norflagg.jpg På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Elle Marit Eira:

Oahppit máhttet unnit go ovdal

Vásáhusat sámi duoji oahpaheaddjin joatkkaskuvllas

Elle Marit Eira goarru Kárášjot-gávtti.
(Govva luoikan Elle Marit Eira)

 Elle Marit Nilsdatter Eira (Máhte-Áslat Niillasa Elle) lea riegádan 1955:s ja bajásšaddan Jergulis Kárášjogas ja Smiervuonas Porsáŋggus. Son lea vázzán vuođđoskuvlla Kárášjogas ja orron internáhtas olles skuvlavázzináiggi.

1980 rájes son lea unnit eanet bargan Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas. Son válddii fágareivve duojis 1991 ja duoji váldofága Sámi allaskuvllas 2004:s.

Oahpaimet birget

Lean bajásšaddan boazosápmelaš bearrašis, mii leimmet 8 máná, 5 gándda ja 3 nieidda. Mii buohkat bajásgessuimet boazodollui, dalle ii lean eahpádus maid mánát galge go gerge skuvllas. Ruovttus oahpaimet bargat buot bargguid mat guske ealáhussii vai birget. Vánhemiid jurddašeapmi lei ahte galgat birget ja dainna oahpahedje ge mánáid bargat juo unni rájes dan maid sii nagadedje. Ja varra dan dihtii ledje ge sis nu ollu mánát. Mu vánhemat maid atne árvvus go mánát ledje barggánat ja eai beasadan bargguin maid ledje gohčohallan bargat. Dan dagan ieš maid dál go lean olles olmmoš, danin go eallin ja dálostallan ii ovdán jus ii gille bargat.

Go mun gergen vuođđoskuvllas de ledje mu oappát fárren eret ruovttus nu ahte moai etniin leimme guokte nissonolbmo ja bivttasteimme buot daid albmáid. Min eadni lei hui duojáris nisu, son duddjui buot maid dárbbašeimmet oaivečohkas gitta juolgevuđđui ja lea álo bargamin juoga nu. Mu áhkku orui ránnjádálus ja son maid lei hui duojár, nu ahte mun gal lean bajásšaddan dujiin ja duodji leamaš oassin mu eallimis gitta dássážii. Dat lea šaddan eallinvuohkin.

Norsk husflid ja sámi duodji skuvllas

Vuođđoskuvllas ohppen sihke norsk husflid ja veahá sámedujiid. Mánáidskuvllas mis lei máttarivgu oahpaheaddjin. Dalle juo gorron atnudiŋggaid nugo firkala mas ledje ráiggit gieđaide ja gym-pose masa muorranama vel gorron «korsstinggain». Nuoraidskuvllas mis lei sámi oahpaheaddji, Marit Stueng. Sus ohppen goarrut Kárášjoga nissongahpira ja gorron dalle ee. báiddi mas ledje manšeahtat ja boalloráiggit, ja stovllain gođđen láhtteránu. Muittán dien hui bures go lei fága masa liikojin. Mus lei nu stuora beroštupmi dasa ahte gorron maiddái internáhtas ja ruovttus.

Dieđusge dađistaga go duddjo ieš ja earáiguin hállá duddjoma ja dujiid birra de álo oahppá. Olmmoš oahppá juohke beaivvi, ii goassige leat visot oahppan.

Vuođđoskuvlla maŋŋá bargen boazodoalus. 1976:s bessen vázzit golmmamánnosaš gođđinkurssa Kárášjogas, maid Karasjok husflidslag lágiidii. Margit Varsi dat lei oahpaheaddjin, ja son jođii miehtá Finnmárkku dákkár kurssaiguin. Gođiimet liinniid, seaidneránuid ja feara maid. Osten dalle iežan gođđinstuolu, maŋŋil lean viiddidan, nu ahte dál mus leat máŋga.

Skuvlajagi 1977/78 vázzen gođđinsuorggi Sámi joatkkaskuvllas, Guovdageainnus. Ovdal lei doppe leamaš oktasaš suorgi, «goarrun ja gođđin», muhto dalle ledje sierra gođđinsuorgi, ja nubbi suorgi fas lei «kjole- og draktsøm». Min luohkás ledje 12 oahppi, daid gaskkas leimmet dušše 3 sámi. Mis ii lean makkárge sámi duodji, oahpaimet seamma go ohppe muđui Norgga husflidsskuvllain. Mis ii lean sámegiella fágan ge. Muhto dárogiella mis lei. Dat ii lean dakkár girjjálašvuohta ja grammatihkka, muhto ávkkálaš bargu nu go mo deavdit skoviid, čállit ohcamušaid jna.

Dan maŋŋil in šat máhccan olles áigge boazodollui. Náitalin, ássen Guovdageidnui, ožžon mánáid ja duddjojin go dat han lea mus eallinvuohki.

Elle Marit Eira firkaliin maid son goarui álbmotskuvllas.
(Govva: Svein Lund)		 Elle Marit Eira čuoldá vuoddagiid.
(Govva luoikan Elle Marit Eira)

Oahpaheaddjin

Joatkkaskuvllas válde muinna oktavuođa 1980 giđa, jerre in go sáhte leat sadjásaš oahpaheaddjin ja nu mun de álgen. Ledjen diibmo-oahpaheaddjin stovlagođđimis ja jahkásaččat šadden ohcat go mus váillui pedagogihkka ii ge mus lean álggos doarvái formálalaš fágaoahppu. Álgen čoaggit báhpáriid vai mu máhttu lea maid dohkálaš. Mun válden jahkásaš duodjeoahppu Sámi allaskuvllas 1989:s ja fágageahččaleami duojis fas 1991:s.

Nu mun jotken ollu jagiid ja ožžon fásta barggu 1994:s, go pedagogihka válden Álttás, Finnmárkku allaskuvllas.

1980-logus rievdaduvvojedje oahppoplánat, gođđin- ja goarrun-surggiid sadjái bođii sámi duodji. Dan rájes leat leamaš sápmelaččat geat oahpahedje duoji. Ledje muhtumin moadde rivgu maid dan ossodagas, muhto sii oahpahedje vuosttažettiin sárguma, hápme- ja ivdneoahpu.

Mii oahpaheaddjit ráhkadeimmet oahppoplánaid golbma jahkásaš duodjeoahpuid várás. Lei duođaid hástalus ráhkadit oahppoplána, ja leimmet oalle duhtavaččat dainna. Muhto ádjánii guhká oažžut departemeantta dohkkehit dan. Departemeanttas ii oktage diehtán maidege sámi duoji birra. Boađus lei ahte oahpaheimmet máŋga jagi gaskaboddosaš oahppoplána mielde.

Ođastus 94 billidii

Leimmet bures boahtán johtui, de hal norgga eiseválddit fuobmájedje ođastusa mii gohčoduvvui Reform 94. Mii vikkaimet vuosttildit dien, ja mun čállen daláš oahpahusministerii Gudmund Hernesii reivve. Ja soai ovttain nissonolbmuin bođiiga min guossái joatkkaskuvlii, gos mii dan čoahkkimis geahččaleimmet čilget mii lea sámi duodji ja manne fertet doalahit dan golmmajahkásaš duodjeoahpu. Muhto ii ábuhan, ja muittán vel ovdal go vulge guossit de dajai dat vuoras áhkku gii lei Hernesa fárus ahte livččii galgan dalle maiddái vejolaš válljet duoji válljenfágain go son lei nuorra ja váccii skuvllaid. Dalle gal nu vuolláneimmet go ii lean ádden maid mii leimmet viggan muitalit sutnje.

Stuorámus erohus lei nu ahte šadde unnit vuođđokursat. «Formgiving» (hábmen) vuođđokurssa vuollái gulle sii geat áigot joatkit dujiin, vuoktačuohppin jna. nuppi jagi.

De šattai nu ahte vuosttaš jagi galge oahppit beassat oahpásmuvvat buot lágan ávdnasiiguin vai de leat guoskkahan buot daid ávdnasiid mainna de galget joatkit nuppi jagi. Oahppit eai galgan ráhkadit atnudiŋggaid, dušše fal stoahkat ávdnasiiguin ja ivnniiguin. Dat lea áibbas sámi árbevieru vuostá, mas mii mánnávuođa rájes oahppat ráhkadit ávkkálaš diŋggaid. Dat maid bilida ohppiid movttiidahttima. Mii oaidnit ahte sii vuosttažettiin beroštit buvttadusas, ii ge bargoproseassas.

Dábálašfágaid sisdoallu ii lean šat dat mii gullá fágii maid oahppit ledje válljen, sisdoallu galggai leat seammalágan buot vuođđokurssain.

Máhttolokten

2006:s bohte fas ođđa oahppoplánat. Dál ii šaddan nu stuora erohus duodjái go ovddit ođastusas. Lea ain nu ahte vuosttaš jagi lea hui oppalaš hábmenfága. Nubbi jahki gohčoduvvo dál «duodji ja design», muhto dat lea vuosttažettiin nammaerohus. Sisdoalus ii leat nu stuora erohus. Mii leat álo ođastan ja ráhkadan ođđa málliid ja ođđa ávdnasiid geahččaladdan duddjot, vaikko mii leat gohčodan dan hábmemin, eat ge geavahan eŋgelasgiel sáni design.

Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla duodjeoahpus: Njeallje ceahki gámaduddjomis.
(Buot govat: Elle Marit Eira)

Máhttet unnit go ovdal

Ferten dadjat ahte min oahppit eai olle nu guhkás duojis go mu mielas galggašedje. Dasa leat moadde siva. Okta lea oahppoplánat mat gáibidit ahte galget oahppat veahá duos dás ja addet unnán áiggi oahppat atnuduoji bures. Nubbi lea ahte eanaš oahppit geat álget joatkkaskuvlla duodjesuorgái máhttet hui unnán giehtabargguid ovdalgihtii. Sii eai leat šat oahppan duddjot ruovttus eai ge vuođđoskuvllas, ja danin mii fertet álgit álggu rájes. Sii gal dábálaččat dovdet sámi kultuvrra, ja dihtet veahá duoji birra, muhto máhttet unnán teknihkaid, eai ge máhte nu ollu fágadoahpagiid. Ferten maiddái mieđihit ahte buot ohppiin ii leat nu stuora beroštumi duodjái ge.

Oahpponeavvut

Mis ii leat dakkár váldooahppogirji duojis, eat dárbbaš ge mu mielas. Gávdnojit ollu girjjit duoji birra, maid mii sáhttit geavahit, nu ahte mii birget daiguin. Sárgun-hábmen-ivdnen-fágas mii geavahit dábálaš dárogiel girjjiid.

Náhkkebargu ja erenomážit sisteráhkadeapmi lea dehálaš oassin dipmaduojis, ja mii galgat oahpahit buot bargoproseassaid álggu rájes. Danin mii dárbbašit buori njuoskalanja, mas beassat bargat dákkár bargguid, ja doppe ferte leat buorre áibmonjiellan ja čáhcerusttet. Dál ii leat mis dohkálaš dilli, ja dál hálddahus lea biehttalan min geavaheamis njuoskalanja navildeapmái, go áibmonjiellanrusttet ii doaimma.

Váttis oahpahit guovtti gillii

Maŋimuš jagiid leamašan sihke dárogiel ja sámegiel oahppit duodjeluohkás ja de dalle ferte oahpahus mannat sihke dáro- ja sámegillii, muhto dađibahábut de dolket sámegiel oahppit, geat leat guovttegielalaččat, gullat dan seamma guovtti geardde ja sihtet de oahpahit dušše dárogillii. Dál mun oainnán duodjeoahpahusa dáinna lágiin ahte dál lea áigi sirret luohká giela mielde, jus min sámi nuorat galget beassat oahppat duoji iežaset gillii ja jođáneappot ovdánit dáinna lágiin.

Skuvla láve čiŋadit duodje- ja boazodoallooahppofálaldagain ja dávjá daddjojit diet guokte fága leat dat «leavgaskiippat» skuvllas ja mat dagahit skuvlla erenoamážin eará skuvllaid ektui. Lihkká ii dahkko mihkkige erenoamážiid dien guovtti fálaldaga hárrái. Nu go mun lean namuhan ovdalis de lea áigi dál juolludit eambbo ruđa dieid oahppofálaldagaide mat leat kulturguoddit, identitehtaguoddit ja čielga sámi fágat, vai min sámi nuorat galget beassat oažžut oahpu iežaset gillii alcceseaset gullevaš fágain maid eai šat oahpa ruovttus nu go ovdal.

Mun jurddašan maid dan ahte dál lea áigi eambbo suodjališgoahtit árbevirolaš duoji maid ja guovlluid erohusaid ja fokuseret daidda, go min servodat manná nu johtilit ahte mii soaitit vajálduhttit ja massit olu iežamet kultuvrras ja árbevierus.

Otná sámi servodagain leat ollugat geat designejit ođđamállet dujiid ja ollugin ii leat vuođđomáhttu ge duojis, maid čielgasit oaidná sin buktagiin. Mun oainnán dien ođasteami dego goarádussan duodjái. Lea áibbas ortnegis ahte mii fertet atnit earalágan ávdnasiid go ovdal, muhto de heivehit daid, ja dasa de dárbbašuvvojit duodje-vásáhusat ja hárjáneapmi.

Oahpahallanortnet ja fágareive

1994 rájes lea duojis seamma ortnet go buot eará fidnofágain: Guokte jagi skuvla ja guokte jagi oahpahallin. Duojis lea árvu ng. «verneverdige handverksfag» gaskkas, mii mearkkaša ahte fitnodagat mat váldet vuostá duodjeoahpahalliid ožžot eanet doarjaga go eará fágain. Buorre daidda geat duođas háliidit oahppat duddjot. Guovtti jagis gal geargá oahppat oalle olu duojis ja duddjot maid. Mus lea alddán maid leamaš oahpahalli dás moadde jagi dassá.

Ovdal lei sierra oahppokantuvra duojis, dál das lea sihke duodji ja boazodoallu. Dát kantuvra lea dáppe Guovdageainnus ja mun bargen doppe 2009/10. Dalle galgen ee. fitnat duodjefitnodagaid luhtte ja dárkkistit ahte oahpahallit ožžot oahpahusa fágaplánaid mielde. Muhto vásihin ahte buohkat eai váldán dan oahpu doarvái duođas, ja dat guoskkai sihke oahpahalliide ja sin bagadalliide.

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis