Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011.
Anny Balto Somby
|
Anny Balto Somby lea riegádan 1952:s ja bajásšaddan Kárášjogas. Son váccii joatkkaskuvlla Girkonjárggas ja Kárášjogas ja buohccedivššárskuvlla Hámmárfeasttas, mas gearggai 1982:s. De son barggai guokte jagi buohccedivššárin Kolvereidas Trøndelagas, dan maŋŋá son lea bargan Kárášjogas. Doppe son lea bargan dearvvašvuođaguovddážis, ruovttubuohccedivššárin, ja maiddái bargan borasdávdasearvvis (Kreftforeningen). 1995 rájes son lea leamaš Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas, gos son lea oahpahan dearvvašvuođa- ja sosiálafága vuođđokurssa ja veahkkedivššár ja ambulánsa joatkkakurssa. Dan botta son lea gazzan pedagogihkkaoahpu ja máŋggakultuvrrat áddejumi. |
Go gergen vuođđoskuvllas, de ii lean vel joatkkaskuvla Kárášjogas. Danin álgen Girkonjárgga gymnásii ja vázzen vuosttaš jagi doppe. Go jagi maŋŋil álggahuvvui Kárášjoga gymnása, de fárrejin ruoktot ja vázzen guokte maŋimus jagi dáppe.
Girkonjárggas fuomášin man ollu negatiiva oainnut dan áigge ledje sámiid vuostá. Lei miessemánu 1. beaivvi ja mun ledjen čiŋadan nu fiidnát go sáhtten sámegávttiin ja vázzen «1. mai-toga». Lei suorggahahtti vásihit ahte gehčče ártegit munnje ráiddus gávtti dihtii. Girkonjárgga gymnásas in ožžon sámegiela fágan. Go ledjen juo geargan vuosttaš jagi sámegiela haga de in válljen sámegiela Kárášjogas ge. Máŋga jagi maŋŋil válden joatkkaskuvlaeksámena sámegielas, muhto in čále nu njuovžilit.
Hámmárfestii álggahuvvui buohccedivššároahppu juo 1960:s, muhto vuosttaš logijagiid ledje unnán sámegielat studeanttat doppe. Vuosttaš sámi oahppan dearvvašvuođabargit bohte Kárášjohkii 1970-logu álggus.
– Buohccedivššároahpus eat oahppan maidege sámi diliid birra. Eai ge oahpaheaddjit doppe diehtán nu ollu. Mus lei hárjehallanáigi Kárášjoga dearvvašvuođadivššára luhtte. Dan maŋŋá čállen skuvllas sámi buhcciid dili birra, muhto oahpaheaddji ii sáhttán dárkkistit dan, go ieš ii diehtán maidege dan birra.
Dan áigge ii lean álki leat sápmelažžan Hámmárfeasttas. Álo lei diggon sámi áššiid birra. Ledje dábálaš oainnut ahte sámit ledje heajut go dážat. Vásiheimmet dávjá ahte sihke mánát ja rávesolbmot lohke «helvetes fjellfinn». Muhto dan áiggi lei juste álggahuvvon Sámiid searvi Hámmárfeasttas, ja mun serven dohko. Doppe ledje mielde sihke sámit Sis-Finnmárkkus ja sámit Áltávuonas ja Sállannuori sulluin. Go gergen skuvllas háliidivččen ruoktot Kárášjohkii. Ieš livččen ožžon barggu, muhto mu isit ii ožžon, danin manaime álggos Trøndelágii, gos goappašat oaččuime barggu. Easka go Kárášjohkii álggahuvvui spesialistadoavttirbálvalus de oaččui isit maid barggu, ja fárriime Kárášjohkii, ja dáppe letne orron dan rájes.
Go bargagohten Kárášjogas de lei juo eará dilli. Dál ledje eiseválddit váldán ovdasvástádusa dearvvašvuođabálvalusas. Buohccestohpu lei fylkka hálddus ja dearvvašvuođabuohccedivššár ja boarrásiidsiida ledje gieldda hálddus. Dalle ledje juo ollu sámit geat barge doppe. Ieš bargen guhká buohcceossodagas ja ruovttubuohccedikšumis, buohccedivššárin ja ossodatjođiheaddjin.
Bealljebákčasa vuostá geavahedje sávzzaullu ja beatnatguolggaid. Čalbmevearkka vuostá galggai bassat guččain ja ájačáziin. Gáhčči lei buorre háviid vuostá ja sieđgaostu nuorvvu vuostá.
Olbmot sáhtte mannat guhkás vai beassat buoremus buorideddjiid lusa. Muittán ahte mu nuorravuođas ledje muhtin beakkán buorideaddjit Deanus, ja olbmot sáhtte mannat Kárášjogas gitta Deanodahkii ja Juovlavutnii.
Dearvvašvuođabargiide lea dehálaš diehtit ja váldit vuhtii ahte sámi guovlluin lea ain ealli eahpeformálalaš dearvvašvuođaárbevierut. Danin lea vejolaš ahte buohccit maiddái ohcet veahki guvhlláriin dahje buorideddjiin dearvvašvuođaásahusaid olggobealde. Ovdal dat lei dakkár čiegus ášši maid buohccit eai duostan muitalit doaktárii eai ge buohccedivššárii. Muittán ahte 1980-logus bovdii Sámi doaktáriid searvi buorideaddji Valle Fanasgiettis sin čoahkkimii ja dalle mii hállagođiimet jitnosit dan birra. Dan maŋŋá duste maiddái eará dearvvašvuođabargit hállat dan birra.
