På norsk
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.
 TEKST DO ZDJĘCIA
|
Marie Kristine (Risten) Samuelsdatter Lodde (1881–1972) šattai bajás Njávdánvuonas Mátta-Várjjagis, ja váccii skuvlla Njávdámis. 16-jahkásažžan son manai biigán Biergái. Maŋŋil barggai eará sajiin biigán ja Čáhcesullos hoteallas, ovdal go 1904:s náitalii Johan Fredrik Eliassen Bekkalain ja ásai Stuoravutnii Unjárggas. Doppe son gohčoduvvui Junna Márján. Dát lea oassi su muitočállosis, man ovddas son 1966:s oaččui bálkkašumi boarrásiid muitogilvvus maid Nasjonalforeningen for folkehelsen lágidii. Nasjonalforeningen bovdii su Osloi, gos son ja eará vuoitit ožžo bálkkašumi gonagasas Olav V:s. Marie Kristine Bekkala čálii muittuid suomagillii. Go orui olles eallima Norggas ii ge goassege ožžon oahpu čállit suomagiela, de su giella lea guhkkin eret normaliserejuvvon suomagielas. Veršuvdna mii dál lea Institutt for folkeminne hálddus ii leat ge su originálačálus, muhto mašiinnas čállon nubbehusčálus mas leat máŋga divodeami ja čilgehusat čállon peannain. Mii fertet danin mieđihit ahte lea vejolaš ahte jorgaleapmi ii soaitte leat áibbas originálateavstta mielde. Fertet maiddái cealkit ahte dát lea máná ipmárdus, nu go lea čállon 70 jagi maŋŋá, nu ahte ii leat sihkkar ahte visot lea historjjálaččat riekta, erenoamážit dat mii lea čállon nuortalaččaid birra. |
Mun ledjen 7-jahkásaš go álgen skuvlii. Lei váttis go lei guhkes mátki skuvlii. Fertiimet idjadit olbmuid luhtte go eat ollen ruoktot ovdal go sevnnjodii. Nu váhnemat šattaiga jearrat olbmuin ahte sáhttágo sudno mánná orrut doppe go lei guhkes mátki ruoktot juohke beaivvi ja dálvit lei buolaš. Ja nu de lohpideigga ahte gal soai fuolaheaba borramuša mánáide, go dainge lei unnán borramuš go lei geafes áigi. Nu dat millosit válde sisa. Ja dat ledje máŋga amas máná álo viesus, muhto unnán sadji go lanjat ledje unnit. Nu fertii nohkkat láhttis. Ledje láhtti dievva. Go bođii lávvordat de bohte váhnemat viežžat mánáid ruoktot. Doppe sávnnodedje ja basse mánáid biktasiid ja goikadedje daid mánnodahkii. Unnán ledje biktasat. Ja go mánnodat bođii, fas dolvo skuvlii. Fertii leat biebmu fárus nu ahte birge ieš vahku.
Ja heajos mátki lei dohko go ii lean geaidnu. Fertii vácci vánddardit ja jogaid bokte go lei jikŋon. Iige skuvla álgán ovdal go johka lei jikŋon. Dat bisttii jagi álggus 12 vahku álo jagis. Mii leimmet gávcci máná. Go okta gearggai skuvllas de fertii nubbi váldit saji jos eai lean guokte máná dálus geat vázze skuvlla oktanis. Mii leimmet njeallje bártni ja njeallje nieidda. Mii leimmet logi olbmo oktan váhnemiiguin viesus, iige dalle gávdnon internáhtta iige albma skuvlalatnja. Olbmuid lanjain dolle skuvlla, eaige lean go guokte klássa, «frøkeniid» (nissoniid) skuvla ja dievdduid skuvla. Skuvlaalbmá namma lei Johan Haaheim[1]. Dat lei nu dáža ahte ii máhttán lohkat suomagiela iige sámegiela. Mánát ledjet muhtumat čeahpit lohkat, muhto eai sii diehtán maid sii lohke go eai máhttán dárogiela. Iige lean gos oahppat go ii dalle orron oktage dáža Njávdámis, ii lean giige gii dulko dárogiela suomagillii.
