželuktii 1951:s, ja doppe bisuiga. Olles su virgeeallima son doaimmai skuvllas állannuoris, 1963:s son oaččui Gonagasa ánsomedáljja silbbas.

Kårhamn
Jáhkogohpi internáhta su. 1925. Pavel Anderssen gurut bealde.
(Gova luoikan Ulf Jacobsen)
Pavel Anderssen lei áŋgiris meahcásteaddji. Dá lea Jáhkogohpis dápmohiiguin maid lea bivdán Doaresvuonjogas Sievjjus.
(Govva: Frida Evjen)

Son máinnášuvvo árvvusadnojuvvon ja vuoiggalaš oahpaheaddjin. Son hálai sámegiela boarrásiiguin, muhto ii geavahan sámegiela skuvllas. Per Fokstada jurdagiidda son ii jáhkkán bearehaga.

Son váccii háhtain ja fráhkain, ja servvoštalai alla seađot olbmuiguin ja kulturolbmuiguin. Vaikko áhkku máhtiige sámegiela bajásšattadettiin, de soai eaba geavahan goassege sámegiela ruovttus. Go son almmolaš lanjas konfronterejuvvui dážavuođain ja sámivuođain oktanaga, válljii son eret sámivuođa. Fertii leat leamaš stuorra persovnnalaš váivvádussan. Goappašat mánát vácciiga oahpaheaddjioahpu ja skuvliiga állannuoris muhtun jagiid, muhto fárriiga lulás. Maŋit buolvvat orrot bieđgguid Stordas Áltái.

Son muitalii áinnas Jáhkogohpi birra, skuvllaid ja oahpaheddjiid birra Finnmárkkus, ja soađi ja evakuerema birra. Sus ja mu áhčis ledje ollu ságastallamat; eallima birra Deanus, olbmuid ja sárdnideddjiid birra, Sieidevuona, guolásteapmi ja bivddu birra. Soai digaštalaiga maiddái sámegiela ja grammatihka. Áhčči muitalii ahte áddjá lei Just Qvigstada informánttaid gaskkas sámegiel sániide ja báikenamaide. Ádjáš lei ollu oktavuohta Qvigstadain ja sus ledje ollu Qvigstada girjjiin.

Áddjá lei oastán váhnemiiddis opmodaga, ja niehku lei álkis eallin Deanus. Muhto dohko ii hálliidan áhkku, son háliidii Romsii. Pavel jámii 1963:s maŋŋil guhkit buozalmasa. Maŋemus áiggi hálai son dušše áhkuin – sámegillii. Soai leaba goappašagat hávdáduvvon Lávželuktii.

Per Fokstad – «agitáhtor»

Per Fokstad (1890–1973) lei Nils Pavelsen Ravna ja Ravna Kristine Persdatter Ristena gánda Bonjákasas ja boarráseamos guđa oarbinaččas. Áhčči sáhtii dahkat gávppi vaikko mas ja sus lei váikkuhus ollu birrasiin.

Nuorra Piera válddii oahpaheaddjieksámena 1912:s ja oaččui oahpaheaddjibarggu Dárusullo skuvlii ruovttugielddas. Dárusuolu, dárogillii Norskholmen, lei dalle unna guovddáš deanus, moadde kilomehtera lulábealde Ruostefielmmá ja das lei gávpi, poasta ja skuvla.

Per Fokstad govviduvvon nuorran.
(Gova luoikan Noras govvavuorká / Aage Solbakk)

Sus lei njealje geardde oahppovirgelohpi; Askov allaskuvllas 1915–16, «Statens 4-maanedlige sangkursusas Oslos 1917:s, Woodbrooke College:s Birminghamas 1919–20:s ja Institut du pantheon de France Parisas 1920–21:s. Københámmanis son oaččui oktavuođa ruonáeatnanlaš birrasiin.

1933:s son náitalii 22 jagi nuorat Aslaug Schønain Vuossegeassimis eret olggobealde Čáhcesullo. Soai oaččuiga vihtta máná. 1944 čavčča bearaš evakuerejuvvui Narvikii, gos boarráseamos nieida jámii tyfoidfebariin.

Dárusullo skuvla boldojuvvui 1944:s, ii ge huksejuvvon ođđasit. Bonjákasa skuvla ii boldojuvvon, ja oahpahus álggahuvvui dás jođánit fas 1945:s. Dáppe oaččui Per Fokstad virggi skuvlastivrrárin. 1951:s huksejuvvui ođđa skuvla Bonjákassii, ja Guhkesnjárgga (Langnes) skuvlabiire heaittihuvvui. Ođđa skuvla oaččui dalle nama Tana skole, doppe lei Fokstad skuvlastivrrárin 1961 rádjái.

Per Fokstad dagai iežas oainnusin nuorran juo sámegiela eatnigielaoahpu ovddas, earret eará 1917:s artihkkaliin Måvt daroduttem læi mu guovddo mu mannavuođa beivin [19] Sámekonferánssas 1919:s son veahkehii oažžut resolušuvnna mii gáibidii 1) sámegiella oahpahusgiellan golbma vuosttaš skuvlajagiid, 2) buot oskkuoahpahusa sámegillii, 3) dárogiela oahpahišgoahtit vierisgiellan. Son čuovvolii artihkkaliin Samiske tankar og krav [20] 1923:s ja smiehttamušain parlamentáralaš skuvlakommišuvdnii (1923–26). Son áŋgirušai oažžut sámi nuoraidskuvlla (álbmotallaskuvlla). Skuvladirektevra Chr. Brygfjeld barggai «dán sámiagitáhtora» vuostá nanu sániiguin. 1948:s searvvai son sámi skuvla- ja čuvgehusgažaldagaid rávvemii Skuvladoaimmahusa ovttastahttinlávdegoddái (Samordningsnemnda for skoleverket).

Fokstadas ledje guovddáš doaimmat Bargiidbellodagas, earret eará Deanu sátnejođiheaddjin, fylkkaskuvlastivrra jođiheaddjin, Finnmárkku sámeráđi jođiheaddjin ja ráđđehusnammaduvvon Sámelávdegotti miellahttun 1956–59. Son searvvai ja logaldalai vuosttaš davviriikkalaš sámekonferánssas Johkamohkis 1953:s. Su maŋimus jagiid son earránii Bargiidbellodagas ja doarjjui ođđa sámepolitihkalaš lihkadusa. Son lei mielde álggaheame Norgga Sámiid Riikkasearvvi 1968:s, ja 1969 stuoradiggeválggain son doarjjui Sámeálbmoga listtu.

Son oaččui stáhtastipeandda 1960:s ja jagi maŋŋá Gonagasa ánsomedáljja gollis.

Son lei eambbo filosofa go pedagoga, ii ge lean álki čađahit su jurdagiid. Dáruiduhttininstruksa gustui ain ja nugo eanaš dan áigge oahpaheaddjit, son maid oinnii dárogielmáhtu dárbbašlažžan sámiid birgemii. Nils Evald Biti ja Kjell Ballari muitaleaba ahte son ii oahpahan goassege sámegiela, iige hállan goassege sámiid birra skuvllas ovdal go iežas maŋemus jagiid. [21] Son baicca dárkkuhii ohppiidasas rievttes dárogiela, maiddái risttalašvuođadiimmuin. «Dárogiella lea deháleamos», logai son ohppiidasas. Son lei streaŋggis, ja oallugat muitalit ahte son lei garas sin vuostá geat ledje heittogat dárogielas, earenomážit suomagielagiid. Dasa eai liikon váhnemat. Akšunerejuvvui oažžut Fokstada lihccojuvvot oahpaheaddjin ja Per Hirsti sáddii mánáidis eará skuvlii, muitaleaba Øyvind ja Harald Hirsti. Per Fokstad mánát eaba báljo áican dán, muitala su nieida Unni. Mánát vásihedje jidnes digaštallamiid fulkkiid gaskkas, muhto dovdde ahte bearaš lei árvvusadnojuvvon báikkálaš servodagas. Mátkkošteaddjit ja girjjit mat sis ledje ruovttus rahpe máilmmi, ja áhčči gehččojuvvui gelddolaš almmájin.

Son válddii dárogielat goarggu. Gákti geavahuvvui earenoamáš dáhpáhusain, alpagahpir ja dokumeantamáhppa lei su dovdomearka. Eamit lei dárogielat, sámegiella ii geavahuvvon ruovttus, ja son ii oahpahan mánáidasas sámegiela. Mánát fárrejedje Lulli-Norgii ja Danmárkui, ja eamit fárrii lulás oanehis áiggi maŋŋil go son jámii.

Fokstad lei kontroversiealla áiggistis. Su muitet sámi skuvlapolitihka dáistaleaddjin ja sus ledje gálggat oaidnit buriid čovdosiid sámegillii. Son ii duohtandahkan teoriijaid. Maiddái Per Fokstad lei beaktilis dáruiduhtti eallindáguinis.

Per Fokstad
(Govva: Ragnhild Ravna)
Per Fokstad bearrašiinnis. Govva lea váldon Per Fokstada vistti olggobealde 1960:s. Gurut bealde su bárdni Are Fokstad, Per Fokstad, su eamit Aslaug Fokstad, nieida Unni Fokstad, Kirsti Foss, Karin Simonsen ja Sigrid Bertheussen.
(Govva: Ragnhild Ravna)

Gunhild Fokstad – jaskeslunddot pedagoga

Gunhild Katrine Pavelsen Fokstad (1892–1973) válddii oahpaheaddjieksámena 1918:s. Maŋŋil barggu Skeavvonjárggas Nuorevuonas son bođii Čiestti (Fuglåsen) skuvlii Ceavccageađgenjárggas 1921:s. Earret ovtta jagi virgelobi 30-logus, son lei virgeeallimis lohppii Unjárggas. Son oahpahii sihke smávva- ja stuorraskuvllas Čiesttis, smávvaskuvllas Unjárggas ja internáhtas Stuorravuonas [22].

1943:s dieđihii skuvlastivra ahte Gunhild Fokstad lei áidna sámi oahpaheaddji Unjárgga gielddas. Son skuvlii gieldda eanemus dárogielat guovllus, ja dárogielat oahpaheaddjit skuvlejedje fas doppe gos eanas oahppit ledje sámegielagat. 20-logus ledje lulábeale vuona oahppit internerejuvvon Čistii, ja son oahpahii buot gieldda mánáid giehtaduojis Stuorravuonas. Son gal várra beasai geavahit sámegielas.

Boaresárkku buvdda olggobealde Unjárggas su. 1925. G. b.: Hjørdis Nilssen, Gunhild Fokstad, amas, amas, Birgit Henriksen, amas, amas, Marie Henriksen, Matti Nilssen, Elise Nessan, Johannes Nessan.
(Govva: Henrik Nilssen / Várjjat Sámi Musea)
Govva lea jáhkkimis oahpaheaddjičoahkkimis 1930-logus. Gunhild Fokstad lea ovddimus olgeš bealde, su gurut bealde lea Hjørdis Nilssen, gii barggai oahpaheaddjin Unjárgga skuvllas.
(Gova luoikan Várjjat Sámi Musea)

1928:s son oassálasttii Unjárgga álbmotskuvlla skuvlaplána ráhkadeapmái. Moadde jagi ovdal lei Piera-vielja bidjan ovdan iežas sámi skuvlaplána, ja Gunhild ferte leat dovdan dán. Muhto plánas mii mearriduvvui Unjárggas eai vuhtton guđegeládje sámi dahje báikkálaš dilit. Mii eat leat gávdnan guđegelágan dieđuid geahččalii go Gunhild dás ovddidit eará ideaid go daid mat mearriduvvojedje.

Soađi loahppaoasis váldui skuvla borramušrádjun, dalle ii lean skuvla. Duiskalaččat bávkaledje šalddiid, muhto báhtaredje dasto ja dalle sestojuvvui gilli 1944:s. Čiestti skuvla lei áidna skuvla gielddas mii ii boldojuvvon, ja oahpahus bođii fas jođánit johtui. Skuvlavisti čuožžu ain doppe, ii nu guhkkin eret Ceavccageađggis, beakkán kulturmuittus.

Gunhild lei vuoibmái ja čeahppi mánáiguin. Lei somá vázzit skuvlla su luhtte, muitala Solbjørg Hirsti. Son lei čavges, veaháš jorbes nisu, álo čábbát gárvodan čuvllaiguin. Son orui oahpaheaddjiásodagas skuvllas buot jagiid. Øystein Nilsen muitala ahte son anii sámegiela sámegielagiiguin. Son lei čeahpes pedagoga, oahpahii dárogillii ja hálai sámegillii, muitala Anton Hoëm. Bjarne Hirsti oaivvilda son elii jaskes eallima «dábálaš skuvlarivgun».

