På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 6. Davvi Girji 2013.

Siri Broch Johansen:

Tromssa sámeskuvla

Tromssa sámeskuvla
(Govva: Svein Lund)

Norggabeal sápmelaččat orrot miehtá riikka. Eanáš guovlluin sámi hálddašanguovllu olggobealde ii leat nu buorre skuvlafálaldat, vaikko oahppolága mielde galgá sámegielfálaldat juohke sámi oahppái gii dan gáibida. Muhto sis-Romssas lea sierra sámeskuvla, garrasit dáruiduhtton guovllus Málatvuomis. Lea stáhta skuvla, muhto Málatvuomi suohkan lea skuvlabargiid bargoaddi. Skuvllas lea sierra stivra. Muitalus skuvlla birra čilge várra buot eanemus man dehálaš skuvla lea dán áigge sámegiela seailluheames. Mii leat jearahallan Berit Oskal Eiras ja Anne Oskal Rørslettas, Ja de lea vel ovddeš oahppis, Anne Wuolab, gii lea čállán teavstta mii muitala internáhtaorru eallimis.

Berit Oskal Eira: Earálágán internáhttaskuvla

Berit Oskal Eira Diehtosiidda vuođđogeađgebidjamis Guovdageainnus 2007. Son lei dalle sámi áššiid stáhtačállin.
(Govva: Svein Lund)

Berit Oskal Eira lea riegádan Gárasavvonis 1951:s ja lea bajásšaddán johttisápmelažžan Romssas. Son lea vázzán vuođđoskuvlla Gáranasvuonas ja Guovdageainnus, ja joatkkaskuvllaid sihke Málatvuomis, Áhkkánjárggas ja Johkamohkis. Son lea lohkan sámegiela vuođđofága Sámi allaskuvllas, ja lea váldán praktihkalaš pedagogalaš oahpu Romssa universitehtas. Eira lea bargan boazodoalus ja dujiin, ja dasa lassin lea oahpahan Tromssa sámeskuvllas duoji ja sámegiela. Son lea maid bargan iešguđetlágan bargguid Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ovddas. Dasa lassin son lea politihkkárin oassálastán máŋgga dehálaš barggus, nu mo nuppi Sámiid vuoigatvuođalávdegottis, Sámi parlamentáralaš ráđis ja son lei sámediggeáirras 2001–09. Son lei sámi ja unnitloguid áššiid stáhtačálli 2005-07. Eira lea maid leamaš Tromssa sámeskuvlla stivrajođiheaddji 1980- ja 90-loguin. Son orru Ruŋgogierragis Loabága suohkanis.

Tromssa sámeskuvlla oahppivuođđu

1950 fárreje muhtun Guovdageainnu bádjeolbmot Romssa fylkii. Sii ásaiduvve Stuoranjárgii ja Meavkki orohahkii ja muhtumat ásaiduvve maŋŋel Stálonjárgii ja Álttesjávrái. Sii gulle Oskal-sohkii. 1960-jagiin fárrejedje vel guovdageaidnolaččat Giellasii ja Frostisen orohahkii, ja vel eará orohagaide. Berit Oskal Eira ii lean riegádan go su bearaš fárrii Romssa fylkii.

– Mas bođii jurdda hukset sierra skuvlla din mánáid várás?
– Duogáš dasa lei ahte mii, min buolva, leimmet vázzán internáhtaskuvlla guhkkin eret ruovttus Mázes ja Guovdageainnus. Mii háliideimmet ahte min mánát eai galgan dárbbašit nu guhkás mátkkoštit. Váhnemat álge bidjat mánáid skuvllaide feara gosa, gos ain orro. Ledje okta ja guokte sámegielat máná juohke skuvllas. Ii lean vejolašvuohta sámegiela oažžut skuvllain ge. Ja dies dat čuožžilii dat jurdda ahte galggašii leat sierra skuvla. Nu ahte mánát ožžot sámegiela, ja maiddái nu ahte mii oažžut doalahit giela dáppe. Lea oalle váttis gos nu unnán sámegielagat orrot ovtta sajis.

Guhkes ja moalkás proseassa

– Mii álggiimet Tromssa Boazosápmelaččaid Fylkasearvvis dainna bargat 1974:s. Mii barggaimet juohke ládje dan oažžut áigái. Mis ledje lávdegottit ja mii čoahkkinasttiimet departemeanttaiguin ja stuoradiggelávdegottiiguin. Loahpas mii goit nagodeimmet ruđaid luvvet stuoradiggelávdegottis, 3 milliuvnna, nu ahte oaččuimet johtui dan skuvlla. Dat lei 1983:s.

Muhto dan ovdal oaččuimet maiddái skuvladirektevrras ruđaid. Mii láviimet guovtti vahku guovtti geardde jagis čohkket mánáid. Oahpaheimmet sámegiela ja veaháš kulturoahpu vel. Njeallje–vihtta jagi nie barggaimet. Láviimet láigohit feara gos, leimmet báikkálaš campingsajiin – Målselvfossenis, Møllerhaugenis dahje Haraldvollenis. Oahpaheaddjin ledje váhnemat – eai lean várra dalle oahppan oahpaheaddjit, muhto ledje dakkárat mat dal dalle dohkkehuvvoje oahpaheaddjin.

Ii lean nu álki oažžut mánáid luovus dain skuvllain gos muđui vázze, go dan botta go ledje doppe eret, de bázáhalle fas eará fágain, ahte ii lean nu ge buorre čoavddus dát.

Muhto viimmat 1983:s oaččuimet johtui skuvlla, ja de leimmet Haraldvollenis gitta 1997 čakčii. Dalle fárriimet deike, iežamet skuvlii.

– Mo lei dalle go skuvla lei boahtán johtui, muhto dis eai lean vel sierra skuvlavisttit? Mo dalle barggaidet politihkalaččat iežadet skuvlavistti fidnet?

– Na, fertiimet viidásut ain bargat ja čoahkkinastit. Dat ožžo ruđaid Haraldvollenis hukset skuvlla doppe, muhto dat lei maid gárži, eai dat lean galle oahppolanja. Muhto lei álgu. Lei liikká dárbu ođđa visttiid oažžut. Ja mii leimmet dieđusge hui movttegat go viimmat dáid oaččuimet.

Internáhttaskuvla giela seailluheami dihtii

Ollugat hupme ahte internáhttaskuvla ii leat buorre. Maiddái sápmelaččat mat ieža ledje orron internáhtas, vuosttildedje ođđa internáhttaskuvlla. Sis lei dakkár jurdda ahte internáhttaskuvla dáruiduhttá. Muhto mis lei ulbmil áibbas nubbeládje dáinna skuvllain, namalassii váldit vára sámevuođas ja sámegielas.

– Goas dihtet don ahte duođaid šaddet ođđa skuvlavisttit?
– Na, dan in diehtán ovdal 1995:s, lei čađat dakkár cakkadeapmi, maŋideapmi. Dan rájes go mearriduvvui ahte skuvla galggai huksejuvvot, de lei Statsbygg mii visot hálddašii. Mis lei dieđusge lávdegoddi mii geahčai daid dárbbuid, dainna álggiimet hui árrat, dalle go Biret Máret Kallio lei rektor. Muđui lei skuvladirektevra, Harry Kvalvik, hui buorre olmmoš. Son lea hui olu mearkkašan midjiide. Son dat juolludii maid ruđaid daid vuosttamuš kurssaid doallat, dalle 70-logus juo.

– Don ledjet stivrajođiheaddji dalle go skuvlavisttit huksejuvvojedje. Ii lean mihkkege smávva áššiid dat – hukset skuvlla, internáhta, gievkkanviesu ja nu ain?
– Dat ii lean dieđusge, lei álggus dat ahte juolludeamit luovvanit stáhtas. Dat lei dieđusge stivrra bealis stuorimus bargu.
Ieš huksenproseassas lei min dalá rektor, Bjarne Kollstrøm, mii olu čuovvulii. Son lei erenoamáš čeahppi das. Danin ii čuohcan munnje stivrajođiheaddjin nu olu dat huksenproseassa, Bjarne ja Statsbygg dat fuolahedje dan.

Bures boahttin Tromssa sámeskuvlii.
(Govva: Siri Broch Johansen)
Dás sáhttet sámegielat oahppit Tromssa fylkkas oažžut ollislaš 10-jagi skuvlla sámegillii, vuolggas mollii.
(Govva: Siri Broch Johansen)

– Internáhttaskuvla dán áigge lea viehka erenoamáš?
– Juo, skuvla lea hui buorre dán dáfus ahte lea internáhttaskuvla mas buohkat hupmet sámegiela. Mis leat leamaš dárogielat oahppit geat leat leamaš dáppe jahkebeale. Go fal eai leat beare máŋggas oktanaga, de sii maid ohppet sámegiela hupmat čielgasit jahkebeales.
Mus leat golbma máná, buohkat leat dáppe vázzán. Mun jáhkán dan ahte leat giela doalahan dán skuvlla geažil. Mun in jáhke mii livččiimet nagodan dan dahkat jus ii livčče dat skuvla. Leat ollu mánát gean nubbi váhnen lea dárogielat, mat leat dán skuvllas oahppan čielgasit sámegiela, sis ii lean giella nu nanus go bohte. Ja muđui leat maid dakkárat main leat dárogielat váhnemat, sámegielat áhkut ja ádját dušše. Dakko dáfus lea hirbmat olu mearkkašan dat skuvla.

Eará guovllu mánáid várás maid

– Lea go nu ahte lea sis-Romssa badjeolbmuid skuvla?

– Ii, dat lea ollu earáid várás maiddái, erenoamážit daid maŋimuš jagiid. Leat maid Loabága suohkanis leamaš oahppit. Muhtumat leat heaitán, muhtumat ain vázzet dáppe. Sii leat dáppe orron internáhtas, ja leat olu sámegiela oahppan. Oallugat mu ránnjáid mánát leat oahppan sámegiela nu ahte ... lea hui somá! Muđui eai livčče várra máhttán nu olu, goit. Mun jáhkán jus moadde diimmu sámegiela vahkus oažžu skuvllas, dat ii leat doarvái oahppat giela. Ohppet nu jođánit dás, gos leat birra jándoriid sámegiel birrasis. Go dakkár oahppit eai leat nu oallugat ahte dárogiella vuoitá, de manná bures.

Niibi maid 6. luohká oahppi Nathaniel Holan Larsen lea duddjon, 2012.
Govva: Vibeke Larsen)

Huksejuvvon sámi mánáid várás

Skuvlašiljus leat máŋgga vistti. Ieš skuvlavisttis lea hálddahusgeahči, luohkkálatnjageahči duodjeossodagain, ja daid gaskkas lášmmohallansále. Lea maid sierra gievkkanvisti, ja internáhtta mas nubbi geahči lea dál mánáidgárdi. Dasa lassin lea goahti, gárdi, áiti, spáppačiekčanšillju ja smávva čierastanluohkká.

– Maid olbmot lohke muđui dáppe birrasis go ná olu ruđat geavahuvvojedje dušše din jovkui?
– Na, lean mun gal dieđusge veahá gullan, muhto in jáhke mii leat earáin váldán ruđaid. Eai livčče muđui boahtán dat ruđat deike dán guvlui. Ja dáppe han leat maiddái bargosajit, ja olbmot mákset vearu suohkanii. Ja jus obbalaččat geahččat, de lea olu olbmuid birgehan ahte eai leat massán gielaset.

