Nieiddas lea dávjjimusat monneseallaluovvaneapmi juohke mánu dan rájis go lea ollen rávásmanahkái gitta dassážii go lea ollen jorggáldatjagiide. Seamma áigge monneseallaluovvanemiin šaddá šliiveassi goaŧus suohkadeabbon vai sáhttá váldit vuostá moni jus dat sahkana. Vai monni sáhttá sahkanit ferte oažžut sagahansealla viigái. Dalle sáhttá šaddat áhpeheapmin, muhto jus monni ii sahkan nordasa goaŧŧošliiveassi olggos vardimiin. Dat leat ng. mánodávddat.
Goas oažžu mánodávddaid?
Man agis oažžu mánodávddaid variere. Dat vuolgá das ahte buohkat bohtet rávásmanahkái sierraáigge. Dan ii sáhte stivret boahtágo rávásmanahkái árrat dehe maŋŋit ii sáhte stivret.
Eatnasat ožžot mánodávddaid goas nu 12-14 jagis. Muhto dan sáhttá oažžut ovcce jahkásažžan dehe easka 16 jahkásažžan, iige dan dihte dárbbat leahkit miige feaila. Jus ii leat ožžon vuosttas mánodávddaid go lea 16-17 jagi galgá mannat doaktárii.
Vuosttas mánodávddat sáhttet boahtit heammástussan. Soaitá dovdot unohassan. Soaitá ahte ii giige eará luohkás leat ožžon mánodávddaid. Ovttaskas olmmoš soaitá imaštallat makkár mánodávdasuoji galgá geavtit ja soaitá orrut unohas sárdnut soames ráves olbmuin dan birra
Dehe soaitá ahte vuosttas mánodávddaid lea vuordán. Eanaš olbmát soitet juo ožžon daid ja sus lea vuogas dovdu go viimmat lea okta joavkkus.
Man olu várdá ?
Man olu vardá sierrana persovnnas persovdnii dego sierrana man galle beaivvi leat mánodávddat. Mánodávddaid áigge dábálaččat vardá 20-30 millilittara varra, oainnát illá desilihtar eanemustá. Muhto go varra seahkána gorutčáziin ja goaŧu šliiveasiin vásiha dan dávjjimusat eanebun.
Vardit ollu
Máŋgasiid mielas vardá ollu vaikko duođas dat ii leat nu ollu. Muhto jus ferte molsut mánodávdasuoji nu dávjá ahte šaddá váivin dehe ferte geavtit duppal mánodávdasuoji vai ii vardde čađa ovttaskasas leat dalle ng. valjis mánodávddat. Dat vuolgá das ahte goaŧus lea olu ávnnas mii luvve gillon vara. Dat dagaha ahte vardin lea váddásit heaitit ja vardá eanet. Jus vardá olu soaitá dovdat iežas váibbasin ja geahnoheapmin. Dat vuolgá das ahte varraárvu lea vuollegaš.
Jus leat valjis mánodávddat galgá váldit oktavuođa skuvladearvvašvuođageahčuin, nuoraidvuostá-váldimiin dehe dearvvašvuođaguovddážiin. Dalle sáhttá oažžut veahki tableahtain mii dagaha ahte vardá unnit, ovdamearkka dihte p-pillara.
Dásehis mánodávddat
Go oažžu mánodávddaid lea dábálaš ahte dat leat dáseheamit. Dat mearkkaša ahte dat eai boađe seamma áigge juohke mánu. Eatnasiidda láve dat dásehuvvat veháš áigge geažis nu ahte juohke mánodávdagierdu, beaivi goas mánodávddat álget nuppi álgui lea 21-35 beaivvi gaskkan. Soaitá leahkit buorre geahččat bearrái iežas mánodávddaid čállimiin beaivemeriid alvanáhkkái dehe soames eará muitogirjái. Dalle sáhttá álkit oaidnit leatgo mánodávddat dássedat ja dan dáhpáhusas diehtit sullii goas boahtá nuppi mánu. Dalle fuomáša maid jus mánodávddat maŋŋonit muhtin mánu.
Muhtimiin leat álo dásehis mánodávddat, dat ii leat váralaš muhto jus atná ahte dat lea váivi sáhttá oažžut dássedis mánodávddaid ovdamearkka dihte p-pillara vehkiin.
Maŋŋonan dehe eret báhcán mánodávddat
Áhpehisvuohta
Lunddolaš sivva dasa ahte mánodávddat jávket lea ahte lea áhpeheapme. Go lea áhpeheapme ferte ožžon sahkananseallaid viigái, dat dáhpáhuvvá measta álo anašeami bakte. Jus ovttaskasas lea njávkanseksa ja lea varas sahkanansealla suorpmain ja njuolga doalvu dan viigái lea maid dihto riska áhpehisvuhtii.
Jus jáhkká ahte mánodávddaid váilun sáhttá vuolgit das ahte lea áhpeheapmin lea buorre dahkat áhpehisvuođateastta. Áhpehisvuođateastta sáhttá oastit apotehkas ja máŋggain biebmogávppiin ja bálvalusgávppiin. Teastta sáhttá maid dahkat nuvttá nuoraidvuostáváldimis dehe etniidrávvenguovddážiin.
Streassa, birasmolsun dehe guoiradeapmi
Mánodávddat sáhttet maid báhcit eret máŋgga eará siva dihte. Jus mánodávddat leat beare moadde vahku maŋŋonan dehe njuikejit mánu badjel dehe guokte dat soaitá vuolgit moanaid sierra sivaid dihte, ovdamearkka dihte birasmolsumis dehe lea leamaš gaskaboddasaččat streassaluvvan.
Jus mánodávddat jávket guhkit áigge lea buorre mannat dutkame mas dat vuolgá. Dat soaitá ovdamearkka dihte vuolgit das ahte lea sakka streassaluvvan, veadjá heajuid, hárjehallá garrasit, guoirada, leat borranhehttehusat dehe juoga skibasvuohta. Dalle lea goruda vuohki dadjat ahte juoga lea boastut. Jus dovdá dárbbu oažžut veahki dehe doarjaga čoavdit iežas váttisvuođaid sáhttá jorgasit ovdamearkka dihte skuvladearvvašvuođadivššu dehe nuoraidvuostáváldima beallái.
Jus mánodávddat jávket guhkit go bealle jagi galgá váldit oktavuođa doaktáriin ovdamearkka dihte nuoraidvuostáváldimis dehe dearvvašvuođaguovddážis. Dalle oažžu veahki váldit čielgasa manin dat eai boađe, sáhttá .e.e. addit varraiskosiid mat mihtidit vara hormonaárvvu. Jus lea dárbu sáhttá oažžut tableahtaid mat bidjet johtui mánodávddaid fas.
Váivvit ovdal mánodávddaid -PMS
Sullii vahku ovdal mánodávddaid ja gitta dasságo dat bohtet lassána čáhcemearri gorudis. Dat dagaha ahte sáhttá dovdat raddebákčasa ja bohtaneami gorudis. Dat gohčoduvvo ovdamánodávda čavgamin, PMS. Dat vuolgá hormonain ja dagaha ahte sáhttá suhttat, vehá hárpmat dehe šaddat surolažžan. Sáhttá maid oažžut oaivebákčasa, oažžut sohkarhálu dehe nákkiid. Eatnasiidda geat fuomášit PMS sidjiide láve leahkit vearrámus golbma- njeallje beaivvi ovdal mánodávddaid ja jávkat go mánodávddat bohtet, muhto dat sáhttet maid bistit moadde beaivvi mánodávddaid áigge.
PMS- váivvit sáhttet šaddat buorebun jus lihkada dehe dahká lotkatvuođahárjehusaid. Lea maid buorre oađđit albma ládje ja geahččalit vuoiŋŋastit albma ládje iige huššat daid beivviid go dovdá váivviid.