Hormonat bidjet johtui rávásmanagi. Hormonat leat ávdnasat mat šaddet goruda sierra ravssain. Hormonat váikkuhit mot gorut doaibmá máŋgga sierra ládje. Ovdamearkka dihte stivrejit nahkáriid, varradeattu, miela ja man olu čáhci lea gorudis. Hormonat maid mearridit got ja goas gorut ovdána.
Go olle rávásmanahkái ja mot dan dovdá variere olbmos olbmui. Muhtimat sáhttet vuordit mánnodávddaid dehe skávžžáid oažžuma go fas earáid mielas dat lea áŋgir.
Ollego árrat dehe maŋŋit rávásmanahkái dan ii sáhte stivret ieš. Nieiddain rávásmanahki láve álgit go lea 10 ja 12 jagi gaskkas ja bártniin 11 ja 13 jagi gaskkas. Muhto lea dábálaš ahte dat dáhpáhuvvá árabut ja maŋibut maid. Man boaris lea go olle rávásmanahkái lea stuora oassái árbbálaš.
Oppa rávásmanahki láve váldit vihtta – guhtta jagi ja dan áigge lea buohkain iežas tákta. Rávásmanahki álgá dávjá ahte šaddá jođánit. Muhtimin soaitá dovdat iežas boakkasin daningo goruda buot oasit eai šatta seamma távttas. Ovdamearkka dihte gieđat ja juolggit lávejit šaddat hui sakka álggos.
Go boahtá eret rávásmanagis lea šaddan válmmasin guhkkodahkii.
Leahkit rávásmanagis
Gullá dávjá ahte rávásmanahki lea áŋgiris perioda. Nu sáhttá leahkit muhtumiidda, muhto ii buohkaide. Máŋgasii dat lea somás ja gelddolaš áigi eallimis, go dáhpáhuvvet máŋggat ođđa áššit iežainis ja earáin ovttaskasa birra. Máŋggat liikojit šaddat ja oažžut eanet rávesolbmo goruda ja hámi, muhto eai buohkat. Sáhttá dovdot seagas ahte gorut rievdá, muhtumin sáhttá dovdot ahte ii riekta čuovo mielde.
Muhtumin sáhttá dovdot dego ahte leat jurdagat ja gáibádusat, ovdamearkka dihte mot galgá leahkit ja man hámat galgá leahkit nieidan ja bárdnin. Rávesolbmuin sáhttet leahkit idéat makkárat nuppelotjahkásaččat ”leat”, man sáhttá govvidit negatiivvalaš sániiguin dego nuppelotjahkásaččat leat lossadat ja riidát. Galgá muitit ahte ii geasge leat riekti gieđahallat ovttaskasa soamehemiid ja juohkehaččas lea riekti leahkit dat gii háliida.
Jus dovdo váivi lea buorre ságastit soapmásiin. Dat sáhttá ovdamearkka dihte leahkit skuvladivššár, skuvlakurator dehe soamis nuoraidvuostáváldimis.
Mii dáhpáhuvvá rávásmanagis?
Rattit
Nieiddaide lea vuosttas mearka ahte lea ollen rávásmanahkái ahte rattit šaddagohtet. Dan sáhttá dovdat go oažžu una garra marššiid radderuppiid duohkái. Dat lea ratti raksa mii ovdána. Go rattit šaddet sáhttet dat sakŋidit ja leahkit bákčasat. Lea maid dábálaš ahte bávččaga go časká juoga vuostá dehe nordada rattiid garrasit.
Dávjjimusat nubbi raddi šaddá ovdal nuppi. Lea dábálaš ahte rattit jotket šaddat sierra távttas.
Measta bealli bártniin oažžu raddemarššiid mat sáhttet oidnot ja dovdot una maršin nuppi dehe goappeš radderuoppi vuolde. Radderavssat sáhttet maid dovdot vehá bákčasat, muhto dat ii leat váralaš. Oanehis áigge geažis lávejit radderavssat šaddat unnin fas. Dasa gollá guokte – golbma jagi.
Guolggat gorudis
Rávásmanagis oažžu sohkabealeguolggaid. Guolggat šaddet olggobealde sohkabeali ja buođggaid guvlui. Sihke bártnit ja nieiddat sáhttet oažžut guolggaid gurgadassan gitta nábi rádjái.
Olmmoš oažžu maid guolggaid gieđa vuollái ja dábálaš ahte oažžu eanet guolggaid eará sadjái gorudii maid ovdamearkka dihte gieđaide ja julggiide. Bártnit sáhttet oažžut guolggaid raddái ja sealgái.
