Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Mardoeke Boekraad:

Sámegiela oahppat šearpmas

Sámás: Issát Sámmol Heatta

Mardoeke Boekraad ovttas nieiddain, Guovdageaidnu 2009.
(Govva: Svein Lund)

Okta dain ollu ohppiin geat leat ožžon sámegiel gáiddusoahpahusa vázzá steinerskuvlla Bergenis. Dás muitala su eadni álggos vásihusaidis nieiddas sámegieloahpahusas, ja dasto veaháš eará ohppiid ja váhnemiid vásáhusaid gáiddusoahpahusain iešguđet báikkiin Lulli-Norggas.
Gerarda Maria Doeke (Mardoeke) Boekraad lea riegádan 1964:s ja bajásšaddan Amsterdamas ja Berlinas. Son lea lohkan fránskkagiela ja biologiija Amsterdama universitehtas, ja fránska politihka Parisas.
Mardoeke bođii Norgii 2002:s ja orui Deanus 2008 rádjái. Son lea lohkan sámegiela ja religiovnna Sámi allaskuvllas ja dasto religiovdnadiehtaga ja pedagogihka Bergena universitehtas.

Sámi mánát miehtá riikka ohppet giela

Oahpahuslága mielde lea Norgga stáhta geatnegahtton fállat sámegiela ja -kultuvrra oahpahusa buot sámi mánáide vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas, ja dat ii galgga ássanbáikki ja váhnemiid giellamáhtolašvuođa duohken. Oahpahuslága láhkaásahusas daddjo ahte jos oahppi skuvlii ii oaččo sámegieloahpaheaddji, de sáhttá oahpahus addot earáláhkái, ee. gáiddusoahpahussan. Nu lea buot dohkkehuvvon skuvllain Norggas, sihke priváhta ja almmolaš skuvllain.

Dađistaga eanet sámi mánát geat orrot guovlluin gos eai leat sámi skuvlafálaldagat, geavahit interneahta oahppanvejolašvuođaid. Skuvlajagis 2011/12 ledje 92 máná miehtá riikka 1. luohká rájes 10. luohká rádjái dieđihuvvon davvisámegiela gáiddusoahpahussii. Davvisámegiela dáfus fállet dát vuođđoskuvllat gáiddusoahpahusa: Kárášjoga skuvla, Romssa sámeskuvla, Deanu sámeskuvla, Sirpmá skuvla, Guovdageainnu mánáidskuvla, Guovdageainnu nuoraidskuvla, Máze skuvla, Olmmáivákki skuvla, ja Leavnnja nuoraidskuvla.

Dat doaibmá nu ahte go váhnemat dehe oahppit sihtet gáiddusoahpahusa, ja skuvla ii gávnna oahpaheaddji lahka, de galgá ássansuohkana skuvlakantuvra dieđihit fylkkamánnái ahte sii dárbbašit gáiddusoahpahusa. Finnmárkku fylkkamánni dat lágida davvisámegiela gáiddusoahpahusa olles Norgga vuođđoskuvlii, ja Nordlándda fylkkamánnis ges lea lulli- ja julevsámegiela ovddasvástádus. Joatkkaskuvlla dáfus baicca lea dan fylkka fylkkamánnis gáiddusoahpahusa ovddasvástádus gos oahppi orru dábálaččat. Fylkkamánni bidjá de gulahallat oahppi ruovttubáikki skuvlla ja muhtun skuvlla mii fállá gáiddusoahpahusa. Dábálaččat dieđiha oahppi/váhnemat ieža guđe skuvla galgá fállat gáiddusoahpahusa sidjiide, áinnas dakkár báikki skuvla gos oahppis leat fuolkkit. Ja dakkaviđe go gávdnet skuvlla mii astá doaimmahit gáiddusoahpahusa, de ráhkadit dihtoroktavuođaid dainna. Gáiddusoahppit galget čuovvut sámegiela oahppoplánaid, muhto juohke oahppis lea alddis sierra bargoplána.

Obbalaččat lea dát fálaldat gulustuvvan hui unnán. Dábálaččat sámi mánáid váhnemat eai oaččo skuvllain dieđuid dan birra, muhto soitet baicca gullat dan báikki sámi searvvi miellahtuin.

