Jeaggeeatnamiin lea unnán šaddu, eaige šatta nu {máŋgga lágan}¢{máŋggalágan} ruonasšaddošlaja. Das lea njuolgut váikkuhus dainna lágiin ahte bohccot válljejit guohtut dihtolágan eatnamiid ovdalii go nuppiid {iešguđet lágan}¢{iešguđetlágan} dilálašvuođain. {Álgoálbmot nissonat}¢{Álgoálbmotnissonat} leat hárve mielde mearridanproseassain. Sámediggi oaivvilda ahte okta OG-viesuin galggašii šaddat {Álgoálbmot viessun}¢{Álgoálbmotviessun} Romssas – ja doaibmat sámi álbmogii ja kultuvrii geavahanviessun. Danne lean mun bivdán hoahppočoahkkima fylkkaráđi jođiheddjiin Pia Svensgaardain ášši birra guorahallan dihte mainna lágiin dát {áššemeannudan vuohki}¢{áššemeannudanvuohki} heive ovttasbargošiehtadusa ektui Sámedikkiin. Beroštumi ja fuola ii čájet dušše {meannudan njuolggadusaid}¢{meannudannjuolggadusaid} bokte. Luottas lea maid stuora mearkkašupmi Enodaga {suohkan guovddáža}¢{suohkanguovddáža} lagas birrasiidda ja Norggabelde guovlluide lahka Guovdageainnu, ja galggašii danin vuoruhit ovdanahttit dán suorggi. Maiddái {suohkan gaskasaš}¢{suohkangaskasaš} ovttasbargu lea deaŧalaš go galgá gilvit vásáhusaid, čatnat oktavuođaid movttiidahttima ja inspirašuvnna dihte. Dálá boazodoallohálddáhusa hovdejupmi ja bargoveahka lea Álttás, ja das leat guhtta guvllolaš {hálddahus ossodaga}¢{hálddahusossodaga}. Ii makkárge rievdadus čađahuvvon rádjejearaldaga ektui goitge ovdal go Norga bággejuvvui {gonagas lihttui}¢{gonagaslihttui} Ruoŧain 1814:s. Dan áiggi sápmelaččat elle nu movt lei dábálaš davvi {bivdo kultuvrrain}¢{bivdokultuvrrain}. Dutkan boahtá gokčat Sámi, ja siskkildit oasseváldiid davvisámis viidásit dohko {lulli sámi}¢{lullisámi} guvlui. Kommišuvdna lea maiddái seamma ulbmiliin bivdán dáid namuhuvvon áššebeliid, ja maiddái stáda eiseválddiid, suohkaniid dehe gielddaid, {dutkan ásahusaid}¢{dutkanásahusaid}, beroštus-organisašuvnnaid ja earáid, addit čálalaš cealkámuša. Oahppu addá maiddái reaidduid unnit {dutkan bargguid}¢{dutkanásahusaid} čađaheapmái. Bargodoaimmas oažžu máhcahaga gaska- ja {loahppa árvvoštallamiin}¢{loahppaárvvoštallamiin}, masa oassálastet áššehas, bargoaddi ovddasteaddji, bargofápmorávvejeaddji ja veajuiduhtti bargodoaimma jođiheaddji. Sápmelaččaide berre addojuvvot eambbo iešmearrideapmi, dannego sámeálbmot lea {álgu álbmot}¢{álgoálbmot}. Sámediggi ráhkada sámi jienastuslogu álbmotregistara, maŋimuš válgga sámi jienastuslogu ja čálihan- dahje {sihkkun gáibádusaid}¢{sihkkungáibádusaid} vuođul, mat leat boahtán válgaáigodagas. Leago supmi ovddas sáddejuvvon bálká- ja {geassin dieđáhus}¢{geassindieđáhus}? Bargogottis ledje muđui guokte {doaimmahat hoavdda}¢{doaimmahathoavdda} ja ovcci áššemeannudeaddji (čálli) earret kanturbargiid. Viesut ja {johtolat oktavuođat}¢{johtolatoktavuođat} ledje miidnejuvvon dahje duššaduvvon vuđolaččat. Norgga lágain lei vel {liige gáibádus}¢{liigegáibádus} ahte galggai leat Norgga stádaboargár. Jekkiid dáfus lea ulbmilin earuhit šattolaš jekkiid eret njárbesšattot jekkiin, ja maiddái earuhit čáhccás jekkiid {goike jekkiin}¢{goikejekkiin}. Álgovuorus galget sii maiddái deaivvadit Finnmárkkuopmodaga {stivra jođiheddjiin}¢{stivrrajođiheddjiin} Egil Olliin ovdalgo sii deaivvadit ieža Basevuovddis Anárjogas. Geassemánu 1. b. 2001 láhkarievdadusas mearridedje ásahit guovddáš válgalávdegotti, Sámedikki válgalávdegotti, {biire válgastivrraid}¢{biirreválgastivrraid} sadjái mat leat riikka 13 válgabiirres. Ruoŧa {guovddáš oasit}¢{guovddášoasit} ja