Bártniide šaddet skávžžát. Dat lávejit álgit badjebaksamis ja viidot dasto muođuide ja gáibái. Muhtumiin sáhttá guolgašaddan ain lassánit ja šaddat garraseappot guhkás rávis ahkái.
Rávásmanagis vuovttat oaivvis šaddet jođáneappot vuodjan go ovdal. Dat vuolgá das ahte dálgarávssát válbmejit eanet vuoja. Danin sáhttá dárbbahit bassat vuovttaid dávjjibut go lea dahkan ovdal.
Vuolabealli
Vuolabealli muhto rávásmanagi áigge nu sturrodagas go fearggas. Vuodjaravssat álget oidnot čielgaseappot mii dagaha ahte sáhttá fuomášit dielkkuid ja nákkiid mat leat lunddolaččat eaige leat váralaččat. Vuodja ja čáziid mat álget ráhkkanit dagahit ahte vuolabealli maid hakso earáládje go ovdal.
Nieiddain šaddet sihke olggut ja siskkit cinnabaksamat stuoribun ja seavdnjadeabbon. Dávjá siskkit cinnabaksamat šaddet nu ahte oidnojit olggobealde olggubuid. Maid bunnu šaddá. Cinni, goaŧŧu ja monnerávssát mat leat goruda siste šaddet stuoribun. Monneseallaluovvaneapmi álgá.
Bártniin bálločalmmit álget šaddat. Maid bállu ja náhpol šaddet ja sturrot ja bállu oažžu seavdnjadit feargga. Man olu náhpol šaddá lea sierralágan olbmos olbmui. Maid siskkit sohkabealeravssat man gohčoduvvo ovdaraksan ja siepmanravssat šaddet. Ovdanáhkki viidu ja stuorru ja ovdanáhki vuolde álgá “spegma”, vilgeslágán vuoidi čáhci šaddat.
Siemagolggus
Go bálločalmmit šaddet dat sáhttet leat bákčasat. Dat láve leahkit mearkan ahte dat leat álgán válbmet siemagolgosa. Dat láve dáhpáhuvvat 14-15 jagis, muhto dat sáhttá álgit árabut ja maŋibut. Jus boahtá siemagolggus go oažžu orgásma, nu dat mearkkaša ahte sohkabealegivssas. Dalle sáhttá dahkan soapmása áhpeheapmin jus lea cinneanašeapmi. Rávásmanagis lea dábálaš ahte oažžu orgásma ihkku go nohkká. Muhtumiidda dáhpahuvvá dat beare moadde háve muhto earát ožžot idjasaš orgásmmaid máŋgga jagi áigge.
Golgamat
Ovdalgo mánnodávddat bohtet álgá oažžut golgamiid. Dan fuomáša go boahtá vehá fiskesvielgadas buvssaide. Golgamat dagahit nu ahte vuohččecuoccat cinnis dollo lávttasin, dat dollet maid cinni ráinnasin ja suddjejit infekšuvnnain.
Mánodávddat
Go oažžu mánodávddaid mearkkaša ahte monneseallaluovvaneapmi lea beassan johtui. Dat mearkkaša ahte lea sohkabealeválmmas, dalle sáhttá šaddat áhpeheapmin ja oažžut mánáid.
Vuosttas mánodávddat lávejit boahtit sullii guokte jagi maŋŋel go rattit leat álgán šaddat. Dávjjimusat dat álget ahte boahtá beare vehá varra buvssaide dehe báhpirii go sihkku iežas.
Lea maid dábálaš ahte leat ruškeslágán golgamat ovdalgo oažžu vuosttas mánodávddaid. Dat lea goruda vuohki muitalit ahte mánodávddat leat jođus. Varraseagat golgamat lávejit leahkit čáhppadat ja ruškeslágánat, dat vuolgá das go varra geargá goikat ovdalgo boahtá olggos.
Álggus lea dábálaš ahte mánodávddat eai leat dássedat. Sáhttá oažžut mánodávddaid oktii ja dasto sáhttet jávkat máŋga mánu ovdalgo bohtet fas. Dat lea dábálaš iige leat váralaš.
Seaksahállu
Sáhttá leahkit himolaš, onaneret dehe anašit eará ládje ja oažžut orgasmma juo ovdalgo lea sohkabealválmmas. Muhto go šaddá sohkabealválmmas láve hállu ja gáibádus seksii lassánit. Vaikko leage onaneren juo go lei nuorat dávjjimustá rávásmanagis eatnasat álget onaneret diđolaččabut. Máŋggat jurddašit dávjjibut dakkára mii lea seksain dahkamis ja lea dábálaš ahte álgá jurddašit got boahtá dovdot vuosttas geardde go lea seksa soapmásiin.
Bártniide sáhttet jurdagat seksas dahkat ahte álkit oažžu erekšuvnna. Muhtimin dat dáhpáhuvvá ipmirkeahttá manin. Dat sáhttá ovdamearkka dihte leahkit go čohkkeha busses mii doarggista dehe go sihkkelastá sáddoluottas. Doarggisteamit dagahit ahte signálat mannet njuolga cissanávlái manakeahttá vuoigŋas meaddel. Dat sáhttá orrut soameheapme ja sáhttá jáhkkit ahte lea okto gii oažžu erekšuvnna dáhtokeahttá, vaikko dat lea rievtti mielde hui dábálaš.
Liiki
Jur nugo vuovttat jođáneappot šaddet vuodjan nu šaddá liiki maid nu. Dat vuolgá das ahte vuodjaravssat buvttadit eanet vuoja go ovdal, muhtumin eanet go rievtti mielde dárbbaha. Dan fuobmá das ahte liiki čuovgá eareliiggánit njuni birra ja gállus, muhto maid muođuin ja sealggis. Go liikái šaddá vuodja sáhttá dat dagahit ahte oažžu nákkiid ja liikemáđuid.
Rávásmanagis sáhttá maid oažžut sárgáid liikái, nu gohčoduvvon liikeluoddanemiid. Dat vuolgá das ahte liiki vatná jođáneappot go geargá vuogáiduvvat. Nieiddain lea dábálaš ahte oažžu luoddanemiid rattiin, spirraliin ja badjeváhkáin. Bártniin lea dábáleamos čielggis ja olggiin. Luoddanemiid šaddet šoavkadeabbon áiggi mielde.
Bivastat
Olmmoš álgá bivastuvvat eanet rávásmanagis, danin lea dehálaš basadit juohke beaivvi. Jus atná dárbbašlažžan, sáhttá geavtit deodorántta gieđavuole.
Jietna
Jur nugo olles gorudis jietna ovdána rávásmanagis. Guoggun šaddá ja jietnabaksamat šaddet guhkibun mii dagaha ahte jietna šaddá seavdnjadeabbon ja roavvaseabbon, dan gohčoduvvo jietnadoajáhat. Dat dáhpáhuvvá sihke nieiddain ja bártniin. Muhto bártniid jietna muhto eanet go nieiddaid ja dat sáhttá dagahit ahte bárdnin jiena kontrolleren lea váddásit. Sáhttá muhtumin orrut vehá roakkas dehe molsasit čuovgada ja seavdnjadeappo gaskkan muhtin áigge ovdalgo sevnnjoda ja čiekŋu.
Gorut šaddá ja rievdá
Rávásmanagi álggus gieđat ja juolggit dávjá šaddet erenomáš jođánit. De šaddet giehtaruohttasat ja váhkát. Dan maŋŋel olmmoš šaddá ollásii guhkkodahkii. Olmmoš sáhttá šaddat máŋga sentte beare moatti mánus. Dan lávejit gohčodit šaddančusken.
Gorut ii šatta beare guhkkodahkii muhto molsu maid hámi. Nieiddat lávejit oažžut govddit čoarbbeliid ja bártnit govddit badjegoruda.
Árra ja maŋŋit rávásmanahki
Goas rávásmanahki álgá lea sierralágán ja vuolgá e.e. árbbálašvuođas. Árrat boahtin rávásmanahkái sáhttá sihke dovdot somán dehe váivni. Boahtit rávásmanahkái ila árrat ovdalgo lea deavdán gávcci jagi nieidan ja ovcci jagi bárdnin, lea eahpedábálaš. Jus oažžu rávásmanagimearkkaid nu árrat galgá sárdnut váhnemiiddisguin dehe eará fuolaheddjiin ja váldit oktavuođa skuvladivššárii dehe dearvvašvuođaguovddážii.
Jus ii leat ožžon máŋge lágán rávásmanagimearkkaid go lea 14 jahkásaš gohčoduvvo dan maŋŋi rávásmanahkin. Dalle sáhttá sárdnut váhnemiiddisguin dehe eará fuolaheddjiin ja ovttas singuin dehe ieš váldit oktavuođa skuvladivššárii , nuoraidvuostáváldimii dehe dearvvašvuođaguovddážii. Jus lea dárbbašlaš sáhttá rávásmanahki bidjot johtui dálkasiid vehkiin. Olmmoš ii sáhte ieš dahkat nu ahte boahtá árabut rávásmanahkái.
Jus atná ahte lea váivi go ii ovdán seamma távttas go olbmát sáhttá dovdot suohtas sárdnut soapmásiin, skuvladivššár ovdamearkka dihte lea buorre olmmoš geasa jorgasit. Sáhttá maid oažžut veahki nuoraidvuostáváldimis dehe dearvvašvuođaguovddážis.