Čiestti skuvla

(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkáldat)

Son ii lean aktiivvalaš fágapolitihkalaččat, 1934:s dieđihii son iežas eret Unjárga oahpaheaddjisearvvis. Son ii lean politihkalaččat aktiivvalaš, vaikko son doalahiige árvvuidis ja lei Olgeš-válljejeaddji buot jagiid.

Gunhild bisui náitalkeahttá ja sus eai lean iežas mánát. Go Máret-oabbá oaččui jumežiid, válddii son lusas nuppi, Ingga, gii bajásšattái ja váccii skuvlla Ceavccageađgenjárggas. Gunhild doalahii sámivuođas ja manai bearraša lusa Bonjákassii dalán go lei friddja. Dáppe son lei aktiivvalaš máŋggaládje, ovdal soađi vujii son heastasáhtu áhčis ovddas. Astrid-goaskit muitala ahte son lei siivui ja utnolaš goaski stuorra bearrašii. Son anii goaskibiiddis divrrasin, ja Inga lei su váimmumánná. Rávisolmmožin ásaiduvai Inga Rogalándii.

Penšunistan fárrii Gunhild Ruostefielbmái gosa son lei huksen viesu. Go son šattai dementa, juogadeigga goaskibat su ássat luhtiska. Son jámii Stavangerii, muhto lea hávdáduvvon Bonjákassii.

Anna Anderssen – «Stuorra-Ánne»

Anna Katrine Anderssen (1897–1992) guttii nama «Frøken Anderssen» dahje maiddái «Pavel-Ánná». «Stuorra-Ánne», logai nuoramus viellja Piera, go son oaivvildii Anna lei beare válddálaš.

Eatnis ávžžuhemiin, veahkehii Pavel-viellja su skuvlavázzimii. Son váccii ámtaskuvlla Čáhcesullos, Halsøy álbmotallaskuvlla Musseres ja 1-jagi oahpaheaddjikurssa Romssas 1920/21:s. 1921/22 oaččui son barggu Sállannuori gielddas, Skihččola – Girkovuona biirii. 1922:s manai son Davvi-Várjjagii, muhto máhcai ja skuvlii Girkovuonas – Jáhkogohpis. Son oaččui barggu Fjordtunas – Jáhkogohpis [23] 1927:s dalle go Fjordtun internáhtta gárvánii. Son oahpahii sihke smávva- ja stuorraskuvllas.

Duiskalaččat válde háldoseaset Fjordtun internáhta, ja skuvla fertii ohcat gaskaboddosaš čovdosiid. 1944 evakuerejuvvuiga soai dálueamidiin Elise Solvangain Giehtavutnii. 1945 čavčča čohkkejedje son, Fálesnuorre-oahpaheaddji Isak Leiros ja buohccedivššár Lydia Hámmárfeasttas guovllu mánáid ja mátkkoštedje singuin Vuotnabahtii. 1949 rájes gitta dassážii go válddii penšuvnna 1961:s skuvlii son Fjordtunas, earret skuvlajagi 1951/52 go skuvlii Álttás.

Anna Anderssen, jáhkkimis govvejuvvon Tromssas 1922, juste ovdal go bargagođii oahpaheaddjin Sállannuoris.
(Gova luoikan Ragnhild Sandøy)
Anna Anderssen gasku, Jáhkogohpi internáhta ovddabealde. Áibbas olgeš bealde «Frøken» Isaksen, «Issa», gii lei Jáhkogohpi internáhta vuosttaš dálueamit.
(Govva: Pavel Anderssen)

Soaitá son ražai disipliinna ja olahusaid jurdagiiguin? Máŋggas muitalit ahte son lei bahánihkkán oahpaheaddjin. Goaskkit Laila Jensen muitalii ahte go Anna-goaski skuvlii Ganešnjárggas, de son sáddii cuiggodanreivve váhnemiidda main ledje sin mánáid dihkit mielddusin!

Son ii geavahan sámegiela skuvllas, muhto ii biehttalan dattetge sámivuođa. 1957:s lei stuorra oahpaheaddjičoakkán Kárášjogas. Doppe oassálaste sihke son, mu áhku, áddjá ja váhnemat. Áhččán muitalii ahte Anna geasehii sudno etniin miehtá gili oahpásmuvvat sudno sohkii.

70-logus son osttii Deatnogátte nuoraid skearru ja lávllui mielde. Deatnu lei bassi. Son vuostálasttii Álttá–Guovdageainnu-čázádaga buođđuma. Ahte siidaguoibmi ja bellodatustit Haakon Henriksen [24] lei áŋgiris vuosttaldeaddji, váikkuhii gal várra dasa. Go Anna lei árvvas, bođii luossa, luopmánat, rievssahat ja bohccobiergu Deanus beavdái. Son osttii váhnendálu gosa son huksii bartta 1957:s. Dohko son mátkkoštii unnimusat oktii jagis, muhto son šattai máŋggaládje vierisin ruovttugilis.

Anna ja Pavel Anderssen Kárášjogas 1930-logus.
(Gova luoikan Ragnhild Sandøy)
Anna Anderssen, govvejuvvon 1991:s, maŋimus háve go fuolkkit válde su mielde ruoktot buhcciidruovttus.
(Govva: Torgerd Sandøy)

Anna Anderssen bisui náitalkeahttá. Son huksehii viesu Lávželuktii 1953/54:s ja ásaiduvai dohko. Son lei viššal báikkálaš oahpaheaddjisearvvis ja Finnmárkku oahpaheaddjisearvvis. Sus ledje buorit dieđut ja kommenterii sin geain lei fápmu báikkálaččat. 40 jagis skuvllas ledje eatnasat sis leamaš su oahppit.

Son guoskkahalai ollu áššiid ja dubmii dan maid son oaivvildii lei eahperisttalaš. Sus lei bastilis njuovčča mii várra dagahii su gáržžohallan dilálašvuođaide. Oktavuohta Pavel-vieljain šattai dađistaga váddábun.