nuorttabeali oasit leat boares eamibávtti bázahasat álgoáiggis. Orohaga {guovddáš guovlluin}¢{guovddášguovlluin}, mat leat nuorttabealde geainnu E79, váilot buorit oazit nuorttabealis. Dasa lassin lassánedje eanandoalu luoittut 2,1 proseantta 2006 rájes 2007 rádjái dan dihte go šibihat ja {goansta duktemat}¢{goansta duktemat} lassánedje. Stuorimus rievdadusat {goansta doaimmaiguin}¢{goanstadoaimmaiguin} lasihit dáčča ássama eai boahtán ovdal 1670- ja 80-jagiin. Suoločielggi {turista guovddáš}¢{turistaguovddáš} lea deahtis, duoddariid birastahttán siida Urho Kekkonen álbmotmeahci bálddas. Guovllu {turisma márkanastimis}¢{turismamárkanastimis} vástida gieldda osolašfitnodat Inari-Saariselkä Oy. Alaska {dáidda čeahppi}¢{dáiddačeahppi} logaldallá. Pedagogalaš {jurdda girji}¢{jurddagirji} guovttegielalaš mánáidgárddiide. Bargolávdegottis galge leat kommišuvnna jođiheaddji, delegašuvdnajođiheaddjit (dárbbu mielde), goappáge riikka čoahkkinčállit ja {váldo čálli}¢{váldočálli}. Vuosttažettiin gáibiduvvui stuora eallu, go birgejumi {váldo oassi}¢{váldooassi} ásahuvvui boazodoalu vuođul ja johtaleapmi guohtunguovlluid gaskka gárttai bargovuohkin. Muhtun muddui lea nu {vearru ipmárdusa}¢{vearruipmárdusa} geažil dahje danin go moadde hárve boazoeaiggáda leat čevllohallan dahje leaikkastallan. Almmolaš suorggis lea vejolašvuohta lasihit ovttasbarggu teknihkalaš suorggis nugo mat {doappar hálddašeamis}¢{doapparhálddašeamis} ja buollin- ja gádjundustehusas. Das dahkkojit mearrádusat báikkálaš áššiin nugo mánáidgárddiid, mánáidsuodjalusa, plána- ja areálaáššiid, vuođđoskuvlla, dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid, kulturdoaimmaid ja {ruska čorgema}¢{ruskačorgema} hárrái. Ođđa girji {luohte gildosa}¢{luohtegildosa} birra almmohuvvo. Ollugat {nuorta sámiin}¢{nuortasámiin} šaddet suoma vuollásažžan. Bohccuid guođohit skuhteriin ja {4 juvllagiin}¢{4-juvllagiin} lea sihke lossat ja čoaskkis. {Guovtte vahkkosaš}¢{Guovttevahkkosaš} čálalaš ruovttubargu báikenammametodihkkii guoskevaš fáttás. Buohkaid geahčastagain sáhtii dan maŋŋá oaidnit ahte Soldatkin ii lean šat {dáppe olmmoš}¢{dáppeolmmoš} - son lei vieris: maid deike lei bahkkemin! Danmárku-Norga oažžu oktovuoigatvuođa {Davvi Norgga}¢{Davvi-Norgga} riddo- ja vuotnaguovlluide. {Davvi norgalaš}¢{Davvinorgalaš} oaivámuš Ottar vuolgá mátkái Romssas davás, Vilgesmeara siskkit guovlluide – miehtá jiekŋameara gátti son deaivvaha duššefal sámi meahcásteddjiid, guolásteddjiid ja loddebivdiid. Mii eat leat {gáhtta čuovggaid}¢{gáhttačuovggaid} huksen 2001. Ráđđehus lea čállán ahte boazodoallu lea mávssolaš oassi sámi kulturárbbis, ja stáhtas lea bajimus ovddasvástádus sihkkarastit ahte boazoealáhus maid boahtte áiggis bissu sámi {kultuvra árbbi}¢{kulturárbbi} oassin. Láhččet beaktilis {telefovdna čovdosiid}¢{telefovdnačovdosiid} ja buoret elektrovnnalaš iešhálddašančovdosiid. Sadjosa Dolla-auditoria maŋimuš beaŋkkat dievvagohte vuosttažin {duorastat iđida}¢{duorastatiđida}. Filbma lea {Inuihtta bearraša}¢{Inuihttabearraša} birra mii orru Hudson Bay buohta, Kanadas. Diekkár oktavuođain adnojit duojit {atnu dávvirin}¢{atnudávvirin} ja čikŋan lagamus bearrašii dahje skeaŋkan. Jus oainnát {skávžá ádjá}¢{skávžáádjá} váccašeame geaidnoráigge dáppe davvin, de lea dušše Alain vázzime Davvinjárgii. Referánsajoavku galgá doaibmat ráđđeaddi orgánan Girjáivuođajahkái 2008 . Lassi dieđut bálvalusjođiheaddji tel. 040-779 2861. Dát gáibida buot sáme gielaid bokte positiivvalaš sierradoaimmaid. Fágalávdegoddi galgá maiddái raporttastis čilget gos gávdnojit vejolaš áigodatguohtumat ja árvvoštallat guohtumiid optimála anu dan suktii ahte vuhtii váldá vásihusaid das movt guovlu lea ovdal adnon ja dálá duohta dieđuid vuođul. Dát máksá ahte máŋggadáfotvuohta iešalddis lea árvu, ja ahte ráđđehusas ii leat miige ulbmiliid standardiseret ovttaskas olbmo. 1978 lága mearrádusain daddjo ahte miessi galgá merkejuvvot ovdal golggotmánu 31. beaivvi, muhto ahte lea vejolaš maŋidit miessemánu 31. beaivái. Dain ohppiin ii lean sámegiella oahpahusas. Lea heajos gulahallan deapartemeanttain leamašan olles jagi. Dat departemeanttat dat galget ruhtadit gelbbolašvuođa guovddáža doaimma. Ovddideapmi ja stuorát barggolašvuohta mariidna ealáhusaid siskkobealde. Riikka dásis mis lea buorre gulahallan ja dainna lágiin galgat láhčit doaimmaid buoremus lági mielde. Jus studeanttas jápmá lagas olmmoš hárjehallanáigodagas de gokčá allaskuvla johtingoluid mat vástidit hárjehallanbáikkis Sámi allaskuvlii. Luohttámušolbmot leat gergosat du veahkehit nuvttá sihke bargosajis, fylkka dásis ja maid guovddášorganisašuvnnas. Suoma davimus báikkálaš rádio! Mun dieđán maiddái ahte čáhcegálduid álgoiskamat ja kártemat maid dii lehpet čađahan áiggi mielde šaddet ávkin báikki olbmuide. Anárčoakkáldat lea Anára gieldda girjerádjosa ruovttuguovllučoakkáldat . Vuoi surgat lei doppe olmmoš. Mun vuolggán krossabánii, ammal dál leat doppe olbmot. Jagi 1978 liturgiija lea jorgaluvvon davvisámegillii ja julevsámegilli jagi 2008. Mun ovdanbuvttán dál sámiid perspektiivva sámeduovdagii Ruoŧa Johkamohki gielddas iežan čoaggin dieđuid vuođul. Nu maiddái giella adno árvvus ja doaibmá bargogiellan ja máhttoguoddin ealáhusas. Mánáid ja nuoraid čállin teavsttaid antologiijat. Eurohpa Ministtar Ráđđi lea dohkkehan Europa kommišuvnna Davvi Dimenšuvnna doaibmaplána. Sámi oahppoplánain heivehuvvui báikkálašvuohta skuvlii, lohká Reidar. Dábálaš olbmuide lea hacker dihtorsuola dahje dihtorčeahppi, mii suohttasa dihte suotnjá dábálaš fitnodagaid dihtorvuogádahkii ja guođđá dohko guossemearkka. Mis lea njuolggut ballu ahte gielddat vuoruhit ovdalii turistabivddu go luossareiveeaiggádiid vuoigatvuođaid, nu ahte mii loahpas geavvat gáddái, dadjá Helander. Midjiide čuozašii bargoheaitta ruhtadillái, preassadoarjjagilvvu dihte, lohká Min Áiggi váldodoaimmaheaddji Nils Henrik Måsø. Vákšunbálvalusas, mas lea bargosadji Suodjalusa stašuvnnas Várggáhis, lea rabas virgi vuosttaškonsuleantan mas lea bargun leat systemaovddasvástideaddjin. Go galggai čippustit ja váldit čázi, de luovvanii bihttá jieŋas ja Issát geavai jiekŋagalbma čáhcái. Go hállojuvvo sámegielddaid ja sámedikkiid áššebáhpáriid jorgaleamis sámegillii, de háliidan muittuhit dakkár beali áššis, ahte dás lea sáhka sámegiela ovddideamis virgegiellan ja politihkalaš bargoneavvun. Giđđat lea muohta duoddaris, iige dalle oainne earágo skohterluottaid. Iige galgga šat nu stuora earru vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas, go muhtin fágaide ráhkaduvvojit čađa-manni plánat mat galget 13 jagi gokčat. Lávostallamiin galgaba musihkkár guovttos oažžut nannoset dovdduid sámi kultuvrii, ja dat galgá váikkuhit sudno musihka. Eikjok mielas sámi lihkadussii lei dábálaš gitta 1980-logu loahpa rádjái deattuhit ahte sámenissonat eai lean vuoluštuvvon seamma láhkai go davviriikalaš nissonat ja ahte sámeservodagas nissonat leat dásseárvosaččat almmáiolbmuiguin.