Dát mearkkaša ahte oahppi galgá {máhtit}¢{máhttit}: Bargit fertejit {máhtit}¢{máhttit} dovdat negatiivvalaš ovttasdoaibmanvieruid mearkkaid ja aktiivvalaččat hehttet dáid ovdáneamis dahje bistimis. Ii dáidde oba {máhtit}¢{máhttit} ge bidjat sániid dasa ahte sis ii leat buorre dilli, dahje ahte juoga lea boastut. Vai birge bures ovttastaladettiin earáiguin, de lea dehálaš {máhtit}¢{máhttit} giela. Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit drámás ja rytmihkas bealjehemiide ja hui lossagulogiidda mearkkaša ovdánahttit diđolašvuođa rupmaša birra ovdanbuktingaskaoapmin ja {máhtit}¢{máhttit} ovdanbuktit iežas jurdagiid sihke mearkagiela ja hupmama bokte. Dát mearkkaša ahte ferte maid {máhtit}¢{máhttit} albmanahttit iežas reflekteremiid ja muosáhusaid fágas. Máhttit lohkat mearkkaša lohkat nohtaid, govvosiid ja govastagaid ja {máhtit}¢{máhttit} reflekteret makkár hámit ritmmas ja musihkas sáhttet leat. Dán oktavuođas galgá maid {máhtit}¢{máhttit} gáldokritihka ja movt dahkkivuoigatvuođat gusket dákkár geavaheapmái. Njuikii nu bajás ahte geahččit báhce rabasnjálmmiid {čuoččut}¢{čuožžut}. "– Mii áigut {čuoččut}¢{čuožžut} dinguin ovttas." Váttis ja issoras lea lávdde nalde {čuoččut}¢{čuožžut} ja dan máhttit lea dáidda. Dál ferte son mahkáš {čuoččut}¢{čuožžut} iežas daguid ovddas dego galggašii muhtuma ovddas suttuidis dovddastit. Son lea oalle pessimista dán ektui go son ii leat leamaš aktiivvalaččat politihkas mielde nu ollu, muhto lohká ahte soames ferte {čuoččut}¢{čuožžut} ovddemusas listtus. Fertiiga {čuoččut}¢{čuožžut} guhká ja vuordit, čiŋadan gávttiiguin ja gearggus vástidit Gonagassii jos jearrá maidege. Olbmot besse {čuoččut}¢{čuožžut} siste ja geahččat TV-šearpmain mii dáhpáhuvai sálas. Dan dánsumis galge ge álggos {čuoččut}¢{čuožžut} riekkisin, ja dasto manná okta rieggái ja vállje dánsunguoimmi. –Diehttelasat lea álkit {čuoččut}¢{čuožžut} olggobealde ja sivahallat Norgga eiseválddiid, ovdalii go čohkkedit ja dadjat juoidá movt galgat hábmet nugo sámi iešmearrideami, lohká Pedersen. Son ii dieđe mii boahtá {čuoččut}¢{čuožžut} proposišuvnnas, muhto jáhkká ahte guokte čuoggá šaddet hui guovddážis das. –Muhtimat fertejit {čuoččut}¢{čuožžut} barrikádaid alde sámi rivttiid ovddas. –Sámi musihkkasuorgi ferte ollásit {čuoččut}¢{čuožžut} ovttas. Su bargu lea {čuoččut}¢{čuožžut} kássas ja buot maid buvddas galgá bargat. –Mun háliidan ahte dál galgá beassat min lohkkiidreive ráfis {čuoččut}¢{čuožžut} boahtte aviissas. Issát vuos vuostálastá go Risten guovttos Jyrkiin hállaba Issáhiin ášši birra, vaikko diehtá ahte sus eai leat vejolašvuođat {gávnnat}¢{gávdnat} orrunsaji vierroolbmuid luhtte. Son áigu hukset iežas eallinvuođu ja {gávnnat}¢{gávdnat} alcces juogalágan beasi. Árbbolaččat birgengoansttat leat dasto čadnon dasa mo persovnnat háhket alcces eallámuša ja dan oktavuođas lea muhtin persovnnaide velá dehálaš {gávnnat}¢{gávdnat} iežaset miela miel barggu. Jus galgat máhttit fasttain árvvosmuhttit siidda ja siidavuogádaga, de eat sáhte garvit bargamuša geaži {gávnnat}¢{gávdnat} dain čanastagain mat leat doalahan siiddaid áiggiid čađa. Mu dutkanáigumuššan lea {gávnnat}¢{gávdnat} ođđa dieđuid das, mo politihkka váikkuha olbmuid giellaválljemii ja erenoamážit mánáid sámegiela oččodeapmái. Ii leat seamma álki {gávnnat}¢{gávdnat} fágagirjjálašvuođas čilgehusaid das, manne olbmot válljejit oahppat vehádatgiela ja šaddet guovttegielagin majoritehtagielas ja vehádatgielas. Dán kapihttala ulbmil lea {gávnnat}¢{gávdnat} teorehtalaš vuođu árvvoštallat sámegiela etnolingvisttalaš návccaid dutkanguovllus. Muhtimin ii leat leamaš vejolaš {gávnnat}¢{gávdnat} vástádusaid dihto gažaldagaide čálalaš gálduin, ja dalle lean áššejearahallamiin háhkan dárbbašlaš dieđuid. Stáhta oahppokantuvrraid IKT-ovddideapmi skuvllas sáhttá leat mielde váikkuheamen ahte Stáhta IKT-nannen nanne sámi oahpahusa oppalaččat ja sámioahpahusa erenoamážit, dannego IKT geavaheapmi veahkeha {duokŋat}¢{duogŋat} almmuhuvvon oahppogirjjiid ja oahpponeavvuid váilevašvuođa, ja ábaida oahpaheaddjeváilli olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Lávdegoddi evttoha ahte go galgá ovddidit gáiddusoahpahusa molssaevttolaš oahpahusvuohkin IKT-nannemis, dan várás vai {duokŋat}¢{duogŋat} formálagelbbolaš oahpaheaddjevátnivuođa sámi oahpahusa dáfus ohppiid ruovttuskuvllas, de galgá erenoamážit fuomášahttit oahpahusa sámegielas ja sámegillii ja sámi kultuvrra ja servodateallima birra, dain osiin maid departemeanta lea namuhan našuvnnalaš IKT-nannemis: Oastit ja organiseret biergasiid ja prográmmagálvvuid, virgáibidjat IKT-nevvodalliid ja olbmuid, geain lea systemaovddasvástádus, lasseoahpus, bagadallan, báikkálaš oahppoplánabargu, báikkálaš ja regiovnnalaš ovttasbargu ja fierpmádathuksen jna. Čiehkádii eret ráhkkásiiddis olámuttus, viisodagaid gorži ain ábbasa báfaidit Sárikká sávaldagain beroškeahttá: –Áhku, ádjá ja Sikká morrašiin vielljat vikkai {duokŋat}¢{duogŋat} ovddit váivvi gaikon ráiggi. Muhto dat gii oahppá, hilgu, eahpida maid lea mahká [45] oahppan ja geahččala {duokŋat}¢{duogŋat} ovddeš dieđuid, de eallimis lea velá juoidá addin láhkai sutnje. Ruusumaa lei ruovttus ráhkedan, basadan ja nahkehan badjelii buhtes gárvvuid, ja go Herkko geahčadii iežas buvssaid, de fertii heahpanit: buvssat ledje gollan ja ráigánaddan, iige son lean šat oppa jurddašange daid {duokŋat}¢{duogŋat} - ii son ieš, iige Eila. Jurdda lea dávjá ahte go don leat {oainnit}¢{oaidnit} earálágan de don leat earálágan. Olbmot geat ledje eará láhkai {oainnit}¢{oaidnit} go sii, ledje eurohpalaččaid mielas vuolitárvosaččat. Árgabeaivvis ain ollugat vásihit rasismma danne go muhtin olbmuin leat ovdagáttut olbmuid ektui geat leat {oainnit}¢{oaidnit} earáláganat, hállet eará gielaid dahje gárvodit eará láhkai. Dán dramáhtalaš lassáneapmái gal leat hárjánan iige eanet hirpmahuhte min go {oainnit}¢{oaidnit} ođđa olahusloguid. Ii leat duohta, dego sáhttá {oainnit}¢{oaidnit} máŋgii, ahte nissonat eai leat studeren ja ovddidan diehtaga ja servodaga ovdáneami. Sáhttá maid {oainnit}¢{oaidnit} daid iešguđet oaiviliid norgga ekonomiija ovdáneamis go čuovvu tariffašiehtademiid ja oljobohkandigaštallamiid. Skuvlla jođiheaddjit berrejit leat fárus ja mielas dákkár prošeavttaide ja {oainnit}¢{oaidnit} árvvu dain. Dán {oainnit}¢{oaidnit} dál jo. Dál gálgá su sátni min rivttes geainnuid láidet ja veahkehit min {oskkut}¢{oskut}. De son celkkii sudnuide: Man jallat dii lehpet, ja nu hilljánat {oskkut}¢{oskut} buot daid maid profehtat leat cealkán! Veahket min {oskkut}¢{oskut} du lohpádusaide friddja máilmmi birra ja boahtteáiggi birra duinna. It dárbbaš {oskkut}¢{oskut} go rohkadalat. Dat guhte loaiddasta Ipmila ovdii, ferte {oskkut}¢{oskut} ahte Ipmil lea ja ahte son bálkkaša sin guđet ohcet su. Mo sii sáhttet {oskkut}¢{oskut} sutnje gean birra eai leat gullan? Doaibmanjuolggadusat eai galgga {rihkut}¢{rihkkut} dán lága. Seamma láhkai ráŋggáštuvvo son gii lea leamaš mielde rihkkumin lága dahje lea geahččalan {rihkut}¢{rihkkut} lága. Soahpamuša mii sáhttá {rihkut}¢{rihkkut} § 36 mearrádusaid, sáhttá gáibidit guhkidit jus doaibmalohpi oamastanháhkama várás dieđihuvvo. ovdalgo meassamat sáhttet {rihkut}¢{rihkkut} 27. art. lasihuvvo vel ahte ii leansmánnis iige bolesmeaštáris leat váldi {rihkut}¢{rihkkut} mieđis láhkamearrádusaid, iige šatta makkárge vuoigatvuohta vaikko dát áddejit boastut gustojeaddji vuoigatvuođa. Sáhttitgo {heaittit}¢{heaitit} doarrumis mieskan ja korrupta ortnega vuostá, mii ii bargga eará go dahká duššin sámiid iešmearridan- ja eará viggamušaid jagis nubbái? Sii leat ceggen njeallje guovllukantuvrra ja bargagoahtán dahkat duohtan dan, man Satsan gohčoda Kanada ođđa duohtavuohtan: eamiálbmotrievttit leat vuođđolágas dorvvastuvvon, dál provinssat ja earát galget dohkkehit dan duohtavuođa ja váldit dan vuolggasadjin ja {heaittit}¢{heaitit} váidaleames ahte ”gearregat leat addán menddo ollu indiánaide” dahje jearramis gos lea dáid rivttiid legitimitehta. Olbmot galget {heaittit}¢{heaitit} váidaleamis duššás ja bargagoahtit baicce soabadallamiin – gávdnat ođđa vugiid bargagoahtit ovttas go lea čielggas ahte dálá dilli ii doaimma. Mii nu ferte leat sivvan dasage ahte sámi fágaolbmot eai mielas searvva sámerádio jearahallamiidda (nugo beaggá), mat leat dábálaččat dego spábbačiekčangilvu: ovdan ruoktot olles fártta moadde minuhta ja dasto mii galgat {heaittit}¢{heaitit} go áigi nohká. Mannan vahkku čájehii eambbo go čielgasit ahte dál lea boahtán áigi {heaittit}¢{heaitit} dádjumis Suoma stáhtain. Áidna vejolašvuohta livččii {heaittit}¢{heaitit} šaddadeames ja fárret gávpogii ohcat eará bargguid. Dát goarru nissonat dábálaččat gártet {heaittit}¢{heaitit} barggus go leat vehá badjelaš 30-jahkásaččat go goarrun lea heajudan menddo sin čalmmiid. Sámi servodat lea nu unni, galggašii gávdnat ovttasbargovugiid ja {heaittit}¢{heaitit} riidaleames. Árbevirolaš / modeardna guovttejuogu kritihkka ii mearkkaš goit dan ahte galgat {heaittit}¢{heaitit} hállamis árbevieruin ja kultuvrrain dahje geavaheamis daid ákkastallat rivttiid mat eamiálbmogat leat historjjá áigge massán. Nu garrasit ahte njenecat fertejit {heaittit}¢{heaitit} boazodoaluin. Ovdamearkan dása sáhtašii váldit Ođđa Selándda maoriid geat mearridedje ieža {heaittit}¢{heaitit} bivdimis ovtta fállášlája mii lei áitojuvvon jávkat. Jos figgá ustitlaččat dálkkodit olbmo substantiivadávdda ja boasttokasusgeavaheami, de suhttet ja dáhttot giellapolitiija {heaittit}¢{heaitit} dutkamis ášši. Dá duvle figgen rávvet muhtin nuorra journalistta {heaittit}¢{heaitit} dadjamis ”šleahti”, ja baicce muitalit ahte otne lea šlahtti nu mo vuoiga lei. Dieđusge dát nuorra billašuvvan giellageavaheaddjit šaddet vuostálastit min evttohusaid ja vaikko vel {heaittit}¢{heaitit} sámásteamis, muhto giellabuhtisteamis lea iežas haddi. Dat lei dehálaš dan sajáiduhttit ja oažžut sápmelaččaid {heaittit}¢{heaitit} bálvaleamis vuoiŋŋaid ja ipmiliid mat gulle sápmelaččaid boares oskui. Čájáhusas ARVI de gal ferte rehkenastit {njuoskkat}¢{njuoskat} veaháš, fertet váldit mielde molssabiktasiid. Festiválaguossit gártet ráhkkanit maiddái dán jagi {njuoskkat}¢{njuoskat} go festivála golmma beaivái eai einnostuvvo nu hirbmat buori festiváladálkkit. Lea hui dávjá ahte vuoddjit duođas besset {njuoskkat}¢{njuoskat} maid, lohká Guovdageainnu Mohtorsearvi jođiheaddji, Isak Mathis Buljo. Ii dárbbaš ballat {njuoskkat}¢{njuoskat} go geavaha Denim Demon buvssaid meahcis, go čáhci ii mana čađa. Jus ii leat báddi, de gal fertejit veahkit geat leat mielas {njuoskkat}¢{njuoskat}, loktet skuhtera soavllis bajás ja gaikkehit nu ahte dat luovvana. du njuoskamis olgodálkki dihte, seammás galgaba unnimusat {njuoskkat}¢{njuoskat} bivastuvvama geažil. Dáppe leat juo čohkkánsajit main lea dáhkki, nu ahte geahččit eai dárbbaš {njuoskkat}¢{njuoskat}. Maiddái geahččit sáhttet {njuoskkat}¢{njuoskat} čáhcekrossas. Dan rájes ii leamaš lohpi geavahit dán geallára garraduodjái, joatká son ja čájeha gokko čáhcedielkku sajiid ja mo seinniid vuollái lea bardán tiillaid amaset seainnit eanet {njuoskkat}¢{njuoskat}. Hiitamat dalle dáidet máŋgasis {njuoskkat}¢{njuoskat}. Dalle dat maid ii beasa {njuoskkat}¢{njuoskat}, vaikko arvvášii mo. Ja álo go doppe vádjolii de lávejedje čázehat {njuoskkat}¢{njuoskat}. Dál go lea geassi, ja olbmot finadit festiválain, de soaitá muhtin ribahit telefovnna billašuvvat dahje cuovkanit ja muhtin sáhttá maid ribahan telefovdna {njuoskkat}¢{njuoskat}. Fluora bidjet biktasiidda amaset dalán {njuoskkat}¢{njuoskat} ja duolvat. Daid stáhtaid gaskkas mat dál leat oččodeamen áigái ON-julggástusa Eamiálbmotvuoigatvuođain (UN Declaration on Indigenous Peoples), ii oktage šat čuoččut dan oainnu ahte eamiálbmogiin ii livčče iešmearridanvuoigatvuohta. Dás deattuhuvvo ahte Sámediggi ii čuoččut ahte dát vuoigatvuođat gullet dušše sámiide. Mii eat čuoččut Yle ákkastallat sirdima čáhppes giellásiiguin, muhto sii eai leat goit nagodan dán rádjái buktit buori čilgehusa manne lea dehálaš sirdit sámerádio doaimmahusa eret báikkis gos lea doaibman 40 jagi. Dát lea ođđamállet designa, lohká Vigdis Yran Dale, ja čilge ahte go ii čuoččut dáid sámi bivttasin, de ii leat gudnemeahttun. Eat čuoččut ahte bellodat čoahkkinortnega rievdadeami bokte dan áigu dahkat, muhto dušše namuhit dan dál go lea áigeguovdil dát ortnet. Hætta ii dušše čuoččut ahte homofiliijaeallin lea boastut, muhto seammás oaivvilda ahte homssat ja lesbat eai sáhte leat albma risttalaččat. Dáid mearrádusaid mielde ferte sáhttit bidjat vuođđun ahte stáhta ii čuoččut leat makkárge sierradilis eanaeaiggádin Finnmárkku opmodagaid vuovdimis main lea rádjá merrii dahje gádderavdii. Dás oidno ahte eaiggátdili eai šat čuoččut dárbbašeamen leat almennetlágan dilálašvuohtan, go eaiggátvuođadilli eatnamii orru adnomin sierra áššin. Sii eai vuosttažettiin čuoččut kultuvrralaš ja čearddalaš beliid, ja dan dihte lea giella hui guovddáš- ja inkluderejeaddji identitehtamearka. Daid stáhtaid gaskkas mat dál leat oččodeamen áigái ON-julggástusa Eamiálbmotvuoigatvuođain (UN Declaration on Indigenous Peoples), ii oktage šat čuoččut dan oainnu ahte eamiálbmogiin ii livčče iešmearridanvuoigatvuohta. Danin orro leamen nu go mii jáhkiimet, ahte biehttaleapmi mielddisbuktá heajut árvvoštallama go doarjun, muhto eat mii almmatge čuoččut ahte dat lea áidna sivva dan govvii maid mii dás oaidnit, mii čájeha makkár oaidnu guđesge lea fondii. Politiijat eai šat nu garrasit čuoččut ahte čuđiid mielde bohccot leat suoláduvvan nuorttabealde Guovdageainnu. Ii oktage čuoččut ahte muhtomin ii leat rievttes čoavddus váldit mánáid váhnemiin eret. Son lihkka deattuha ahte son ii čuoččut ahte boazoeaiggát lea dahkan dan, muhto son ii dattetge duostta dáhkidit ahte ii leat. Mun deattuhan ahte mii skuvlla bealis eat čuoččut ovttage oahppi juhkan dahje susttašan bensiinna. In jáhke ahte dát šaddá dađe divrasabbon go ovdamearkka dihte eará skuvlafálaldagat ja eai han sii eará oktavuođasge čuoččut man ollu dárbbašuvvo ruhta. Son liikká ii gávnnat mo son buorebut galgá birget eallimis ja lea váttis árvvoštallat maid son rievtti mielde jurddaša go lohkki ii beasa čiekŋudit su jurdagiidda. Jos sii eai gávnnat ahte láhkaevttohusat leat Waitangi šiehtadusa dahje vuođđolága mielde, de sáhttet sii hilgot daid. Sáhttá gal daiguin duođaštit gos sápmelaččat leat orron, muhto ii gávnnat gos sápmelaččat leat boahtán - iige man guhká leat leamaš Sámis. Dattege lea Riikkastivra ovttajienalaš mearrádus oalle sihkar, jáhkán eat gávnnat eará, lohká Gamlemshaug. In go oainnit makkár bargguhis dilli lea ovddabealde — jus in oahpuid gazza? USA berrešii fuolahit ahte sin vearjjut ja čehppodat ii rihkut olmmošvuoigatvuođaid eará sajiin, loahpaha raporta. Searvvit vurdet ahte eai heaittit, muhto baicca nannejit kantuvrra. Eat heaittit Sámedikki. Ráđđealmmái deattuha ahte jus eai heaittit nuppi giellamielbargi virggi, de ferte hálddahusas eará virggis luohpat. Dattetge doaivu Wilhelmsen ain ahte eai heaittit skuvlla Leaibevuonas. Dat lea fámus nu guhká go ráđđehus ii dan eaktodáhtolaččat ja vuoigatvuođa vugiin heaittit ja go eamiálbmogat sáhttet čujuhit, ahte sin árbevirolaš oktavuođat eatnamiidda leat ain leamen. Ii heaittit barggu. Állet heaittit Infonuorra Sápmi, buorit baicce fálaldaga cealká NSR nuoraidlávdegotti lahttu, Mats Jonas Pavall. Guldalehket nuoraid; allet heaittit Skániid joatkkaskuvlla! Mii gal eat heaittit min plánaid dan dihte go eat vuoitán, mii joatkit dego ovdal. Buohkat leat dadjan ahte opmodatvearu eat ásat, muhto seammás eat divrrut láigguid, eat ge heaittit makkár ge bálvalusaid mat eai leat bákkolaččat. Porsáŋggu sátnejođiheaddji deattuhiige gielddastivrra áššemeannudeamis máŋgii ahte eai sii buriin mielain heaittit giliskuvllaid. Nuorain lei čielga diehtu suohkanstivrii: Állet heaittit kantiinna skuvllas ja meahcceskuvlla. Oanehaččat daddjon; NSR mieđihii ahte minerálaveahki eai heaittit, muhto geahčadit mot dan buoridit. Dán vahku beakkehii ahte Finnmárkkuklinihkka guhkkin eret lea sihkkaris dilis, vaikko njukčamánus mearridedje ahte eai heaittit dattetge Finnmárkkuklinihka fálaldaga Kárášjogas. Ikte lei stuora illu Davvi-Romssa joatkkaskuvllas, go fylkkadiggi dattege ii heaittit duodjesuorggi, - skuvla ávvudii. Eat heaittit giliskuvllaid. Dál gal lean hui movtta go eai heaittit skuvlla, lohká oahppi Vibeke Johnsen. Jus eai heaittit LOSA, de fertejit heaittihit ovtta joatkkaskuvlla, čállá fylkkaráđđeolmmái áššečilgehusas. Son ii sáhte váldit duođalažžan professor Reidar Elven čuoččuhusaid ahte šattolašvuohta nohká Sis-Finnmárkkus jus boazodoalu ii heaittit muhtun áigái. Professor Reidar Elven, Oslo universitehtas, oaivvilda biologalaš valljodahkii olles vahágin jus boazodoalu ii heaittit 50 gitta 100 jahkái Finnmárkkus. Greenpeace aktionisttat gurrejedje maŋŋebárgga njáskkahagaid eana- ja meahccedoalloministeriija tráhpa ala, ja lohpidit ođđa akšuvnnaid jus eiseválddit eai heaittit vuovdečuohppamiid Anáris. Mannan gaskavahku mearridii Anára gielddastivra ahte eai heaittit Menesjávrri skuvlla Anára gielddas. Vátnen illuda go eai heaittit Menesjávrri skuvlla. Vaikko lea áidna dákkár fálaldat, de ii mearkkaš ahte eai gávdno eará alternatiivvat, muhto deattuhat ahte eat heaittit fálaldagaid ovdal go ođđa leat huksen, lohká Aina Olsen Finnmárkku dearvvašvuođa hálddahusas. Amma jur dan skuvlajagis eai heaittit ođđa málle, dadjá Gerd Eli. Moadde beaivvi maŋŋel go Min Áigi bivdigođii dieđuid idjaváktaortnega heaittiheami birra, de vástidii gieldda Bajásšaddan- ja fuollahoavda Svein Persen ahte eai dattege heaittit dán vuossárgga vel. Sii leat mearridan ahte eai dattege heaittit idjaváktaortnega vuossárgga rájes. Mii leimmet hupman heaittihit ortnega vuossárgga rájes, muhto go ášši ii leat formálalaččat vel gieđahallojuvvon, de eat heaittit ortnega vel dán vuossárgga, duođašta Bajásšaddan- ja fuollahoavda Svein Persen. Kárášjoga joatkkaskuvlla veahkkedivššár oahpaheaddjit besset fas heŋget veahkkedivššár galbba bajás, go skuvla ii dattege heaittit oahpu.