Sus lei buorre ekonomiija ja liikui gárvodit náhkkebiktasiin ja náhkkegahpiriin. Son humai sámegillii báinnahallan dárogiela, ja iežas erenoamáš hámiin ja vázzimiin lei su álki áicat. Son lei goaskin, muoŧŧán ja siessán moatte bulvii ja sus lei buorre oktavuohta bearrašiin. Reidar-muoŧŧaliin, gii lei Arbeiderbladet doaimmaheaddji, son gal čevllohalai. Sus lei buorre muitu ja muitalii áinnas dáhpáhusaid ja olbmuid birra. Son lei buorredáhtolaš gussiide ja árvvas. Opmodagas Deanus son attii Erling-muoŧŧalii Romssas. Son lei nanus ja roastil ja mátkkoštii girdiin miehtá riikka gitta maŋemus jagiide. 95-jahkásažžan son jámii Lávželuovtta buhcciidruktui ja luitojuvvui vuoiŋŋadeapmái Bonjákassii, váhnemiiddis báldii.

Gunnar Olsen – sotnabeaiskuvlaoahpaheaddji

Gunnar Olsen (Lille) [25] (1897–1977) váhnemat ledje Ole Olsen Lille Ravdne, Ávskáris eret Gohpi lahka ja Anne Berthe Clemetsdatter Klemetsen. Soai fárriiga Geresgohppái Juovlavuonas. Gunnar lei nubbin nuoramus gávcci oarbinaččas, sin áhčči jámii go Gunnar lei 13-jahkásaš. Son barggai guolástandoaimmahagas Strommavuonas ja sesttii ruđa skuvlavázzimii.

Gunnar váccii Øytun álbmotallaskuvlla1 Ávanuoris [26] 1917:s. Skuvlla oamastii Sámemiššovdna, mii maiddái attii sutnje loana vázzit oahpaheaddjiskuvlla. Sus ledje stuorra váttisvuođat čállit dárogiela oahpaheaddjiskuvllas, muhto oaččui veahki skuvlaskihpáriin. Maŋŋil eksámena 1919:s, son ozai barggu ja sus ledje muhtun sadjásašvirggit Nuorta-Finnmárkkus.

Gunnar Olsen 1921:s, go lei juste geargan oahpaheaddjioahpus.
(Gova luoikan Magnhild Andreassen)
Muorrala internáhtta ođasin, 1911.
(Govva: Bernt Thomassen / Ulf Jacobsena govvačoahkkáldat)

1921:s son oaččui barggu stáhtainternáhta jođiheaddjin Muorralvuona mearrasámi biires Muosáid gielddas. Dáppe lei moanaid jagiid leamaš riidu gaskal giliolbmuid ja oahpaheaddji, ja váhnemat ledje álggahan skuvlastreaikka. Gunnar Olsen gulahalai giliolbmuid gillii, ja dat adnui árvvus.

Magna Johnsen Álttás lei internáhta dállodoalli. Soai náitaleigga 1925:s ja oaččuiga dađistaga čieža máná. Soai osttiiga opmodaga Čievrras, su. 1 km eret skuvllas, ja 30-logus huksii bearaš dohko. Sudnos lei eanandoallu ja soai buvttiiga mielkki internáhttii. Gilli lei skiipajohtolaga olggobealde, ja go dalle ii lean oktage gávpealmmái báikkis, de buot fertii dolvojuvvot fatnasiin. Internáhtta lei gili čoagganansadji.

Gunnar Olsen govvejuvvon oahpaheaddjin oahppiidisguin Muorrala internáhtas 1939. Skuvla lei Gárggus Muorraljotgáttis. Oahpaheaddji guhte čuožžu gurut bealde lea frøken Hånes.
(Gova luoikan Ole Bernt Lile)
Muorrala internáhta viessosadji. Duiskalaččat bolde internáhta 1944:s, ja dat ii huksejuvvon fas deike. Dál leat dušše viessomuvrra bázahusat báhcán.
(Govva: Ola Graff)

Gunnar Olsen čilgii vuona birra ná: «Muorralvuotna lea earenoamáš čáppa vuotna,várit leat vuollegaččat ja állájit dássedit vulošguvlui meara guvlui. Guhkes mearragáddelinnjá lea hávskái.» Muorralvuotna lei várra ráhkis báiki sutnje. Magna lei bajásšaddan beahcevuvddiin ja manai dávjá Áltái geasset. Su oabbá náitalii Muorralii, ja dalle šattaiga soai oassin gili bearrašiin. Gunnar Olsen lei olmmošeaddjái, ja six-pence-gahpir lei su oaivegárvu.

1944 evakuerejuvvui bearaš Stáiggui. Maŋŋil doaimma Vuotnabađa skuvlaleairras 1945–1946:s, fárrejedje ruovttoluotta Muorralii 1946:s. Ođđa internáhttaskuvla álggahuvvui seamma jagi, ii fal Gárggonjárgii, gos lei ceaggán ovdal soađi, muhto Čivrii, gos lei kájá ja gálvorájahat ja sierra čáhcehoidu. Njukčamánus 1947:s oahpahus 15–16-jahkásaččaide geaid skuvlavázzin lei boatkanan loahpageahčen soađi, ja 1947 čavčča rájes lei dábálaš skuvla.

Eatnasat Muorralvuona ohppiin ledje sámegielagat. Gunnar lei fuolalaš dárogieloahpahusain ja hálai riikkadárogiela. Magna gal dáiddii oahppan veahá sámegiela, muhto dárogiella šattai ruovttugiellan, iige oktage mánáin oahppan sámegiela. Magnhild-nieida oaivvilda ahte son háliidii ahte mánáin galggai leat álkit boahttevaš oahpus go sus lei leamaš. Sus soaitá leamaš doaivva ahte sii galge oahppat sámegiela maŋŋil. Son divttii mánáid lohkat teavsttaid biibbalis. Sii eai ádden eai maidege, muhto áhčči lei duhtavaš mo ledje dadjan! Máŋggas mánáin šadde pedagogan. Ii oktage ása Finnmárkkus.

