På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Hans J. Eriksen:

Olles eallimis bealuštan sámegiela

Muitalan Svein Lundii

Hans J. Eriksen sámi skuvlakonferánssas Oslos, 2010.
(Govva: Svein Lund)

Hans Johannes Andreas Eriksen lea riegádan 1936:s ja son šattai bajás Sirpmás, dalá Buolbmága gielddas. Son váccii álbmotskuvlla Buolbmágis ja Sirpmás, joatkkaskuvlla (framhaldskuvlla) Buolbmágis, álbmotallaskuvlla Kárášjogas ja oahpaheaddjiskuvlla Romssas. Maŋŋil son lea lohkan sámegiela, erenoamášpedagogihka ja ekonomalaš-hálddahuslaš jođiheami.
Son lea leamaš oahpaheaddjin, rektorin, erenoamášpedagogan ja skuvlahoavdan, ja lea bargan Sámi álbmotallaskuvllas ja Kárášjoga, Mátta-Várjjaga, Deanu ja Gáivuona gielddain. Son lea leamaš Finnmárkku skuvladirektevrra konsuleantan, sámegiel jorgaleaddji stáhtahálddahusas ja Sámeradio hoavda. 1998:s manai ealáhahkii.
Hans Eriksenis leat leamaš ollu doaimmat sihke almmolaš orgánain ja servviin: Kárášjoga ja Deanu gielddastivrrain, Finnmárkkus fylkkaskuvlastivrras ja fylkkadikkis, Stuoradikki várreáirrasin, Sámi oahpahusráđi. Norgga Sámeráđi ja Sámekulturlávdegotti miellahttun. 2009:s son válljejuvvui Sámediggái. Bellodatpolitihkas son lea searvan maŋŋálagaid Bargiidbellodahkii, Guovddašbellodahkii, Olgešbellodahkii ja Ovddádusbellodahkii. Son jođihii Sámi eatnansearvvi (Samenes Landsforbund) máŋga jagi. Son lea leamaš Sámi joatkkaskuvllaid stivrra miellahttun ja Davvi Girji-lágádusa stivrajođiheaddjin.

Ovcci oahpaheaddji – ovttas lei oahppu

– In máhtán sáni ge dárogiela go áhčči 1943 čavčča doalvvui mu Buolbmát internáhttii. Ii áhči ge máhtán nu ollu dárogiela, ja danin son geahččalii vealtit oktavuođa dáža eiseválddiiguin. Nu ahte son dušše guđii mu skuvlašilljui ja máhcai ruoktot. De bođii mu ovdii almmái, gean maŋŋil ipmirdin lei skuvlla hoavda, Normann Hjelmbrekke. Son čuovui mu internáhtii. Doppe ledje juo dievva gánddat, oruimet 12 ovtta lanjas, ja lihkus buohkat hupme sámegiela. Internáhtas lei okta biigá gii lei sámegielat, Jenny Ballovara, ja son lei hui mávssolaš midjiide. Eai lean dušše oahppit geat orro internáhtas. Ledje maiddái duiskka soalddáhat doppe vuosttaš jagi, ja muittán ahte láviimet oažžut njálgáid sis.

Skuvladiimmuin mii Sirpmá mánát eat ádden nu ollu álggos. Muhto Skiippaguras ledje mánát geat áddejedje veahá dárogiela, ja de mii dušše dagaimet seamma láhkái go sii.

Eat ožžon nu ollu skuvlla dalle. Lean ožžon skuvlaeiseválddiin listtu mii muitala man ollu skuvlla lean vázzán, ja doppe čuoččui ahte lean vázzán 29 beaivvi skuvlajagi 1943/44, muhto de in ožžon skuvlla 1944/45:s, in ge 1945/46:s. Sirbmá lei okta hárve gilisiin Finnmárkkus mat eai boldojuvvon soađis, ja 1945–47 bidje kárášjotmánáid vázzit Sirpmá skuvlla. Muhto mii mánát geat leimmet Sirpmás eret eat beassan dalle vázzit skuvlla doppe. 1946/47 vázzen fas Buolbmát internáhta ja easka 1947 čavčča bessen álgit skuvlii Sirbmái. Oktiibuot vázzen sullii 4 jagi vuođđoskuvlla. Dalle go Stuoradiggi viimmat mearridii addit buhtadusa midjiide geat leimmet massán oahpu soađi dihtii, de mun maid ohcen ja ožžon buhtadusa.

Dan njeallje jagis mus ledje ovcci oahpaheaddji. Dušše ovttas sis lei oahpaheaddjioahppu, dat lei nuorra nieida Lulli-Norggas gii lei mu oahpaheaddji Sirpmás go vázzen 7. luohkás. Go ledje unnán oahppan oahpaheaddjit, de geahččaledje háhkat oahpaheaddjin olbmuid geat máhtte iešguđet fágaid. Omd. lei John Solbakk matematihkkaoahpaheaddji, go son máhtii rehketdoalu. Ja báhppa oahpahii risttalašvuođa ja čáppačállima. Šattai dalle ollu áigodatoahppu, go fertii heivehit dasa masa ledje oahpaheaddjit.

Hans J. Eriksen ja Per Olav Porsanger juste soađi maŋŋá.
(Gova luoikan Hans J. Eriksen)

Sierra dárogieleksámen sámi ohppiide

Oahpaimet bajiloaivvi, vaikko eat álo ádden nu ollu dás maid oahpaimet. Muhto mis lei buorre muitu, ja danin manai bures go ledje dakkár geahččaleamit ja eksámenat mas lei dušše sáhka pensuma muitit. Álbmotskuvlaeksámenii lei sierra dárogieleksámen midjiide. In dieđe lei go eará sámi ohppiin seamma eksámen, muhto goit ii lean seamma go dáža mánáid eksámen. Eat dárbbašan stiilla čállit, mis lei dušše diktáhta ja «gjenfortelling»[1]. Dat lei dieđusge hui vuogaš midjiide, go sáhtiimet birget bures, vaikko eat máhttán dárogiela bures čállit. Ieš ožžon dalle buoremus árvosáni, Sg, dárogielas. Heahpanan veahá go muitalan dan, go dieđán ahte duođaid in ánssášan. Maŋŋil lean jurddašan ahte dien láhkái leat skuvlaeiseválddit čiegadan man unnán sámi mánát duođaid máhtte.

Kárášjogas 1953/54. Hans J. Eriksen og Idar Reinås
(Gova luoikan Hans J. Eriksen)

Maŋŋil joatkkaskuvlla ja rihppaskuvlla mannen Kárášjohkii vázzit Sámi álbmotallaskuvlla dahje Sámi nuoraidskuvlla, manin dat dalle gohčoduvvui. Kathrine Johnsen lei dalle oahpaheaddjin doppe, earret eará sámegielas, matematihkas ja historjjás. Son lei hui čeahpes oahpaheaddji, lei erenoamáš somá guldalit go son čilgii historjjá. Son čilgii maiddái sámegiel giellaoahpu nu bures ahte ožžon buori vuođu das. Jacob Børretzen maiddái oahpahii sámegiela gaskkohagaid.

Oahpaheaddjioahppu

Mu eadni áŋgirušai mu vázzit skuvllaid, ja seamma dagai mu eanu, Hans J. Henriksen. Ja álbmotallaskuvlla rektor Thor With gávnnahii ahte heivešin oahpaheaddjin. Son dajai munnje: – Don manat Romsii ja válddát oahpaheaddjiskuvlla sisabeassangeahččaleami. Ja nu dahken. In lean goassege leamaš nu guhkkin, ja duođaid dihten unnán stuora máilmmi birra. Muittán ahte galgen mátkkoštit Hurtigrutain Romsii, ja muittán ahte čužžon Hámmárfeasttas kája alde ja smihtten mo bat dat Hurtigruta hápmi lea.

Ii lean nu álki beassat sisa oahpaheaddjiskuvlii dan áigge, ja máŋggas fertejedje geahččalit moatte háve. Ieš bessen sisa nuppi háve. Muhtin DSU-doarjaleaddji[2] attii vuosttaš jagi stipeandda munnje ja muhtin eará oahppái. Maŋŋil fertiimet váldit loana. Muhto ožžon veahá barggu mii veahkehii mu ruhtadit skuvlla. Mu ovddeš oahpaheaddji Kathrine Johnsen barggai dalle sámeradios, ja son bálkáhii mu doallat rohkosiid radios.

Oahpaheaddjiskuvllas oaččuimet sámegieloahpahusa 0. tiimmus, ovdal go earát álge skuvlabeaivvi. Sámegieloahpaheaddji lei báhppa Asbjørn Flokkmann. In sáhte dadjat ahte son hálai sámegiela nu hirbmat bures, muhto son máhtii grammatihka ja čállinnjuolggadusaid. Ja dat lei dat maid mii dárbbašeimmet, sámástit han máhtiimet juo.[3]

Sámi álbmotallaskuvlla oahpaheaddjin

1959 giđa, go vázzen maŋimus jagi oahpaheaddjiskuvllas, bođii Sámi álbmotallaskuvlla rektor Paul Ryan Romsii ja jearai mus boahtit sidjiide oahpaheaddjin. Vaikko in lean vel váldán eksámena, de ožžon bistevaš virggi. Ovdal go bessen álgit, fertejin leat jagi soahteveagas. 1960-67 ledjen oahpaheaddjin álbmotallaskuvllas, earret 1964/65 go mus lei virgelohpi lohkat sámegiela vuođđofága Oslos. Skuvllas ledje dalle praktihkalaš ja teorehtalaš luohkát, mun oahpahin teorehtalaš luohká sámegielas, dárogielas ja matematihkas. Sámegieloahpahusas mis eai lean ollu veahkeneavvut, dat ii lean go Børretzena grammatihkka ja Konrad Nielsena sátnegirji.

Sámi álbmotallaskuvlla oahpaheaddjit. Ovdabealde: Hans J. Eriksen, Berit Lindi, Berit Fagerli, Åse Ryan, Paul Ryan.
(Gova luoikan Hans J. Eriksen)

Skuvladirektevrra konsuleantan

1967:s álgen Finnmárkku skuvladirektevrra kantuvrii. Ii lean ovdal leamaš doppe sierra konsuleanta geas lei ovddasvástádus sámi oahpahussii. Šattai dakkár virgi dalle go lei mearriduvvon ahte sáhtášii oahpahit sámegillii. Mus ii lean makkárge instruksa. Skuvladirektevra Trygve Jonsson ii diehtán ge nu dárkilit maid galgen bargat, ii ge sus lean nu ollu beroštupmi sámi skuvlaáššiin. Soabadeimme ahte galgen mannat Osloi gulaskuddat stáhtaráđis. Son ii ge diehtán, ja dajai ahte mun sáhtten mannat davás ja plánegoahtit ieš.

Min jurdda lei ahte sámi mánáin, nu go eará mánáin ge, galggai leat vuoigatvuohta lohkan- ja čállinoahpahussii eatnigillii. Dan prinsihpa mielde ráhkadin nu gohčoduvvon «sámegiel álgooahpahusa», mas sámegiella lei oahpahusgiellan vuosttaš skuvlajagiin, ja dárogiella oahpahuvvui amasgiellan. Dalle ledje moadde buolvva váhnemat gullan skuvllas ahte lei dušše dárogiella mii lei dehálaš ja ahte sámegiella ii lean go hehttehus. Danin ledje máŋggas geat balle ahte mánát eai šaddan oahppat dárogiela jus álgooahppu lei sámegillii. Danin lei dárbbašlaš deattuhit ahte sámegieloahppu livččii buorre mánáid dárogieloahppamii, ja nu dagaimet diehtojuohkimis váhnemiidda.

Mun ráhkadin plána, ja ledjen mielde ráhkadeamen oahpponeavvuid. Serven čállimii Lásse ja Máhtte ja sudno ustibat ja muđui ovttasbargen ollu Inez Boonain[4]. Muittán ahte go son logai mu vuosttaš evttohusa de son logai ahte girjjis lei beare stuora progrešuvdna.

Go mátkkoštin gielddaide presenteret plána, de ledje iešguđet reakšuvnnat. Kárášjogas lei álggos stuora vuosteháhku. Lei stuora čoahkkin stáhtainternáhta lášmmohallanlanjas, ja Rønbeck-klána lei hui negatiiva. Muittán muhtima gii logai ahte «dáinna ferte Hans Eriksen mannat gáissiide.» Muhto earát čoahkkimis dorjo plána, erenoamážit Bjørn Aarseth[5], Trygve Madsen[6] ja Lydolf Lind Meløy[7]. Dalle dovden oadjebassan. De ipmirdii velá Hans Rønbeck[8] ahte fertii ovttasbargat. Ledjen mielde go ášši bođii skuvlastivrii. Dalle Rønbeck logai ahte orru leame nu ahte sámemánát fertejit čuovvut dán plána. Muhto son deattuhii ahte ulbmil lei nannet dárogieloahppama. Dat lei jorggáldat, dan maŋŋá Rønbeck ii dadjan maidege sámi álgooahpu vuostá.

Ledjen maiddái Guovdageainnus čilgemin plána. De Edel Hætta Eriksen čuoččastii ja celkkii ahte son doarjjui plána ollásit. Dalle buohkat ledje ovtta oaivilis.

Kárášjogas ledje álggos dušše njeallje oahppi geain lei sámegiel álgooahppu. Maŋŋil dolliimet geahččaleami, mii čájehii ahte oahppit geain lei sámegiel álgooahppu ledje buoremusat dárogielas. Dát lei hui dehálaš midjiide, dat čájehii ahte mis lei riekta, sámegiel álgooahppu ii lean hehttehus dárogieloahpahussii, baicce nuppi láhkái.

Geahččaleimmet maiddái márkanastit álgooahpu Unjárggas. Oahpaheaddjit ledje mielas, muhto politihkkariid gaskkas lei stuora vuosteháhku. Erenoamážit sátnejođiheaddji Per Balk lei sámegieloahpu vuostá, vaikko ieš lei sápmelaš. Nuppi bealde lei Bargiidbellodaga báikkálaš jođiheaddji, Thorbjørn Schulstad, mielas. Ja son lei dáža. Muhto boađus lei ahte ii šaddan sámegiel álgooahppu Unjárggas dalle. Ádjánii máŋga jagi ovdal go šattai sámegiel oahppu Unjárggas, ja dalle lei álggus dušše fal sámegiella fágan, ii ge sámegiel álgooahppun nu go eará suohkaniin.

Vál'lje skuvlen-vuogi mánnásat.
Faksimila Ságain 02.03.1968.
Loga sámegiel teavstta.

Sámi oahpahusráđi jođiheaddjin

Go ráđđehus 1975:s mearridii vuođđudit Sámi oahpahusráđi nammaduvvui Hans Eriksen ráđi vuosttaš jođiheaddjin, ja sus lei dat doaibma 1983 rádjái.

– Deháleamos boađus min barggus lei ahte oaččuimet sierra paragráfa vuođđoskuvlaláhkii, mii attii sámegielat mánáide vuoigatvuođa oahpahussii sámegielas ja sámegillii. Lei buorre ovttasbargu ráđi ja oahpahusdepartemeantta gaskkas, in muitte makkárge riidoášši dalle.

Samisk utdanningsråds første leder Hans Eriksen og første direktør Edel Hætta Eriksen. Bildet er tatt i 1993
(Gova luoikan Edel Hætta Eriksen)
Sámi oahpahusráđi vuosttaš jođiheaddji Hans Eriksen ovttas vuosttas direktevrrain, Edel Hætta Eriksen govvejuvvon 1993.
(Gova luoikan Edel Hætta Eriksen)

Sámepolitihkalaš doaimmat

Hans lei mielde Norgga Sámiid Riikkasearvvis dassái go 1979:s lei mielde vuođđudeamen Sámiid Eatnansearvvi (SLF). Álggu rájes lea Hans Eriksenis leamaš guovddáš rolla SLF:s. – Stuorimus erohus NSR ja SLF gaskkas lei ahte NSR háliidii Sámedikki, muhto SLF háliidii ahte Norgga Sámeráđđi galggai joatkit ráđđeaddi orgánan. Giellapolitihkas ii lean erohus. Goabbat searvi oaivvildii ahte sámemánáin galggai leat vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ja sámegillii.

Bellodatpolitihkka ja almmolaš doaimmat

– Mu politihkalaš doaimmat álge 1970-logus. Válljejuvvojin dalle Kárášjoga gielddastivrii ja Finnmárkku fylkkaskuvlastivrii Bargiidbellodaga áirrasin. Muhto in lean duhtavaš Bargiidbellodagain, ja oanehis áiggi ledjen Guovddašbellodagas, ovdal go dieđihin iežan Olgešbellodahkii. Ledjen muhtin áigge Deanu Olgešbellodaga jođiheaddjin.

Lei sámepolitihkka mii lei sivva dasa ahte vel oktii molson bellodaga. Ledjen Stuoradikkis guldaleame go lei Sámedikki birra sáhka, 1987:s. De logai Carl I. Hagen ahte galggai guldalit maid olbmot lohket davvin, ja sii eai háliidan Sámedikki. Son čujuhii earret eará dasa ahte Finnmárkku 19 gielddas ledje 16 Sámedikki vuostá, ja ahte golmma sámeorganisašuvnnas ledje guokte vuostá, nammalassii SES ja NBR. Dát lei juste maid leimmet dadjan SES:s. Dalle mun šadden Ovddádusbellodaga olmmožin, ja dan lean leamaš dan rájes. Ovddádusbellodaga ovddas lean leamaš sihke Deanu gielddastivrras, Finnmárkku fylkkadikkis, Stuoradikki várreáirrasin ja lean dál Sámediggeáirrasin.

Lean leamaš hui guovddážis go Ovddádusbellodat lea čállán sámepolitihkalaš prográmma, muhto máŋggas buktet evttohusaid, ja in leat ožžon visot nu go háliidin. Sáhtán dadjat nu ahte sihke Ovddádusbellodagas ja eará bellodagain maidda lean searvan lean vuohttán ahte máŋggas eai leat beroštan nu ollu sámegielas ja sámi kultuvrras, dat gusto ii leat leamaš sin váibmoáššin.

Muhto ii leat riekta nu go muhtimat celket ahte Ovddádusbellodat lea sámegiela vuostá. Olbmot jerret mo mun sáhtán leat Ovddádusbellodagas, mun gii lean ovddidan sámi oahpahusa ja ráhkadan sámi giellaplánaid ja girjjiid. Dalle láven vástidit ahte manne ii galgga sáhttit ovddidit sámi beroštumiid maiddái Ovddádusbellodaga bokte. Loga fal mii lea čállon Ovddádusbellodaga sámepolitihkalaš prográmmas:

«Fremskrittspartiet anser norsk og samisk som likeverdige språk. Likevel er det en forutsetning for en nasjon at folket har en felles språklig plattform. Norsk må derfor være hovedspråket i den norske skole. I kommuner i forvaltningsområdet for samiske språk bør imidlertid samisk tilbys som valgfritt sidemål. Tilstrekkelig samisk undervisningsmateriell for slik opplæring skal være tilgjengelig».

In leat dattetge áibbas duhtavaš dáinna. Lean cuiggodan ahte «sidemål» ii leat riekta. Sáhttá go dulkot nu ahte sámegiella ii galgga leat vuosttašgiellan. Áigumuš lea ahte dušše dat geat háliidit galget oahppat sámegiela. Ii leat áigumuš ahte fálaldat galgá leat dušše hálddašanguovllus.

Olles rávesolbmoeallima lean bealuštan sámegiela, ja dan dagan ain.


[1] Muitalit maid lea gullan.
[2] Hans J. Eriksen oaččui stipeanda Harry B. Ely foanddas sámi nuoraid joatkkaohppui. Harry B. Ely lei rikkis eŋglánddalaš, gii orui Londonis. Son finai Sámis ja skuvllas guktii jahkái 1952 rájes 1970-logu rádjái. Oahppit sáhtte ohcat stipeandda su oahpahusfoanddas, skuvlla rektora bokte. Ortnet doaimmai unnumusat 1953 rájes 1970 rádjái. Dasa lassin son attii pokálaid valáštallangilvvuide, ja Hans Eriksen vuittii muhtin dain.(Dieđut Norgga Samemišuvnnas, Thor Henrik With bokte.)
[3] Eambbo dán áiggi sámegieloahpahusa birra Romssa oahpaheaddjiskuvllas, geahča Ellen Turi Guttormsena muitalusa, Sámi skuvlahistorjá 3.
[4] Inez Boon muitala sámi oahppogirjebarggu birra Sámi skuvlahistorjjá 1. girjjis.
[5] Bjørn Aarseth lei oahpaheaddji Kárášjogas ja Kárášjoga nuoraidskuvlla vuosttaš jođiheaddji. Son lea čállán artihkkaliid Sámi skuvlahistorjjá 1. ja 2. girjái.
[6] Trygve Madsen lei oahpaheaddji ja rektor Kárášjogas. Son lea muitalan Sámi skuvlahistorjjá 1. ja 2. girjjis.
[7] Lydolf Lind Meløy lei dalle Kárášjoga gieldda skuvlahoavdan, maŋŋil skuvladirektevran. Sus leat artihkkalat Sámi skuvlahistorjjá 2. girjjis ja moadde lasseartihkkala interneahtaveršuvnnas.
[8] Hans Rønbeckas ledje Kárášjogas máŋga doaimma, ee. kántorhoavda, litnethoavda, skuvlastivrajođiheaddji ja sátnejođiheaddji. Su birra sáhttá lohkat eambbo Sámi skuvlahistorjjá 1. ja 2. girjjis.


Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis