Eanet dieđut ja maiddái buot ođđaseamos dieđut {ihttet}¢{ihtet} čuovvovaš siidui: Rátkamiiguin álget loahpageahčen skábmamánu ja {joatket}¢{jotket} barggu nu guhkás go dárbu. Studeantadásis oahppu árvvoštallojuvvo evaluerenčoahkkimis ja studeanttat {deavdet}¢{devdet} árvvoštallanskovi oahpu loahpahettiin. Girjjiin deattuhuvvo sámegiela riggodat, man {oaidnet}¢{oidnet} dehálažžan oppa kulturárbevieru áddejupmin. Dát gáibádus guoská buohkaide geat {vuovdet}¢{vuvdet} gálvvo dehe bálvalusa Sámi allaskuvlii. Go ruoktot {vuolget}¢{vulget}, de leat dievva rievssahat mielde. Evttohusa eai leat velá meannudan loahpalaččat, dannego {vuordet}¢{vurdet} ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna. Njálmmálaš šiehtadallamiidda {boahttet}¢{bohtet} dábálaččat áššebealit, vihtanat ja áššedovdit persovnnalaččat. Muhtun nissonat eai leat go viggame du fillet gillárii ja de {bohččet}¢{bohčet} dus visot! Ofelaččat {johttet}¢{johtet} viidát deaivvadan dihte eará nuoraiguin ja sii fitnet skuvllain ja eará arenain gos leat nuorat. Gáibiduvvo hui ollu ohppiin go galget joksat fágaid gealboulbmiliid, ja leat ollugat geat {heaitet}¢{heitet} oahpahusas. Jus olbmot bivdet ijat beaivve, nugo ollu turisttat dahket go sii {oastet}¢{ostet} jándorkoarttaid, dalle luossa ii beasa goassige leat ráfis. Oahppan joavkkus deattuhuvvo, gos {čoavdet}¢{čovdet} fágalaš čuolmmaid ja hárjánit iešheanalašvuhtii. Nu šaddá álkibun juohkehažžii árvvoštallat {joavdet}¢{jovdet} go dobbelii váidagiin. Vurdojuvvo ahte almmolaš ásahusat {láhččet}¢{láhčet} dili gulahallat čálalaččat sámegillii. Riikkabeaivvit {gohccet}¢{gohcet} Suoma Báŋkku ja álbmotealáhatlágádusa doaimma. Ruoššas {bahččet}¢{bahčet} áldduid maid dálvit ja leage dál áidna riika gos mielki geavahuvvo beaivválaččat. Báhče maid mearalottiid iežaset atnui ovdal, ja {báhččet}¢{báhčet} ain dál olggobealde ráfáiduhttináiggi. Seismihkka báhččo sihke dalle go ohcet ja go {bohkket}¢{bohket} oljju. Son maid namuha dan maid skuvllat {bihttet}¢{bihtet} ollašuhttit sin geatnegasvuođa daid sámi mánáid hállangiela. Siidaguimmežagat leat ieža dat geat buoremusat {diehttet}¢{dihtet} galle boazodoalli siidii čáhket, ja sii berrejit dan beassat mearridit. Speallandávdda dovdomearka lea go speallit {veahttet}¢{vehtet} ruđa mii sis ii leat dahje eambbo go dan maid sis lea ráđđi. Soitet spillestit ovtta dahje guokte duhát ruvnnu ja heahpakeahttá irggástallat buot nissonolbmuiguin, geat {beahkket}¢{behket} dahje vázzet... Váldde fárrui liegga biktasiid, mat {jeahkket}¢{jehket} biekka. Ruošša ja Ruoŧŧa {juohkket}¢{juhket} sámi guovlluid gaskaneaskka. Ii leat vejolaš mearridit juste man olu bohccuid siidda guohtumat {guoddet}¢{guddet}. Oasseovttadagaid árvosánit oktiibuot {deaddet}¢{deddet} 50% loahpalaš árvosánis. Jođánit ohcan Interneahtas čájeha ahte dát dáhpáhuvvá dávjá, ja leat sihke almmolaš ásahusat ja eará ásahusat geat vurkkodit persovnnalaš dieđuid, mat {meaddet}¢{meddet}. Sii {veaddet}¢{veddet} bohccuid viesuid luhtte ja bibmet daid suinniiguin. Dat billistit šattuid go {vuoddjet}¢{vudjet} guohtuneatnamiin. Dat ráđđehusat mat {doaddjet}¢{dodjet} njuolggadusaid, galget biddjot ovddasvástádusa vuollái. Dát eatnamat {veaddjet}¢{vedjet} leat Davvi-Trøndelága buoremus geasseguohtumiid gaskkas. Sámi girjjálašvuohta, oahpponeavvut ja kultuvra {beagget}¢{begget} ja leat geavaheddjiid olámuttus. Das sii {čoagget}¢{čogget} dieđuid geavahettiin dieđalaš metodaid ja analyserejit ja čoahkkáigesset dieđuid dieđalaš vugiiguin. Heajos guohtumiin sáhttet álddut mielkkehuvvat, ja nappo šaddet heajos miesit mat jođánit {jábmet}¢{jápmet}. Beatnagiid {adnet}¢{atnet} boazobarggus, omd čohkkedettiin ja guođohettiin. Eai leat máŋggas geat {badnet}¢{batnet} dahje geavahit coahkedolggi. Áibbas dolin nissonat botne láiggi snálduin, dál sii {bodnet}¢{botnet} doarttain. Leat go mis eará dieđut mat duođaštit dahje {njeaidet}¢{njeidet} kártengeahččaleami bohtosiid? Dollanjálat {geaidet}¢{geidet} suova mierkán, amaset mánát oainnahallat stáluide. Sii geat {soaiget}¢{soiget} čázis, sáhttet vuodjit biillain gitta Buolbmatjávrái ja juhkat gáfe minguin, dadjá Lumme. Ii go leat nu ahte rievssakat {skeaiket}¢{skeiket} ja gihket olles giđđadálvvi gitta dassái go buohkat leat gávdnan guoimmi. Dálvejagi eatnamiin johtet oanehis bottas giđđajagi eatnamiidda, ovdalgo jogat ja jávrrit {luoitet}¢{luitet}, ja seammás lea geahpas johtit, go leat idjacugŋot ja johtinsiivu. Eará gulaskuddanásahusat {moaitet}¢{moitet} evttohusa oalle sakka, muhto hui unnán čilgejit manne. Logi buoremus govvejeaddji {vuoitet}¢{vuitet} ruhtavuoittuid dahje skeaŋkakoartta. Buohkat nuoskkidit ja {boaldet}¢{boldet} su muoraid. Ipmilmeahttumat rohttejit miehki ja {gealdet}¢{geldet} dávggi vai besset njeaidit váivváša ja geafi ja goddit vuoigatlaččaid. Bohccot eai bálle ráfis guohtut, ja olmmošlaš doaimmat gaskkalduhttet boazobargguid go {gieldet}¢{gildet} vánddardeami muhtin áigodahkii. Boazoguohtuneatnamiid šaddokárttain ja maiddái eará obbalašgovain, {čuoldet}¢{čuldet} šattuid iešguđetlágan vugiiguin dan mielde masa šattuid obbalašgovat galget adnojuvvot. Bihttá hábmen lea álo hui lossat ja lean vásihan olu bagadalliid geat dušše {bealket}¢{belket}. Muhtun gielddat mat dan {cealket}¢{celket} han leat ieža jo mearridan njuolggadusaid levget sámi leavggain sámi álbmotbeaivvi. Muhtumat válljejit unnibut čájehit sámi gullevašvuođaset vai {vealtet}¢{veltet} unohasvuođain, nuppit fas válljejit rahpasit dáid vuostá dáistalit. Mii diehtit maiddái ahte ollugat sin gaskkas geat {soardet}¢{sordet} iežaset sáhttet earret eará leat gillán vearredaguid dahje inseastta. Eanas boazoeaiggádat eai almmatge biebmagoađe bohccuid áiggil, muhto {vuordet}¢{vurdet} eaigo guohtumat buorrán. Lea maiddái okta mihttomearri sihkkarastit doarjaga sámi kulturorganisášuvnnaide mat {beastet}¢{bestet} sámi nuoraid. Sámiid hedjonahttet ja dan ovddideami {eastet}¢{estet} golbma gullevaš evttohusa. Nu {goastet}¢{gostet} olbmot guhkkelebbui dakkár guovlluide, gosa ovdal eai beassan. Ortnega loahpalaš hápmi váikkuha dasa man ollu bargoaddit duohtavuođas {seastet}¢{sestet}, muhto sáhka lea goit stuorra seastimiin. Sii leat hui skealmmat, hupmet čađat ja {reašket}¢{rešket} suohttasiid máid leat vásihan iežaset spábbačiekčanmátkkiin dan álggu rájes. Sihke ovddeš ja dálá ássi galgá leat vásihan uvssaid mat {beašket}¢{bešket} ja diŋggat mat gahčadit hildus láhttái. Máŋggas leat jápman borasdávdii ja linját {ruošket}¢{rušket} issorasat go lea arvi. Rátkamiiguin álget loahpageahčen skábmamánu ja {joatket}¢{jotket} barggu nu guhkás go dárbu. Eatnasat geat {geavtet}¢{gevtet} sáni duohtatmeahttun eai jurddat nu. Nubbi eará positiivvalaš dovdomearka eanadoalus sámi guovlluin lea dat, go dat doalut mat leat báhcán {ceavzet}¢{cevzet} hui bures, ja go eanadoalliid gaskamearálaš ahki lea njiedjan. Mu vašálaččat sárdnot mu vuostái, sii {vuođgŋet}¢{vuđgŋet} mu ja ráđđádallet gaskaneaset. Girjjiin deattuhuvvo sámegiela riggodat, man {oaidnet}¢{oidnet} dehálažžan oppa kulturárbevieru áddejupmin. Guovllus {ihttet}¢{ihtet} bievladielkkut árrat, ja eatnamis lea dakkár hápmi, mii addá suoji dálkkiid áiggi. Buohkat geat {deavdet}¢{devdet} 18 jagi ožžot dieđuid vuoigatvuođaid birra sámi jienastuslogu ja sámediggeválggaid oktavuođas. Stuorimus earru doaibmamálles lea daid doaluid gaskka mat {johttet}¢{johtet} siseatnamiidda dálvái, ja daid doaluid mat guođohit dálvet riddoguovllus. Skuvllas lea oahpahus eanasmuddui sámegillii, ja dat buolva boahtá leat ollásii guovttegielagat, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat, go {heaitet}¢{heitet} skuvllas. Eará studeanttat {čoavdet}¢{čovdet} geatnegahtton bargguid dainna lágiin ahte buktet čálalaš árvvoštallamiid oktan govaiguin. Dáid ásahusaid ja doaimmaid čohkken {láhččet}¢{láhčet} dilálašvuođaid šattolaš ovttasbargui ja das vulget dehálaš synergiijaváikkuhusat sámi gillii, kultuvrii, dutkamii ja oahpahussii. Váhnemat gohcet {gohccet}¢{gohcet} guoras. Bivddu birra ges muitalit báikki olbmot ahte eará guovllu rievssatbivdit {báhččet}¢{báhčet} rievssatčivggaid čakčat. TIL čájehii sotnabeaivvi ahte {bihttet}¢{bihtet} dain buoremus joavkkuin ráiddus, go časke Molde mii lea nubbin. Stáhta galgá atnit ávvira das, ahte buot riikkavuložat {diehttet}¢{dihtet} mánáid vuoigatvuođain. Du guottut {jeahkket}¢{jehket} čázi. Alla várit ja vákkit {juohkket}¢{juhket} orohaga nu ahte šaddet máŋga iešguđetge eananoasi. Boazodoalus lea ollu máhttu doaibma- ja guohtundilálašvuođaid birra, ja nu lea maiddái vuođđu árvvoštallat man ollu bohccuid eatnamat {guoddet}¢{guddet}. Dán modeallas lea maiddái ulbmilin buvttadit unnimusat 8 kg juohke bohcco nammii giđđaealu ektui jus varihat {deaddet}¢{deddet} 25 kg. Allet jurddaš mange birra, vellejehket ja oađđet dassážii go ieža gullájehpet. Allet lihka, oađđet viidáset! Go dasto buktibehtet iežadet luoikkahan materiála ruovttoluotta girjerádjui, guđđet daid álo luoikkahandiskii. Rihkkot nu olu njuolggadusaid go ollebehtet, juhket nu olu bruvssa go nagodehpet ja gohccet ija miehtá. Váldet njuolaideattet ja dávggáideattet ja mannet meahccái ja báhččet muhtun meahccespire ja ráhkadehket das munnje varas mállása vai beasan din buressivdnidit ovdal go jámán. Fertejin gierdat sániid nugo ”báhččet sápmelaččaid”. Dán oktavuođas leat omd. oidnon dakkár oaivilat go ”sii láhttejit dego sii eaiggádit olles riika”, ”báhččet” ja ”sáhtán luoitit iežan beatnaga”. Addet ohppiide vejolašvuođa deaivat sániid