Soađi maŋŋá huksejuvvui Muorrala ođđa internáhttaskuvla Čivrii.
(Govva: Anny Karlstrøm)
Gunnar Olsen ohppiidisguin Muorrala skuvllas, 1960.
(Gova luoikan Magnhild Andreassen)

Gunnar Olsen lei fárus ásaheame čuoigan- ja valáštallanservviid, ja lei gielddastivrras Gurutbellodaga ovddas. Son doaimmahii sotnabeaiskuvlla, ja son dulkui ipmilbálvalusaid Muotkki kapeallas, lei dávjá ovdalávlu ja čuojahii orgela nuohtaid mielde. Son doaimmahii ruovttugásttaid ja sárdnidii hávdádemiin. Son áŋgirušai Sámemiššovnnas olles eallima, vuvddii «Lappernes Ven»[27], jorgalii sálmmaid ja Ole Hallesby sártniid [28]. Go son šattai penšunistan 1963:s soai fárriiga Áltái, gos son barggai muhtun sadjásašvirggiin. Son váccii giellakurssaid eaŋgalasgielas ja suomagielas, ja 1963 čavčča son logai sámegiela Oslo universitehtas. Norgga Sámemiššonsearvvi 75-jagi ávvudeamis 1963:s ovdanbuvttii son «Sámeálbmoga dearvvuođaid ja giitosa». «Hearrá Gonagas», Gonagas Olav, lei gussiid gaskkas. Son doalai maiddái sámegiel sártniid radios.

Dáruiduhttin rittuin-artihkkalis atná son sámeáššiid árvvus. Son nugo earátge, almmatge árvvoštalai mearrasámi kultuvrra gálggaid vuosttaldit buorebun go maid dat ledje. Son lea hávdáduvvon Áltái.

Per Erik Saraksen – radioságadoalli

Per Erik Saraksen (1901–1989) bajásšattai nubbin nuoramussan njealji oarbinaččas Ávskáris, váhnemat leigga Sarach Olsen ja Inga Eriksdatter Lukkari, Ráttovuonas eret. Birgenláhki lei guolásteapmi ja smávvadállu.

Deanodaga (Vestertana) skuvllas Gárggogeažis son ja eará mánát internerejuvvojedje loktii ja guđđojuvvojedje ollu iehčanassii.[29] Maŋŋil álbmotskuvlla son barggai guođoheaddjin ja guolásteaddjin. Maŋŋil ámtaskuvlla Deanus 1919:s, son dovddai ahte máhtii doarvái bures ohcat viidáseappot ja 1919/20:s son váccii Trondarnes (Runášši) álbmotallaskuvlla. 1920/21:s sus lei bargu vuorroskuvlaoahpaheaddjin Davvi-Várjjagis. Buoridan dihte dárogiela son váccii jagi Solborg nuoraidskuvllas Stavangeris. Eadni vuvddii gusa rábidan dihte mátkeruđa. Maŋŋil vel ovtta guolástanáigodaga son ozai Henrich Lyche 2-jagáš oahpaheaddjiskuvlii Osloi 1922–1924:s.

Per Erik Saraksen ja Sabba Olsen nuorran.
(Gova luoikan Turid Heimen)
Bierggi skuvla ovdal soađi.
(Gova luoikan Turid Heimen)

1924:s son lei sadjásažžan Bierggis. 1925:s son skuvlii Máskejogas – Luovttejogas Deanus. Sihke skuvla ja orrunsadji lei heittot, ja son ozai ja oaččui skuvlavirggi Biergái 1926:s. 1930:s huksejuvvui ođđa skuvla Biergái, ja boares skuvla geavahuvvui dán maŋŋil ásodahkan. Seamma áigodaga náitaleigga soai Inger Sabbaseniin. Inger lei Guivvešgiettis Deanodagas eret. Soai oaččuiga dasto njeallje nieidda. 1932:s ásahuvvui stáhtainternáhtta, ja Saraksen oaččui jođiheaddjivirggi.

Bierggi álbmogis ledje dáčča, sámi ja suoma máttut. Hans Kr. Eriksen muitala ahte guolástanáigodagas gullojedje buot Finnmárkku gielat ja suopmanat, ja unnit joavkkuin geavahuvvojedje buot gielat. Eatnasat ledje oadjebasat dárogielain go álge skuvlii. Dalle go Thor Frette [30] lei Bierggis 1955:s son deaivvai ollu suomagielagiid, vaikko sihke Saraksen ja su bargoskihpár Eriksen čuoččuheigga ahte suomagiella ii lean geavahuvvon máŋgga jahkái.

Biergi lei ealaskas guolástusvearra gos liđđo searvvit, ja bearrašat golahedje áiggi bures. Soai eamidiin leigga fárddalaš bárra ja bures dohkkehuvvon. Saraksen lei ollu áigodagaid Gurutbellodaga ovddas gielddastivrras, skuvlastivrras ja soabadanráđis. Son organiserii gieldda skuvlagirječoakkáldagaid.

Soađi áigge huksejedje duiskkalaččat stuorra batteriija Biergái. Gilli ii boldojuvvon 1944:s, ja maŋŋil go leigga leamaš moadde vahkku Kárášjogas máhcaiga, ja guovvamánus 1946 lei skuvla fas jođus.

Saraksen lei čeahpes oahpaheaddji, ja Oddvar Støme ja Hans Kr. Eriksen muitaleigga ahte son movttiidahtii ohppiid, earenoamážit dárogielas ja historjjás.

Eallin internáhttajođiheaddjin lei huššái, ja son ozai eará bargguid, ee. Deanus. 1958:s oaččui son barggu Gávvutnii Álttás, gos son lei 1965 rádjái go fárrii Bossogohpi skuvlii. 1963:s oaččui son Gonagasa ánsomedáljja silbbas.

Sámegiella lei bára eatnigiella, muhto beaivválaččat hálaiga soai bures dárogiela. Deanodagas jorgaleigga sámegillii go deaivvadeiiga gili olbmuiguin. Maiddái soai válljiiga dárogiela ruovttugiellan, iige oktage mánáin oahppan sámegiela. Saraksena nieida Turid Heimen muitala ahte son ii vásihan ahte hállojuvvui sámegiella Bierggis, ja ahte lei váttis gulahallat áhkuiguin ja ádjáiguin. Golmmas Saraksena nieiddain orrot Finnmárkkus, okta Sørlánddas, guovttis šattaiga oahpaheaddjin.

Miessemánu 17. beaivvi-ávvudeapmi Bierggi internáhtas 1960:s.
(Gova luoikan Turid Heimen)
Per Erik Saraksen ohppiidisguin Bierggi skuvllas.
(Gova luoikan Turid Heimen)

Saraksenis ledje ollu sáhkavuorut Sámeradios 1956 rájes gitta 1972 rádjái; guolásteami ja bivddu birra Deanuvuonas, Lofuohtas ja Vestlánddas, mearrasámiid birra ja skuvlahistorjjá birra Deanuvuonas. Báddemat leat dađi bahábut jávkan, muhto čállosiid mánusat lea áimmuin ja leat dehálaš muitaleamit mearrasámiid kulturárbbi birra. Radiosáttasártniinis son moaitá dáruiduhttima, maiddái iežas vásáhusaid vuođul. Son ii oro assosiereme dán iežas doaimmaiguin skuvllas.

