norflagg.jpg På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Svein Lund:

Álbmotallaskuvla ja sápmelaččat

Sámás: Issát Sámmol Heatta

Čálli oahppin Runášši álbmotallaskuvllas 1973/74.
(Govva: Runášši álbmotallaskuvlla oahppi)

Norggas leat leamaš badjel 100 álbmotallaskuvlla, muhtun muddui priváhta, ja muhtun muddui almmolaš eaiggátvuođas. Dat leat gal beassan ieža mearridit eanet go eará skuvllat, muhto nuppi dáfus leat dat leamaš eiseválddiid bearráigeahču vuolde danne go leat ožžon almmolaš ruđaid, eai ge leat beassan gáidat ila guhkás eret stáhta skuvlapolitihkas.

Ollu álbmotallaskuvllain leat leamaš sámi oahppit. Dás mii geahčadit erenoamážit Romssa ja Finnmárkku skuvllaid, makkár doaibma dain lei sámegiela ja kultuvrra dáfus, ja erenoamážit mot dat doibme dáruiduhttinproseassas. Dušše ovtta álbmotallaskuvllas lea leamaš čielga mihttomearrin nannet sámegiela ja kultuvrra. Dain eará skuvllain lea vuođđun leamaš dáččaid kultuvra ja giella, dat leat eanet dehe unnit ovddidan dáččavuođa, maiddái sámi ja látti ohppiid guovdu.

Dán artihkkala čálli lei ieš Runášši álbmotallaskuvlla (Trondarnes folkehøgskole) oahppi skuvlajagi 1973/74, ja dan birra lea son muitalan Sámi skuvlahistorjá 2-girjjis.

Earálágan skuvla

Makkár erohusat leat álbmotallaskuvllain ja eará skuvllain? Go gullá ja lohká ovddeš ohppiid vásáhusaid vuođđoskuvllas ja eará skuvllain, de badjána okta erenoamášvuohta: Sii geat leat vázzán álbmotallaskuvlla, muittašit dan buorren skuvlan. Hui ollugat muitalit vuođđoskuvlla ja álbmotallaskuvlla erohusaid, dehe dábálaš joatkkaskuvlla ja álbmotallaskuvlla erohusaid. Álbmotallaskuvllas dávjá eai leat leamaš árvosánit ja čavges lohkanmearri. Goitge – dehe soaitá jur danne – muitalit ollugat ahte sii jagis ohppe eanet álbmotallaskuvllas go eará skuvllain. Olluhiidda lei álbmotallaskuvla áidna oahppu man vázze maŋŋel vuođđoskuvlla, earáide lei álbmotallaskuvla dego bálggis joatkkaoahpuide, omd. oahpaheaddjiohppui.

Álbmotallaskuvla-jurdaga fuomášii dánskalaš teologa ja pedagoga Nikolai F. S. Grundtvig, ja vuosttaš skuvla álggahuvvui 1844:s. Dasto álggahuvvoje álbmotallaskuvllat miehtá davviriikkaid, ja dán guovllus dat gávdnojit ge áinnas dakkár skuvllat, vaikko jurdda ja vuohki lea johtán muhtun eará riikkaide nai.

Našuvnnalaš – naba gean váste?

Grundtvig čálii ieš čáppa divttaid eatnigiela birra, ja eatnigiella ja našuvnna gullevašvuohta lei ge dávjá guovddážis álbmotallaskuvllain. Vaikko jurdda vulggii ge Norgga ovddeš mearrideaddji fápmoválddis lullin, de šadde álbmotallaskuvllat álggu rájes dáčča-našuvnnalaš bastiovdnan. Doppe beasai Norgga álbmotkultuvra, giella ja historjá lieđđut mihá buorebut go dábálaš skuvlavuogádagas. Ollu álbmotallaskuvllat válde ođđadárogiela hálddahus- ja oahpahusgiellan, maiddái skuvllat mat ledje girjegiela guovlluin. Ollu álbmotallaskuvllat šadde báikegotti kulturguovddážin ja váikkuhedje sakka maiddái earáide go skuvlla ohppiide.

Álggu rájes juo ledje álbmotallaskuvllat oassin huksemis dáččaid kultuvrra ja iešdovddu mii dustii dánskalaččaid kultuvrralaš ja gielalaš báidnima, ja ruoŧŧelaččaid politihkalaš stivrema. Nu guhká go buot ohppiin lei ovttalágan dáččaduogáš ja kultuvra, de gal lei álki. Muhto mot doaimmai álbmotallaskuvla dain guovlluin gos ollu olbmuin ii lean dáčča-našuvnnalaš duogáš, muhto baicca sámi dehe látti duogáš? Jotke go sii de sárdnideames dáčča-našuvnnalaš beali, dehe bidje go sii vuođđun Grundtviga oainnu eatnigillii, ahte sápmelaččaid ja láddelaččaid kulturovdáneami ja oahpahusa vuođđun galggai sin iežaset giella ja kultuvra? Na geahččalehkot mat dás ohcat vástádusa dan gažaldahkii.

Golmmalágan álbmotallaskuvllat

Norgga álbmotallaskuvllat leat leamaš hui iešguđetláganat fágafálaldagaid ja ideologalaš vuođu dáfus. Leat leamaš golmmalágan skuvllat. Álggos ásahuvvoje friddjajurddašeaddji, dehe grundtvigalaš skuvllat, ovddemussan dain lei Sagatun, mii álggahuvvui 1864:s. Dat gulle, ja gullet ain measta aivve organisašuvnnaide dehe priváhta vuođđudusaide. 1875:s mearridii Stuoradiggi ásahit ámtaskuvllaid, main ledje garraset máhtolašvuođa gáibádusat. Hui fargga ásahuvvoje 33 ámtaskuvlla almmolaš ruhtadoarjagiin. Dat heađuštii priváhta álbmotallaskuvllaid sakka ovtta gaskka, dat eai ožžon dalle stáhtadoarjaga. 1893 rájes huksegohte risttalaš nuoraidskuvllaid, vuostedeaddun friddjajurddašeaddji skuvllaide. Maŋŋel 1900 ovdánišgohte friddjajurddašeaddji álbmotallaskuvllat fas.

Easka 1949:s mearriduvvoje álbmotallaskuvllat lágain, juo buot dat golmmalágan skuvllat galge gohčoduvvot álbmotallaskuvlan. Muhtun risttalaš skuvllat atne goitge nuoraidskuvlla namman gitta 1960 birrasiidda. Dalle váldui nuoraidskuvla 9-jagi vuođđoskuvlla loahppa golbma jagi namman. 2011:s ledje Norggas 48 friddjajurddašeaddji ja 30 risttalaš álbmotallaskuvlla. 8 álbmotallaskuvlla gullet ain fylkkagielddaide, muhto daid gohčodit dál friddjajurddašeaddji skuvlan.

Finnmárkkus ledje 1875 rájes 1–2 ámtaskuvlla / fylkkagieldda álbmotallaskuvlla ja 1917 rájes 1–2 risttalaš skuvlla, muhto ii oktage priváhta friddjajurddašeaddji skuvla. Romssa fylkkas gal leat leamaš buot golmmalágan skuvllat. Dás mii guorahallat mot muhtumat dain ásahuvvoje ja makkár doaibma dain lea leamaš.

«Ávkin Finnmárkku nuoraide»

1875:s Álttá suohkanbáhppa Johan Carl Frost vuolggahii jurdaga ásahit ámtaskuvlla, «ávkin Finnmárkku nuoraide».[1] Finnmárkku ámtaskuvla álggahuvvui 1876:s ja lei čuohtejagimolsuma rádjái gaskkohagaid Álttás ja gaskkohagaid Čáhcesullos. Lei juohke jagi 6-mánnosaš kursa bártniide čakčat ja dalvet, ja 4-mánnosaš kursa nieiddaide giđđat. Dan áigodagas ledje skuvllas badjel 1000 oahppi, ja dain ledje dieđihuvvon leat 200 sápmelačča dehe láddelačča. Vaikko dat lohku soaitá ge unnibun dieđihuvvon go duođai lei, de lea čielggas ahte olmmošlogu ektui ledje eanet dáččasogalaš oahppit go sámi ja látti oahppit.

Skuvlaplánas man fylkkadiggi mearridii 1891:s daddjo hui čielgasit §2:s: «Sámi ja látti ohppiid ii galgga váldit skuvlii almma sin máhttimis nu bures dárogiela ahte ožžot ávkki oahpahusas.»

Bossegohppi Álttás, 1923. Oarje-Finnmárkku fylkkaskuvla lei vilges viesus gurut bealde.
(Govva: Finmarksbiblioteket)
Nuorta-Finnmárkku fylkkaskuvla, Čáhcesullos 1910. Nieidaluohkká ovttas stivrráriin, Johannes Reiersen.
(Govva: Emilie Henriksen / Finmarksbiblioteket)

Nuortan ja oarjin goabbat skuvla

Finnmárkku ámtaskuvlla 25 jagis lei čađat leamaš gilvu fylkka nuortabeali ja oarjjabeali gaskka, dat ribadeigga ámtaskuvlla. 1900:s mearridii Finnmárkku fylkkadiggi ásahit guokte skuvlla, Oarje-Finnmárkku ámtaskuvlla ja Nuorta-Finnmárkku ámtaskuvlla. Goappašat skuvllat ledje doaimmas soađi rádjái, vaikko namat rievdaduvvoje ge fylkkaskuvlan, ja Nuorta-Finnmárkku fylkkaskuvla šattai 1936:s Svanvik ungdomsskole.

Oarje-Finnmárkku fylkkaskuvla lei čađat Álttás, dušše iešguđetlágan visttiin. Ovdalaš soađi ledje viimmat gárváneame albma visttiid huksenplánat. Dat eai ollašuvvan goassege, skuvla ii ceggejuvvon šat maŋŋel soađi, go Áltá vuoruhii fidnoskuvlla ja gymnása. Dan 38 jagis go skuvla doaimmai, ledje das 800 oahppi. Dain leat 80 dieđihuvvon sámegielagin dehe láttegielagin. Das oaidná ahte skuvla lei ovddemus dárogielagiid váste. Čilgehusas 1928:s čálii Nuorta-Finnmárkku fylkkaskuvlla dalá skuvlastivrar Bremer Oarje-Finnmárkku fylkkaskuvlla birra: «Dán skuvlii lea maŋimus jagiid dušše fal dárogielat nuorat ohcan».

Nuorta-Finnmárkkus lei dilli veahá earaláhkái. Skuvla lei Čáhcesullos 1916 rádjái. De sirdojuvvui dat Detnui, ja doppe dat šattai fárret duohko deike hui heajos visttiide. Geahččaledje ohcat buoret visttiid, maiddái ránnjágielddain. Okta molssaeavttuin lei Nyborgmoen militearagárdin, Rovvejogas, Unjárgga gielddas, muhto militeara bijai vissis eavttuid láigoheapmái: «Skuvla ii galgga Nyborgmoen militeara guovllus doaimmahuvvot dainna lágiin mii sáhttá daddjot eahpenašuvnnalažžan. Jos nu dáhpáhuvvá, de sáhttá láigošiehtadus celkot eret mánus. Dan ášši mearrida 6. divišuvnna hoavda, ja su mearrádusa ii sáhte rievdadit.»

«Eahpenašuvnnalaš» dalle dan guovtti soađi gaskka ii sáhte leat leamaš eará go sámegiela ja láttegiela ja kultuvrra dohkkeheapmi. Dat lea okta dain ollu ovdamearkkain mot militeara doaimmai dáruiduhttinásahussan, erenoamážit Nuorta-Finnmárkkus.[2] Finnmárkku fylka ja 6. divišuvdna soabaiga láigoheami dáfus, muhto ráđđehus ii dohkkehan šiehtadusa, das ii šaddan mihkkege, ja skuvla bisui ain Deanus.

Dan skuvlii ohce mihá eanet sámi ja látti nuorat go Oarje-Finnmárkku fylkkaskuvlii. 800 oahppis 34 jagis lei 300 oahppis sámegiella dehe láttegiella eatnigiellan. Orru leamaš garraset riidu dáruiduhttima dáfus go Oarje-Finnmárkku skuvllas. Vuhtto iešguđet oaidnu ja ipmárdus iešguđet rektoriin. Johannes Reiersen, gii lei hoavdan 1911–19, bealuštii hirbmadit dáruiduhttima, dan oaidná čielgasit su girjjis, Skolen i Finmarken[3]. 1920:s biddjui ges Magnus Bremer hoavdan. Sus lei áibbas eará oaidnu, ja barggai ovttas Per Fokstadain[4]. Bremer áŋgirušai oažžut fylkkaskuvlii albma lanjaid, muhto ii lihkostuvvan 1920-logus. De son geahččalii ges rievdadahttit skuvlla priváhta álbmotallaskuvlan, muhto departemeanttas eai dorjon su.

Easka 1930:s juolludii fylkkadiggi ruđaid skuvlla huksemii, muhto dat ii huksejuvvon Detnui baicca Svanvikii Mátta-Várjjagis. Skuvla gárvánii 1936:s. Fylka geavahii liibba rievdadit skuvlla nama ja almmuhit rektorvirggi, ja ollu čujuha dan guvlui ahte sii háliidedje bidjat eará olbmo Magnus Bremera sadjái.

Deanus ledje hui duhtameahttumat go ribahedje skuvlla earáide. Geahččaledje oažžut Sámemiššuvnna álggahit sámi álbmotallaskuvlla Detnui ja váldit badjelasaset lanjaid ja biergasiid mat báhce Nuorta-Finnmárkku fylkkaskuvllas. Skuvladirektevra gal lei mielas dasa, muhto fylkkadiggi cakkai evttohusa. Ja nu massii Deatnu dan skuvlafálaldaga.

Bremer fertii vuolgit Finnmárkkus ja fárrii lulás. Son ii ožžon bistevaš virggi, lei diibmooahpaheaddjin nuortalulli Norgga álbmotallaskuvllain. 1950-logu loahpageahčen son čálii dán čoahkkáigeasu:
«Olmmošlohkama mielde galgá leat Finnmárkku sámegielat olbmuid lohku niedjan 30 000 olbmos 1930:s ja 10 000 olbmui 1950:s. Bahámus jahki lei 1936. De dáhpáhuvai čuovvovaš:
1. Stáhta dáruiduhttinnuoraidskuvla Finnmárkku váste álggahuvvui Svanvikas, Kiinná-miššonoahpaheaddji hoavdan. Skuvlla ledje huksen daiguin ruđaiguin mat livčče galgan sápmelaččaid allaskuvlii. Skuvla lea áidna stuora institušuvdna mii ii leat huksejuvvon ođđasit šat maŋŋel soađi.
2. Fylkkaskuvla mii lei Deanus, mas eanas oahppit ledje sápmelaččat, heaittihuvvui.
3. Sámi nuoraid joatkkaoahpahus addui Finneforbundet[5] háldui, ja dat álggahii sámi nuoraidskuvlla Kárášjohkii.
4. Munno sámi jođiheaddji ja oahpaheaddji Per Fokstadain albma sámi nuoraidskuvlla plána, biddjui duššin agálaš vuorkái.»
[6]

Vázzit jagi fylkkaskuvlla sáhtii leat ollugiidda oalle lossa noađđin ruđa dáfus. Dan dilis sáhtii Finnefondet muhtumin veahkehastit. 1909:s válddii departemeanta Finnefoandda ruđain 60–120 ruvnno vihtta «dárbbašeaddji nuorra finnmárkulažžii... vai besset vázzit ámtaskuvlla Čáhcesullos».

Magnus Bremer
(Gáldu: Moksnes: Fylkesskulane i Finnmark)
Svanvik folkehøgskole 1936-44
(Govva: Finmarksbiblioteket)

Našuvnnalaš várdádanbáikin

Go fylkkaskuvla 1936:s viimmat oaččui sierra viesu, de ii biddjon dat sahtedohko báikái. Dat biddjui Svanvikii Báhčaveajis, Báhčaveaijoga gáddái, dat lei Suoma ja Norgga gaskasaš rádjejohka. Dasa lahka ceggejuvvui girku, turistastašuvdna ja šattuid geahččaladdandállu. Buot daid dahke vai nannejit Norgga ássama ráji lahka. Buorren ággan hukset juste dohko čujuhii fylkkaskuvlastivrra ovdaolmmoš 1933:s ahte Suopma lei lasihišgoahtán rádjebáikkiidis skuvladoaimmaid ja geahččaledje oččodit Norgga suomagielat nuoraid álgit Suoma skuvllaide.

Fylkkat dat dábálaččat hukseje fylkkaskuvllaid, muhto Svanvik nuoraidskuvlla mávssii stáhta ollásit. Go sirde skuvlla Báhčaveadjái, de eai šat nu ollu sámi nuorat ohcan dasa, erenoamážit danne go maiddái Kárášjohkii álggahuvvui dalle sámi nuoraidskuvla. Dan sadjái álge ge ollu látti nuorat dan skuvlii. Skuvla váikkuhii sakka dasa ahte Nuorta-Finnmárkku dáččasogalaš nuorat galge oažžut buori dáčča-kultuvrralaš vuođu.

Fylkkamánni ja skuvladirektevrra sádden čilgehusas departementii čállo ná: «Svanvika, gos min ođđa nuoraidskuvlla lea dál gárváneame, lea okta dain min našuvnnalaš ravdabáikkiin man earát álkit olahit. Dál lea golbma njealjádas čuohtejahki dassái go vuosttaš dáččat bohte Østerdalas ja gilvigohte dáččaid bargguid, dárogiela ja vieruid dan amas garra guvlui. ... Diibmá huksejedje girkoža, ja dál joatkit kultuvrralaš gilvvabargguid dan ođđa nuoraidskuvllas... Min álbmotallaskuvllaid áđamus vuogit ja oaidnu galgá dál oažžut buori divššu vai bidjagoahtá vuoiŋŋalaččat goarránan eatnama Norgga vuoiŋŋalašvuođa vuollái. Dát skuvla lea olles riikka ášši, ja erenoamáš dehálaš lea dan hoavdavirgi.» Lea álki ipmirdit ahte sii dakkár julggaštusain čájehedje ahte sii eai háliidan Magnus Bremera hoavdan dohko.

Maiddái girko- ja oahpahusministtar Nils Hjelmtveit galledettiinis skuvlla 1937:s celkkii man dehálaš dat lei kultuvrralaš rádjebáikin. Go šattai soahti, de giddejuvvui Svanvika álbmotallaskuvla. Dat ii joatkán šat ovdalgo 1945 golggotmánus, ja de sirdojuvvui Vuotnabađa leirii, Romssa fylkii. Doppe dat lei 1949 rádjái, de sirdojuvvui ges Skáidái Fálesnuori suohkanii. Doppe beasai leat 1964 rádjái, de fertii fas fárret. De ii lean vel Svanvika skuvla huksejuvvon ođđasit, ja skuvla lei de Jurrangohpis, dasto Remáguoikkas Mátta-Várjjagis, dassážii go viimmat 1974:s fárreje ođđa skuvlii mii lei ceggejuvvon dan boares skuvlaeatnamii. Doppe lea dat leamaš dan rájes, ja 2006:s rievdaduvvui dan namma, šattai Pasvik folkehøgskole / Báhčaveaji álbmotallaskuvla.

Ovddeš «kultuvrralaš rádjenannemii» lea áiggi mielde šaddan eará doaibma. Vássán logenár jagiid lea leamaš ollu oktavuohta riikarájiid rastá. Skuvllas leat leamaš moanat suoma ja ruošša oahppit. Doppe lea suomagiela ja ruoššagiella válljenfágan, vaikko ii leat gal eanet go moadde diimmu vahkkus. Muhtun jagiid lei maiddái sámegieloahpahus, muhto dál dain ii leat oahpaheaddji gii máhttá oahpahit sámegiela. Sámi kulturoahppu ja duodji gal lea leamaš eanet. Sii leat johtán skuvlamátkkis Kárášjogas, Anáris ja Lujávrris oahppat sámekultuvrra ja historjjá, ja skuvllas leat fitnan guosselogaldallit maiddái. Vássán moattilogi jagis leat ollu lullinorgalaččat boahtán skuvlii oahppin, ja muhtumat olgoriikkain nai. Sii ožžot doppe álgodieđuid Finnmárkku kultuvrras ja historjjás, ja dán skuvllas deattuhit ahte buot álbmogat galget beassat oidnosii.

Dán visttis lei Romssa amtaskuvla/fylkkaskuvla 1912-24, ovdal go huksejuvvui ođđa dálu ja skuvla nammaduvvui Solhov.
(Gáldu: Nygård (red): Frå amtsskole til folkehøgskole : 75-årsskrift for fylkesskolen i Noreg
Solhov álbmotallaskuvlla váldogárdin lei huksejuvvon 1923-24, ja lea Davvi-Norgga stuorimus muorravisti.
(Govva: Nord-Troms museum)

«Store Norske»

Romssa vuosttaš fylkkagielddaskuvla lei Romssa ámtaskuvla, dat álggahuvvui 1876:s. Álgojagit lei skuvla Málatvuomis, de dat jođii máŋga báikki gaskkas fylkkas, ee. lei Ivgus 1893-98. 1907:s dat ásaiduvvui Hamnvikii Ivvárstáđiide. Maŋŋil rievdaduvvui namma, šattai Senja folkehøgskole (Sáččá álbmotallaskuvla), ja dat heaittihuvvui 1984:s.

Danne go ámtaskuvla biddjui bistevažžan nu guhkás fylkka lulágeahčái, de háliide ásahit skuvlla maiddái davágeahčái fylkka. Digaštalle guhká sihke ámtadikkis ja áviissain sihke skuvlamálle ja báikki birra ovdalgo 1910:s mearridedje álggahit Tromsø amtsskole (Romssa ámtaskuvlla) Ivgumuotkái, áidna báikái Ivguvuona birrasiin gos orro dáččat hupmanveara olu. Maŋŋil šattai skuvlla namman Troms fylkesskole (Romssa fylkkaskuvla), maŋŋil Solhov ungdomsskole/folkehøgskole (nuoraidskuvla/álbmotallaskuvla). Eanas ohccit skuvlii ledje davviromsalaččat, ja eanas olbmot doppe ledje sámisogalaččat dehe láttesogalaččat.

Johan Hveding lei skuvlla vuosttaš hoavda. Son gulai Gurutbellodahkii, lei ođđadárogiela áŋgirušši ja bealuštii dáruiduhttima, ja su stivrra vuolde váikkuhii skuvla ollu Davvi-Romssa dáruiduhttimis. Son čálii ná makkár doaibma skuvllas galggai: «Ja dát álbmot mas leat leamaš dakkár lossa ja morašlaš dilálašvuođat, dat galgá ahtanuššat nanusin ovttas oktasaš dáččakultuvrii ja ovttastahtton Norgga álbmogin. (...) Dán erenoamáš dehálaš ja váikkuheaddji kulturbarggus Davvi-Romssas dat oaččui ámtaskuvla Ivggus doaimmas.» Oahppit galge «bargat dáččaid ja rivguid lági mielde, dovdat ja láhttet sin vuogi mielde, na eallit álggus lohppii nu go dáččat ja rivgut, vaikko gulle álbmogii mii lei áibbas earálágan go mii. Dáppe sii galge oahppat dárogiela ja háhkat dáčča álbmoga čuvgehusa ja vieruid.» Dán jurddašanlági mielde searvvai Hveding maiddái sáme- ja láttegiel báikenamaid dáruiduhttimii, ja ohcat dološ davviriikkalaš dáččaid ássama bázahusaid ja viggat duođaštit ahte dáččat dat ledje ássan Davvi-Romsii ovddemus.

Hveding oaččui fargga veahkkin Ingjald Leiglanda, son guorrasii ollásit dasa maid Hveding oaivvildii. Leigland álggii nubbinoahpaheaddjin, muhto son válddii badjelasas hoavdadoaimma 1919:s, ja son jođihii skuvlla gitta 1948 rádjái. Son huksehii skuvlagárdima oktan internáhtain, stuoris dego šloahtta, ja huksenmálle ja čiŋadeami dáfus dat galggai Norgga historjjá ja kultuvrra dovdomearkan. Leiglanda oainnu birra čálii Einar Richter-Hanssen Lyngen Regionhistorie 2-girjjis: «Skuvla lei, Leiglanda oaivila mielde, dáža kultuvrra guovddáš bealušteaddjin dán guovllus. Dat ii galgan dušše ovddidit našuvnnalaš árvvuid, muhto maiddái doadjit suoma ja sámi kultuvrra. Leigland gáibidii ahte buot oahpaheamis galggai leat našuvnnalaš sisdoallu. Son cuigii oahpaheddjiid geat eai čuovvulan dán ulbmila doarvái áŋgirit.»

Dáččaid kultuvra galggai ovddiduvvot iešguđet skuvlafágain, leaččai dal historjá, lávlun, gievkkanbargu dehe giehtačehppodat. Ásahedje sierra oahpposuorggi mas ohppe muorravadjama ja gohpama, ja hoavda mearridii ieš ahte galge deattuhit dološ dáččaid guovdemálle.

Giela dáfus lei ođđadárogiella skuvlla giellan. Vaikko ollugat ohppiin ain čálle girjegillii man ledje oahppan álbmotskuvllas, de muhtun oahppit molso ođđadárogillii. Lei unnán njulgestaga vuosteháhku dáruiduhttinpolitihkkii. Go olbmot gohčodišgohte skuvlla buddestatnamain «Store Norske» – «Stuora Dárru», de oaidná das ahte ii olles gilli dorjon dan skuvlla ulbmila. 1930-logus soaimmahalle láddelaččat «dan várálaš Suoma válddi» ageantan. Leigland várrii garrasit suopmelaččaid vuostá geat johte miehtá Norgga ja ávžžuhedje láddelaččaid bisuhit gielaset ja kultuvrraset nanusin.

Soahtejagiid válde duiskalaččat skuvlla háldoseaset, muhto eai boaldán gal dan, ja oahpahus álggii dakkaviđe go šattai ráfi. Čuovvovaš jagiid ohce ollu finnmárkulaččat oahppin dán skuvlii. Sii eai lean beassan vázzit skuvlla soađi geažil, ja muhtun jagiid ledje finnmárkulaččat bealli skuvlla ohppiin.

Maŋŋel soađi lei Davvi-Romssa dáruiduhttin buori muddui ollašuvvan, dan dáfus ahte dárogiella lei de eanas ohppiid eatnigiella. Eai ge skuvllas lean dakkár dáruiduhttináŋgirat go skuvlla ovddemus hoavddaguovttos leigga.

Eai hoavddat eai ge oahpaheaddjit bisostuvvan šat doppe, ollugat dušše jagi dehe guokte jagi. Eai ohcan šat nu ollu oahppit ge dohko danne go šadde eanet eará joatkkaoahput. Loahpas ledje nu unnán oahppit ahte fylkkadiggi mearridii heaittihit skuvlla 1987 rájes.

Buot eanemus davvinorgalaš

Jos dáččakultuvra leaččai olhov skuvlla dovdomearkan, de sáhttá dadjat ahte Runášši álbmotallaskuvla ges deattuhii eanemusat davvinorgalaččaid dáččavuođa. 1909:s juo vuolggahii oahpaheaddji ohan Hveding jurdaga ásahit álbmotallaskuvlla Romssa fylkii. Hans Eidnes lei nubbi eará gii bealuštii skuvlla ásaheami. Son háliidii skuvlla biddjot Runáššái ja čálii 1914:s ná Haalogaland-bláđđái: «Naba son Runášši, omd. Ii go heiveše ásahit álbmotallaskuvlla dan čáppa gillái gos orrot nu ollu olbmot? Ja jurddaš dan báikki dološ historjjálaš árvvu! Ii go livčče vuogas cegget dološ Runáššái dán ámtta vuosttaš čielga dáru ja čielgaseamos našuvnnalaš nuoraidskuvlla dohko gos nanu dološmuittut dan bisuhit ceaggut? Livččii dego báddi mii doallá dološáiggi ja ođđa áiggi gittalaga.»

Skuvla álggahuvvui 1919:s friddjajurddašeaddji álbmotallaskuvlan ja ásahus mii lei iežas eaiggát. Vuosttaš hoavdan lei Johan Hveding, ja son lei gieskat huksehan ámtaskuvlla Ivgui. Hans Eidnes lei dasto hoavdan 1921–59 áigodaga. Son lei bjarkøyalaš, lahka Harstad, okta dain eanemusat dáččaluvvan guovlluin Davvi-Norggas. Dohko gulai Bjarkøy-sohka, ja dat váikkuhii sakka, ii dušše Davvi-Norggas, muhto obanassiige riikkas gitta 1300-logu rádjái. Beakkán namat das leigga Tore Hund ja Asbjørn Selsbane. Dan árbevieru čuovuhii Hans Eidnes álbmotallaskuvlii. Lassin rektorbargui lei son Gurutbellodaga stuoradiggeáirras ja Noregs Mållaga jođiheaddji. Su maŋis leigga su bártniguovttos rektorin, Asbjørn 1959–88, ja de Vidkunn 1989–99. Diet golbma rektora geaid goargu lei Eidnes leat maŋŋálaga leamaš váldodoaimmaheaddjin Davvi-Norgalaš Håløygminne-historjá-áigečállagis, das lea Vidkunn ain váldodoaimmaheaddjin 2012:s.

Skuvllas leat leamaš oalle ollu sámi oahppit, vaikko ii leat buore dadjat man ollugat. 1950- ja 60-logu ohppiid listtuin leat muhtun dábálaš sámi goarggut, muhto lea váttis dadjat man ollu mearrasámi ja sámegiliid oahppit skuvllas leat leamaš.

Mot leat dasto sámi oahppit vásihan dán skuvlla? Solveig Hætta váccii Runášši skuvllas 1960-logi gaskkamuttus ja muitala ahte soai leigga guokte sámegielat oahppi, soai oruiga ovtta lanjas ja sámásteigga gaskaneaskka, iige sudno mielas lean váttis sápmelažžan dan skuvllas. Sis-finnmárkulaččaid mielas lei várra álkit dovddahit sámivuođaset, sis ledje sámi goarggut ja ledje oadjebasat iežaset gullevašvuođadovddu dáfus. Sidjiide lei vearrát geat orro dáruiduvvan guovlluin ja sáhtte doppe čiehkádallat. Mii diehtit goit ahte 1970-logus muhtun oahppit eai háliidan dovddahit eará ohppiide iežaset sámegielmáhtu.

Trondarnes folkehøgskole oahppit 1920
(Govva luoikan Per Johan Molin)
Trondarnes folkehøgskole 2012
(Govva: Gunnar Reppen)

Ieš ožžon vuosttaš oahpu Davvi-Norgga historjjás Vidkunn Eidnesas skuvlajagi 1973/74. Das dovdoje hui čielgasit Bjarkøy ja Harstad doaibma ja davviriikkalaš árbevierut. Veahá gal lei sámiid birra nai historjjás, muhto sii ledje guhkkin Finnmárkkus. Dán guovllu sápmelaččaid birra eat gullan maidege. Mis leigga maiddái rektor Asbjørn Eidnes ja su oambealli Kari Eidnes oahpaheaddjin. Eanas oahpaheaddjit ledje lulliromsalaččat ja davvi-nordlándalaččat, ja fertejit goit dovdan báikegottiid. In muitte ovttage oahpaheaddji dadjan ahte lagas báikkiin ledje sápmelaččat. Áidna gii beroštii sápmelaččain lei oarjenorgalaš gii oahpahii religiovnna, muhto ii son ge namuhan sápmelaččaid oassin lagasbirrasis.

Davvinorgalašvuohta ii váikkuhan dušše historjáoahpahussii, muhto maiddái eará fágaide, ja ii unnimusat eahketdoaimmaide. Guldaleimmet ollu davvinorgalaš musihka, lávlluimet davvinorgalaš lávlagiid, dánsiimet davvinorgalaš álbmotdánssaid ja mis ledje beakkán davvinorgalaš kulturolbmot guosselogaldallin.

Runášši álbmotallaskuvlla musihkkasuorgi lei hui bivnnut, ja oahppit čuojahedje dávjá earáide skuvllas.
Gurut bealde: Tor Søreng, Svein Hugo Sørensen, Trond Nyrud, musihkkaoahpaheaddji Knut Iversen, Ivar Thomassen.

(Govva: Svein Lund)

Øytun – miššuvnnaid skuvla

1914:s ásahedje golbma miššovdnaorganisašuvnna oktasaš «lávdegotti man mihttomearrin lei álggahit risttalaš ja sosiálalaš barggu Finnmárkkus». Dat golbma searvvi ledje Det norske lutherske indremisjonsselskap, Det vestlandske indremisjonsforbund ja Finnemisjonsforbundet. Lávdegotti čieža lahttu ledje organisašuvnnaid njunušolbmot, buohkat orro Lulli-Norggas. Sii fargga sohpe hukset risttalaš nuoraidskuvlla. Dat huksejuvvui Ávanuorrái 1917:s, ja namman šattai Øytun.

Finnemisjonsforbundet lei ásahuvvon maŋŋel go Norsk Finnemisjon bieđganii 1911:s, ja searvvi jođihii Porsáŋggu ovddeš suohkanbáhppa Jens Otterbech. Otterbech lei guovddáš olmmoš namuhuvvon lávdegottis, ja son háliidii skuvlla bokte ásahit erenoamáš fálaldagaid sámenuoraide. Sámi Álbmotallaskuvlla ovddeš rektor Paul Ryan, govvida dan dán láhkai: «Otterbech beahtahalai go Øytun ii beassan ásahit erenoamáš fálaldaga sámi nuoraide. Go geahččale, de cakkai skuvladirektevra dan» [7]. Øytun nuoraidskuvlla stivrabeavdegirjji referáhtas muitaluvvo go digaštalle «erenoamáš klássa sápmelaččaide», muhto dan hilgo danne go «Deattuhuvvui ahte jos ásahivčče sámegielluohká nuoraidskuvlii, de massáše ruhtadoarjaga». Vuosttaš skuvlajagi [8] lei skuvllas sápmelaš oahpaheaddjin, porsáŋgulaš Hans Baukop [9]. Son álggii maŋŋil oahpaheaddjin Buolbmágii, ja doppe son riiddáskii skuvladirektevrrain go anii sámegiela oahpahettiinis.

Øytun álbmotallaskuvla sullii 1920.
(Govva: Finmarksbiblioteket)
Øytun álbmotallaskuvla Ávanuoris 1935 huksema maŋŋá.
(Govva ávvočállosis Fra Havøysund til Alta. Øytun folkehøgskole 75 år)

Skuvllas ledje iežas visttit binuoris. 1930-logus stuoriduvvui skuvla hirbmadit, šattai golmmageardásaš gárdimin. Maŋŋel go skuvla boldui soahtejagiid, de digaštalle sakka gosa skuvlla galggai hukset ođđasit. Ollugat háliide sirdit skuvlla guovddáš báikái ja bivvalet guvlui, muhto mearrideaddjin šadde Finnmárkku fylkkagieldda plánat álbmotallaskuvllaid dáfus. Sii mearridedje ahte galge njeallje skuvlla, ja okta dain galggai rittus. Danne skuvla huksejuvvui ođđasit vuos goit Ávanuorrái. Garra dálkkit doppe ja heajos johtinvejolašvuođat dagahe váttisin oažžut ohppiid dohko. Sirdinjurdda máhcai ain, ja go mearriduvvui ahte Oarje-Finnmárkku fylkkaskuvla ii galgan huksejuvvot ođđasit Áltái, de šattai álbmotallaskuvla dohko molssaeaktun. 1967:s sirdui Øytun álbmotallaskuvla Áltái, ja lea leamaš doppe dan rájes. Dat golbma organisašuvnna mat vuođđudedje skuvlla, leat dál ain dan eaiggádat, muhto buohkat leat rievdadan namaid dehe leat mannan oktii eará organisašuvnnaiguin [10].

Sámemiššuvnnas ledje duhtameahttumat go sámi bealli lei unnán dan skuvllas. Go skuvla sirdui Áltái, de oaivvilde muhtumat ahte Sámemiššuvdna galggai geassádit Øytunas ja baicca álggahit doaimmaid mat ledje buorebut sámi álbmoga váste. Eanetlohku goitge oaivvildii ahte Sámemiššuvdna ain galggai mielde Øytunas.

1970-logus álge Øytunas sámi náhkke- ja sisteduoji oahpahusfáddán. Maŋŋil lea skuvla deattuhišgoahtán olgodoaimmaid ja meahcásteami, ja «sámekultuvra ja boazodoallu» lea válljenfágan.

2001:s jearahin Sámemiššuvnnas Øytun álbmotallaskuvlla sámi fálaldagaid birra, de vástidii hálddahusčálli Randi Rian Solberg ná: «Danne go NSM [11] lea doaimmahan DSF:a, de ii leat Øytun álbmotallaskuvllas mihkkege sámiid birra prográmmastis. Dál maŋŋel go DSF lea heaittihuvvon, de lea Øytun jurddašan ja lea pláneme sápmái guoskevaš suorggi».

01.03.2002 cealká goitge Øytuna rektor ná Min Áigi-áviisii: «ahte eai leat plánat ásahit sierra sámi suorggi skuvlii, muhto baicca nannet sámi profiilla juohke linjjás.» Øytun olahii de erenoamáš stáhtadoarjaga go ákkastalle ahte skuvla lei váldime badjelasaset daid doaimmaid mat ledje leamaš DSF:s. Dát buvttihii eanet oahppisajiid, muhto ii šaddan goitge dađi eanet sámi sisdoallu. Sámegiella ii leat goassege leamaš fágan doppe, ja sin mielas ii leat dat dál ge áigeguovdil, danne go olgodoaibma- ja meahcástanskuvllas ii leat giellaoahpahus, ii dárogielas iige vierisgielain ge. Skuvla lea gal geahččalan ohcat sámegielat oahpaheddjiid, muhto eai leat gávdnan dan.

Rahčan oažžut sámi álbmotallaskuvlla

Sierra sámi álbmotallaskuvlla jurdaga bajiide ollugat, sihke sápmelaččat ja dáččaid bealli. Das sáhttá dadjat leat guokte suorggi, nubbi sámemiššuvnnas, Jens Otterbech álggaheaddjin, ja nubbi Deanus, das ges Per Fokstad njunušin. Lei garra nákkáhallan galggai go obanassiige sierra sámi álbmotallaskuvla, ja dasto makkár ásahus dan galggai doaimmahit.

Sámi álbmotallaskuvlla ovdamannit
Jens Otterbech
(Gova luoikan Norgga Sámemišuvdna)
Jacob Børretzen (o.b.) sárdnestuolus sámi ipmilbálválusas Akershusa sloahttakapeallas. G.b. dulka Hans J. Eriksen.
(Govva: Hans Lindkjølen)
Per Fokstad
(Govva: Ragnhild Ravna)
Peter Astrup
(Govva: Nord-Troms museum)

Jens Otterbech dat várra bajidii evttohusa ovddemus, 1911:s juo. Go eai ožžon sámi fálaldagaid Øytunii, de bargagohte Otterbech ja Finnemisjonsforbundet baicca eanet sierra sámi álbmotskuvlla beali. Otterbech ražai sámi álbmotallaskuvlla beali gitta dassážii go jámii 1921:s. Maŋŋel go son jámii, de erenoamážit Jacob Børretzen áŋgirušai ášši beali Sámemiššuvnnas.

Veahá maŋŋelaš evttohii Per Fokstad ja Deanu Sámi Searvi álbmotallaskuvlla áigumušaid. Fokstad sáddii Girko- ja oahpahusdepartementii sámi álbmotallaskuvlla plána 1923:s, ja geardduhii dan evttohusainis parlamentáralaš skuvlakommišuvdnii 1926:s. Das son evttohii maiddái sámi linjjáid daidda eará álbmotallaskuvllaide fylkkas: Ásahuvvojit guokte klássa buohtalaga dan guovtti fylkkaskuvlii ja Øytun nuoraidskuvlii. Sámegiella galgá oahpahusgiellan, earret dárogielas. Ferte bidjat eanet dárogieldiimmuid sámi nuoraide go dál. — Ovdanbuktin sámi kultuvrras ja historjjás.— Dahkanfágain ja giehtačehppodaga oahpus: Sámi duodji. Oahpaheaddjin: sápmelaččat. Dassážii go diet ollašuvvet, de galgá buot nuoraidskuvllaide bidjat virgái oahpaheaddji gii lea riegádan sápmelažžan. [12]

Skuvlaeiseválddit hilgo oalát Fokstad evttohusaid, skuvladirektevra Brygfjeld celkkii: Sámi álbmotallaskuvlla gáibádusa eai leat vuolggahan Finnmárkku sápmelaččat, baicca dáččat geat eai oro dán fylkkas eai ge dieđe bálljo maidege dán guovllu dilálašvuođain. Sii doivot sáhttit ovdánahttit dakkár bieđggus meahcceolbmuid ja dahkat daid kulturolmmožin daid iežaset gielain. Sápmelaččain eai leat leamaš láhjit iige dáhttu geavahit giellaset čállingiellan.

Lea go son nu go Brygfjeld čálii, ahte evttohus lei boahtán «dáččain geat eai orron dán fylkkas»? Lea gal duohta ahte muhtin sis geat áŋgirdedje hukset álbmotallaskuvlla orro eará fylkkain, muhto ii dáidán gal duohta ahte dat eai «diehtán bálljo maidege dán guovllu dilálašvuođain». Otterbech lei leamaš báhppan Porsáŋggus ollu jagiid. Muhtun eará gii áigá áŋgirušai sámi álbmotallaskuvlla beali, lei Ivggu báhppa Peter Astrup [13].Son lei oarjenorgalaš, muhto lei leamaš báhppan Finnmárkkus ja Romssas 12 jagi go 1922:s čálii reivve skuvladirektevrii ja departementii ja evttohii sámi álbmotallaskuvlla Kárášjohkii. Astrup jurddašalai ahte skuvla sáhtášii ásahuvvot almmolaš skuvlan. Son čálii reivve ášši birra sihke skuvladirektevrii ja Girko- ja oahpahusdepartemeantta byrohovdii. Maŋibus ákkastallá son ná skuvlla ásaheami beali:
«Plána galgá nu go eará nuoraidskuvllaide ge, muhto dasa lassin go oahpahuvvo dárogiella, de áiggoše eanemus lági mielde geavahit sámegiela. Skuvlla áigumuš lea oahpahit sápmelaččaid ráhkistit ja várjalit ruohttasiiddiset ja iežaset ruohttasiin ovdánit kultuvrra ja olmmošvuođa dáfus. Skuvllas galggaše geahččalit olahit guokte ášši: 1) sámi nuoraide galggaše álkit rievdat dáččaid kultureallimii almma šaddamis dakkárin geat eai gula gosage ja leat dego rámso gearjideaddjit, ja 2) bisuhit daid našuvnnalaš árvvuideaset mat sáhttet bistit

Sámi nálli lea šaddame olles veahkan veattihis proletariáhtan – «Finnmárkku heajumus álbmot», nu go daddjo dávjá – muhto sivvan dasa lea go sii leat massán ruohttasiiddiset…

Čuoččuhuvvo ahte sápmelaččain ii leat eará kultuvra go dat maid leat luoikkahan dáččain. Na, dat ii leat gal nu diehttelas dáččaid álbmotallaskuvlii, muhto sápmelaččain lea maiddái našuvnnalaš oskueallin, sin riekteipmárdus, sin iežaset jurddašan- ja dovdduidláhki. Na veahá sis gal lea dat nai mii lea dego dáččaid boanddaid kultuvra. Ja gal suige sis goit lea riekti gohčodit iežaset dan maid ieža leat heivehan alcceseaset. Muhto lea duohta, ii leat álki bisuhit ruohttasiiddiset go ii sáhte dadjat sihkkarit goal dat ruohtas lea (dan oaidná easka de go lea roggagoahtán).»[14]

Šattai mihá garra digaštallan, omd. aviissain. Okta sis geat áŋgirušše dakkár skuvlla beali, lei lullisápmelaš Daniel Mortensson, Waren Sardne-aviissa váldodoaimmaheaddji. 1925:s čálii son: «Deanu sámi searvi ja oahpaheaddji Per Fokstad lea juo guhká rahčan oažžut álbmotallaskuvlla sámi nuoraid váste.»

Go Sámemiššuvdna geahččalii oažžut háldosis Nuorta-Finnmárkku fylkkaskuvlla, mii lei Deanus, de cakkai fylkkadiggi dan 1935:s. Fylkkadiggi rávvii maiddái ahte sámi álbmotallaskuvlii ii galgan addot stáhtadoarjja, ja oaivvildii ahte sápmelaččat ieža eai háliidan sierra skuvlla. De šattai fas garra digaštallan áviissain, ja das oinnii ahte garra fámut vuosttaldedje buot doaimmaid maid vuođđun lei sámegiella ja sámi kultuvra.

Finnmarksposten-áviissas 07.02.1935 lea Sámemiššuvnna oaidnu refererejuvvon [15], ja das lea maiddái kommentára mas ii leat čálli namma (árvideames lea doaimmahus čállán dan), ja mii geardduhit dan dás:
Dán áviissa vuosttaš siiddus lea artihkal Finnmárkku sámi nuoraidskuvlla birra. Sámi miššuvdnasearvvi Norsk Finnemisjonsselskap váldočálli Heiervang cealká das ahte dakkár skuvla lea «njulgestaga našuvnnalaš bargun», ja ain viidáseappot ahte oahpahus galgá sámegillii.

Eat mii dás áiggo gal árvvoštallat dakkár skuvlla rievtti, muhto áigut cuiggodit váldočálli cealkaga mii lea geardduhuvvon dás bajábealde. Lea bargun našuvdnii ásahit nuoraidskuvlla mas sámegiella lea oahpahusgiellan, dadjá son.

Mii leat álo doivon dán našuvnna bargun oahpahit buot Norgga ássiid dárostit. Min mielas lea dán riikkas doarvái giellasuorgáseapmi. Mis leat guokte ovttadássásaš čállingiela. Galget go dál bargat dan beali ahte midjiide šaddá vel goalmmát giella mas leat buot almmolaš rievttit? Mii ballat šaddat nu. Ja de gal min mielas lea heivemeahttun gohčodit dan dán našuvnna bargun. Jurdda gal soaitá buorredáhtolašvuođas vuolgán, muhto našuvnna bargu dat ii gal leat. Našuvnnalašvuođa vuođđojurdda lea čohkket Norgga oktan riikan, giela ja kultuvrra dáfus. Ii ge juohkit ja háddjet riikka.

«Gaskaoapmi bajidit sámi nuoraid»

Fylkkaeiseválddiid vuosteháhku ealáskahtii Sámemiššuvnna, ja 1935:s mearridii ráđđečoahkkin ovttajienalaččat: «Ráđđečoahkkin ávžžuha váldostivrra iskkadit vejolašvuođaid álggahit risttalaš, johtti nuoraidskuvlagurssa Finnmárkku sápmelaččaide ja álggahit dan jođáneamos lági mielde – vaikko eat oaččo ge dasa fylkka dehe stáhtadoarjaga.» 1936:s álggahuvvui Sámi nuoraidskuvla viimmat, ja Ottar Bondevik lei skuvlla vuosttaš rektor. Skuvllas eai lean iežas visttit, ja soahti heađuštii huksenbargguid.

Vaikko ollugat háliidedje ge Sámi álbmotallaskuvlla molssaeaktun dáruiduhttimii, de dárbbašii skuvla stáhtadoarjaga, ja de ii ábuhan gal hárdit stáhta badjelmeare. Skuvladirektevra Lyder Aarseth lei ávkkálaš doarjjan skuvlii, muhto son bearráigeahčai ahte skuvla čuovvu stáhta skuvlapolitihkas. Ávžžuhusa mielde čálii son dearvuođaid Sámemiššuvnna 50-jagi ávvudeapmái, ja de son čálii maiddái DSF birra: «Dát skuvla ii leat mihkkege daguid dáruiduhttima vuostá, dat lea baicca gaskaoahpmi bajidit sámi nuoraid seamma rivttiid rádjái go eará nuorain leat dán riikkas.»

Sámi nuoraidskuvla 1936/37, stivrrár Ottar Bondevik logaldallá.
(Govva luoikan Norgga Sámemišuvdna)
Oahppit fertejedje searvat fievrridit muoraid skuvlii. Jáhkkimis lea govva áiggis 1936–38
(Govva luoikan Norgga Sámemišuvdna)

Sámemiššuvnnas orru leamen leamaš nákkáhallan sihke das gosa skuvlla galge álggahit ja makkár dat galggai, muhto dan riidui ii leat leamaš álki gávdnat duođaštusaid. Sámemiššuvnna iežaset historjjá čállimis orrot neaktime čiegadit siskkáldas vuostevuođaideaset, vaikko dat dalle ledje hui garrasat. Paul Ryan, son lei ieš rektorin dan skuvllas 1957–77 muitala goitge oba mihá ollu go govvida skuvlla ná: «Skuvlla sisdoallu ja prográmma ii lean gal jur nu mot Otterbech lei jurddašan. Skuvla lei goitge earálágan go buot eará skuvllat Norggas. Vaikko sámegiela anus ii lean ge sámepolitihkalaš ulbmil, de atne sámegiela sihke lávlumis, rohkosbottuin ja čoahkkimiin. Sii oahpahedje dasalassin čoarve- ja dákteduoji, gáktegoarruma ja čuoldima. Skuvllas ledje measta aivve sámegielat oahppit, ja nu lei sámegiella lunddolaš beaivválaš giellan doppe.» [16]

Maŋŋel soađi buoláskii fas digaštallan das makkár ásahus galggai doaimmahit álbmotallaskuvlla sápmelaččaid váste. Skuvllaid ovttastahttinlávdegoddi ja Finnmárkku fylkkadiggi doalaheigga ahte stáhta daid galggai doaimmahit. Mearrádusastis 28.05.1948 dovddaha lávdegoddi čielgasit vuostehágus Sámemiššuvnna skuvladoaimmaheapmái: «Skuvllaid ovttastahttinlávdegoddi oaivvilda dál lea áigi cegget sierra álbmotallaskuvlla Finnmárkui sápmelaččaid váste. Dat skuvla mii Sámemiššuvdnasearvvis lei Kárášjogas ovdal soađi, billistuvvui 1944:s. Das ledje erenoamáš áigumušat, ja dat eai heive dasa maid ferte gáibidit vuogas skuvllas nuoraide. Skuvlla fertejit stáhta eiseválddit hukset ja bearráigeahčat dábálaš álbmotallaskuvllaid njuolggadusaid mielde, ja galget fágat ja diibmovuorroplánat nu go dain. Ja seammás galgá dat bargat erenoamáš barggus, skuvlan sámi nuorade.»

Sámi álbmotallaskuvlla visttit, 1950-logu álggus.
(Govva luoikan Norgga Sámemišuvdna)
Oahpaheaddjikoara lávlu, 1976. 1. ráidu gurut bealde: Unni Steinfjell, Oddlaug Vågsås, Åse Ryan, Margot Grimstad. 2. ráidu gurut bealde: Herman Vågsås, Arne Ola Grimstad, Paul Ryan..
(Govva luoikan Norgga Sámemišuvdna)

Skuvladirektevra Lyder Aarseth gal oaivvildii ahte Sámemiššuvdna dat ain galggai doaimmahit dan skuvlla. Su evttohus dat dagahii ahte departemeanta dohkkehii ja doarjjui skuvlla álggaheami. Skuvla álggahuvvui 1949:s, ja 1951:s besse viimmat fárret iežaset visttiide.

Sámi nuoraidskuvla /álbmotallaskuvla lei doaimmas 1985 rádjái. Sámemiššuvnna dieđuin boahtá ovdan dušše ahte skuvla heaittihuvvui iešguđet sivaid geažil. Čálus Sámi Áigi-aviissas 15.05.1985 gal baicca daddjo ahte skuvllas eai lean doarvái ohccit álggahit skuvlajagi, ja rektor sivahallá dan go lea ásahuvvon nu ollu joatkkaskuvllat.

Skuvlavisttit bulle 1988:s, muhto huksejuvvojedje fas ođđasit ja skuvladoaimmat álge 1991:s. De ledje áibbas eará bargit das. Ovdal ledje dáččat jođihan skuvlla, muhto dál deattuhedje ahte galge sápmelaččat juohke dásis. Eatnasat ledje gal sápmelaččat, vaikko eai buohkat álggos máhttán sámegiela. Ii buot oahpaheddjiin ge lean pedagogalaš oahppa. Skuvlla guovtti maŋemus jagi molso dávjá jođiheddjiid, ja eará bargiid maiddái.

Vuosttaš jagi ledje valjit oahppit, eatnasat gullevaččat sámi guovlluide. Muhto de čuvvo moadde jagi go ledje hui unnán ohccit. Ollugat ohppiin ledje lullinorgalaččat, muhto ollugat dain ledje sámi sogas ja háliidedje ohcat gullevašvuođaset vuolgaga. Ledje maiddái olgoriikkalaš oahppit. Skuvla lágidii maiddái erenoamáš kurssaid mat eai gullan dábálaš álbmotallaskuvlla oahpuide. Ovdamearkan lea go lágidedje ollu jagiid davvisámegieloahpu ruošša sápmelaččaide. Skuvla heaittihuvvui oalát 2000:s, ja 2009:s vuvddii Sámemiššuvdna visttiid.

Sámi nuoraidskuvlla/álbmotallaskuvlla leat guoskkahan eanet čállosiin Sámi skuvlahistorjjá girjjiin, ee. Hans Lindkjølen, Jon Ole Andersen, Per Edvin Varsi ja Jonar Thomasson 1. girjjis, Johan Tore Eira ja Ellen Turi Guttormsen 3. girjjis, ja Hans Eriksen 6. girjjis.

Tre av dei som har vore rektor ved Den samiske folkehøgskolen, frå venstre Thor With, Ottar Bondevik og Paul Ryan. Fotografert på Samemisjonens landsmøte 1969
(Govva luoikan Norgga Sámemišuvdna)
Per Hætta lei beakkán dáiddár Kárášjogas, ja muhtin áiggi son oahpahii Sámi álbmotallaskuvllas čoarve- ja dákteduoji. Dá leat muhtin diŋggat maid son lea ieš duddjon.
(Govva luoikan Norgga Sámemišuvdna)

Sihke – ja

Čálalaš gálduin davviguovlluid álbmotallaskuvllaid birra lean unnán guoskkahan dan doaimma ja váikkuhusa mii skuvllain lea leamaš Norgga našuvnna skuvlapolitihka dáfus sápmelaččaid guovdu. Earret go dan erenoamáš dáruiduhttinskuvlla Solhov, de eai leat dán iskkadan mohttege. Sáhttit goitge čujuhit muhtun dovdomearkkaide. Organisašuvnnaid ja eará ovttastumiid skuvllat leat ieža beassan hábmet oahpahusa, leaš dal oskkolašvuođa dáfus dehe politihkalaččat. Dat skuvllat mat ovddidedje Norgga našuvnnalašvuođa, soite bargat dan vel eanet go riikka almmolaš skuvlapolitihkka lei, ja dat álbmotallaskuvllat mat háliide ovddidit sámegiela ja kultuvrra, besse bargat dan buorebut go almmolaš skuvllat. Ledje goitge mearit, nu go skuvladirektevra čujuhii go deattuhii ahte Sámi álbmotallaskuvla ii galgan vuosttaldit dáruiduhttima. Fylkkaskuvllat, main ledje almmolaš eaiggádat, ovddidedje čielgaseappot stáhta skuvlapolitihka. Das ledje goitge maiddái erohusat, ja rektora iežas oaivilat váikkuhedje dávjá eanemusat. Obbalaččat sáhttit dadjat ahte dalá áiggi guottut váikkuhedje hui ollu eiseválddiid politihkkii.

Gáldut:
Bondevik, Ottar: Under Nordkalotten. Lutherstiftelsen 1958
Den samiske ungdomsskole i Finnmark blir virkelighet. I: Finnmarksposten 07.02.1935
Den samiske ungdomsskole i Karasjok. Årsberetninger 1950–54
Eidnes, Vidkunn: Nordnorsk Folkehøgskole – attersyn i eit jubileumsår. I: Folkehøgskolen 9-1989
Eriksen, Hilmar: Tromsø amtsskole : 1876–1926 : femtiårsskrift
Eriksen, J: Den samiske ungdomsskole. I: Waren Sardne 4-1925 (Først trykt i Lappernes Ven)
Fokstad, Per: Sámiid al'bmut allaskuvla I: Nuor'tanás'ti 51-1949. s. 55, 59.
Granerud, Øivind (red): Fra Havøysund til Alta. Øytun folkehøgskole 75 år. Øytun folkehøgskole 1992
Hansen, Bente Merete: Solhov folkehøgskole: Fornorskingsbastion i grenseland. UIB 1998
Hveding, Johan: Solhov. Fylkesskolen i Lyngen i 7 år 1912–1919. Solhov folkehøgskole 1919
Jensen, Eiv. B / Martinussen, B.: Med Solhov gjennom 75 år 1912–1987. Troms fylkeskommune 1989
Jensen, Eivind Bråstad: Tromsø Amtsskole i Lyngen eller Solhov ungdomsskole i tiden fra 1912 til 1940 : en undersøkelse av skolens forhold til og betydning for det distrikt den virket i Nord-Troms. UIO 1973
Moksnes, Nils: Fylkesskulane i Finnmark. AS. Trykk, Trondheim, 1951
Mortenson, Daniel: Folkehøiskole for samerne i Finmark. I: Waren Sardne 3-1923
Pettersen/Eidnes (red.): Trondarnes frilynte folkehøgskole 1919–1994
Ryan, Paul: Den samiske folkehøgskolen i Karasjok. I: Norges samemisjon årbok 1966–68, s. 63–68
Ryan, Paul: Folkehøgskolene i Finnmark med vekt på DSF. I: Fra Havøysund til Alta. Øytun folkehøgskole 75 år. Øytun 1992
Ryan, Paul: Jens Otterbechs kongstanke : den samiske ungdomsskole I: Samenes venn 7-1963 s.. 3–4
Sørensen, Svein H.: «Til bedste for Finmarkens ungdom» : fra Finmarkens amtsskole 1876 til Svanvik folkehøgskole 1996. Svanvik folkehøgskole, 1996
With, Thor: Den samiske ungdomsskolen. I: Årbok 1948–50 / Norges Finnemisjonsselskap s. 119–122


[1] Svein H. Sørensen: «Til bedste for Finmarkens ungdom» Finmarkens amtsskole 1876 til Svanvik folkehøgskole 1996. Svanvik folkehøgskole 1996.
[2] Militeara dáruiduhttima oaidná omd. Finnmárkku lávdegotti, Finnmarksnevnden, doaimmas, geahča Sámi skuvlahistorjá 4 lasáhusain: http://skuvla.info/skolehist/nevnden4-tn.htm.
[3] Johannes Reiersen: Skolen i Finmarken. Kortfattet fremstilling av skolevæsenets utvikling i Finmarken fra 1814 til 1914. Hammerfest 1915. Oasit girjjis leat almmuhuvvon Sámi skuvlahistorjá 4.-girjjis.
[4] Per Fokstad evttohii 1920-logus sámi álbmotskuvlla ja sámi álbmotallaskuvlla plánaid. Su birra lea čállon eanet Sámi skuvlahistorjá 4. –girjjis. Su álbmotskuvlaplána lea almmuhuvvon oassin dán evttohusas: Innstilling fra Den parlamentariske skolekommisjonen, http://skuvla.info/skolehist/parlkom-tn.htm.
[5] Finneforbundet lei Det norsk-lutherske finnemisjonsforbunda oanádusnamma. Go Jens Otterbech lei jođiheaddjin, dagai searvi álggu sámi nuoraidskuvlla vuođđudeapmái. Finneforbundet ja Norsk Finnemisjon manaiga oktan searvin 1925:s, namain Norges Finnemisjonsselskap, ja dat searvi dat álggahii sámi nuoraidskuvlla, Den samiske ungdomsskole 1936:s. (doaim.)
[6] Svein H. Sørensena čállaga mielde: Til bedste for Finmarkens ungdom, s. 36–37.
[7] Paul Ryan: Folkehøgskolene i Finnmark – med vekt på DSF. I: Fra Havøysund til Alta. Med Øytun folkehøgskole i 75 år. s. 73. Lea mearkkašahtti ahte dán ávvučállagis, mas 19 čálli leat čállán artihkkaliid, de ii leat oktage eará guoskkahan Øytuna sámi bealis.
[8] Kåre Skoglund: Med Øytun gjennom 75 år. I: Fra Havøysund til Alta. Med Øytun folkehøgskole i 75 år. s. 12.
[9] Hans Baukopa birra lea čállon Jon Ole Andersena muitalusas Sámi skuvlahistorjá 1.-girjjis ja Sámi skuvlahistorjá 4.-girjji interneahtta-lasáhusas.
[10] Finnemisjonsforbundet šattai 1925:s oassin Norges Finnemisjon -miššonsearvái, dasto maŋŋil Norges Samemisjon, Det norsk lutherske indremisjonsselskap šattai 2001:s oassin Normisjon-searvvis ja Det vestlandske indremisjonsforbund namma lea 2000 rájes Indremisjonsforbundet.
[11] NSM = Norges Samemisjon / Norgga Sámemisuvdna, DSF = Den samiske folkehøgskolen / Sámi álbmotallaskuvla.
[12] Den parlamentariske skolekommisjon: Utkast til lov om folkeskolen på landet. Kap. XVI. Skolen i de sprogblandede distrikter.
[13] Peter Cornelius Astrup (1887–1984) lei Jølster eret, Sogn og Fjordane fylkkas, ja dáiddár Nicolai Astrupa viellja. Son válddii teologiijaeksámena 1910:s ja sámegieleksámena jagi maŋŋil. Son lei sadjásaš gielddabáhppan Kárášjogas 1911–12, Čuđegietti gielddabáhppan 1912–14, Ivggus 1914–26 ja de Bergenis.
[14] Reivvestallan lea almmuhuvvon dán girjji interneahttabáikkis http://skuvla.info/skolehist/astrup-tn.htm
[15] Dat lea almmuhuvvon dán girjji interneahttabáikkis. http://skuvla.info/skolehist/finnmpost-tn.htm
[16] Paul Ryan: Folkehøgskolene i Finnmark med vekt på DSF. I: Fra Havøysund til Alta. Øytun folkehøgskole 75 år. Øytun 1992


Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis