Šattai dieđusge guhki áigi, muhto gal mun ieš okto {lávlun}¢{lávlon} dassážii eará olbmot álge boahtit. Mun gal dalle {lávlun}¢{lávlon} lávlaga, sámegillii. Mun vulgen su mielde ja {lávlun}¢{lávlon} muhtin lávlagiid sámegillii. Mun ieš vuhtten dán dárbbu go {lávlun}¢{lávlon} riddoguovllu ássiide davvin. Mun {lávlun}¢{lávlon} sutnje ollu go son lei vel unna mánáš, ja Nillá oahpaige lávlut ovdal_go hállagođii. Mun lohken, čállen ja {lávlun}¢{lávlon} dárogillii, muhto in ipmirdan gal man birra, dadjá áhkku. Na mun dasto tennjejin oarri távvalii, ja muitalin veaháš dien litna ealli birra ja {lávlun}¢{lávlon} mánáidlávlaga. Mun lean sápmelaš ja {orrun}¢{orron} lávus ovdal. Mun {orrun}¢{orron} dalle edno luhtte márkanis. Maŋimuš jagi mun {orrun}¢{orron} okto dan internáhtas, go de leigga mu nuorat viellja ja kránnjá Jan Johansen ruovttus go mus lei skuvla. Mun {orrun}¢{orron} oanehis áiggi Duiskkas Berlinas, seamma gávpotoasis go Marlene. Doppe lahkosiin gos mun orrun}¢{orron} ledje aivve sápmelaččat, oktiibuot 6 bearraša. Na obanassiige namuhii sámiid hui unnán, ii dat lean fáddán skuvllas, ii ge mu lagas servodagas, vaikko mun {orrun}¢{orron} ge guovddáš sámeguovllus. Mun {orrun}¢{orron} dalle Máze guosseviesus. Dat mii lei vel somá, lei mo mu oappát hearvvašedje ahte mun ledjen gávdnan iežan sámi identitehta, mun gii vel {orrun}¢{orron} Deanus, ja go mánát mus leat vel sámegielagat. Mun ledjen 20-jahkásaš 1974:s, ja {orrun}¢{orron} Kyprosis. Mun {orrun}¢{orron} diibmá áibbas okto bealljegoađis doppe Náhpoljoga gierragis. Dáppe lei vel dalle dáiddasearvi ja sin fárus mun dan geasi vázzen maid Geavu vánddardanbálga Gáregasnjárggas Ohcejoga Gevvui, gos mun maid dan geasi {orrun}¢{orron}, muitala Minna. Vuosttaš jagi mun {orrun}¢{orron} oahpaheaddji ja su isida luhtte, guhte lei min oahpaheaddji garraduojis. Nuppi luohká rájes gitta dassážii go gergen čihččet luohkáin Liidnavuona skuvllas, mun {orrun}¢{orron} muhtun skuvlaustiba luhtte. Mun váillahin beassat leat fárus, ja {orrun}¢{orron} fáhkkestaga nu guhkkin eret ruovttus. Mun in leat goassege {orrun}¢{orron} doppe ii ge dat leat mu čujuhus, ja imaštan mo dat bábir de galggašii duođaštit gii mun lean. Go mun {orrun}¢{orron} doppe, de muhtun dálvebeaivve billánii čuovgaagregáhta dieselmohtorluŋká. Nu guhká go {orrun}¢{orron} jávohaga, de mu dávttit sotne, mun luibmen geažos beaivvi. Easkka golbma jagi maŋŋil mannen Jerusalemii oahpásmuvvat Kefasiin, ja mun {orrun}¢{orron} su luhtte vihttanuppelot beaivvi. Mun dása lasihan ahte mu iežan álgojagiid ja maiddái skuvlajagiid mun {orrun}¢{orron} Guovdageainnu internáhttaskuvllas go min bearaš orui hoavdaásodatoasis. Mun {orrun}¢{orron} alla viesus go vázzen allaskuvlla. Ieš mun in fuobmán dan ovdal go {orrun}¢{orron} máddin - go dohko fárrejin, mu mielas doppe ledje nu issoras ollu boares biillat. De mun jávohuvven ja jaskkodin, mun {orrun}¢{orron} jávohaga, muhto ii lean ávki. Mun livččen háliidan orrut Mázes, {orrun}¢{orron} diibmá doppe, muhto dál lean