Per Erik ja Inger Saraksen leaba goappašagat hávdáduvvon Áltái.

Vuosttaš linnjás

Skuvlastivrrat bidje virgái [31] dárogielat oahpaheddjiid sámegielat biiriide, ja sámegielat oahpaheaddjimiššot biddjojedje dávjá biiriide gos eatnasat ledje dárogielagat. Skiippagura ja Sirpmá biiriin leigga Anna Anderssen ja Gunnar Olsen ohcciid searvvis 1921:s. Biiriid mearrádus- evttohusas ledje sámi ohccit, muhto skuvlastivra háliidii vestlándalačča. Vaikko skuvladirektevrras leige negatiivvalaš mearrádusevttohus, oaččui Per Fokstad barggu Dárusullo skuvlii.

Oahpaheddjiin lei bissovaš bálká, ja gulle ná daidda geat ledje privilegerejuvvon báikkálaš servodagas. Earenoamážit gehččojuvvojedje internáhttajođiheaddjit alladin.

Nissonoahpaheddjiin ledje dávjá ovtta-jagáš oahpaheaddjikurssat, ja dábálaččat sii oahpahedje smávvaskuvllas. Sii galge addit smávva sámemánáide dárogiel gálggaid ja addit sidjiide oadjebasvuođa ođđa ja amas árgabeaivvis. Sii ledje váldoolbmot, muhto sis lei unnit bálká go dievdduin geat ledje bargoskihpárat. Go ledje dušše moattis Finnmárkkus eret ja vel eanebut eai ipmirdan sámegiela, ferte dávjá leat leamaš hui váttis gulahallat mánáiguin.

Internáhtat ledje guovddáš ásahusat giliin. Dat adde bargosajiid ja oste gálvvuid ja bálvalusaid báikkálaš olbmuin. Internáhttajođiheddjiid ovddasvástádus lei dikšut mánáid, hálddašit oahpaheddjiid, dállodolliid ja viessovehkiid, rehketdoalu, boaldámuša liggemii ja čuvgii. Internáhttadoaibma válddii ollu áiggi ja fámuid. Oallugat internáhttajođiheddjiin doaimmahedje maiddái eanandoalu oktan šibitdoaluin sihke internáhta várás ja iežaset dállodollui. Daid searvvis leigga Gunnar Olsen ja Pavel Anderssen. Soai ja Per Erik Saraksen ledje jođiheaddjit olbmoagi, ja barge iežaset measta jámas.

Patriohtat ja dáruiduhttit

Ii oktage sis, ii Fokstadge, oahpahan mánáidasas sámegiela. Unnán dihte sii kultuvramassima birra maid sii dagahedje oapmahaččaide. Earret muhtun sániid ja dajaldagaid, ii máhte oktage sin maŋisbohttiin sámegiela. Ii oktage oro Deanus dahje doppe gos leat bajásšaddan.

Sis lei ollu diehtu Deanu ja Finnmárkku birra, sámi árbevieruid, giela ja luonddugeavaheami birra. Sii ledje finnmárko- ja ruovttugillipatriohtat, sis lei sátni hálddusteaset ja ledje «muitaleaddjit». Sámi oahpaheaddjit ledje vátná dan áiggi. Sii livčče sáhttán dahkat ollu nannet sámi giela ja identitehta. Sin máhtu eai oaidnán makkárge riggodahkan skuvlaeiseválddit, eai ge báljo sii iežage

Buot orru čájeheame ahte dát guđas barge oahpaheaddjidaguset nu go eanas oahpaheaddjit. Sii ledje barggánis ja čeahpes oahpaheaddjit. Buohkat ohce bálkálasáhusa Sámefoanddas, raporterejedje ovdáneami dáruiduhttinbarggus. Doaibman lei «dáruiduhttin», mii lei oahpahit mánáide dárogiela bures, addit sidjiide vejolašvuođaid buorrin norgalažžan. Buohkat doibme dáruiduhttin, sihke skuvllas ja ruovttus.

Sin eallimat ledje máidnasat, čadnon lundui ja buressivdniduvvon guolásteapmái. Sii vásihedje lieđđuma Jiekŋaáhperittus luossagávppašemiin, goikeguliin, ebmos skuvlainternáhtaiguin, buriid kommunikašuvnnaiguin ja stuorra máilmmi impulssaiguin. Soahti okkupašuvnnain, njeaidimiin ja báhtaremiin guđii unnán áiggi sámi gažaldagaide. Maŋŋil soađi stivrii industrialiseren, guovdilastin, galbmasoahti ja ovttadatskuvla beaivválaš daguid. Oarje-Finnmárkkus šattai interneren Vuotnabađa skuvlaleirii ja ođđasithuksen lossadin. Nuorta-Finnmárkkus ledje muhtin gilit ja skuvllat mat eai boldojuvvon, ja sidjiide geat barge doppe oahpaheaddjin, áigi soađi maŋŋá ii šaddan nu gáibidahkesin go oarjin.

Sii oidne ođđa áiggi ja dahke buoremusaset. Sin mielas lei diehttelas ahte sámegiella, eatnigiella, áimmahuššo ruovttus ja ahte sámi eallinvuohki ceavzá. Sin jurdagiid ja válljemiid ferte geahččat Finnmárkku giliid historjjá ja stuoraservodaga dáruiduhtti fámu čuovggas.

Finnmárku lea šaddan eará eanan

1940:s bohte duiskkalaččat ja soađi drámá. 1944 čavčča áddjojuvvo olbmot eret viesuineaset ja ruovttuineaset ja 50 000 olbmo dolvojuvvojit lulás, gos sidjiide lei ollu ođas oaidnit ja ođđa fuomášumit. Maŋŋil soađi ráđđii rusttetdoaibma, ođđa ja buoret Finnmárku galggai čuožželahttot. Galbma soađi áigge radikála elemeanttat gozihuvvojedje ja návdojuvvojedje vearredahkkin, ja dát hehttii maiddái sámi kulturčuožžilahttima. Almmolaš doaimmahagat sturro ja levve, guolástan- ja eanandoallohálddašemiin, gieldahálddahusain ja dearvvašvuođadoaimmain. Dárogiella lei oktoráđđejeaddji giellan almmolaš hálddahusas ja bellodatapparáhtain. 1950-logu álggu rájes geavahedje dušše rávis olbmot sámegiela gaskaneaset, ja sámegiella eatnigiellan lei unnume rittus.