Sámi joatkkaskuvllas ledje leamaš dearvvašvuođa- ja sosiálafágat juo 1982 rájes. Álgojagit dat lei oassin 2-jagáš «kombinert grunnkurs», mas 2 jagis oahppit ožžo dearvvašvuođa- ja sosiálafága vuođđokurssa ja dábálašfága vuođđokurssa. Dat ii bistán guhká, farga šattai buiga dearvvašvuođa- ja sosiálafága vuođđokursa. Maŋŋil bođii veahkkedivššár JK1 ja fas veahkkedivššár JK2. Oahpaheaddjit geat leat leamaš dán suorggis leat sihke sámit ja dážat, muhto dat geat bohte olggobealde ledje ovdal bargan dearvvašvuođabálvalusas sámi guovlluin ja ledje integrerejuvvon sosiálalaččat ja dađistaga maiddái gielalaččat. Dál mii leat njeallje oahpaheaddji dearvvašvuođaossodagas. Guovttis máhttiba bures sámegiela, ja sáhttiba geavahit dan buot oktavuođain. Guovttis fas máhttiba oalle bures, muhto eaba geavat giela oahpahusas.
Dearvvašvuođa- ja sosiálafágaoahppit Laila Labba ja Per Egil
Kroken ovttas oahpaheddjiin Mary Helene Stueng. (Govva: Svein Lund) |
Borramuš lea hui dehálaš dearvvašvuhtii ja sámi buhcciide lea dehálaš ahte sii ožžot borramuša maid dovdet ja liikojit. Dat buorida loaktima ja dainna maiddái dearvvašvuođa. Ovdal lei nu ahte boares olbmot eai lean hárjánan borrat šattuid, dál leat measta buohkat hárjánan dasa. Dearvvašvuođaguovddážis sii leat dál ollu čeahpit go ovdal beroštit das maid buohccit háliidit borrat.
Muhto vaikko oahppoplána lei rabas nu ahte sámi joatkkaskuvllas sáhtte dulkot dan iežaset vuogi mielde, ii lean oahpaheddjiid mielas dohkálaš ahte eai namuhan sámiid ja sámi buhcciid dárbbuid oppanassiige. Go miehtá riikka sáhttet dearvvašvuođabargit deaivvadit sámi buhcciiguin, ja dalle dárbbašit diehtit maid berrejit dahkat váldit sin dárbbuid vuhtii. Danin namuhedje oahpaheaddjit SI-raportta mielde áššiid mat galggašedje leat mielde oahppoplánas:
«Ovttasbargovuogit ja gulahallan, giela mearkkašupmi, sámi historjá, dulkka geavaheapmi, sámi biebmoárbevierut, árbevirolaš sámi dikšun- ja fuolahusvuogit , mo sámit celket dovdduid, sámi árvvut, kodat ja kulturerohusat.»[1]
Oahpaheddjiid mielas dat berre leat mielde našunála oahppoplánas, jus dat šaddá mielde, de ii lean sin mielas dárbu ráhkadit sierra sámi oahppoplána dearvvašvuođa- ja sosiálafágain. Nu lei dilli go sii muitaledje 1999:s.
– Ozaimet ja oaččuimet ruđa skuvlla FoU-bušeahtas heivehit oahppoplána sámi diliide. Bargagođiimet dainna, muhto eat joavdan nu guhkás dainna ovdal go heaittihuvvui veahkkedivššároahppu, ja de bođii fas ođđa oahppoplána, «Máhttolokten». Ja ferten dadjat ahte skuvlaeiseválddit eai leat váldán sámi oahpaheddjiid oainnu vuhtii. Ii ge Máhttoloktema mielde leat mihkkege sámiid birra našunála oahppoplánas, eat ge ožžon sierra sámi oahppoplána. Ja go ii leat oahppoplánas, de eat ge sáhte čujuhit dasa ja gáibidit ahte dat boahtá mielde oahppogirjjiide.
– Leat boahtán moadde girjjáža dáid fáttáid birra: sámi borramuša institušuvnnas[2]2, guvhlláruššan[3] ja sámegiel oahppogirjjáš dearvvašvuođabargiide[4]. Leat maiddái boahtán moadde sátnegirjjáža[5]. Muhto ain fertet geavahit eanet dárogiel go sámegiel girjjiid. Vuosttažettiin mii dárbbašit girjjiid fuolahusa ja dikšuma birra, ja erenoamážit sámi buhcciid várás. Mii geat dál bargat sáhttit ovdanbuktit iežamet máhttu, muhto dat lea dušše min duohken. Mii geavahit iežamet ovdamearkkaid, muhto jus lea olggobealde oahpaheaddji de sus ii leat veahkki. Mii oahpaheaddjit eat astta bargat oahpponeavvuiguin. Go mii čađahit oahpahusa, de lea eambbo go doarvái midjiide. Dál ii ovttasge oro leame ovddasvástádus dasa ahte mii oažžut oahppogirjjiid.
[1]
[2]
[3]
[4]
[5]
Egil Utsi & Håkon Jensen: Apotekordliste. Reseptparlør på norsk, samisk og finsk. Davvi Girji 2006