barggu geažil šaddan fárret. Dasto go vel váldá vuhtii dan ahte Ivgubahta lea goittotge dakkár guovlu gosa mu máttut leat bohccuiguin johtán, ja visot dieid go bijai oktii, de gal mun {orrun}¢{orron} veahá dego ruovttus doppe. Ja de mun {orrun}¢{orron} oaidnime; das lei dakkár gahpir go mearraolbmuin láve, das lei dakkár unna gaibbaš vel dakko. Mun in beassan oaidnit dan vuosttaš bihtá, go mun {orrun}¢{orron} dalle lulde, nu ahte mun lean dušše gullan dan ovddit bihtá birra, muitala son. Vuosttas háve mannan geasi de fitnen doppe ja čakčamánus mun dasto {orrun}¢{orron} doppe golbma vahkku. Dalle go mun {orrun}¢{orron} Oslos ja go Guovdageidnui bohten finadit ja go doppe hupmen oapmebierggasrámbuvrraid birra, dalle lei dat tabu. Singuin oktan váttisvuohtan lei dat, ahte mun {orrun}¢{orron} máŋgii diehtimin jo ovddalgihtii, maid sii áigo vástidit ja sii dihte, ahte mun dihten dan. Mun mánnán {orrun}¢{orron} iežan áhku luhtte go eadni lei ollu meahcis, ja mun lean doppe bajásšaddan oktan iežan golmmain ednuin. Dan bearraša luhtte gos mun {orrun}¢{orron} dan vihtta beaivvi, gehčče ártegit munnje go jerren mani iđitborramuššan. Gal ollu lea rievdan dan rájes go mun {orrun}¢{orron} dáppe. Mun {áigun}¢{áigon} deaivat ja de ii lean váttis deaivat rieggá, muitala Sofia gii lea hui čeahppi sámástit vaikko sus lea sámegiella nubbi giellan. Mun {áigun}¢{áigon} eará ivnni ja gorron ruškes láđđegávtti, lohka Sárá. Mun {áigun}¢{áigon} dan birra muitalit álbmotčoahkkimis, muhto in geargan dan juolluduvvon guovtti minuhtas. Álggos mun gal {áigun}¢{áigon} dušše geahččalit, muhto dohko mun báhcen, dadjala ja lohká liikot journalistan buorebut. Go dat ledje sárdnon, de mun {áigun}¢{áigon} čálligoahtit, muhto mun gullen almmis jiena mii celkkii: De mun {gohččun}¢{gohččon} mu boatnji viežžat čázi ja son válddi eabbariid ja manai olggos trahppa nala, ja de bisánii ja oaidná stuora báruid, mat leat nu alladat dego várit. Mun čujuhin NRK:i ja {gohččun}¢{gohččon} váldit eret dán kommentára gos persovnnalaš dieđut ledje, čilge nuorra nieida gean mielas lei unohas go NRK lei deaddilan dán kommentára. Dat lei dakkár jahki gos mun ovdánin, vásihin eanet go maid obage ledjen jurddašan ovdagihtii ja jahki gos ieš adden oahpu earáide, muhto {oažžun}¢{ožžon} hirbmat olu oahpu ruovttoluotta. Muhto dat dat lei ge maid mun {oažžun}¢{ožžon}, olles máilmmi bargosadjin, máilmmi davimus universitehtas sámegielbargin. Juo 2008 cuoŋománus mun {doarjun}¢{dorjon} kvenafoandda ásaheami. Mun {doarjun}¢{dorjon} gal iežan nieidda nu bures go sáhtten, ja son han lea nana olmmoš ja jáhkán su birget bures. Mun {oskun}¢{oskon} maiddái dalle go dadjen: Mun giksašuvan sakka. Muđui lei oahpahusgiellan dárogiella ja mun {sárgun}¢{sárgon} ollu, ollu távvalii. Maiddái čalmmehis oahppit dárbbašit govaid girjjiineaset ja mun {sárgun}¢{sárgon} govaid maid de bohtanahtte nu ahte sáhtii čuovvut ravddaid. Dás álgen njuohtansuorgái, muhto doppe mun eanaš {sárgun}¢{sárgon} go ivnnit maiddái balddihedje mu. Die lean mun, dalle go mun Pytona {sárgun}¢{sárgon}! Die lean mun, dalle go mun Pytona ovddas {sárgun}¢{sárgon}! Mun {dáhttun}¢{dáhtton} su mannat eret mu eatnama alde go sus ii lean doppe mihkkige earániid iige galgga goassege šat boahtit ruovttoluotta, ja diesa nogai munno ságastallan. Diet vuolláičálekeahtes breava bođii maŋŋá go Ovddádusbellodaga ovdaolmmoš Fredriksen sivahalai guolástusministara Helga Pedersena váikkuhan Riddoguolástuslávdegotti evttohussii, ja go mun {dáhttun}¢{dáhtton} su bottu váldit Stuorradikkis go su dagut ledje čearddalaš vealaheapmi. Mun {dáhttun}¢{dáhtton} sáni dalán go Stáhtaluonddubearráigeahčču áirras buvttii geaidnoplána ovdán njukčamánu 26. beaivvi čoahkkimis. Mun ledjen almmuhan Facebookii nammagilvvu, gos {dáhttun}¢{dáhtton} olbmuid buktit ođđa buvdii nammaevttohusa. Mun huikkádin nu olu go čoddagis bođii ja {doaivun}¢{doivon} min maŋemus bottu boahtán. Dii bat lehpet ge, ja mun {doaivun}¢{doivon} olles roahttočorraga deike šávvan. Ja mun gii {doaivun}¢{doivon} ahte son lea risttalaš olmmoš. Mun {doaivun}¢{doivon} máŋgga geardde ahte dál de gáhččá, muhto juohke háve doivon lihkus boastut. Mun doivon máŋgga geardde ahte dál de gáhččá, muhto juohke háve {doaivun}¢{doivon} lihkus boastut. Mun {doaivun}¢{doivon} álggos ahte lei bodnái darvanan. Mun gal lean {doaivun}¢{doivon} ahte min etáhtat čuvvot nuoraid dárkilit, muhto dat čájehuvvo ahte dát bargu ii dahkko nohkka bures, lohká Dahl. Mun {doaivun}¢{doivon} álggus ahte vávttat ledje váldán mu lávu go ii lean dat mearka gitta. Dál lea issoras ollu biergu vuorkkáin, eambbo go máid mun {doaivun}¢{doivon}. Lea čieža jage áige maŋemuš go mun ledjen dáppe, ja mun {doaivun}¢{doivon} ja jáhkken ahte dákkár áššit leat njuolgan. Muhto lea váddáseabbo go {doaivun}¢{doivon} - ja mun doivon ahte lea olles helvet! Muhto lea váddáseabbo go doivon - ja mun {doaivun}¢{doivon} ahte lea olles helvet! Mun {doaivun}¢{doivon} go gullen ahte vuosttildeaddjit galget gudnejahttot, ahte nissonjoavkkut maid galget dan dahkkot. Mun goit {doaivun}¢{doivon} ahte moai galggaime fárrolagaid ohcat. Go mun {molsun}¢{molson} romes ránes dolgevuggii, de gal luossa ravgestii. Mun {rihkkun}¢{rihkkon} viessoarreastta ovtta eahkeda ja eadni dájáskii oalát! Mun {doarrun}¢{dorron} bolesiin Ruoŧas gávccinuppelotjahkásažžan ja ožžon dán! Vuoddjáime ruoktot ja mun mannen dehe njuolggát {njoammun}¢{njommon} vissui. Go bessen Kárášjohkii, mun báhcen radiodálu lahkosiid ja {njoammun}¢{njommon} museii, gos lei mu fuolki Ánde. Oidnen ahte albmás ledje issoras bákčasat julggiin, muhto liikká son ieš nagodii guođđit báikki, ja mun maid dasto man nu láhkái {njoammun}¢{njommon} ruoktut. Mus ii leat lávdeballu nu ahte dat manai nu bures ja mun {dánsun}¢{dánson} váimmuin. Mun bivden vuos Biesjoga siste nu ahte iđđes čuigen gárdesajiide, {gárdun}¢{gárdon}, ohppen ja divodin borgon gárddiid ja eahkes čuigen ruoktot. Ja mun gopmirdin gitta eatnamii ja rohkadallen ja {máidnun}¢{máidnon} Hearrá, isidan Abrahama Ipmila, guhte lea dolvon mu rivttes bálgá mielde nu ahte oaččun isidan vielja nieidda áhkkán su bárdnái. Etnihkalaš symbolismma gaskaoapmin šaddet almmolaš beroštupmi ruohttasiin, vehádatgiela geavaheapmi almmá čielga gulahallanfunkšuvnna haga, erenomáš dilálašvuođaide laktáseaddji folkloristtalaš geavahagat dego gárvodeapmi, čiŋat, dánsun dahje lávlun. Vaikko rievddada festiválas festiválii man viiddis fálaldagat mánáide ja nuoraide leat, de leat fysalaš aktivitehtat, valáštallan ja eará olgodoaimmat, duodji ja sámi lávlun ja juoigan buot festiválain. Giellamovttiidahttin, muitalusat, lávlun ja dánsun. Dasa lassin hutkojuvvojedje ođđa barggut nu go govven, pizzabuvdaduhkoraddan, drámá ja lávlun girkus. Ja lávlun dat lei ge mii dagai su dovddusin 80-logus. Muhto Mari Boine lávlun dahká dan earenoamážin, ja su lávlun doalvvui jurdagiid filbmalávlagii. Giella ja lávlun lokte dási, dan seamma dahket čuojanasat. Muhto dat mii dás lea buot buoremus lea Mari Boine lávlun. Sivva dasa lea nugo ovdalaččas namuhuvvon várra dat lagat čatnašupmi vuođđoealáhusaide, guhkes gaska joatkkaskuvllaide ja láigolanjas orrun vejolaš oahppin, ja soaitá veaháš unnit skuvlamokta. Sihke Sámis ja eará álgoálbmotguovlluin lea skuvla ja internáhtas orrun leamaš dehálaš čilgehus giellamolsumii. Bearraša háddjen ja goabbat sajis orrun lea fas Sovjetlihtu hutkkus. Dál lea dus vejolašvuohta, mánnobálkán lea 10.000 ruvnnu, nuvttá orrun ja borran. Sundelin muitala nuoraid šaddat máksit 1500 ruvnnu searvamii, muhto de lea dalle buot eará mákson dáinna mávssuin, oahppu, borran ja orrun. Hálbbimus orrun. NSR oaivvilda ahte orrun ja barggut riddoservodagain dalle nohket vel eambbo, ja erenoamážit sámi guovlluin. Friddja orrun - okta dahje juogaduvvon latnja. Mátkkit ja orrun lea nuvttá. Bargojoavku geahčada guhtemuš divššohasaid buohccestobožat sáhttet váldit dikšui, ja dalle ferte maid geahčadit mo divššohasaid lohku, ahki ja orrun rievdá. Lágas gildojuvvo maiddái ráva dahje gohččun vealahit. Nuorravuohta lei aiddo baháláhkai meattá, go gohččun lei boahtán. Das lea olu miellagiddevaš dulkonmunni go das leat fiinna, poehtalaš vearssat ja refreaŋga lea garra, čielga gohččun. Mu gohččun lea ráhkesvuođa ja lieggasa addit olbmuide, lohká Gaup. Dat lei dakkár virgi ja gohččun mii heivii sutnje hui bures ja maid olbmot leat beassan muosáhit erenoamážit olbmot geat leat dárbbašan muhtima gii sin oaidná. Ii lobálaš gohččun. Daid beivviid bođii gohččun keaisár Augustusis ahte oppa máilbmi galggai čálihuvvot olmmošlohkui. Oulus bođii gohččun vuolgit Kiiminkii duiskalaččaid maŋil. Iežas nama oažžun girjji siidduide mearkkašii ollu maiddái sutnje. Sámegielat bálvalusaid oažžun lea ain unni. Ovdalis lobi oažžun lei seammá go friddja oažžun skuvllas. Dan oktavuođa oažžun lea dehálaš vai buvtta ealáskahtášii kultuvrra. Finnmárkkuvfylkkamánni bovde olbmuid Guovdageainnus ja Kárášjogas searvat iežaset diehtojuohkinčoahkkimii odne ja ihttin, oažžun dihte eanet dieđuid guovžža birra. Sisáššiidministeriija dahká das mearrádusa, muhto vuolláibáhcaga sturrosaš doarjaga oažžun gal orru menddo stuoris. Leana fitnodatbálkkášumi oažžun lea leamaš okta ulbmil mu eallimis, dál lean ollen dasa, muhto garrasit lean gal ožžon bargat, Gáregasnjárgga gávpejas Seppo Härkönen lohká. Friija oažžun gal šaddá váddáseamos, eahpida ieš. Pedagogalaš oahppi doarjun galggašii dákko bokte boahtit guovddážii. Sáhttá árvalit, ahte systemáhtalaš doarjun bajidii almmáiolbmuid duoji árvvu ja nissonolbmuid duodji bázahalai dan ektui. Dutkanguovllus goittotge etnihkalaš giela doarjun lea dehálaš duodjekultuvrra gaskaoapmin ja kulturguoddin. Nubbi gažaldat sus lea mo sáhttá dáid aspeavttaid geavahit doarjun dihte eará álgoálbmotdutkiid sin dutkamis. Ráhkaduspolitihkalaš áššiin nuorra badjeolbmuid doarjun lea hui dehálaš. Imaštallat ferte maid ahte leago Johtti Sápmelaččat searvvi doarjun sámikultuvrra doarjumis buot deháleamos ášši. Birrasit beannotčuođi olbmo vázze doarjun dihte buoret dili Guovdageainnu nuoraide, spáiddarráiddus distaga. In doarjjo goappáge doarjun dihtii. Demant-Hatt lei skeŋken dáid reivviid museii 1940-logus ja dasa lassin Turi girjjiid giehtačállosiid, su sárgun govaid ja eará tiŋggaid maid lei ožžon Turis skeaŋkan. Son lei maiddái oasálaš jurdagis ahte gávdnat našuvnna sielu ja son jođii boaittobeale báikkiin sárgun dihtii álbmoteallima ja álbmotbiktasiid. Japánalaš sárgun, lea dat mas Sunna eanemus berošta. Muhto sárgun ja čállin lea su váimmu lagamusas. Oahpponeavvopedagogihkka, Juoigan ja muitaleapmi, Álgoálbmotdieđa, ja Duodji ja sárgun leat bistevaš fálaldagat. Mis lei maiddái muorraduodji, sárgun ja čáppačállin. Fága masa leat bidjan alla vuordámušaid, lea sárgun masa gullá stiila ja minsttaroahppu, vuosttažettiin sámi hervendáidda. Geahččat su sárgun gováid, Áillohaš rohtte min ruovttoluotta dán min máilmmálaš máilbmái. Geahččansaji molsun dagaha ahte háhkanvejolašvuohta persovnnaid ja dilálašvuođa birra maid molsašuvvá. Dán lágan molsun dahká ahte lohkki oahpásmuvvá muhtin persovnnaide buorebut go nuppiin. Son háliida vástádusa dasa mo jahkodaga molsun ja variašuvnnat váikkuhit romána persovnnaide. Muitaleaddji posišuvnna molsun doaibmá kiikkarin. Dieđusge báidná vuoiŋŋalašvuođa molsun visot min eallimii riegádeamis gitta jápmimii. Dutkanparadigma ja lahkonanvuogi molsun lea guhkesáiggi proseassa mii čuovvu dekoloniserema. Vuolggasaji sirdin ja oaidninčiega molsun buktá dutki lagabui dutkančuozáhaga. Koda molsun geavahuvvo lagamustá stiilavuohkin. Diđolaš giela molsun gáibida dieđu das, mot gielat geavahuvvojit iešguđetlágan dilálašvuođain. Dáid lágaid ja njuolggadusaid rihkkun váidojuvvo. Stereotiippaid rihkkun lea okta álgoálbmotkritihkka ulbmil. Go diet lea nu garra duolbmun ja álbmotrievtti rihkkun. Min ulbmil dalle lei fuomášuhttit ahte dán guovllu riidu ja olmmošvuoigatvuođaid rihkkun orru oalát vajálduvvamin. Mii čuoččuhit ahte dán áššis lea roavva ekonomalaš njihttin, roavva suoládeapmi ja duođalaš rihkkun elliidsuodjalus lágas, dadjá áššáskuhtti Inge Svae-Grotli.