Radiosáddagat sámegillii álggahuvvo 1946:s, ja dás šattai deanodatlaš Katrine Johnsen njunuš olmmožin ollu jagiid. Sámegielsáddagat dattetge eai sáhttán ollu hehttet giellamolsuma mii dalle lei jođus.

Dáruiduhttin lea dáhpáhuvvan skuvllas, muhto dáruiduhttin lea lemaš stuorát servodatrievdadeaddji prošeakta mii lea dahkkon ollu arenain. Maŋit áiggis mii sáhttit oaidnit ahte dát guđas ja sin mieláigasaččat ledje beare luohttevaččat sámi kultuvrra vejolašvuođaide seailut. Leat go vásihusat áigeguovdilat odne?

Odne lea sámi ohppiin riekti oažžut oahpahusa sámegielas, muhto ii guđegelágan ealáskahttinprográmma daid oallugiidda geat leat massán giela ja árbevieru, leat vel organiserejuvvon. Giella- ja kultuvraváikkuheapmi dáhpáhuvvet ain ođđa arenain ja hirpmus vuoitinvuimmiin.

Guolásteami ja ođđa fápmoealáhusaid ráđđen lea olggobealde báikkálaš servodagaid. Unnit ja unnit sápmelaččat ellet luondduin dahje lahka luonddu mii gaskkustuvvo sámi dutkamis, dáidagis ja turistaindustriijas. Áltáášši loktii eatnamiid ja jávrriid suodjaleami beaivválaš áššin. Ođđa láhka lea mearriduvvon ja ođđa ásahusat nugo Sámediggi, Finnmárkkuopmodat ja Finnmárkkukommišuvdna leat ásahuvvon. Daid ođđa ásahusaid váikkuhusain kultuvrii ja ealáhusaide sámi eanadagain mii diehtit hui unnán odne.

Lávželuokta, Jáhkogohppi, Biergi, Ceavccageađgenjárga ja Bonjákas leat šaddan eará báikin. Sállannuorri, Deanuvuotna ja Várjjat leat šaddan eará eanadahkan, Finnmárku eará eanan.

Gáldut

Adressebok for Finnmark fylke med skatteligninger. 11. utgave. S M Brydes forlag, Oslo 1943
Altern, Håvard og Andersson, Stig: Eksemplet Hammerfest. Gyldendal Norsk forlag 1971
Anderssen, Pavel: Brev 1950–1963. Privat
Andreassen, Magnhild Oline: Glimt fra Snefjords historie. 42 år i statsinternatets tjeneste. Eget forlag 2009
Brygfjeld, Chr.: Diverse brev 1923–1925. Skoledirektøren i Finnmark. Statsarkivet i Tromsø
Frette, Thor: Kiberg. Notat 03.05.1955 Samisk Arkiv
Gammelshaug, Magne: Norges Samemisjon - en kortfattet historisk oversikt. Norges samemisjon
Hirsti, Reidar: Sameopprøret. Gyldendal Norsk Forlag 1994
Hirsti, Reidar: En symfoni med sterke dissonanser. I: Stenstad, Finn (red.): Nordnorske stemmer. Orkana forlag 1997
Hoëm, Anton: Fra noaidiens verden til forskerens. Novus 2007
Jakobsen, Ragnvald: Sørøysunds historie. Sørøysund kommune 1983
Olsen, Gunnar: Om fornorskninga av kystdistriktene. Notat 1964
Meløy, Lydolf Lind: Snøfjord internat. Skoledirektøren i Finnmark 1976
Meløy, Lydolf Lind: Internatliv i Finnmark. Skolepolitikk 1900–1940. Det Norske Samlaget, Oslo 1980
Nilsen, Øystein: Karlebotn skole 50 år. Glimt fra Nesseby skolehistorie. Nesseby kommune 2002
Pedersen, Steinar: Lappecodicillen i nord 1751–1859. Universitetet i Tromsø 2006
Pedersen, Steinar: Trekk fra historien til Deanu gielda – Tana kommune – med hovedvekt på noe eldre historie. Tana kommune 2002
Qvigstad, Just: Tromsø off. lærerskole Beretning for 1910–1913. Tromsø off. lærerskole 1914
Samuelsen, John: Skriv 13. januar 1896. I: Nuorttanaste 28. febr. 1903
Sandøy, Pål: Soga om Pavel Anderssen. Manus 2000
Saraksen, Per Erik: Brev til skoleinspektøren. 24.10.1962
Saraksen, Per Erik: Kåserier Sameradioen 1956–1972. Diverse manus er trykt i Tana Årbok
Solbakk, Aage og Vuolab, Solveig: Deanuleahki sogat historjá / Tanadalen slekter historie. Čálliid Lágádus 2001
Tanens skolestyre: Skoleplan for Tanens folkeskoler. 1892
Thrane, Randi: Glimt fra Tana skolehistorie. I: Årbok for Tana 1984

Informánttat

Giitu buohkaide geat leat searvan bargui čohkket muitalusa dáid oahpaheddjiid ja sin áiggi birra: Unni Schøn Fokstad, Turid Heimen r. Saraksen, Magnhild Andreassen r. Olsen, Ole Bernt Lile, Pål Sandøy, Elisabeth Pavelsdatter Sandøy, Marit Jørgensen, bearaš Lille/ Kratteng, Øyvind Hirsti, Astrid Jørgensen, Bjarne Hirsti, Solbjørg Hirsti, Harald Hirsti, Kjell Ballari, Nils Evald Biti, Nils Ole Gaup, Simon Saraksen, Øystein Nilsen, Torbjørn Bjørkli, Anton Hoem, Oddvar Støme ja Hans Kr. Eriksen.


[1] Deanodat lea historjjálaččat leamaš vuolit Deatnu ja stuorra oasit Deanuvuonas. Dát duođaštuvvo ee. go Pavel Anderssen, gii šattai bajás Bonjákasas (gilis), logai son lea Deanodagas (siiddas) eret.
[2] 1918 geavaheigga goappašagat dárogielat dállonama Fokstad goargun dan sadjái go Pavelsen.
[3] Reidar Hirsti: En symfoni med sterke dissonanser. Girjjis: Stenstad, Finn (red.): Nordnorske stemmer. Orkana 1997
[4] Pavel Olsen Ravne bártniid gaskkas lei Nils Pavelsen. Muhtin su aviisačállagiin lea mielde dán girjjis, geahča artihkkala Skuvladigaštallan Nuorttanasttes.
[5] Sámefoandda birra muitaluvvo ollu sajiin Sámi skuvlahistorjjás, ee. Henry Minde artihkkalis 1. girjjis.
[6] Geahča ee. Steinar Pedersena čállosiid Lappecodicillen i nord 1751 – 1859. Romssa universitehta 2006 ja Trekk fra historien til Deanu gielda-Tana kommune - med hovedvekt på noe eldre historie. Deanu gielda 2002.
[7] Nils Vibe Stockfleth lei báhppa ja sámegieladutki ja váikkuhii ollu skuvlapolitihkkii áiggis 1820–50. Eambbo Stockfletha birra Hans Lindkjølena artihkkalis Sámi skuvlahistorjá 1-girjjis.
[8] Kárttaid ja báikenamaid birra dáruiduhttimis, geahča Kaisa Rautio Helander: Namat dan nammii. Dieđut 2008, ja Yngve Johansen: Instruks for bruk av samiske stedsnavn på kart. Tana årbok/ Deanu jahkegirji 2007.
[9] Dološ áigi lei čálalaš giella ja buorre muddui formálalaš njálmmálaš giella dánskkagiella.
[10] Deanu ja Buolbmát gielda časkojedje oktii 1964:s.
[11] Solbakk, John T./ Aage (red): - dasgo eallin gáibida min soahtái / - selve livet kalder os til kamp. Čálliidlágádus 1999
[12] Bisma Johannes N. Skaar vuolggahii Norgga Sámemiššovnna álggaheami 1888:s. miššovnnas ledje sámegielat sárdnideaddjit ja maŋŋil searvegottedivššárat. Ásahusat Deanus: Boarrásiidruoktu Juovlavuonas (1914), mánáidruoktu Hans Schanches Minne Guhkesnjárggas (1925) ja Deanodaga kapealla (1934).
[13] Aslak Bergland lei suohkanbáhppa ja skuvlastivrra ovdaolmmoš 1892 rájes 1903 rádjái. Son gohčoduvvui «Sabetbáhppan».
[14] Randi Thrane: Glimt fra Tana skolehistorie. I: Årbok for Tana 1984
[15] Reive lei čállojuvvon sámegillii ja lea geardduhuvvon dán girjjis, namahusa vuolde Deanodaga ja Stáhpogietti biire gáibidii oahpahusa eatnigillii.
[16] Gáldut: Steinar Pedersen: Lappekodisillen i nord 1751–1859: Fra grenseavtale og sikring av samenes rettigheter til grensesperring og samisk ulykke. Sámi allaskuvla 2008. Regnor Solbakk: Samebevegelsen i Norge: idé og strategi 1900–1940. UiT 1998
[17] Askov højskole Sønderjyllánddas Danmárkkus ásahuvvui 1865:s ja lei okta bajimus dánskka álbmotallaskuvllain N. F. S. Grundtviga árbevierus. Dohko bohte oahppit buot Davviriikkain, earret eará ollu oahpaheaddjit.
[18] Gjermundsen lei áŋgir Bargiidbellodagas ja beroštii Finnmárkku ja skuvlastruktuvrra ođasmahttimis.
[19] Artihkal prentejuvvui girjjis Hidle og Otterbech (red.): Fornorskningen i Finmarken, ja lea mielde dán girjjis.
[20] Girjjis: Hannaas (red): Norsk aarbok 1923
[21] Geahča Ragnhild Ravna artihkkala Sámi skuvlahistorjá 2. -girjjis
[22] Stuorravuonas lei stáhtainternáhtta 1933 rájes.
[23] Dán áiggi vázze oahppit skuvlla 3–6 vahkku áigodagaid, nu gohčoduvvon «skuvlatuvrrat». Omd. sáhtii smávvaskuvla ja stuorraskuvla leat vurrolagaid. Oahpaheddjiin lei dávjá oahpahus guovtti skuvllas ja johtaledje daid gaskka.
[24] Haakon Henriksen (1920–1980) Lávvonjárggas eret lei oahpaheaddji ja gielddastivralahttu Álttás. Son lei okta dain gii jođihii Álttá–Guovdageainnu-čázádaga huksema vuostálastima ja lei danne ee. Álttá–Guovdageainnu-čázádaga seailluhanlávdegotti jođiheaddji.
[25] Son lei gásttašuvvon Gunnar Olsen Lille, muhto rávisin geavahii dušše Gunnar Olsen. Su maŋisbohttiid gaskkas muhtimat leat geavahan Lille dahje Lile, earát fas Olsen.
[26] Øytun álbmotallaskuvla dahje Finnmárkku risttalaš nuoraidskuvla lei áibbas ođas 1917:s.
[27] Sámemiššovdnasearvi almmustahttán 1910:s, 1925:s oaččui bláđđi nama Samenes Venn.
[28] Ole Kristian Hallesby (1879-1961) lei teologiija professor Menighetsfakultetas Oslos ja Norgga lutheránalaš sismiššovdnasearvvi (Det norske lutherske Indremisjonsselskap) ovdaolmmoš. Son čálii ollu girjjiid ja lei dovddus iežas dogmáhtalaš ja soahpatmeahttumis sártniidisguin, main son čuoččuhii ahte buohkat geat eai lean dahkan jorgalusa šadde helvehii.
[29] Geahča Per Erik Saraksena muitalusa dán girjjis: Muittut mu álbmotskuvlaáiggis, Deanodaga skuvlalovttas. (doaim.)
[30] Thor Frette (1918–1987) lei bajásšaddan Kárášjogas ja lei 1949-62 NRK sámegiel sáddagiid prográmmačállin. Son šattai maŋŋil gielladutkin ja Oslo universitehta sámegiela lektorin, davvisámegiel báikenammakonsuleantan, ja Dáru–Sámi sátnegirjji čállin.
[31] 1889 rádjái galggai suohkanbáhppa leat skuvlastivrra ovdaolmmoš. Gaskal 1889 ja 1959 lei suohkanbáhppa skuvlastivrra miellahttun.


Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 4