Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Mary Thomassen:

Jegolaš smávva sáhpánaččat

Jearahalli Ellen-Astri Lundby
Sámás: Elle Márjá Vars

Mary ja Johan Thomassen ovttas Mari Boiniin Min mors hemmelighet.-filmma vuosttaščájálmasas..
(Govva: Ellen-Astri Lundby)

Ellen-Astri Lundby (riegádan 1959) ráhkadii 2009:s dokumentárafilmma Min mors hemmelighet («Eatnán čiegusvuohta») mii lea čiegus sámivuođa birra. Su eadni, Eli Alvilde Lundby, rieg. Salamonsen (1924–2010), lei eret Stuora Liidnavuonas, muhto bođii Osloi ja ásai dohko dalle go Finnmárkkus šadde evakueret. Nieidda bajásšattadettiin, Lambertseteris Oslos, čiegadii eadni iežas mearrasámi duogáža. Easka de go eadni buohcagođii Alzheimer sivain, ja šattai buhcciidsiidii, de ipmirdišgođii Ellen-Astri Lundby makkár čiegusvuođa eadni lei guoddán olles eallináiggi, muhto de lei beare maŋŋit etniin dan birra ságastallat. Eadni lei juo massán hupmannávccaid, muhto gávdnojedje ain sogalaččat geaiguin Ellen-Astri sáhtii hupmat.
Mary Thomassen, (rieg. 1923, Sjursen), váccii skuvlla oktanaga Ellen-Astri etniin. Soai leigga oambeležat ja ustibat, geat bajásšattaiga siskkimusas Stuora Liidnavuonas. Dán jearahallamis muitala Mary sudno oktasaš skuvlahistorjjá. Jearahallan lea dahkkon 2008 geasi su ja su isida Steinar Thomassena ruovttus Báhccavuonas Romssas.

Ellen-Astri Lundby, Oslo 2012
(Govva luoikan Ellen-Astri Lundby)

– Mun sáddejuvvojin 1930:s eret ruovttus 7-jahkásažžan skuvlii Uhca Liidnavutnii, mii lea ránnjávuotna. Áhčči suvddii mu dohko. Doppe orron oahpaheaddjibára luhtte geat jođiheigga skuvlla ja ásaiga doppe vákkis. In muitte sudno namaid. Soai eaba lean liidnavuotnalaččat. Sudnos lei beana mainna lávejin hirbmadit rigeret, ja dasa ii liikon dálu isit. Son lei stuora garralágan olmmái. Eamit lei siivui, ja mun ledjen jegolaš dego unna sáhpánaš. Olmmošlaččat galggai láhttet. Dan ledjen ruovttus oahppan.

Girenjárgga internáhtta

– Go álgen 2. dahje 3. luohkkái, de sirdojuvvojin Girenjárgga internáhttii, ja dohko bođii maid Eli Alvilde maŋit jagi. Moai ovttastalaime Girenjárgga mánáiguin, ja sii liikojedje munnuide. Muhtun bártnážat lávejit spárkkain munno hoigat, ja dan gáđaštedje eará nieiddažat. Muhto ean moai das beroštan. Moai liikuime maid rámbuvrris fitnat. Váhnemat ledje munnuide rádjan moadde evrre lummaruhtan, ja dat lei munnuide hirbmat somá. Ja giehmánne bárdni lei Eli irgi.

Mii leimmet várra doppe njeallje – vihtta vahku ain hávális ovdal beasaimet ruoktot, ja de leimmet ruovttus muhtun vahkuid. Orun muitimin ahte mii mátkkošteimmet ruvttofatnasiin. Min oahpaheaddji namma lei Børve. Son lei oalle nuorra olmmái gii áiggi mielde náitalii liidnavuotnalaččain.

Internáhta jođiheigga guovttes geat leigga oappážagat. Nubbi lei hoavda, ja nuppi veahkahalai. Muhto mii maid fertiimet veahkehit. Mis ledje barggut maid vurrolaga doaimmaheimmet. Muhtun beaivvi galggaimet bassat láhttiid, eará háve fas bassat lihtiid. Bártnážat galget sahet ja guottašit muoraid. Ii lean ollu áigi stoahkamii, dušše oanehaš bottoš go leimmet bargguiguin ja leavssuiguin geargan, eahkesboradanáiggi rádjái.

Lei buorre biebmu, oaččuimet vuodjaláibbi, hávvarsáftta ja buvrru eahkesborramuššan ja beaivemálisin lei sihke biergu ja guolli.

In oro muitimin ahte mii bearehaga áibbašeimmet ruoktot. Mii diđiimet man galle vahku ain galggaimet leat internáhtas.

Girenjárgga skuvla luohkkágovva su. 1935/36. Eli Alvilde Salamonsen (Lundby) lea nubbi gurut bealde vuosttaš ráiddus. Su oambealli Mary Sjursen (Thomassen) lea gurut bealde gaskaráiddus.

Ipmirdeimmet sihke dárogiela ja sámegiela

– Nieiddažat ja bártnážat ođđe goabbat lanjain, ja juohkehažžii lei sierra seaŋga. Eat mii lean ge nu oallugat. Dávjá mii láviimet hupmat ja skužistit eahkes, muhto go internáhttahoavda lei lávlon sálmma ja lohkan eahkesrohkosa, de galggaimet jaskkodit.

Mary Thomassen ii muitte ahte skuvllas lei oktage sámi mánná gii ii máhttán dárogiela maid.

– Mánnán mii gal ipmirdeimmet sámegiela, ruovttuin han sámástedje, muhto mii leimmet oahppan dárogiela. Mii galggaimet dárogiela máhttit go skuvlii álggiimet, dat lei váhnemiid mielas dehálaš. Jus eat lean máhttit dárogiela, de eat lean ipmirdit eat fal eat maidege das mii oahpahuvvui, muitala Mary Thomassen, gii oahpai eanas fágaide liikot.

– Muhto geografiija lei vearrámus. Lávlumiin gal manai mihá buorebut. Dasa liikojin hui bures, ja danin ožžon hui buorre lávlunfágas. Muittán earenoamážit dan go álo láven lávllodit «På solen jeg ser». Dasa liikojin buot buoremusat.

– Dál gal in ipmir beare ollu sámegiela, vaikko gullat dan sihke radios ja TV:s, dat orro nu earalágan. Soaitá eará suopman…? Go duo gieskat ledjen buohcciviesus, de oidnen doppe čállosiid sihke sámegillii ja dárogillii, muhto mu mielas lea váttis sámegiela lohkat, go in goassege leat dan oahppan, lohká Mary Thomassen.

Evakueren ja bearaš

Go Mary Thomassen gearggai álbmotskuvllain, barggai son ruovttus ja biigui earáid geat dárbbašedje biiggá. 18-jahkásažžan álggii son buohccidivššároahppin Hámmárfeastta buohccivissui, muhto de šadde evakueret Finnmárkkus 1944 čavčča, ja de šattai buot loahpahit hui fáhkka.

– Livččen sáhttán čállit iežan listui masa buohcciviesu eará olbmot čálle, geaid galge evakueret lulás, muhto ballen ahte in soaitte goassege šat beassat bearrašan oaidnit. Danin válljejin evakueret sin mielde Nuorttafuoldii, ja dan maŋŋil lei váttis máhccat fas buohccivissui. Maŋŋil lean gal muhtumin dien mearrádusa gáhtan.

Muhto eallin dáhtui su eará guvlui. Go fas vulggii mátkkoštit davásguvlui, de beasai biigán muhtun leaskaáddjái gii dárbbašii guovtti mánnái mánnágeahčči, dan botta ieš manai Lofuohta-guollebivdui. Dat lei Báhccavuonas, ja doppe ránnjádálus deaivvadii ge son Steinar Thomasseniin, gii šattai su isidin guhkes eallináigái.

Mary oambealli Eli Alvilde lei maid evakueren Nuorttafuoldii, ja go ráfiáigi fas bođii, de son oaččui bargun čuovvut guokte máná lulásguvlui, mánáid eadni lei norgalaš ja áhčči duiskalaš. Son lei dalle 20 jagi boaris ja galggai dien mánáguovtto čuovvut muhtin sogalaččaid lusa Østlándii. Evakuerema rájes soai eaba šat oaidnalan ovdalgo Mary 60 jagi maŋŋil vulggii oambealis guossái boarrásiidsiidii Osloi Min mors hemmelighet-filmma ráhkadeami oktavuođas.

– Lei nu hávski su fas oaidnit, vaikko son lei ge oalát rievdan. Muhto jáhkán son dovddai mu, muitala Mary Thomassen.

Ja dan gal vissásit dagai, dasgo go Mary lávlugođii sálmmaid Eli Alvildii, de son orui dego eará áigái rohttašuvvamin, ja mojohalai čábbát oambeallásis ja dološ ustibii Maryi.