– Mo jáhkát livččii šaddan jus ii goassege livčče boahtán sierra skuvla? Livččiidet go dalle mánáid sádden Guovdageidnui, vai ...?
– In mun jáhke mii livččiimet gillen daid nu guhkás sáddet, gal dat lea beare guhkás. Nu mo dál dás, de lea ain olahanmuttus jus mánná riŋge, de sáhttá vuojistit ja viežžalit máná jus buohccá dahje miige geavvá.

– Naba jus livččii sámeskuvla ja mánát livčče orron ruovttus?
– Na, muhto dat orrot nu viidát, eai dat sáhtáše beaivválaččat johtit deike. Mánát leat leamaš gitta Ivgubađas, Gáranasvuonas, Bálágis, Iinnas ja muđui dás birrasiin. Áidna vejolašvuođa maid oinniimet lei mánáid čohkket. Sihke dan dáfus ahte oahpaheddjiid gávdnat, ja hukset birrasa mas mánát ožžot sihke sámegieloahpahusa ja oahpahusa sámegillii maid.

Anne Oskal Rørslett: Árbebargu

Anne Oskal Rørslett
(Govva: Siri Broch Johansen)

Anne Oskal Rørslett (r. 1946) lea bargan Tromssa sámeskuvllas 1985 rájes. Álggus barggai internáhtas, de vižžojuvvui skuvlii. Gearggai Romssa oahpaheaddjiallaskuvllas 1991:s, seammás go barggai oahpaheaddjin. Lea maid lohkan sámegiela vuođđofága Sámi allaskuvllas 1999:s. Barggai sámeskuvllas gitta dassážii go bázii ealáhahkii 2011:s. Rørslett lea muđui bargan bearraša boazodoalus, ja son lea fitnodaga «Jienat AS» mieleaiggát ja stivrajođiheaddji. Lea sámeskuvlla mánáidgárddi stivrajođiheaddji. Ovdal go bargagođii sámeskuvllas, de barggai máŋga jagi Boazodoallohálddahusas sihke Romssas ja Nordlánddas, ja dasto Romssa boazosápmelaččaid fylkasearvvi čállin.

Buorre beassat iežamet dállui

– Don leat bargan sihke boares skuvllas mii lei láigolanjain Haraldvollenis, ja ođđa skuvllas mii lei huksejuvvon din várás. Mii lei stuorimus erohus maid vuhttet bargoárgabeaivvis? – Na, lei dieđusge dat ahte boahtit iežas vissui, gos ieš beassá mearridit. Ii dárbbašan šat ii geasge jearrat «beasan go dán lanja atnit dál». Ja de ledje dieđusge viimmat lanjat mat ledje heivehuvvon sihke duodjái ja oahpahussii. Haraldvollenis eai lean lanjat mat heivejedje smávit joavkkuide, eai ge lean matge lanjat duodjái, luonddufágii jna.

Boazobargu skuvlašiljus

– Dáppe iežamet skuvllas leat beassan bargat sámi bargguid. Mis lea albma šillju. Dáppe leat mii bohccuid dápman. Mánát leat ráhkadan gárddi, ja mii leat juohke jagi biebman bohccuid doppe. Juohke máná nammii lea leamaš boazu. Sii leat láiddadan daid, dápman daid, ja maŋimuš vuodján daiguin. Leat leŋgen daid ráidovuodjimii. Maiddái dat oahppit mat eai boađe boazodilis, leat ožžon bohcco iežas nammii. Oahppit leat ieža šaddan daid biebmat.

Ja de leat mii bargan daiguin duljiiguin, leat daid navildan ja osten. Ja mii leat suidnen. Mis leat nu vuogas lanjat dáppe juste dakkár bargguide. Mii čuovvut sámi oahppoplána. Dakkár doaimmat leat oassin skuvlabeaivvis.

Mánáidgárdi maid

Mis leat leamaš oalle valjit oahppit dás, lagabui 30. Ovtta gaskka ledje viehka unnán oahppit. De ihte eanet mánáidgárdemánát, ja dál lea ohppiid lohku fas lassáneamen. Lea leamaš buolvamolsun. Mánáidgárdi lea priváhta. Mun ledjen mielde dan álggaheamen, lean dál stivrajođiheaddjin. Mii láigohit lanjaid skuvllas. Mii ovttasbargat skuvllain dien láhkái ahte vuosttas ceahki oahppit leat 15 diimmu vahkus mánáidgárddis, doaibmá asttuáigeortnet-fálaldahkan sidjiide.

Ja dan gal diehtit buohkat mii geat dán skuvlaservodahkii gullat, ahte jus ii leat mánáidgárdi, de ii leat šat boahtteáigi. Mánáide ferte sámegielat fálaldat ovdalgo skuvlaahkái ollejit. Ja dan geažil go mis lea mánáidgárdi, de mii leat maid ožžon nuorra gelbbolaš oahpaheddjiid deike.

Dál leat 15 oahppi skuvllas. Leat eanemus oahppit smávvaskuvllas, ja ohppiid lohku lea lassáneamen dál ovddasguvlui. Lea oadjebasvuohta go mis lea dát skuvla, iešalddis skuvla nanne identitehta. Lea dego sierra servodat stuorát servodaga siskkobealde. Málatvuomi suohkanis leat hárjánan dán skuvlii, ahte dat lea oassin suohkanis.

Sámi allaskuvlla oahpaheaddjistudeanttat hárjehallamis Tromssa sámeskuvllas, 2005.
(Govva: Svein Lund)
Tromssa sámeskuvllas.
(Govva: Siri Broch Johansen)

Gii stivre skuvlla?

Maŋimuš jagiid lea skuvlla stivra ožžon unnit fámu. Galggašii sierra stivra mii bidjá olbmuid bargui. Dál lea Málatvuomi suohkan mii virgáibidjá olbmuid. Eai sii álo ipmir min dárbbuid. Sii bidjet rivguid maid bargui deike. Sii eai dovdda sámi bajásgeassinmálle. Ovdal ledje mis aivve sámi bargit. Dain lei seamma sosiálalaš duogáš, ja dat ipmirdedje sámi bajásgeassinmálle. Lei hui álki.

Eai leat bidjan dárogielat olbmuid oahpaheaddjivirgái, muhto gievkkanii leat bidjan dárogielat olbmuid. Eai sii gulahala mánáiguin seammaládje, eat ge mii sáhte doalahit sámegielat birrasa go muhtumat eai ipmir sámegiela. Sii dadjet ahte eai lean sámegielat ohccit, muhto mu mielas juološe almmuhit ođđasit dalle virggiid. Dat olbmot geat leat boahtán, leat dieđusge buorit ja čeahpit, muhto jus mii galgat sámeskuvlla doalahit ja sámegiela seailluhit, de mii eat sáhte smiehttat ahte ii leat dehálaš man giela gievkkanbargit hupmet. Mu mielas lea dát ášši, mainna nuorra váhnemat fertejit bargat. Sii fertejit Sámedikki ja departemeantta bokte bargat ahte ožžot sierra stivrra mii bidjá olbmuid virggiide. Muđui balan ahte loahpas skuvla šaddá dego dáža skuvlan. Ja dalle váhnemat eai soaitte áigut šat mánáideaset bidjat deike, go smihttet ahte «dat han lea seammá, na, ožžot dáža skuvlla dalle vázzit».

Mis leat ovdal leamaš rivgooahpaheaddjit maid. Ii lean nu álkes dilli, go mis ledje iešguđetlágán oainnut nu máŋgga áššis. Ii lean ge álo nu álki čilget dahje oaidnit juste mii erohus lei, muhto vuhttui juohke áššis. Báinnii maiddái mánáid. Sáhtii bohciidit eahpesihkkarvuohta, mii njuolggadusaid galggai čuvvojuvvot – rivgooahpaheddjiid vai sámeoahpaheddjiid? Sáhtii šaddat nu ge, ahte mánát álge láhttet danin go eai lean oadjebasat.

Gáiddusoahpahusskuvla

– Dál leat dis bás 15 oahppi. Muhto seammás leat vaikko man olu oahppit. Mo son dát lea?

Dán skuvllas leat gáiddusoahppit miehtá Norgga. Mis leat guokte studio, ja de vel oahpahit Skype bokte. Leat máŋga diimmu juohke beaivvi. Oktiibuot dahket birrasiid beannot virggi. Oahpaheaddjit leat juogadan gáiddusoahpahusa gaskaneaset, vai ii oktage oahpaheaddji báze dušše gáiddusoahpahusain. Sii šaddet maid muhtumin vuolgit ohppiid lusa buorebut oahpásnuvvat, testet daid ja humadit daiguin lagabui. Ovdal lávejedje oahppit maid boahtit deike moattis ain hávális, muhto maŋimuš jagiid eai leat dan dahkan. Lei dieđusge hui buorre go dáppe sáhtte finadit, muhto lei oalle gáibideaddji maid.

Mun ledjen vuosttaš gáiddusoahpahus-oahpaheaddji. Lei nubbi oahpaheaddji vel. Munnos lei okta oahppi. Moai leimme veaháš eahpesihkkarat, ja danin barggaimet guoktin, juogadeimme diimmuid. Ja mun ohcen ruđaid Sámedikkis maiguin manaime Divttasvutnii, Árranii, oahppat gáiddusoahpahusmetoda. Mii oaččuimet maid Árrana oahpaheddjiid deike oahpahit min mo galgá gáiddusoahpahusa oahpahit. Nu de álggiimet. Ja go leimmet ožžon buori oahpu, de ráhkadin fálaldaga ja sáddejin buot skuvllaide, bidjen maid min ruovttosiidui. Ja nu de álge riŋget ja diŋgot oahpahusa, ja dál oahpahit mii sihke Romssa fylkkas ja Oslos, Snåsas, Ráhkás, Isfjordas, in muitte buot báikkiid.

Mii fertet dieđusge áibbas eará oahppoplána geavahit sidjiide, go buohkat leat nubbegiellagat. Nu ahte lea olu bargu, muhto lea dehálaš oassi skuvlla doaimmas. Danin vuolgit ge juohke oahppi luhtte galledit ovdalgo álggahit oahpahusa, vai beassat iskat makkár mihttomearit juohke oahppái heivejit. Dien láhkái sihkkarastit juohke oahppái bures heivehuvvon oahpahusa.

Hospitánttat

Muhtun oahppit leat maid boahtán deike sámegiela oahppat. Sii leat orron internáhtas, čuvvon dábálaš oahpahusa ja leat dien láhkái oahppan sámegiela. Dat lea hui somá. Mun muittán oahppi gii váccii 7. ceahki. Son lei dáppe leamaš jahkebeale go bođii mu lusa muitalit ahte «dál mun máhtán hupmat sámegiela». Mun jerren: «Na, manne don it earáiguin huma?» Son vástidii: «In mun buohkaiguin duostta, ferten álgit duinna.» Go dát oahppi gearggai 10. ceahkis, de válddii sihke njálmmálaš ja čálalaš eksámena. Mis leat leamaš maid moadde eará oahppi geat juste seamma láhkái leat šaddan ollislaččat sámegielagin min luhtte.

Árbebargu

Dál lea mu nieida vázzán oahpaheaddjiskuvlla Guovdageainnus, ja lea dáppe oahpaheaddjin. Moai letne moadde jagi bargan ovttas. Lei hui somá, láviime ovttas vuodjit bargui. Ja vuojedettiin humaime bargoáššiid, ja čovddiime olu dan botta go skuvlii leimme jođus. Lei hui buorre loahpahit ollesáiggebargoeallima dán láhkái. De dieđán ahte bargu joatkašuvvá.

Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 6-girjjis