Jus imaštallá got galgá dahkat go cummástallá ja ráhkástallá, sáhttá leahkit buorre jurddašit ahte eai leat mangelágán njuolggadusat mot dahkat. Jus geahččaladdá ja dahká vugiin mii orro buorre alccesis, orru dat dávjá buorre dasanai geainna cummástallá dehe ráhkástallá.
Cummát
Cummástallat lea deaddit baksamiid soapmása eará baksamiid vuostá dehe soames eará báikái gorudis, dávjá dahká maid una stoavkkihanjiena seamma áigge. Go cummástallá soapmása njálbmi lea gitta.
Go cummista soapmása nu lávejit sihke baksamat ja njuokčamat guoskkadit nuppiideaset. Dat lea dego ráhkástallá ja ráhkástallo njuokčamiin ja baksamiiguin. Dan sáhttá maid govvidit ahte smáhkke soamis eará. Dábálaš vuohki álgit cummástallat lea álgit cummestallat. Jus de háliida cummástallat sáhttá sirret baksamiid ja coggalit njuokčama vehá nu ahte dat guoskkaha nuppi baksamiid. Dalle beassá oaidnit jus nubbi maid sirre baksamiid nu ahte njuokčamat deaivvadit.
Eai leat mangelágán njuolggadusat got galgá dahkat go cummista goabbat guoimmi, ovdamearkka dihte man guhkás galgá coggalit njuokčama dehe man olu galgá sirret baksamiid, muhto dan mearrida ieš. Dávjjimusat láve dat čoavdásit ieš go cummásta soapmása. Muhto okta ráva lea álgge várrogasat ahte it deatte njuokčama ja lihkat dan garrasit nuppi njálmmis dakkaviđe. Láve leahkit buorre goappešiidda jus geahččaladdá.
Lea váttis cummistit soapmása njuolga ovddos daningo njunit álkit nordasit oktii, danin láve dárbbahit vehá állet oaivvi vai olaha. Sáhttá leahkit buorre vuoigŋat njuniin go cummista soapmása. Ferte geahččaladdat mii orru buoremus.
Bátnestellegiin dehe “piersniin” sáhttá cummistit buorehit.
Sáhttá maid cummistit guhtet guoimmi goruda. Gosa gorudis cummista dehe háliida cummistuvvot mearrida ieš dainna geainna cummástallá ja cummástallo.
Sallumat ja ráhkástaddamat
Sáhttá dovdot somán guldalit soapmása eará goruda, ovdamearkka dihte sallumiin ja njávkamiin. Sáhttá njávkat ja sallut sihke biktasiiguin ja biktasiidhaga.
Ráhkástallan
Got ráhkástallá, rievtti mielde? Ráhkástallat lávejit gohčodit go olmmoš cummástallá, cummistallá, salastallá ja njávká soapmása. Cummástallan ja salastallan seamma áigge sáhttá nappo leahkit ráhkástallan. Jur dego goruda njávkan ja cummisteamit sáhttet maid leahkit ráhkástallan. Go ráhkástallá sáhttá maid deaddit ja ruvvet iežaska nuppiideaskka vuostá.
Ráhkástallat sáhttá máŋgga ládje, ovdamearkka dihte ráfálaččat ja siivvuid dehe garrasit ja giivásiid. Dávjá ráhkástallan variere dagadettiin. Dat sáhttá maid varieret geardi gearddiinis ja olbmos olbmui. Ráhkástallat sáhttá bivttas nalde , unnán biktasiiguin dehe jur álás. Ráhkástallat sáhttá maid sierra rumašguottuin ovdamearkka dihte čuoččut, čohkkut, dehe veallut.
Ráhkástallan sakka ja unnán dehe bivttaskeahttá gohčoduvvo muhtumin roavesráhkástallamin.
Duivi
Muhtimat gohčodit ráhkástallama duivin. Muhto duivi sáhttá mearkkašit eará áššiid. Muhtimat atnet ovdamearkka dihte ahte duive go njoallu dehe anaša soapmásiin dehe soamis earáiguin. Olbmo geainna lea dahkan dan sáhttá maid gohčoduvvot duivin.
Mii dahká cummástallama ja ráhkástallama somán?
Leahkit lahka ja njávkojuvvot soapmásis dagaha ahte liiki, njuovčča ja baksamat reagerejit ja sáddejit signálaid vuoigŋasiidda ahte dat dovdo somá ja jierástuvvan. Dat sáhttá maid dagahit ahte šaddá himolaš. Goruda nearvvat dat dikšot dovddu ja sáddejit signálaid vuoigŋasiidda. Vai dovdolii somá ja hearvái ráhkástallat lea dehálaš ahte sihke ieš ja dat geainna ráhkástallá háliida dahkat dan.
Sierra olbmot liikojit sierra olu cummástallamii ja ráhkástallamii. Ii leat mangelágán rivttes dehe vearu vuohki dovdat muhto oažžu guldalit iežas liikogo ahte lea somá cummástallat ja ráhkástallat dehe háliidago milloseappot dovdat lagašvuođa eará ládje.
Olbmos lea álo riekti gieldit jus ii hálit cummástallat dehe ráhkástallat dehe jus juoga ii oro buorre dalle go dahká dan. Ii galgga goassege leahkit mielde cummástallame ja ráhkástallame beare dan dihte ahte soamis eará háliida dan.
Smáhkka ja hádja
Buohkat smáhkkejit ja haksojit sierraládje. Mot hakso ja smáhkke muhtto maid ovdamearkka dihte dan sivas maid lea borran mot lea basadan mot biktasat haksojit ja nu viidáseappot. Jus lea galbmon ja olbmos lea infekšuvdna nu sáhttá ovdamearkka dihte njálbmi haksot earáládje go muđuin.
Sáhttágo šaddat áhpeheapmin dehe oažžut sohkabealedávddaid go ráhkástallá?
Olmmoš ii sáhte šaddat áhpeheapmin ráhkástallamis. Iige sáhte oažžut sohkabealedávddaidge. Ráhkástallan lea sihke somás ja sihkkaris vuohki leahkit soapmása lahka.