Áŧestus leat reakšuvnnat nearvasystemas maid ii sahte stivret ieš. Lea buorre dovdat ahte áŧestus ii leat váralaš ja ahte dat manná meaddel veháš áigge geažis.
Sáhttá dovdot oppa gorudis
Go lea áŧestus dovdá iežas balus ja leaboheapmin. Dat lea garra dovdu mii sáhttá dovdot oppa gorudis. Seamma áigge go olmmoš šaddá leaboheapmin sáhttá váibmu časkit jođáneappot ja garraseappot, vuoigŋan šaddá jođáneabbon ja deahkit geassásit čoahkkái. Olmmoš sáhttá álgit bivastuvvat, oaivi jorggistit, doarggistit dehe veadjit heajuid, dehe dovdat deattu rattis, nu ahte lea lossat vuoigŋat.
Álggos dovdu šaddá garrasit ja garrasit, muhto veháš áigge geažis doarggástus ii laso. Dalle olmmoš láve álgit lotkkoduvvat ja áŧestus unnu.
Áŧestus sáhttá dovdot balddihahttin. Muhto dat orru álo lojit veháš áigge geažis, iige leat váralaš.
Áŧestus sáhttá dovdot iežálágánin sierra gerddiid. Iige álo dieđe ahte dat man dovdá gorudis lea áŧestus.
Muhtumin gevto sátni áŧestus go olmmoš dovdá juoga lea váivi. Dadjo ahte olbmos lea áŧestus ovdamearkka dihte go lea geahččaleapmi skuvllas dehe go lea olu bargu. Muhto áŧestus lea juoga eanet go dát juohke beaivásaš leabohisvuohta. Mii soaitá dárkkuhit hoahpu.
Olmmoš ii álo dieđe manin oažžu áŧestusa
Eatnasat ožžot áŧestusa muhtimin, muhto dat lea earálágan man olu ja man dávjá. Muhtimat ožžot áŧestusa moadde háve. Earáin sáhttá leat garra áŧestus mii dávjá geardu, dehe áŧestus mii bistá guhká. Olmmoš sáhttá maid oažžut oanehis áŧestusdohppehallama mii manná badjel jođánit.
Muhtumin olmmoš diehtá manin oažžu áŧestusa. Dat sáhttá šaddat go olmmoš vásiha soames váttis ášši, dego ahte soamis gean buot dovdet jápmá. Olmmoš sáhttá oažžut áŧestusa jus lea šaddan veahkaváldot. Dehe jus soamis lea leamaš baháguren neahtas, dehe geahččalan beahttit dehe ávkkástallat suinna.
Muhtimat ožžot áŧestusa iskosa dehe barguiváldinjearahallama ovdal. Dehe go galgá dahkat juoidá masa ii liiko. Dat sáhttá leat váttis, muhto olmmoš diehtá goittotge manin lea áŧestus. Dat soaitá dahkat álkibun gierdat dan.
Áŧestusa sáhttá oažžut maid jus juhká viinni dehe geavtá gárrenmirkkuid.
Áŧestus sáhttá šaddat maid olbmo dieđikeahttá manin, dehe áššiin main jurddaša eai galggale addit áŧestusa. Dat sáhttet muhtumin dagahit áŧestusa váivvibun ja dahkat olbmo eanet balolažžan.
Ii leat mangelágán čielga rádji dán soarttat áŧestusaid gaskkan. Soaitá maid leahkit nu ahte olmmoš diehtá mas áŧestus vuolgá, muhto goittotge atná ahte dat lea ila garas, ovdamearkka dihte jus oažžu váibmodearpama, illáveaju ja bivastuvvama ovdal geahččaleami dehe tenttaid.
Váikkuha nahkáriidda ja dovdduide
Áŧestus sáhttá dagahit ahte olbmoš lea váttis muossánit ja oađđit bures. Olmmoš sáhttá badjánit ihkku ja dainnalágiin oažžut nahkáriid gaskaduvvát, dehe oažžut ila unnán nahkáriid. Áŧestus sáhttá maid dahkat ahte olmmoš šaddá leaboheapmin, gierdameahttumin ja erdui dehe nu ahte álkibut šaddá surolažžan ja álgá čierrut.
Áŧestus áŧestusa dihte
Áŧestus sáhttá addit garra dovdduid ja reakšuvnnaid gorudis ahte olmmoš sáhttá jáhkkit ahte jápmá dehe šaddá jallan. Dat sáhttá leahkit nu váivi ahte ovttaskas geahččala dahkat buot vealtin dihte ahte dat ii gearddo. Dalle sáhttá oažžut áŧestusa daningo ballá ahte oažžu áŧestusa. Dat gohčoduvvo vuordináŧestussan.
Maid ieš sáhttá dahkat?
Áŧestusas sáhttá beassat luovos. Dávjá olmmoš sáhttá gávdnat iežas vugiid gieđahallat iežas áŧestusa. Dá leat moadde guigosa:
- Láve veahkehit muitalit áŧestusas soapmásii gean olis dovdá iežas oadjebassan. Bidjamiin sániid iežas váttis dovdduide sáhttá dahkat álkibun jurddašit ja ipmirdit daid.
Máŋgasa veahkeha dat maid ahte čállá váttis dovdduin, dehe mále dehe luovvat eará ládje.
- Hoahppu sáhttá maid dagahit áŧestusa. Jus lea huššái olmmoš sáhttá jurddašit got sáhttá unnidit huša, ja dainna lágiin maid unnidit áŧestusa.
- Olmmoš sáhttá dahkat muossánan hárjehusaid. Dat gávdnojit láddet interneahtas dehe oastit cd:s apotehkas.
- Áŧestus dagaha ahte olmmoš nohkká heajubut. Muhto jus lihkostuvvá nohkkat bures sáhttá dat unnut. Danin lea dehálaš geahččalit oađđit ortnegiid.
- Áŧestus sáhttá unnut jus lihkada, hárjehallamiin ja vázzimiin.
- Jus borgguha, nuvske, juhká viinni dehe juhká olu gáfe olmmoš sáhttá geahččalit unnidit dan ja oaidnit jus dat veahkeha. Olu nikotiidna ja koffeiidna sáhttá lasidit áŧestusa ja dahkat ahte olmmoš nohkká heajubut.
- Olmmoš sáhttá lohkat áŧestusas dehe oažžut guigosiid earáin, ovdamearkka dihte interneahtas. Gávdnojit searvvit maidda sáhttá searvat mat sáhttet doarjut guigosiiguin ja neavvagiiguin.
- Jus háliida hupmat soapmásiin, sáhttá riŋget soamis telefonfáktii mat gávdnojit.
Olmmoš ii galgga juhkat viinni dehe váldit gárrenmirkkuid áŧestusa unnideapmái. Dat soaitá orrut veahkeheame bottažii, muhto áŧestus boahtá ruovttoluotta ja dalle soaitá šaddat vearrábun.
Makkár veahki olmmoš sáhttá oažžut?
Olmmoš sáhttá maid oažžut veahki gávdnat vuogi beassat áŧestusas. Dábáleamos dikšun lea soames lágan ságastanterapiija, dálkasat dehe muosáheapmi.
Dat mii doaibmá ovtta persovdnii ii soaitte doaibmat nubbái. Danin lea dehálaš ahte oažžu veahki mii lea heivehuvvon dasa maid ieš dárbbaha.
Ovttaskas sáhttá álgit váldimiin oktavuođa nuoraidvuostáváldimiin, ohppiiddearvvašvuhtii dehe dearvvašvuođaguovddážii. Jus dárbbahuvvo sáhttá dat gean deaivá veahkehit ovttaskasa oažžut oktavuođa ovdamearkka dihte psykologain dehe doaktáriin.