På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.
 Ellen Marie Amundsen Opstad. | Ellen Marie Amundsen, maŋŋil Opstad, Ámmon-Elle (1912–1988) bajásšattai Goarahagas Porsáŋgguvuona oarjjabealde. Váhnenguoktás lei seahkálasat sámi, suoma ja ruoŧa duogáš. Maŋŋel álbmotskuvlla, man birra dás muitala, váccii son jagi Øytun álbmotallaskuvllas, mii dalle lei Ábinuoris. Son barggai biigán ollu báikkiin Muosáid gielddas, dasto Tele-doaimmahagas, hoteallain ja skuvlainternáhtain.
Čuovvovaš čálus lea oassi su muittašandieđuin 1981:s. Miehtá riika čogge dakkár muittašandieđuid 1964:s, 1981:s ja 1996:s. Giliid ja gávpogiid historjjá riikkasearvi (Landslaget for bygde- og byhistorie) ja álbmotdearvvašvuođa našunalsearvi (Nasjonalforeningen for folkehelsen) dat lágidedje muittašandieđuid. Dieđut leat vuorkás Norgga álbmotmuitovuorkás (Norsk folkeminnesamling). Dat lea ge suovvan min almmuhit Sámi skuvlahistorjá-girjjiin dáid ja eará muittašemiid. |
Skuvlavázzin lei áibbas dušši, vel de nai go buohtastahttá skuvlavázzimiin mii lei nu áigá go 30 jagi dassái. Vácciimet beaivválaččat, sihke beaivvádahkan, arvin, guoldun. Ii ábuhan biehkut ja luoicut.
...
In muitán dadjat ahte leimmet 10 máná, eat máhttán sáni ge dárogiela go čuoččaheimmet skuvlaeiseválddiid ovddabeallái. Duođai ii lean leaika. Álggos vázzán guhkás fiertun ja dálkin, ja balus dieđusge go olliimet. Goarahaga ja Sarvvesvuona gaskka lei 15 km ovdan ruoktot beaivválaččat. Fertiimet lihkkat diibmu 6:s iđđes-árrat. Ii lean mihkkege oanehis bargobeivviid vuosttaš luohká skuvlamánážiidda. Eanas mánát šadde basadit ja ráhkkanit ieža, boradit ja vel lohkalit leavssuid, erenoamážit sálbmavearssaid, biibbalhistorjjá ja katekismusa. Ii ge lean árbmu, ii ábuhan láikkohallat. Jos ii máhttán leavssu, de šattai geardduhit dassážii go máhtii vearssaid bajiloaivvi. Ja jos daid ii oahppan, de oaččui doaškkáid bálkán.
 | Porsáŋggu musea skuvlačájáhusas. (Govva: Porsanger museum) |
Ja mis lei dakkár láhka ahte ii ábuhan váidalit skuvlla dehe oahpaheddjiid. Dat lei álkis čoavddus. Jos dan vuogi geahččaleimmet, de ii jerrojuvvon goassege máná čilgehus. Bođii baicca rissi bahtii – ii mihkkege eará. Sarvvesvutnii lei nu go dadjen 15 km Goarahagas ovdan ruoktot. Dasto maŋŋil, nu go dál, sirde min Billávuona skuvlii, dohko lei beali guhkit. Mii golbma orbbeža sáddejuvvuimet Čuđegietti internáhttaskuvlii. Doppe leimmet ábas veahkit Čuđegietti dálueamidii. Bártnážat šadde guottašit čázi. Ja luoddut muoraid, čuohppat lavnnjiid ja guottašit daid vissui, ollu ráhpaid goarbmut. Ii lean gehppes bargu mánnáriebuid gieđaide ja olggiide, birra jándora bargat. Nieidamánát bidje dáiggi, basse, skuvreje beaivvi miehtá. Lei unnán dat maid sáhttá gohčodit skuvlaoahppan. Skuvlabargu bázii álo maŋemussan, jos dan šat skalliimet bargat. Leimmet dego dálá mánát, háliideimmet stoahkalit vel.
Borramušas ii lean dáigá, rohkajáfobuvru oktan čáhppes sieráhiin. Dálueamit galggai seastit. Eai dal lean ge earágo duolva sámečivggat, gal sidjiide dohkkii. – Go skuvla nogai lávvordatveaigin, de bidjaleimmet seahkaža sealgái ja vulggiimet guhkes moalkás geainnu ruoktot ...
Go ieš šadden ollesolmmožin ja bargagohten skuvlainternáhtain, de ledje dávjá unna čáppa sámemánážat geat eai máhttán sáni ge dárogiela, ja de muitájin iežamet skuvlla álgojagiid. Vigihis mánnáriebut, njáhke čihkii ja čužžo doppe, suorbma njálmmis. Balle ahte sii eai gulahallan eatnigielaineaset. Lávejin veahkehit daid heajuid nu bures go ollejin. Sidjiide lei duođai buorre beassat hupmat dálueamidiin, gii máhtii sin eatnigiela. Na jurddašehket dán, buorit olbmot. Muitot dán, állot ge heahpanatta eatnigiellamet dihte, mii gielaid dal leaš ja gosa dal ain máilmmis vuolggášeimmet.