Hospiteren

Eanas skuvllat fállet maiddái gáiddusohppiide gaskaboddosaš saji, dat gohčoduvvo hospiteren. Davvisámegielas lea dat dábálaččat guktii jagis, vahkku ain hávális. Vuosttašgielagat čuvvot dábálaččat luohkáid dábálaš oahpahusa. Nubbingielagiidda láhččojuvvo oahpahus mii lea heivehuvvon erenoamážit sin giellamáhtolašvuođa mielde. Oahppit besset searvat ollu kultuvrralaš dáhpáhusaide daid vahkkuid. Mat skuvllat fállet gáiddusoahpu lea dan duohken gos ohppiin lea fuolkkit ja gullevašvuohta. Ulbmil lea ahte oahppit galget maiddái nannet oktavuođa fulkkiiguin seammás go sii leat hospiteremis. Ollu mánát besset de maiddái oaidnalit fulkkiidisguin dávjjibut go muđui. Dat finadeamit sáhttet muhtin muddui buhtadit váilevaš ovttastallama oahpaheddjiineaset. Gáiddusoahpaheaddji galgá ges unnimusat oktii dahje moddii jagis finadit ovtta beaivvi ohppiid ruovttuskuvllas.

Mot bisuhit gielaidis?

Mu nieida orui vuosttaš vihtta jagi Deanus. Máná riegádeami rájes sámástii su áhčči sutnje, ja mun ges hupmen iežan eatnigiela, vuolleriika giela, ja mánná oahpai fargga dárogiela nai. Dasto leimme jagi Guovdageainnus, doppe son lei sámi mánáidgárddis. Sámegiella lei ain su golmma gielas dat nannoseamos. De johten okto suinna Bergenii, jur dalle go lei álgime skuvlii. Háliidin de skuvlla addit sutnje dakkár oahppovejolašvuođa mainna son sáhtášii bisuhit ja ovdánahttit dan golbma giellas, muhto ii leat leamaš álki dan oažžut.

Skuvladoaimmahagain unnán máhtolašvuohta

Go mun dieđihin nieidan oahppin Steiner-skuvlii Skjoldas, de ii diehtán dat skuvla davvisámegiela vuosttaš ja nubbingiela fálaldagaid birra. Ii Bergena suohkana oahpahusossodaga ovddasvástideaddji virgeolmmoš ge diehtán daid birra. Fertejin sáddet sihke rektorii ja suohkana bargiide oahpahuslága paragráfaid, Finnmárkku fylkkamánni interneahttafierpmi oktavuođa viđjjiid, ja addit sidjiide Čáhcesullo áššegieđahalli telefonnummariid ovdal go jáhkke ahte lea dakkár fálaldat. Lihkus ledje Deanu skuvllain návccat oahpahit Ánne Bireha ja maiddái váldit su oahppin gaskkohagaid. Son lea ožžon Deanu sámeskuvlla gáiddusoahpahusa ja beassan hospiteret Sirpmá skuvllas. 2012 čavčča rájes lea sus maiddái Sirpmá skuvlla gáiddusoahpahus.

Maŋŋel go mu nieida álggii dohko, de leat eanet mánát atnán dan vejolašvuođa, ja dál diehtá Bergena áššegieđahalli mot oahpahus doaibmá, ja son máhttá ieš muitalit dan eará skuvllaide.

Gáiddusoahpu Bergenis.
(Govva: Mardoeke Boekraad)

Eai seamma bohtosat

Maŋŋel golbma jagi Bergenis lean vásihan gáiddusoahpahusa ja sámegieloahpahusa doppe. Čájehuvvo ahte oahpahusa bohtosiin ii leat dakkár dássi go sámi skuvllaid oahpahusas. Go oahpahus ii leat sámi birrasis, de juoga das ii šatta nu go duohtadilis. Interneahta bokte oahpahusas leat mearit erenoamážit smávvaskuvlamánáid guovdu, iige das leat lahka ge dat áhpu mii lea go oahpaheaddji lea das skuvlalanjas. Leat maiddái praktihkalaš ja organiseren hehttehusat. Goitge lea dat hui erenoamáš fálaldat mii addá sámi mánáide vejolašvuođa oažžut giella- ja kulturmáhtu ja sii ožžot sámi kultuvrii gullevašvuođadovddu.

