Árvvoštallamat ja válddahallamat
Ovdasiidogovva Bjørg Monsen Vars bokte Girjji sáhttá oastit girjegávppis dahje diŋgot Davvi Girji -lágádusas. |
OvdasátniSámi skuvlahistorjjá viđát girjjis mii álgit oahppoplánaiguin mat leamaš vuođđun sámi ohppiid oahpahussii. Mii joatkit skuvllain soađis ja ođđasithuksemis. Dan maŋŋá leat muitalusat ja muittut joatkkaskuvllas ja vuođđoskuvllas.Girjji sisdoallu almmuhuvvo maiddái fierpmádatbáikkis http://skuvla.info. Doppe gávdnojit maiddái girjjálašvuođalisttut artihkkaliidda. Interneahttaveršuvnnas leat dán háve maiddái máŋga artihkkala mat eai čáhkan bábirveršuvdnii. Girji lea máŋgga olbmo ja ásahusa ovttasbarggu boađus. Mii háliidit váimmolaččat giitit buohkaid, geat leat searvan dán bargui; čálliid, muitaleddjiid, jorgaleddjiid, korrektuvrralohkkiid, govvideddjiid, dáiddáriid, historjábagadalliid ja lágádusa, girjerájuid, arkiivvaid, museaid ja skuvllaid bargiid. Erenoamážit giitit ásahusaid mat leat ruhtadan almmuheami. Daid gávnnat girjji loahpas. Plána mielde galggaimet loahpahit girjeráiddu dáinna viđát girjjiin. Muhto mii leat ožžon ja gávdnan nu ollu miellagiddevaš dieđuid ahte mii viiddidit vel ovtta girjjiin. Danin mii háliidit ain eanet muitalusaid ja dokumeanttaid. Jus visot ii čágaše maŋimus girjái, de mii bidjat dan interneahttaveršuvdnii, man mii áigut viiddidit maiddái maŋŋil go ieš girjeráidu lea gárvvistuvvon. Mii sávvat maiddái ahte sáddebehtet midjiide divodemiid ja liigedieđuid dán girjji hárrái. Dalle mii sáhttit rievdadit interneahttaveršuvnna ja maiddái boahttevaš prentehusa jos dat šattaš áigeguovdilin.
Artihkkaliid, cavgilemiid, cuiggodemiid ja divodemiid sáhtát sáddet lágádussii:
Dearvvuođat doaimmahusjoavkkus: |
Sisdoallu
Álggahus: Soahti, ođđasishuksen ja oahppoplánariiddut
OAHPPOPLÁNAT
Johan Daniel Hætta ja Svein Lund: Sápmelaččat ja Norgga oahppoplánat
Nils M. P. Siri, Marit Sara Eira ja Johan Mathis Eira: Maid boazodoallonuorat fertejit máhttit
Ole Henrik Magga: Muitalus man váddása duohken ledje «10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplánat»
Hanna Marit Jahr: Sámi oahppoplánat departemeantta bealis
Kjell Ballari: Oahppoplánariidu Deanus
Ole Magnus Rapp: Smávva sánit dahket stuorra riiddu Deanus
Siri Broch Johansen: Riiddos čakča – 1997’ oahppoplánavuostálastimat
SOAHTI JA OĐĐASISHUKSEN
« – Váikkuhit ceaggás álbmoga» – Skuvladilli Finnmárkkus soađi áigge
«Ášši lea sámi mánáid skuvladilli» – Iskkadeapmi jagis 1943
«Jávohaga duhtat» – Skuvladilli eváhkos ja ođđasishuksenáigge
JOATKKAOAHPAHUS
Ole Einar Olsen: Joatkkaskuvlarektorin ja fylkaskuvlahoavdan
Klemet Isaksen Hætta: 25 jagi «buđehin
Synnøve Solbakken-Härkönen: – Mo bat sáhttá rievdadit skuvlla?
Anny Balto Somby: Sámi joatkkaskuvlla dearvvašvuođaoahppu
Sverre Østerbøl: Eanet ja eanet Girkonjárggas válljejit sámegiela
May-Synnøve Trosten: Mielde váikkuheamen sámegiela boahtteáiggi?
Siri Broch Johansen: Ráissa joatkkaskuvlla sámegieloahpahus
Stig Riemmbe Gælok: Ássjeguoddáluváj gå sidáj sámegiellaåhpadusáv
GÁŊGAVIIKA
Nervei: 12 jagi rahčan sierra skuvlla ovdii
PORSÁŊGU
Knud Martin Ihle: Sámegielat ja kveanagielat oahppogirjjit
Breannjá ja Keaissa biirebeavdegirjjis
Porsáŋggu skuvlabáhpárat sámegillii
Ellen Marie Amundsen: «Dušše duolva sámečivggat»
Ivar Utsi: Vuosttaš min sogas gii vázzen skuvlla
Hartvig Birkely: Mánnávuođa skuvlamuittut Leavnnjas ja Billávuonas
Anders Ole Hauglid: Deaivvadeapmi Porsáŋgguin
Halvard Nilsen: Smiervuona skuvllas
Robert Greiner: Riegádan soađi maŋŋá – bajásšaddan Keegana áigge
GUOVDAGEAIDNU
Ellen Marita H. Sara: Áhku skuvlafearánat
Nils Aslak og Margrete Skum:– Mánát galge oažžut skuvlla maid moai ean ožžon!
Marie N. Logje Eira: Dulka eará ohppiid ja dálueamida gaskkas
Inger Marie Sokki Hætta: Bargu oahpaha
LULLI-ROMSA / UFUOHTA
Arthur Brox: Ástavuona sámeskuvla
Norvald Dyrvik: Vuopmegeaži skovlábiire
Anna Johnsen Pedersen: Goikkehiin skuovaide
Ole Olsen: Rievssatgielat oahppogirjjiid ovddas
Einar Nylund: Ráhkká – vajálduvvon sámi guovlu
Lars Magne Andreassen: Čiegus sápmelažžan Áhkkánjárggas
Einar Bergland: Skuvllas jávkan ovddeš áiggiid
«Moadde sáni sámi álbmoga bealušteaddjis»
Ingolf Kvandahl: Mu mánáidskuvla Gálbečorus Bálágis
LULLISÁPMI
Betty Kappfjell: «Finnunge» Troforsesne, internaaten maarhmore Aarbortesne
Ellen Bull Jonassen: Voestes learohkh saemieskuvlesne Snåasesne
OAHPPOPLÁNAT
Læseplan for Kautokeino folkeskole
Christen Brygfjeld: ... noe gammelt opkok fra Stockfleths tid
Christen Brygfjeld og Johan Støren: Leseplan for Kautokeino - Norsk eller kristendom?
Mønsterplanen styrker fornorskings-linjen
SOAHTI JA OĐĐASISHUKSEN
Forholdet mellom skolen og Norges Lærersamband
Avskrift av parole fra hjemmefronten 1944, "Lovboka"
Lydolf Lind Meløy: Folkeskolen i Finnmark før, under og etter den siste verdskrigen
Orvar Sæther: Landslederen uttaler seg
«Ad skoleforhold for lappiske barn»
JOATKKAOAHPAHUS
Ole Einar Olsen og Bernt M. Bongo: Kautokeino - den samiske yrkes- og husflidsskolen
Emma Margret Skåden: Vi sama har rett til samisk opplæring
Rolf Ante Hætta: Sámi joatkkaskuvlla muittut
GÁŊGAVIIKA
Helle Fermann Jensen: - Mange av de gamle frøknene hørte ikke hjemme på internatene
PORSÁŊGU
Innberetning for Lakselv skoleinternat for året 1941/42
GUOVDAGEAIDNU
Ottar Bondevik: Skriftemål fra Kautokeino folkeskole
LULLI-ROMSA / UFUOHTA
Aslaug Olsen: Skole i Snubba
Henrik Kvandahl: Om skoletilstanden i de blandete sprogdistrikter
Henrik Kvandahl: Søknad om støtte fra Finnefondet
LULLISÁPMI
Paul Kvitfjell: Alt på kommando
Sameskolen til Snåsa
Åke Jünge: Sameskole og samemisjon i Indre Namdalen for 250 år sidan
Ove Pettersen: Sameskolen i Vefsn
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjá 4
Sámi skuvlahistorjá - oktasaš álgosiidu