Mun ollejin orrut viđa viesus iežan skuvlaáiggis. Dat eai váldán maidige orrumis. Mii leimmet álo nuvttá viesuin ja iežamet biepmuid boraimet ja dasge lei skuvlii kilomehter. Láibi galbmui lávkkas. Dan mii boraimet ja dat lei galmmas. Ja muhtumin čieruimet. Lei ahkit go ii lean miela mielde skuvlavázzin. Muhto dohko manne datge beaivvit, eaige, Ipmilii giitu, boađe ruovttoluotta. Muhto mun imaštalan dán áigásaš skuvlla. Lea buot láhkai buorre ja goitge leat váhnemat giitemeahttumat. Eat mii lean nu fiidnát.
Ja muitalan vel ahte vuonas suhke mánáid fatnasiin gitta Ruossavuonas ja Nirvagohpis ja doppe birrasiin ja buohkat dahke dan nuvttá. Orro olbmuid luhtte amas mánát. Gitta 18 jagi rádjái vázze. Soapmásiin ledje jo skávžžát šaddan ovdal go manne rihppaskuvlii. Ja vel lei guhtta vahku vázzit. Dan vázze Girkonjárggas. Ii doppege lean gos orrut. Doppe maiddái sáhtii olbmuid lanjain orrut. Ja doppe maiddái iežas biebmu fárus vai birge guhtta vahku skuvlla vázzit. Ja jos lei čuorbi lohkat de daid bijai báhppa eret. Dáhtui ruoktot vuolgit go eai máhttán Áhččimin lohkat, nuppi jahkái. Ja jos ii máhttán nuppi jagige, de fas bijai eret rihppaskuvllas. Ja jos goalmmát jagi bođii, de besttii. Dat gal lei váttis. Muhtimat ledje jo bealle skuvlla vázzán ja de eai máhttán maid báhppa jearai álggus ja nu dain lei fas vuolgit ruoktot. Ja dat ledje nu vuollánan go galge gasku skuvlla vuolgit ruoktot ja váhnemat eai áibbas liikon go báhppa lei nu streaŋggis. Váhnemiin lei ollu das ahte goasttidit biepmu, go lei geafes áigi, iige lean mainna oastit, iige doppe ožžon maidege, go ii lean ruhta mainna oastit. Ja dohko ledje máŋga mátkki ja fanasmátkki. Dámpa ii fitnan go oktii vahkus, ii lean geaidnu nu ahte lei dušše mearramátki. Ja vel skuvllas eai lean go geađgetávvalat maidda čállit ja krihta peannan. Ja go dat lei čállon dievva, de sihkkojuvvui eret dat čálus ja ođđasa čálligohte nu ahte nu. Ja heajos čuovga lei. Muhto gii lei čeahppi lohkat dat oahpai veaháš. Okta klássa lei skuvllas. Eai sii beassan guhkás oahpus, muhto ieža sii studerejedje go šadde ollesolmmožin. ...
Ja vel muitalan ahte doppe Njávdámis orro nuortalaččat. Dain ledje njeallje viesu badjin gitta goržži buohta. Dain lei girku, unna girkoš gos ruoššabáhppa finai álo sárdnideamen. Eai dat nuortalaččat máhttán lohkat. Dat ledje dego báhkkinat ovdalgo nubbi buolva šattai bajás. Dušše dat vázze skuvlla. Ja jos oktage jámii, de hávdáduvvui iežas viesu gurrii eatnamii. Dat ledje maiddái geafit dalle čuohtejahkemolsumis. Buohkat leat jápmán, eai leat go 2–3 šat, geat šat orrot doppe. Mii mánát finaimet álo guldaleamen go ruoššabáhppa humai. Muhto eat mii ipmirdan dan, dušše gulaimet «pomyluj» (árbmu) ja «gospoda» (Ipmil). Girku lei nu unni ahte dohko ii čáhkan sisa. Mii leimmet olgun ja guldaleimmet. Dat dahke ruossaid raddái gállus čoavjái ja čoavjjis olggiide. ...