iešguđetlágan cealkagiin ja dilálašvuođain, ja láhččet dili nu ahte oahppit ieža besset ollu geavahit ođđa sániid go ráhkadit cealkagiid. Čuožžilehket ja láhččet seaŋggaideattet! Sohppet sámásteamis, váldet mielde gielaservošii ja láhččet oadjebas sámástanbirrasa. Danne; boahttet čuovgasii ja čájehehket ámadaju! De danne, sámestáhta bealušteaddjit, boahttet čuovgasii ja searvet rabas politihkalaš doibmii. Dál hástalan mediabargiid, boahttet gilvalit ja čájehit gii lea buoremus čuoigat, dadjá Holmestrand. Boahttet deikke jos ehpet leačča oaidnán dain girjjiin nu ollu govvejuvvon eakti sápmelaččaid! De boahttet dii buohkat! Čivgačáráhusat boahttet dálánaga gáddái, eret heajos jieŋaid alde ja vajot! Eatni čáppa unnoraččat, boahttet dal bás heajut boradit! Jos leažžabehtet áigumin mu čuovvut, de boahttet dal alletge šat mahkaluša! Na boahttet dál! Vácce, sihkkelastte, boađe bussiin dahje juo jus biillain, de boahttet máŋggas ovttafáru. Lávvardaga rahppo vuosttas fálaldat dii. 20.00, boahttet geahččat. Jus leat vajáldahttán ovttage, de boahttet dattetge go mii dárbbašat buot návccaid. Mii seavvilat máilmmi, boahttet Davás. Boahttet min lusa studeret, ja mii beassat ráfis sámi dutkanrekruhtaide lohkat ahte boahttet min lusa ja duŧkagohtet. Hei, heaitet dal jo viimmat oaguheames ja doamaheames mu! Na heaitet juo eret garrudeames! De heaitet juo eret dádjumis! Heaitet eret deinna sámegielain. Ja heaitet eret maid de leažžabehtet bargamin! Oo, heaitet dal eret! Oh, heaitet! Oh, heaitet jo, skealmmat! Heaitet dádjumis ja oahppet buorebut mo galgá vuodjit biilla, hárdá Richard. In ádde, heaitet dal eret. Ollu eanet ledje goittot dakkárat geat jurddašedje ahte heaitet juo eret, allet viša, jos duođaid dinebehtet nie bures de manin doppe ges orrubehtet. De heaitet dalán balddáhallamis mu lottiid! O luoitet, o luoitet juo mu luovos, allet gotte mu! Ja luoitet mu vulos! Veahkehehket, luoitet sisa mu! Mun in háliit šat, luoitet mu mannat! Lei dego čuorvumin ”luoitet mu sisa”, mun lean galbmon, muitala Terje ja bárdá oaivvi. Allet fal doalahala, muhto luoitet iežadet dovdduid luovos. Sáddejehket iežadet somámus geassegovaid Izui ja vuoitet MP3-čuojanasa! Searvet dovddaldatsátnegilvui ja vuoitet Ipoda! Leat boahtan fiinna dálvegovat Izu MMMS-govvagalleriijai, sáddestehket dii ge dálvegovaid ja vuoitet CD! Sáddestehket gova iežadet dálvefievrruin ja vuoitet CD-skearru! Árvidehket ja vuoitet billeahtaid Riddu Riđđui! Hábmejehket dii ge festiválii buktagiid, čájehehkett máhtuidat ja vuoitet! Cavgilehket ja vuoitet. Deaivvadehket, boradehket ja vuoitet. Jos di lehpet sivalaččat, de cealket midjiide njulgestaga! Muhto cealket dušše ovtta sáni, de mu bálvaleaddji dearvvašmuvvá. Mannet dán álbmoga lusa ja cealket: Na, cealket dearvvuođaid daidda earáide! Cealket daidda ahte min eatnamiidda ii leat dušše beare boahtit hearjidit. Muhto vuordet fal, gal mii beassat gilvalit dávviriikalaš gilvvuin Avvilis. Mánná berre ieš beassat oaivádit goas ja maid buđalda, dan sadjái go aivve gullat dien mii bargat maŋŋil, vuordet veahá, eat mii dál astta, álggos mii bargat duon ja dán. Juo, vuordet, mun geahčan lea go son ruovttus. Juo, vuordet mu, vuolggán fárrui, dajai son ja doamihii sisa gárvodit. Ii heađisge fal… vuordet veaháš vel! A-a, vuordet… dábálaš čuovgapeara! Ii hal dat leat mihkkege, logai ges akta, beare vuordet dassá go beassabehtet eret dáppe, de časket basttiin oaivái. Juo… vuordet. Lehket jaskadat Hearrá ovddas ja vuordet su. Israel, vuordet Hearrá, dasgo Hearrá lea árbmugas, sus lea fápmu lonistit. Israel, vuordet Hearrá, dálážis gitta agálaš áigái. Čohkkájehket dás ja vuordet mu, son dajai. ”Vuordet veaháš,” dálon dajai, ”vuordet, vuordet, dáhpi lea gul vuordit veaháš vuos go gii ge álgá bargui,” dágodii duoddaris boahtán sámi nieidda. Jos ehpet beasa siidui, vuordet moadde diimmu dahje nuppi beaivái, go árvideames ollusat dohko vigget. Thorbjørn Jagland ii loga ruoŧelaččaid leat lohkan ”ii”, dušše fal ”vuordet veahá”. Na vuordet dasto dás. Beare vuordet su! Dát vahkku sáhttá šaddat hui gelddolaš, beare vuordet de oaidnibehtet. Ii, oastet šukuláda! Diktet viesu báhcit dego livččiidet ain ruovttus, diktet biilla čuožžut olggobealde, sihtet ránnjá dahje oahppása beaskidit sitnugietti ja oastet olgočuovgga mas leat lihkadansensorat. Jus lehpet searvamin allariskkadoaimmaide, oastet liigedáhkádusa. Fitnalehket dál bensiidnagávppis ja oastet ruskkaid ja njágahehket suohtastallangummiid gaskii! Oastet mus dolas buhtistuvvon golli, vai rikkošeiddet; ja oastet vilges biktasiid ja gárvodehket daiguin vai čiegašeiddet álás heahpadeattet; ja oastet vuoidasa čalmmiidasadet, vai oainnášeiddet. Ja oastet juoidá mas oažžubehtet albma ávkki go boarásnuvabehtet. Boahttet rahpanbeaivvi ja oastet albma vuogas gálvvu hálbái. Hástet eamidiid, nieiddaid dahje etniid duodjemárkaniidda ja oastet daidda biđđosa ja gáhku, ávžžuhit lágideaddjit. Váldet dán, nealge romahat, ja seastet mu goike dehkiid, čearggui son ja balkestii seahka. Oastet báikkálaš báikkis ja seastet mátkegoluid! Fertebehtet gal atnit čalmmis iežadet ruhtadili, seastet fal iežadet ruđa vai dat boahtá ávkin maŋit áiggis. Goikadehpet daid mat leat badjelis ja seastet daid earáid... Álget maŋimuččaiguin ja joatket gitta vuosttamuččaide. Dasto deavdet dieđuid mat gáibiduvvojit ovdalgo beassá ohcat oahpuide. Jus áigubehtet ohcat, deavdet ohcama ja sáddejehket ovdal 08.06.2015 dan universitehtii gosa lehpet ohcame. Vižžet ohcanskovi dán siiddus ja deavdet dan. Rahpet pdf-fiilla ja deavdet dieđuid dihtoris. Čállet olggus skovi, deavdet iežadet dieđuid, čállet vuollái ja sáddejehket Sámedikki hálddahussii. Lohkat alcceseattet: Mii máhttit dahkat juoidá, já de jáddadehpet čuovgga lanjas maid ehpet ane, deavdet bassanmašiinna dievva, allet ge geavat liiggás ollu liegga čázi. Addet lohpádusaid ja deavdet daid Hearrá Ipmilasadet, buot ránnjáálbmogat buktoset skeaŋkkaid sutnje geas sii ballet. Ohcet Interneahtas oaiviliid dan birra, ja deavdet skovvái ákkaid maid gávdnabehtet. Lohket čoahkkáigeasu oahppogirjjis ja ohcet dieđuid eará gálduin dáid olbmuid birra ja deavdet skovi. Deavdet rivttes sátnehámi cealkagiidda. Ortnegis, vuovdet munnje gilomehtera. Jos dáhttubehtet leat ollásat, de mannet ja vuovdet buot opmodagaideattet, ja addet visot váivvážiidda.