Ii heive unnimusaide

Guđajahkásažžii ii leat nu álki čohkkát šearpma ovddabealde 2-4 skuvladiimmu vahkkus. Danne Bergenis mearridedje bidjat virgái sámegielaga oahpaheaddjin vaikko sus ii lean gal formálalaš máhtolašvuohta oahpahit vuosttaš luohká mánáid. Lei vuoraslágan nissonolmmoš, bures hárjánan kulturbargi ja duodjeoahpaheaddji. Mu nieidda mielas lei suohtas sámástit dainna «áhkuin», go dat máhtii máinnastit, lávlut sámegillii ja duddjot. Duollet dalle ledje buot su luohká oahppit dehe muhtun oahppit mielde dain daguin. Oahpahus lei skuvlaasttuáigeortnet-áiggi(SAÁO). Oahpaheaddji ii lean olámuttos jagi miehtá, ja oahpahus gaskkalduvai de moadde mánu.

Nieiddastan lea nuppi ja goalmmát luohkás leamaš oahpaheapmi interneahta bokte.Deanu sámeskuvlla oahpaheaddjis. Vai čáhká njeallje diimmu sámegieloahpahus, de čulddiime eret duiskkafága Steiner-skuvllas. De son oaččui guokte diimmu oahpahusa doppe, ja dan nuppi guokte diimmu válde SAÁO-áiggis. Dábálaččat lávejit sámegielat oahppit geahpedit dárogieldiimmuid logu, muhto dan moai ean háliidan.

Go smávvaskuvlla oahppit galget oahpahuvvot gáiddusoahpahusa bokte, de ferte sin skuvllas veahkki gii veahkeha oahppi skuvlalanjas dihtorlatnjii, dárkkistit doaibmá go dihtor ja interneahttaoktavuohta, ja ohcat veahkkin girjjiid ja eará veahkkeomiid oahpahussii. Go mánná stuorrula, de ii leat šat nu dárbu dakkár veahkkái. Dárbbašuvvo goitge olmmoš gii lea álo olámuttos jos šaddet teknihkalaš bárttit. Ruovttuskuvla ferte de máksit daid vehkiid bušeahtasteaset, go sii eai oaččo ruhtadoarjaga dasa dehe eará goluide mat sis šaddet sámegiela gáiddusohppiide.

Oahpahus olu gerddiid ii obage šaddan danne go veahkki ii lean olámuttos, lea ferten vuoruhit eará doaimmaid, omd. bargat eará luohkás sadjásažžan sin iežaset oahpaheaddji buozanvuođa geažil. Dihtorváttisvuođat leat maiddái dábálaččat. Eai leat álo gulahallan nu bures go livčče galgan buozanvuođa ja jávkama dáfus.

Gáiddusoahppit atnet seamma oahppogirjjiid go eará sámegieloahppit. Dasa lassin geavahit vel dan mii fállo interneahtas, omd. dihtorspealut sámegillii. Dat leat dás várra deháleappot go dábálaš oahpahusas.

Vuostemielat oahpaheaddjit

Ruovttuskuvlla oahpaheddjiid mielas lei sámegieloahpahus ila lossat mánnái, ja golmma giela oahppan oktanaga soittii badjelmearálaš. Sii čuoččuhit ahte máŋggagielat mánáin ovdána giella njoazebut. Muhtumin sii hástale mu dárostit mánnásan. Dan gal in gárron. Oahpaheaddjit vurde ahte sámi bealli ii galgan šat nu dehálaš máná mielas dađi mielde go son stuorui, ja dasa in jáhkkán. Sámegieloahpaheaddji ja ruovttuskuvla eai báljo gulahallan obage guhkes gaskkohagaid.

Niidii lea leamaš hui dehálaš beassat dássedis áigodagaid Detnui, movttiidahttima ja sámi iešdovddu dáfus. Go sus lea sámegiella vuosttašgiellan ja go máhttá dan mađe bures sámegiela go ferte vai nagoda čuovvut sámegielat oahpahusa, de son lea beassan leat doppe gaskkohagaid.

Goalmmát luohkás plánii ruovttuskuvla gáiddusoahpahusa SAÁO-áigái. Dat daguhii ahte mánná ii beroštan das, háliidii baicca stoahkat olgun eará mánáiguin. Rievdadedje áigeplána dan jagi, muhto de lei juo olu billahuvvan. Ii leat álki 7- dehe 8-jahkásažžii čohkkát dihtora ovddabealde ja bargat bargogirjjis go lea okta oahpaheaddji. Gáiddusoahpahus lea aŋkke leamaš olu ávkin niidii bisuhit sámegiela. Son ipmirda bures sámegiela ja hállá njuovžilit, vaikko seaguha ge dasa ollu dárogielsániid.

Ohcala giellabirrasa

Eanas váhnemat geat ohcet sámegieloahpahusa mánáidasaset, máhttet dušše veaháš sámegiela, dehe eai obanassiige. De eai leat moadde diimmu vahkkus doarvái jos mánát galget hupmagoahtit ja čálligoahtit sámegiela viššalit. Danne lea giellabiras dehálaš maiddái eará sajis go skuvllas, omd. ahte sámegielat mánát čoahkkanit giela oahpahallat. Dan eai leat Bergena sámi váhnemat ožžon ollašuvvat. Dakkár fálaldaga lágideapmái dárbbaša sámegielat olbmo gii sáhttá ja háliida jođihit dakkár fálaldaga, ja ferte ohcat dasa ruhtadoarjaga jos olbmot eai sáhte dehe hálit bargat dakkáriid bálkká haga. Lea dehálaš ahte fuolkkit geat máhttet giela, hupmet dan viššalit mánáide, omd. telefovnnastallet dássedit singuin. Juohke háve go son lea Sirpmás, de lea dat sutnje giellalávgun, ja son lea hui ilus go gulahallá sámegillii fulkkiidisguin.

Vásáhusat nuo ja ná

Maŋŋel go nieidan álggii gáiddusoahpahussii, de lean hupman oalle olu skuvllain mii lágida dan oahpahusa ja eará váhnemiiguin ja ohppiiguin mot sámegiela gáiddusoahpahus lea leamaš sin mielas.

Muhtun váhnemat muitalit ahte skuvllat eai dieđe maidege sámi gáiddusoahpahusa birra. Ollugat leat vásihan juste dan maid mun; sámi ohppiid váhnemat šaddet muitalit skuvllaide ja skuvlakantuvrraide makkár rievttit mánáin leat ja gos sáhttá ohcat daid.

Skuvllat ges bihkot ahte sii eai oaččo lassiruđa eai fylkkamánnis eai ge gielddas vai beasaše láhčit dili ja veahkehit mánáid geain lea sámegieloahpahus šearpma bokte. Mánáid ferte viežžat skuvllas, doalvut dihtorlatnjii, ja veahkehit teknihkalaš váttisvuođaiguin. Soames skuvladiibmu gal sáhttá mannat duššái jos skuvla ii nákce organiseret dan doaimma.

Deanu sámeskuvlla rektor Trond Are Anti duođašta ahte sáhttet gollat áiggit ovdalgo mánáid ruovttuskuvllat čovdet teknihkalaš váttisvuođaid mat sis leat go galget oažžut interneahtta-oktavuođaid ja bijahit dihtoriidda bustávaid maid dárbbaša sámegillii.

Vásáhusat Stavangeris

Trine B. Halonen Roth orru Stavangeris ja lea bivdán gáiddusoahpahusa su mánáguoktái dan rájes go álggiiga skuvlii. Ieš ii gal máhte sámegiela, muhto su mánáguovttos hirbmadit háliideigga oahppat sámegiela, go ollu fuolkkit máhttet dan. Go gáiddusoahpahus galggai álggahuvvot, de ihte ollu váttisvuođat skuvllas Stavangeris, biergasiiguin ja interneahttaoktavuođaiguin. Golai measta jahki ovdalgo oahpahus álggii albmaláhkái. Dál lea ášši čielgan ruovttuskuvlla bealis, ja sis lea dárogielat veahkki, muhto lea mannan njozet daid skuvllaid bealis mat galggaše oahpahit gáiddusohppiid. Lea šaddan juo dego vierrun ahte eai geargga álggahit gáiddusoahpahusa ovdal skuvlajagi gaskkamuttus. Álggos lei sus gáiddusoahpaheaddji Romssa sámeskuvllas Málatvuomis, ja son beasai maiddái mannat dohko hospiteremii, danne go sis ledje fuolkkit doppe. Fuolkkit fárrejedje eará skuvlii moadde jagi maŋŋil, ja de mánáin ii lean šat gullevašvuohta Málatvuopmái, ja sii háliidedje lonuhit verddeskuvlla.

