På norsk

Artihkal girjjis Sqmi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.

Álggahus: Soahti, ođđasishuksen ja oahppoplánariiddut

Eai leat goassige leamaš nu olu čállosat ja reportášat dáža median go 1997:s, go mearriduvvui ahte muhtin suohkaniin galge buot oahppit čuovvut sámi oahppoplánaid. Dát girjji muitalit dalá riiddus, muhto álggahit historjjálaš geahčastagain mas geahčadit oahppoplánavuogádaga doložis otnážii. Mii geahčadit mo oahppoplánat leat váldán vuhtii sámegielat ohppiid ja mo sámit leat ovdanbukton norgga oahppoplánavuogádagas. Vuosttaš artihkal lea čoahkkáigeassu guhkes historjjás 1990 rádjái

. Dáža skuvlaeiseválddit leat mearridan oahppoplánaid maid maiddái sámi oahppit čuvvot. Sámi skuvlaeiseválddit leat maŋimus jagiid beassan searvat dan bargui, muhto oahpahusdepartemeantta rámmaid siskkobealde. Hui hárve leat sámit ieža cealkán maid sin mielas sámi oahppit galggašedje oahppat. Mii leat gávdnan ovtta dokumeantta mas boazodoallosámit 1960-logu loahpas ieža leat čállán maid boazodoallonuorat berrejit máhttit, ja dát almmuhuvvo dás vuosttaš háve maŋŋil go lea badjel 40 jagi orron arkiivvas.

Dan maŋŋá bohtet moadde artihkkala 1997’ riiddus sámi oahppoplánaid birra. 2006:s bođii fas oahppoplánaođastus, muhto dat árvvoštallojuvvo ain, ja mii áigut danin dán geahččat lagabui boahtte girjjis. Oahppoplánabarggus muitaluvvo maiddái eará Sámi skuvlahistorjágirjjiin1. Sámi skuvlahistorjjá 4. girjjis ledje ollu historjjálaš dokumeanttat sámiid oahpahusa ja erenoamážit giellapolitihka birra áigodagas sullii 1750–1935. Dan maŋŋá bođii 2. máilmmisoahti, ja soahti ja ođđasishuksenáigi buvttii máŋgga dáfus ođđa eavttuid sámiid eallimii ja oahpahussii. Leat burgen árkiivvaid, ja buktit dán áiggis dieđuid man eanáš oassi ii leat goassige ovdal almmuhuvvon.

Sámi skuvlahistorjjá 2. girjjis čáliimet joatkkaoahpus, muhto dalle eanaš framhaldsskuvlla, boazodoalloskuvlla ja sámi joatkkaskuvllaid álgojagiid birra. Dán háve mii govvidit eará beliid joatkkaoahpus; sámi joatkkaoahpu ođđaset áiggis ja sámegieloahpahusa fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain. Loahpaoasis joatkit vuođđoskuvllamuitalusaiguin. Mii álgit Gáŋgaviikka gielddas Nuorta-Finnmárkkus. Dás čuovvut Njeareveadji-álbmoga rahčama oažžut iežaset skuvlla. Dan girjjis mii leat erenoamážit deattuhan Porsáŋggu gieldda, buktit muitalusaid sihke dáruiduhttináiggis ja ođđaset áiggis. De mii fitnat fas Guovdageainnus, gos boares olbmot, sihke boazodoallosámit ja dálonat, muitalit sin mánnávuođa skuvlavázzima birra. De mii mannat Lulli-Romsii ja Ufuhtii, mas leat muitalusat sámiid skuvlavázzimis 1700-logu rájes min áiggi rádjái.

Maŋimus guokte artihkkala muitalit sámiid skuvlavázzima ja lullisámi skuvlaovdánahttima birra Helgelánddas ja Davvi-Trøndelagas.

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis