Lossesvuohta boahtá ja manná eallimis. Ii dárbbat ballat luoitimis negatiivva jurdagiid ja dovdduid. Jus viggá garvit dakkár dovdduid go dat bohtet sáhttá oažžut eanet ráfehisvuođa ja áŧestusa. Muhtin áššit fertejit oažžut dovdot ja muhtumin fertejit dat oažžut áiggi.

Muhtimin diehtá manin

Muhtimin sáhttá leahkit juoga erenomáš mii dagaha ahte dovdá iežas šlundin. Dat sáhttá ovdamearkka dihte leahkit ahte lea heaitalan geainna lea leamaš ovttas, ahte váhnemat galgaba earránit dehe leat eará problemat veagas ja olbmáiguin.

Sáhttá maid šaddat lossesmillii jus eallin rievdá soames ládje, ovdamearkka dihte jus johttá, molsu skuvlla dehe go lea álgán gymnásii dehe álgán bargat.

Dávjjimus ovttaskas olmmoš birge ieš dán tiippat váttisvuođaiguin dehe olbmáid ja veaga vehkiin, vaikko sáhttá dovdot hirbmat váivin go dat dáhpáhuvvá.

Lea maid dábálaš ahte dovdá iežas šlundin vaikko ii leat dáhpáhuvvan miige erenomážit. Jus lea ovdamearkka dihte streassaluvvan dehe lea váttis nohkkat daningo lea áŋgir skuvllas dehe barggus sáhttá šaddat surolažžan dehe šlundin. Jurdagat seksualitehtas, got galgá leahkit ja mot gorut ovdána sáhttet leahkit váddásat. Nieiddat sáhttet šaddat šlundin beivviid ovdal mánodávddaid.

Álot ii oainne bajil mot veadjá

Dávjá olbmát, váhnemat, oahpaheaddjit ja earát eai ipmir got ovttaskas duođain veadjá. Ii leat sihkkar ahte oaidná bajil vaikko ieš jáhkká dan galgat oidnot.

Jus lea losesmielas sáhttá maid suhttat eanet ja erdot. Dalle olbmot birra fuomášit ahte ovttaskas lea eanet suhtus, muhto sii eai soaitte ipmirdit ahte dat vuolgá das ahte rievtti mielde lea surolaš dehe šlundi. Danin sáhttá leahkit buorre geahččalit muitalit mot dovdá vai sáhttá oažžut veahki ja doarjaga. Sárdnumiin soapmásiin sáhttá dávjá ipmirdit iežas buorebut.

Maid sáhttá ieš dahkat?

Olmmoš sáhttá ieš váikkuhit mot veadjá. Veadjá buorebut ja veadjá eanet jus lihkada, soaitá hárjehallat dássedit, go lea dagatkeahttá. Vai veadjá bures lea maid dehálaš ahte borrá bures ja dássedit, ja ahte oađđá muttágit. Dalle birge álkibut áššiiguin mat muhtimin soitet leat váddásat. Olmmoš sáhttá váibat sihke ila unnán dehe ila olu oađđimiin.

Leat máŋga ášši maid lea buorre jurddahallat jus lea juo losesmielas:

  • Olmmoš veadjá bures dahkamiin áššiid mas liiko ja ovdamearkka dihte deaivvademiin olbmáiguin. Muhto olmmoš sáhttá maid dárbbahit leahkit akto ieš jus lea šlundi.
  • Sáhttá veahkehit lihkadit. Ovdamearkka dihte váccašeapmi dehe vázzin ja hárjehallan láve veahkehit jus ovttaskasas leat máŋggat jurdagat ja olu dahkan vai nohkká buorebut.
  •  Olgun leahkin čuovgadin lea buorre daningo čuovga sáhttá dagahit ahte lea virkot.
  •  Sáhttá veahkehit sárdnut soapmásiin dego olbmáin dehe soapmásiin veagas. Sáhttá maid mannat ovdamearkka dihte skuvladivššára dehe kuratora lusa.
  •  Čállit muitui got dovdá. Bidjamiin sániid iežas dovdduide ja jurdagiiddásis láve sáhttit ipmirdit iežas buorebut, ja álkibut sáhttit oaidnit leatgo problemat maid dárbbaha čoavdit.

Alkohola ja gárrenmirkkut eai leat buorit

Jus lea losesmielas sáhttá muhtumin dovdot dego veahkehivččii jus juhká álkohola dehe geavtá gárrenmirkkuid. Soaitá šaddat iloleabbon ja vajálduhttá dan mii lea váivi bottožii, muhto áiggi mielde sáhttá dat nuppe gežiid nannet leabohisvuođa ja eará váivves dovdduid. Soaitá maid leahkit nu ahte jur alkohola ja gárrenmirkkut leat sivvan ahte lea šlundi.

Lossesvuohta manná dávjjimusat badjel

Olmmoš sáhttá veadjit hui heajuid go lea losesmielas. Danin sáhttá leahkit somá diehtit ahte lossesvuohta eanas manná meaddel ieš, vaikko sáhttá váldit áiggi.

Muhtumin dárbbaha veahki

Muhtumin sáhttá leahkit buorre sárdnut soamis olggobeale olbmuin. Oažžun dihte veahki sáhttá váldit oktavuođa ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimiin, dearvvašvuođaguovddážiin dehe ohppiid-dearvvašvuođain. Doppe leat hárjánan deaivvadit nuoraiguin geat leat šlunddit. Jus dárbbahuvvo sáhttá dat gean deaivá veahkehit ovttaskasa oažžut oktavuođa ovdamearkka dihte psykologain dehe doaktáriin.

Gávdno maid telefovdnabálvá gosa sáhttá riŋget ja báikkit neahtas gos sáhttá, mejlet dehe lohkat vai oažžu veahki ja doarjaga. Doppe sáhttá leahkit namahin jus háliida.

Deprešuvdna

Deprešuvdna lea juoga eará go leat gaskaboddosaččat šlundi dehe surolaš. Olmmoš soaitá ožžon deprešuvnna go dovdá iežas šlundin máŋga vahku maŋŋálaga ja seamma áiggi

  • massá beroštumi dakkárii masa láve liikot
  • oađđá ila unnán dehe ila olu
  • lea váttis spaktat
  • massá borranlusttu
  • borrá eanet go dábálaččat
  • álkit erdo
  • oažžu heajos iešdovddu dehe šaddá ieškritihkalaš
  • geassása eret olbmuid olis
  • bidjá hirbmat olu áiggi jurddašeapmái
  • oažžu problemaid skuvllas ja barggus
  • oažžu iešsorbmenjurdagiid

Jus lea ožžon deprešuvnna olmmoš dárbbaha ámmátlaš veahki vai veadjá buorebut. Oažžun dihte dan sáhttá váldit oktavuođa ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimiin, dearvvašvuođaguovddážiin dehe ohppiiddearvvašvuođain.