Diibmá sii dieđihedje nieidda Guovdageainnu skuvlla gáiddusoahpahussii. Nieida vurddii sámegiela nubbingiela fálaldaga 2011 čavčča rájes, muhto dat ii ollašuvvan. Čájehuvvui ahte Guovdageainnu skuvla ii nákcen váldit šat eanet gáiddusohppiid, ja de sirdui oahppi Deanu sámeskuvlla gáiddusoahpahussii. Dat doaimmai bures 2012 giđa, muhto 2012 golggotmánus ii leat vel Deatnu ge álggahan gáiddusoahpahusa.

– Go gáiddusoahpahus doaibmá, de lea dat mearihis borre, dadjá Trine. – Muhto dan guđa jagis go leat oččodan gáiddusoahpahusa, de ii leat dat doaibman ollásit eanet go jagi, dalle lei mis veahkki mii sáhtii oahpaheaddjin, leaččai dal gáiddusoahpahus dehe ii. Dábálaččat ii šaddan oahpahus álggahuvvot ovdalgo ođđajagis. Oahppit diehttelasat masset beroštusa maŋŋonemiid ja teknihkalaš bárttiid geažil. Ja go oahpahus gaskkalduvvá nu dávjá ja guhká, de sii vajálduhttet dan unnánačča maid leat oahppan. Danne dat eai leat oahppan fávdnádit sámegiela, ja go ieš in máhte sámegiela. Goitge dat maid leat ožžon gáiddusoahpahusas, ja erenoamážit hospiteremis, lea addán mu mánáide eanet gullevašvuođadovddu sámi beallái ja dan birrasii gos mun lean boahtán. Dan ovddas lean hui giitevaš!

Sihke heitot ja buorre

Ulrikke Hornæs Herving lea orron iešguđet báikkiin Lulli-Norggas ja lea vásihan ahte dain skuvllain gos son lei, doppe eai máhttán lágidit oahpahusa. Dál son lea oahppin Fyllingsdalen joatkkaskuvllas Bergenis, ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus lágida sutnje gáiddusoahpahusa. Manná hui bures. Ulrikke lea hui ilus dan ovddas ja liiko iežas áhku ruovttusuohkana oahpahussii. Ulrikke geavaha iežas dihtora gáiddusoahpahusas. «Háliidan fárret Guovdageidnui muhtun jagi geahčen», dadjá son. Son lea guođđán spánskkagiela ja bargá garrasit oahppat sámástit ja čállit sámegillii.

Ulrikke Hornæs Ulrikke Hornæs Herving oažžu gáiddusoahpu Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas Fyllingsdalen joatkkaskuvlii Birgonis.
(Govva: Mardoeke Boekraad)

Maid sáhtášii buoridit?

Sámegiella vuosttaš- ja nubbingiellan lea dego čoavddan go áigu bisuhit sámi gullevašvuođa maiddái eará guovlluin. Dađistaga eanet oahppit ohcet saji gáiddusoahpahussii. Ferte goitge doaimmahit muhtun beliid das vai gáiddusoahpahus šattašii maid nu buorren fálaldahkan go dat oahpahus mii sis lea ruovttuskuvllas gos sis lea oahpaheaddji. Stáhta addá ruhtadoarjaga sámegieloahpahussii fylkkamánniid bokte, muhto das galggaše maiddái bálkáhit vehkiid ruovttuskuvllain. Oahppit geat lohket sámegiela gáiddusoahpahussan, dárbbašit maiddái vejolašvuođaid oahpahallat giela ruovttubáikkis, ja ovttastallat eará mánáiguin geat lohket sámegiela. Sámi mánáid ovttastallan galggašii ásahuvvot oassin oahpahusvuogádagas.

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis