Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Loahpasátni:

Guhtta girji – ja luodda viidáseappot

Go mii dál leat ollen dán girjeráiddu lohppii, lea áigi geassit čoahkkái maid mii leat dahkan, seammás go geahččat ovddosguvlui ja jearrat mii vel báhcá sámi skuvlahistorjjá čállimis ja dutkamis.

Gos bat Sápmi lea?

Girjjiin lea vuolletihttel Artihkkalat ja muittut skuvlaeallimis Sámis. Muhto gos bat dat lea?

Orru leame dego Sápmi livččii midjiide sturron barggadettiin skuvlahistorjjáin. Goit sámi historjá lea boahttán ollu čielgaseappot ovdan máŋgga guovllus gos dat ii oidno šat beaivválaččat.

Go mii geahččat ruovttoluotta vuosttáš girjái, mii bođii 2005:s, de dan girjji muitalusat leat eanemusat Sis-Finnmárkkus. Muđui das leat muitalusat guovlluin mat leat oalle dovdosat sámi oktavuođas, nugo Gáivuonas, Skániin ja Aarbortes. Dušše golbma artihkkala lea unnit dovddus sámi guovlluin nugo Álttás, Muosáin ja Návuonas.

Dađistaga mii lea viiddidan barggu dán gáržžes rámma olgobeallái ja Finnmárkkus mis leat muitalusat juohke áidna suohkanis, dušše Báhcavuonas mis ii leat mihkkege. Romssa fylkkas mii leat viiddidan Ráissa, Romssa, Loabága ja Málatvuomi suohkaniiguin, muhto mii oaidnit ahte livččii vel ollu maid muitalit eará suohkaniin. Nordlánddas mis leat artihkkalat sihke davvisámi, julevsámi, biŧonsámi ja lullisámi guovlluin. Dán fylkkas lea dattetge stuora ráiggit, ee. váilu Lofuohta ja Viesttarállása sámi historjá. Viidáset mii leat muitalan lullisámi oahpus Trøndelágas ja Hedmárkkus ja sámegielfálaldagas mat sámi ohppiin leat leamaš geat orrot Oslos, Bergenis ja Stavangeris.

Konklušuvdnan sáhttit dadjat ahte sámi skuvlahistorjá fátmmasta ollu stuorit guovllu go eatnasat jurddašit. Sámi skuvlahistorjá ja eará sámi historjá lea dehálaš oassi eanaš Davvi-Norgga suohkaniin ja eanetlogus Trøndelága suohkaniin. Go sámit maŋimus jahkeloguid leat fárren ollu báikkiide Lulli-Norggas, dat lea maiddái doppe šaddan máŋga gávpoga ja suohkana historjjá oassin.

Maid mii leat bargan?

Logi jagi barggus sámi skuvlahistorjjáin leat boahtán 6 girjji main oktiibuot leat sullii 2750 siiddu ja 237 artihkkala. Buot dát artihkkalat leat prentejuvvon sámegillii ja dárogillii. 13 artihkkala leat lullisámegillii, 9 julevsámegillii, 1 biŧonsámegillii ja earát leat davvisámegillii. Davvisámegiel artihkkaliid gaskkas leat máŋga čállon iešguđet suopmaniid mielde, ee. Skániid- ja Loabát-suopmaniin. Dárogiel teavsttaid gaskkas moadde boares dokumeantta ja sitáhta leat dánskkagillii, moadde leat čállon suopmana mielde, 40 leat ođđadárogillii ja reasta girjegillii. Girjjiin leat badjel 1000 gova.

Bálddalasat girjjiiguin leat seamma dieđut almmuhuvvon interneahtas, http://skuvla.info. Muhtin artihkkalat mat girjjiin leat lulli- dahje julevsámegillii leat interneahtas maiddái davvisámegillii, ja muhtin artihkkalat gávdnojit maiddái eŋgelasgillii. Girjeartihkkaliid lassin leat interneahtas sullii 200 artihkkala ja dokumeantta, eatnasat leat dušše almmuhuvvon originálagillii, muhtimat leat sihke sáme- ja dárogillii. Das leat maiddái girjjálašvuođa- ja oahppogirjelistu ja dieđut dan birra gos sáhttá gávdnat sámi skuvlahistorjjá arkiivvain, bibliotehkain ja museain. Min Áiggis ja Ávviris mii leat almmuhan badjel 30 guokte-siidosaš artihkkala Sámi skuvlahistorjá-girjjiid fáttáiguin, ja interneahtas dat leat leat almmuhuvvon sámegillii, dárogillii ja eŋgelasgillii. Dasa lassin leat maiddái eará artihkkalat maid doaimmahus lea čállán iešguđet aviissain ja áigečállagiin.

Bargu sámi skuvlahistorjjáin lea ovdanbukton Sámedikki semináras, Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla ohppiide, Sámi allaskuvla ja Buskerud allaskuvlla studeanttaide ja davviriikkalaš oahpahushistorjjálaš konferánssas Upmis. Muhtin dain ovdanbuktimiin gávdnojit maiddái interneahtabáikkis.

Maid fátmmasta Sámi skuvlahistorjá?

Maid dalle fátmmasta «sámi skuvlahistorjjá»-doaba? Vuosttažettiin min vuođđu lea leamaš almmolaš oahpahusvuogádat, ja muhtin bihtát priváhta oahpahusásahusain. Girjjiid rámman mii leat meroštallan buot oahpu mas lea leamaš sámi oahppit, beroškeahttá das lea go dat oahppu váldán ohppiid gielalaš ja kultuvrralaš duogáža vuhtii vai ii. Sámi oahpahus lea maiddái leamaš formálalaš skuvlavuogádaga olggobealde, omd. rávesolbmuidoahpposervviin, organisašuvnnaid ja fitnodagaid kurssain, ja diehttelasat bearrašiin ja ealáhusain. Mis leat dás muhtin bihtát dákkár oahpus, muhto das lea ollu mii ain váilu, ja mii sávvat ahte earát háliidit joatkit dán barggu.

Geat leat searvan?

Sámi skuvlahistorjjá doaimmahus álggahuvvui 2003 álggus. Golmmas mis leat leamaš mielde álggu rájes, njealját fas searvvai moadde jagi maŋŋá. Mis lea olles áigi leamaš lagas ovttasbargu Davvi Girji-lágádusain, mas Seija Guttorm lea leamaš lágádusdoaimmaheaddji álggu rájes moala rádjái.

Muhto vaikko mii leat leamaš njealjis doaimmahusas, de mii eat sáhtáše dahkat dán barggu okto. Leat leamaš nu ollu mielbargit ahte lea veadjemeahttun vuoiggalaččat gudnejahttit buohkaid. Mii leat geavahan sihke artihkkaliid maid čállit geat leat jápmán áigá juo ja artihkkalat mat leat čállon erenoamážit dáid girjjiide. Teavsttain bohtet ovdal geat leat čállán artihkkaliid, muitalan, jorgalan ja addán govaid. Muhto dasa lassin leat máŋga mielbargi geaid namat eai oidno girjjiin. Dat guoská korrektuvralohkkiide, olbmuide geat leat addán historjjálaš, geográfalaš ja gielalaš dieđuid ja vel cavgilan gos mii sáhttit gávdnat gálduid. Dárkilis logu ii leat vejolaš addit, muhto mii sáhttit vissásit dadjat ahte mielbargiid logu lea ollu badjel 200.

Muittuid čohkken lea gilvu áiggiin. Muhtumin mii leat gávdnan skuvlamuittuid mat leat čállon ovdal go mii álggiimet dán bargui, ja mas muitaleaddjit eai šat leat min gaskkas. Muhto eanaš muitomuitalusaid mii leat ieža čohkken, ja daid gaskkas geat leat čállán dahje njálmmálaččat muitalan midjiide, leat unnimusat 15 juo vádjolan. Mii diehtit ahte sii atne árvvus ahte mii čohkkiimet sin muitalusaid ja artihkkaliid, vaikko eai buohkat ollen oaidnit daid prentejuvvon. Ja mii sávvat ahte sin maŋisboahttit ja sii geat leat dovdan sin oahpaheaddjin dahje oahppin, maiddái atnet árvvus ahte mii leat váldán sin muittuin vára.

Sin lassin geat ieža leat čállán dahje muitalan midjiide, mii leat geavahan máŋga čálalaš gáldu. Prentejuvvon gálduid1 lassin mii leat gávdnan almmukeahtes čállosiid máŋgga arkiivvas.

Moadde dáiddára leat searvan girjjiide ja mii háliidit erenoamážit geassit ovdan ovtta sis, Bjørg Monsen Vars, gii lea njuohttán buot girjjiid ovdasiidduid.

Geat leat máksán?

Dát bargu lea dieđusge gáibidan veahá ruđa, sihke mielbargiid honoráraide, mátkkiide, govaide, jorgaleapmái, korrektuvrii, bardimii ja prentemii. Vaikko honorárat eai leat leamaš stuorrát, ja máŋggas leat veahkehan nuvttá, de lea dattetge máksán gaskal 3 ja 4 miljovnna ruvnno. Olles 20 ásahusa leat addán doarjaga. Mii leat hui giitevaččat buohkaide, muhto dattetge áigut erenoamážit geassit ovdan dan golbma ásahusa mat leat addán doarjaga buot guđa girjái: Sámediggi, Fritt Ord ja Norsk faglitterær forfatter- og oversetterforening. Dasa lassin dát ásahusat leat addán doarjaga oktii dahje moddii: Finnmárkku ja Nordlándda fylkkamánnit. Finnmárkku, Romssa, Nordlándda ja Davvi-Trøndelaga fylkkagielddaid, Guovdageainnu, Gáivuona ja Loabága suohkanat, Sámi allaskuvla, Romssa ja Bådåddjo allaskuvllat/universitehtat, Sámi joatkkaskuvllaid stivra, Bargo- ja searvvaidahttindepartemeanta, Norgga kulturráđđi, Lærebokutvalget for høgere utdanning ja Sámi fágagirjjálaš čálliid ja jorgaleddjiidsearvi.

Ođastus árvvoštallama haga

Norgga skuvlahistorjá lea ee. historjá skuvlaođastusaid birra, mas guovddáš eiseválddit leat rievdadan lágaid ja oahppoplánaid, ja dávjá seammás čađahan stuora skuvlahuksemiid.2 Norgga bealde sámi skuvlahistorjái buot dát ođastusat leat váikkuhan, seammás go leat leamaš sierra proseassat mat leat mearridan makkár oahpu sámi oahppit leat ožžon. Sáhttit roavvasit dadjat ahte sámiid ektui leat leamaš golbma stuora ođastusa:

- Oahppu sámiide sámegillii, ovttas sámegiel čállingiela ja sámegiel oahpponeavvuid ovdánahttimiin. Dát álggii 1700-logu álggus, ja jotkojuvvui vel guovtti áigodagas, sullii 1750 ja 1820 maŋŋá.

- Skuvlla geavaheapmi dáruiduhttit sámiid, dárogielat oahpaheami bokte. Dát álggahuvvui juo 1700-logus, muhto čielgaseamos ja konsekveanta politihkka ovdánahttojuvvui dađistaga 1850–80, ja lei danin stáhta čielga politihkka 1950-logu rádjái ja doaibmi praksis skuvllain vel guhkkelii.

- Skuvlla ovdánahttin mas lei ain eanet sadji sámegillii ja kultuvrii. Dehálaš olahusat dán ovdánahttimis leat leamaš sámegiel álgooahppu 1967 rájes, 1985 vuođđoskuvlaláhka ja sámi oahppoplánat 1987 ja 1997.

Go stáhta lea álggahan ođastusa hálddahusas dahje skuvllas, de lea dábálaš ahte dat maiddái álggaha árvvoštallama, man ulbmil lea gávnnahit maid buriid ja baháid ođastus lea mielddisbuktán, vai sáhttit heivehit ja buoridit doaimmaid. Muhto vuđolaš iskkadeapmi maid dát ođastusat leat mielddisbuktán, dat ii leat čađahuvvon. Mii galggašii dalle leat ovddimusas váldimin ovddasvástádusa dasa? Mii eat oainne eará go orgána mas 1815 rájes otná rádjái lea leamaš ovddasvástádus hálddašit skuvlapolitihka sihke dáža ja sámi mánáide, nammalassii departemeanta man namma dál lea Máhttodepartemeanta. Muhto dát departemeanta ii leat dahkan ii ge dagahan dákkár árvvoštallama.

Dat maid mii Sámi skuvlahistorjá-prošeavttas leat dahkan, ii leat ollislaš árvvoštallan, go ollu ain váilu, muhto mii duostat dadjat ahte mii leat dahkan dehálaš oasi das. Jus min bargu livččii dahkkon ovttasbargguin Máhttodepartemeanttain ja/dahje Oahpahusdirektoráhtain, de mii jáhkkit ahte livččiimet ollen vel guhkkelii. Dađe bahábut lea dilli leamaš ahte goappašat ásahusat leat leamaš áibbas negatiiva, dan rájes go vuosttaš háve válddiimet oktavuođa 2003:s maŋimus ohcama rádjái 2012:s. Sii eai leat háliidan addit makkárge ekonomalaš doarjaga, eai ge ságastallat dán barggu birra doaimmahusain ii ge lágádusain.

Luodda viiddáseappot

Norgga beal Sámi skuvlahistorjjá doaimmahus loahpaha dakko bokte doaimmas. Muhto maŋimus sátni sámi skuvlahistorjjá birra ii eisege leat daddjon, ja mii sávvat ahte earát šaddet joatkit barggu.

Mis leat ain muhtin boares dokumeanttat maid mii háliidit almmuhit interneahtas ovdal go mii 2013 loahpas áigut addit min arkiivva Sámi arkiivii, gos dat galgá šaddat viidáset dutkama olámuddui.

Lea ain ollu mii báhcá, mii leat namuhan muhtin geográfalaš guovlluid ja fágalaš surggiid maid mii unnán leat gokčan. Mii áigut erenoamážit namuhit oahpponeavvuid, sihke sámegielas ja sámegillii, ja maiddái mo lea čállon sámi diliid birra dárogiel oahpponeavvuin. Dás mis leat juo muhtin artihkkalat ja evttohusat, muhto eat leat váldán daid mielde girjjiide, go min mielas dát fáddá ánssášivččii sierra girjji sámi oahpponeavvohistorjjá birra.

Juo vuosttaš girjji álggahusas čáliimet ahte «sámi skuvlahistorjá berre siskkildit buot njeallje riikka gos sámit orrot». Dan mii oaivvildit ain, muhto dađe bahábut eai leat vel gárvvistuvvon sullasaš girjjit dáin riikkain. Sihke Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas mis lea oktavuohta olbmuiguin geain lea miella čohkket ja almmuhit sámi skuvlahistorjjá doppe, ja veahá lea maiddái čohkkejuvvon. Muhto mii leat vásihan ahte daid riikkain lea vel váddáset ruhtadit dákkár barggu go Norggas, ja dán rádjái eat leat gávdnan čovdosa dasa. Jus dii geat lohkabehtet dán sáhttibehtet man nu láhkái searvat dáid riikkaid sámi skuvlahistorjábargguide, váldet áinnas oktavuođa minguin.

Sámi skuvlahistorjjá artihkkalat leat vuosttažettiin eaŋkilolbmuid vásáhusaid dokumentašuvdna, ja vissis skuvllaid ja suohkaniid historjá. Dás lea dárbu mannat viidáseappot ja geassit čoahkkái min gávdnosiid. Dan mii leat dahkan muhtin muddui, aviisaartihkkaliiguin fáttáid mielde, geahča http://skuvla.info/ssh-avis-s.htm.

Geassin dihte čoahkkái sámi skuvlahistorjjá dárbbašuvvo vel eambbo systemáhtalaš bargu, ee. dan vuođul maid mii leat čohkken, ja dasa lassin ođđa dieđalaš guorahallan mas eanet geavahit kvantitatiiva bargovugiid. Muhtin jurdagat dan birra gávdnojit čilgehusas mii lea dahkkon Sámi allaskuvlla várás (http://skuvla.info/dutkan-n.htm), ja mii sávvat ahte dutkanásahusat áigot doalvut dán barggu viidáseappot, dassái go mis leat ollislaš njealji riikka sámi skuvlahistorjá.

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis