Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Ann-Silje Guttorm:

Skuvlamuitalusat Kárášjoga vuođđoskuvllas 1950–90-loguin

Kárášjoga skuvla 1960-logus .
(Govva luoikan Sámiid Vuorká-Dávvirat)

Ann-Silje Guttorm lea jearahallan iežas váhnemiin Samuel John Nilsen Antis ja Elen Marit Johnsdatter Guttormas sudno skuvlahistorjjá birra. Goappašagat leaba vázzán Kárášjoga vuođđoskuvlla, nugo Ann-Silje maiddái lea dahkan. Váhnemiin lea 10 jagi gaska, nu ahte eaba leat seamma áigodagas leamaš vuođđoskuvllas. Muhto goappašagat leaba bajásšaddan boazodilis, nu ahte sudno váhnemat eai lean márkana lahka birra jagi.

Dáid muitalusaid son lea álggos čállán pedagogihkabargobihttán Sámi allaskuvllas čavčča 2009.

Kárášjoga skuvla maŋit áiggis.
(Govva: Aud Lodden Boine)

Fars fortelling

Samuel John N. Anti
(Govva: Ann-Silje Guttorm)

Samuel John Nilsen Anti, Ristina Jovnna, født i Karasjok 1951. Han har alltid jobbet i reindrifta, slik som foreldrene sine. Han har ikke annen utdanning enn grunnskolen, og i 1974 gikk han et år på Statens reindriftsskole i Kvæfjord i Sør-Troms.

Áhči muitalus

Samuel John Nilsen Anti, Ristina Jovnna, riegádan 1951:s Kárášjogas. Son lea agibeaivve bargan ieš maid boazodilis nugo su váhnemat. Sus ii leat go vuođđoskuvla ja 1974:s son váccii ovtta jagi Stáhta boazodoalloskuvlla Giehtavuonas Mátta-Romssas.

Sámegielat rivgu oahpaheaddjin

Mu áhčči álggii vuođđoskuvlii 1958:s. Dalle ii gávdnon gal vuos sámegiella sierra fágan. Áhčči muitala ahte dan maid son muitá lea ahte vuosttas jagi lei sis rivgu oahpaheaddji gii lei oahppan sámegiela rávesolmmožin, Anna Mørk lei su namma. Muhto dan jagi sii eai ollen vuos earágo stoahkat, lávlut ja máinnastit.

Badjemánáid váilevaš dárogiella Eai dalá badjeolbmuid mánát hálddašan obanassiige dárogiela, eai dalle ge go álge vuođđoskuvlii. Muhto lihká lei oahpahus dárogillii. Dat dagahii ahte mánát dušše čohkkájedje luohkkálanjas ja guldaledje oahpaheaddji gii hálai dárogiela beaivvi njuolgut, muhto eai mánát ipmirdan maid son hálai. Ja jus mánát ieža gaskaneaset háleštedje sámegillii, de ožžo dieđu «ikke bråk» – «állet rigere».

Oahpaheaddji oahpahii sámegillii lobi haga

Viđat luohkás lei sis fas sámegielat oahpaheaddji, lei Kristian Nymo su namma ja lei sápmelaš ja gilis eret. Áhčči muitala ahte dat oahpaheaddji oahpahii sin sámegillii, vaikke ii lean sus oba lohpi ge. Ammal oahpaheaddji oinnii ahte eai mánát birgehallan oahppat áktánasat vierrogillii. Son oahpahii ja čilgii visot sámegillii, historjjálaš fága muitá mu áhčči buoremusat. Ja son maid jáhkká ahte dát jahki ja oahpaheaddji dagahii dan ahte sii ohppe dan maid sii ohppe skuvllas, go oahpahus dán jagis lea sus ain odne mielas ja dan rájes lea son beroštan máilmmehistorjjás.

Dán jagi maŋŋá ledje fas beare dárogielat oahpaheaddjit sis, ja visot oahpahus lei vuot dárogillii. Muhto mánát ledje dál veahá oahppagoahtán dárogiela, go ledje beassan sámegieloahpaheaddjin jagi sagastallat.

«Geađge-bohkká»

Áhčči maid muitá erenomážit ovtta oahpaheaddji gii lávii bottus fáktet hállet go mánát sámegillii, ja jus de gulai muhtima hállamin sámegiela, de son viehkalahtii dan máná. Dat mánát geat váldojedje gitta, sii ráŋggáštuvvojedje muhtin láhkai, eanaš hevii son fanahii sin beljiid. Su gohčodedje «geađge-bohkkán» go dárogillii lei su namma Steinbukk, muitala áhčči. Lean dál ieš gávnnahan ahte su albma namma lei gal Sigmund Steenbuch. [1]

Ođđadárogiella vai sámegiella?

Nuoraidskuvllas sis lei ain dárogiella váldogiellan. Muhto dál sii besse válljet guovtti fága gaskka, nammalassii ođđadárogiela ja sámegiela gaskka. Dađi bahábut ledje oahppit mánnávuođa rájes jo ruovttus oahppan ahte eai hal sii gal dárbbaš dán oahpu maid skuvllas ohpet. Erenomážit boazosápmelaččaid mielas lei dát oahppu dušši, go sin mánát han galggašedje viidásat bargat boazodoaluin. Ja maid vel boazodoalus ge dárogielain, norgga historjjáin, matematihkain jna.?

Nu ahte ohppiid oaidnu skuvlii ja ohppui lei diehttelasat seamma go váhnemiin, ja nu go mu áhčči muitala de olusat válljejedje ođđadárogiela ovdalgo sámegiela, justa dan dihtii go ođđadárogielat oahpahus lei heittohat. Ja dat ahte lei heittohat, mearkkašii ahte lei unnánat bargu diimmuin, olu friddja, olgun besse baicce vánddardit ja márkanastit. Ii dieđe manne lei nu, muhto soittii leat dat ahte oahpaheddjiin ii lean dat gelbbolašvuohta obanassiige oahpahit ođđadárogielas.

Skuvla lei dušši – maid vel dainna oahpuin?

Nu go dás bajábealde namuhin de lei boazosápmelaččain oainnat vuos dat oaidnu ahte skuvla lei duššin sin mánáide. Meinejedje ahte nu guhká go eai oahppan boazodoalu bargguid birra skuvllas, de ii gohčoduvvon dat oahppun. Go ovtta láhkai de lei skuvla dego rivven sis bargiid, geat galggašedje oahppat bargat ja bajásšaddat bearrašii veahkkin, sihke ruovttus ja meahcis. Gándamánát galge oahppat ealu guođohit, merket misiid, njuovvat jna. Ja nieidamánát fas ruovttubargguid nugo duddjot, málestit, mánástallat, guođohit ealu jna. Muhto go šattai bággu buohkain skuvlii, de ii lean šat dat seamma vejolašvuohta veahki oažžut mánáin. Ja daid háviid go mánát ruovttus finastedje, de váhnemat eai ollen oahpahit sin nu olu go muđui livčče. Mánát eai maid beroštan skuvllas ja oahpus dalle stuorrát, nu ahte lávejit olu «skulket». Lei hui dábálaš ahte dan dahke, ja lei maid ulbmil sis skulket nu ollu go vejolaš.

Áigá juo ruovttus vuolgit internáhtii

Mánát šadde ruovttus vuolgit jo go ledje čiežajahkásaččat ja álgit skuvlii, ja eanaš mánát šadde orrut internáhtas. Ja nu šattai mu áhčči ge dahkat go son lei mánná. Muitala ahte dat dálueamit lei rivgu ja hálai dárogiela, ja sii galge gohčodit su «husmor». Ledje gal muhtin biiggát geat hálle sámegiela maid, muhto ledje maid biiggát geat ieža ledje sápmelaččat geat eai vuollánan hállat sámegiela. Go mánát ledje ruovttuin fitnan luomus, de lávejit biiggát sin juohke háve bassat ja gohčodedje sin dihkkebadjeolmmožin.

Dálonat ja boazosápmelaččat

Mu áhčči jáhkká ahte biiggát danin dárostedje go dárogiella lei nu fiinna giella dalle, ahte biiggát ledje iežaset mielas nu fiidnát go dárostedje. Lei maid stáhtus dan áigge dárogiela máhttit, ja erenomážit márkanis ja dáloniid gaskkas. Ja eanaš dálonat lonuhedje goarggu maid dan «Jordsalgsloven» maŋŋá 1902:s, go oste eatnama de válde eatnama nama goargun baicce, mat diehttalas ledje dárogielat namat. Boazosápmelaččat ledje hui lojálat iežaset gillii ja duogážii, eaige nu go dat «fiinna dálonat», nu mo boazosápmelaččat gohčodedje sin. Ja dalle cielahedje dálonat boazosápmelaččaid, gohčodedje sin dihkkediŋgan, duolvan, meahcceeallin, vilda olmmožin jna. Áddedmis de lea ain veahá vašši dalá boazosápmelaččaid mánáin dáloniidda, cielaheame dihte sihke internáhtas ja eará sajiin. Áhčči muitala ahte lei nu buorre ja ráfálaš boahtit ruoktot bearraša lusa dahje dohko gos dal eallu lei justa dalle. Porsáŋgguvuotnagáttis ii lohkan nu vearrái go Kárášjogas márkanis, go doppe ledje sis verddet geat ledje mearrasápmelaččat ja sis ii lean vašši sidjiide muhto baicce ovttasbarge.

Eatni muitalus

Elen Marit J. Guttorm
(Govva: Ann-Silje Guttorm)

Elen Marit J. Guttorm, Jovnnin-Pier-Jovnna-Elle, lea riegádan 1961:s Kárášjogas. Maŋŋá vuođđoskuvlla son váccii jagi Handel- og kontor-fága Narvikas 1976:s, Sámi álbmotallaskuvllas Kárášjogas 1979:s, dearvvašvuođa- ja birasfága Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas 1983–85, dábálašfága Sámi joatkkaskuvllas 1985–87 ja buohccedivššárfága Finnmárkku allaskuvllas Hámmárfeasttas 1987 rájes.

Sámegielat oahpaheaddji

Mu eadni álggii vuođđoskuvlii 1968:s, son maid Kárášjogas. Lei vuosttas jahki ahte sámegiella lei sierra fágan Kárášjoga vuođđoskuvllas, jagi ovdal ledje Rájá skuvllas álgán sámegieloahpuin. Vuosttaš ja nuppi luohkás lei sis sámegielat oahpaheaddji, Odd Mathis Hætta, ja eadni ii máhttán go «ja» ja «nei» dárogillii go bođii márkanii. Muhto vuosttaš jagi eai dahkan eará go stohke ja máinnastedje sii ge. Eai dalle gal vel gávdnon vuos sámegiel oahppogirjjit. Eai eatnis lean dušše sámegielat oahpaheaddjit, dárogiella lei ain dat váldo oahppangiella.

Internáhta-mánná

Maiddái son lei boazosápmelaččaid mánná, ja orui internáhtas moadde jagi. Dassái go oappát šadde doarvái boarrásat ahte sáhtte váldit ovddasvástádusa unnit oappáin ja vieljain ruovttus, dan botta go váhnemat ledje davvin ealuin johtimin. Eadni muitala ahte eai dalle lean šat nu vearrái internáhta biiggát sin vuostá, ja sus gal ledje lihká oappát ja vieljat doppe máŋga, mii lei hui stuorra jeđđehussan.

Ođđadárogiella vai boazodoallofága?

Eadni muitala ahte sis álggii 5. luohkás juo eaŋgalasgiella, eai lean vuos eai dárogiela ge oahppan albma láhkai. Gávccát luohkás besse sii ge válljet ođđadárogiela ja boazodoallofága gaskka. Eadni válljii boazodoallofága go lei boazodoallobearrašis bajásšaddan oahppan dihte daid bargguid maid ii ollen ruovttus oahppat. Muhto oahpaheaddji han lei dáluolmmoš, Hans Nergård, ja ii hal son gal diehtán olus boazodilis. Nu ahte šattai nu ahte oahppit eanaš váccašedje tuvrraid, ja eai dan ge bargan meahcis muhto márkanis.

Iežan muitalus

Ann-Silje Guttorm
(Govva luoikan Ann-Silje Guttorm)

Ann-Silje Guttorm, Ristena-Jovnna-Ánne, lea riegádan 1982:s Hámmárfeasttas, muhto bajásšaddan Kárášjogas boazodoalobearrašis. Ii lean go jagi mánáidgárddis, go lei nu lihkolaš ahte beasai ruovttus áhkus luhtte bajásšaddat, ja ii dárbbašan ii Astoáiggefálaldahkii (SFO) ge searvat maŋŋá skuvlla. Kárášjogas váccii vuođđoskuvlla, joatkkaskuvlla son váccii Kárášjogas, Leavnnjas, Álttás ja Hámmárfeasttas. Ja dál (2009) lea son vuosttas jagi ovdaskuvlaoahpaheaddjistudeanta Sámi allaskuvllas Guovdageainnus.

Vuođđoskuvla

Mun vázzen johttisámiidluohkás gitta nuoraidskuvlla rádjai, lei álggos F-luohkká, muhto rievdaduvvui Á-luohkkán. Muhto ii mis lean gal earálágan oahpahus dan dihtii, lei dušše duogáš earálágan go dálu- ja dážaluohkáin, ja dat nu gohčoduvvon várreskuvla mii lei ovtta láhkai skuvlasirdin várrái leaš dal leamaš giđđajohtin, mearkun, njuovadeapmi jna.

Feaskára biigá

Mun muittán erenomážit ovtta oahpaheaddji mánáidskuvllas, gii lávii muhtimin boastut dadjat muhtin sámegiel sániid, vaikko lei dálusápmelaš Kárášjogas eret. Mus lei dáhpi njulgestit su giela ja de mu gevven de feaskárii čuččodit. Ii goassige namuhan ahte mus lei riekta, muhto láve álggos riŋgestit áhččái ja muitalit ahte dál lea su nieida vuot njálbmon. Áhčči láve jearrat maid dat su nieida lea ges lohkan boastut dál, ja oahpaheaddji dieđusge muitala maid. De láve áhčči boagustit ja lohkat ahte ii hal diet leat njálbmut, muhto njulget, ja son ii vuollán gal ráŋggáštit dien dihte. Nu ahte mun dieđusge jotken iežan njulgenhommá go gullen áhčis ahte ii dat lean gal boastut. Ja oahpaheaddji ii šat maŋážassii gillen riŋget áhččái ja heittii mu ge feaskárii bidjamis. In dalle gal eará go veahá bealkkahallen, muhto dan mun gal girden.

Lojála eatnigiela vuostá

Lei gal nuoraidskuvllas maid mus okta diekkár sámegieloahpaheaddji. Son maid lávii muhtin sámegiel sániid lohkat boastut, ja mun njulgestan, ja bealkkahalan. Geahččalii seamma taktihka go mu oahpaheaddji mánáidskuvllas, ruoktot riŋget mu váhnemiidda, muhto ii son ge joavdan dainna áššiin guhkás. Okta eará sámegieloahpaheaddji gal rámidii mu ja logai mu čeahppin ja lojálan iežan eatnigillii, go válden vara das.

Dárogielgirjjit

Mis ledje eanaš girjjit dárogillii, earretgo sámegielfágas dieđusge. Muhto oahpahus gal lei sámegillii, ja álgojagiid mii čáliimet dušše sámegillii, muhto nuoraidskuvllas go mis šadde eanet čállinbarggut de čálligođiimet dárogillii. Dagaimet dan go girjjit ledje dárogillii, ja lei maid álkit vástidit gažaldagaid girjjiin dárogillii. Lihká lei ain stuorra oassi oahpahusas sámegillii, erenoamážit ságastallan, nu guhká go ledje sámegielat oahpaheaddjit.

Konklušuvdna

Sihke mun ja mu váhnemat vácciimet Kárášjoga vuođđoskuvlla, ja jus dáid muitalusaid buohtastahttá de ipmirda ahte lea juohke áigodagas erohusat.

Áhčči lei dan garraseamos ja vearrámus dáruiduhttináigge skuvllas, goas oahpaheaddjit ja internáhta biiggát barge visot dan ahte dáruiduhttit sámi mánáid. Ledje dieđusge muhtimat geat eai lean nie heaŋgasan dan dáruiduhttinpolitihkkii.

Eatni áigge ledje juo veahá ložžen, muhto eai eisege vuos áibbas ložžen. Lei easkka vuosttaš joavku geat ožžo sámegiel oahpahusa ja oahpaheaddji Kárášjoga vuođđoskuvllas, ja dat lei dušše daid álgo jagiid skuvllas. Dás sii jotke eanaš oahpahusa dárogillii ja ain lei internáhtakultuvra.

Mus lea leamaš fas áibbas eará vásáhus, ii lean dušše sámegieloahpahus ja -oahpaheaddjit, muhto lei maid johttisámiidluohkká. Ledje maid smávvát álgán sámegiel oahppogirjjit maid almmuhuvvot. Ja dalle ledje jo lága mielde sámi mánáin rievttit sámegiellii oahpahusgiellan vuođđoskuvllas. Nu ahte mus gal lei vuođđoskuvllas sullii seamma dilli go otná ohppiin.

[1] Sigmund Steenbuch muitala iežas vásáhusain Kárášjogas Sámi skuvlahistorjá 1-girjjis. (doaim.)

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis