Go ledje {lávlun}¢{lávlon} riikkaid, de inspiseriiga Gonagas Harald ja Presideanta Gül gudnevávttaid, ja dan maŋŋil presenterejedje sáttagottiid. Musihkkaprošeavtta ordnen nuoraid musihkkaleairrain lea báddejuvvon valjis nu ođđa go árbevirolaš sámemusihkka nu ahte nuorat leat ieža čuojahan, {lávlun}¢{lávlon}, juoigan ja levden. Ledje máŋgasat geat ledje illudan beassat gullat dán beakkán heavy metal rohkkára, gii lea čuojahan ja {lávlun}¢{lávlon} rohkkamusihka juo máŋgalogi jagi. Adjágas ii leat goassege ovdal {lávlun}¢{lávlon} almmolaččat. Dál dálvet leat rievssahiid {gárdun}¢{gárdon} dás mánáidgárddi duogábealde. Dat han lei bargan viššalit čihkosit soađi áiggi; rievssahiid {gárdun}¢{gárdon}, čuvččaid bivdán – moadde vuostágáicca lavdnjegoađis biepmahan gáidágása duoddariin goste vašálaš ii oppa diehtán fitnatge. Son lei {jorgun}¢{jorgon} čalmmiid, orui dego balddonas go nie čohkkái. Stuorra geaidnomášenat ledje bolton bávttiid, {jorgun}¢{jorgon} lavdnjeeatnama, ravgon lagežiid oktan ruohttasiiguin jiekŋaeatnamis ja njuvdilan geaidnogurrii romis látnan. Dát ovdamearka čájeha, ahte sámit leat {sárgun}¢{sárgon} kárttaid main lokalitehtat, daid oasit ja sajádagat leat dárkilit merkejuvvon. Lean {sárgun}¢{sárgon} vuollái oaivesáni, mii lea cealkagis vearba dahje vejolaččat maiddái substantiiva, ja čállán dependeantta, mii oažžu semantihkalaš rolla, ovdamearkacealkagiidda gassa bustávaiguin. Čálli ieš lea {sárgun}¢{sárgon} vuollái. Fágalaš ovddasvástideaddji berre dán áigodagas ráđđádallat riektepsykiatriija áššedovdiiguin, geat leat {dárkun}¢{dárkon} su, guhte lea dubmejuvvon ráŋggáštuslága mielde. Rumaš orui unnon, ja čalmmit {baskun}¢{baskon}. Gákti lei {baskun}¢{baskon}. Ledjen njeljiin stákkuin suhkamin, go de dolgevuoggastákkut sorrojedje, muhto go {šlivgun}¢{šlivgon} muorraguoli, masa lei dohppen, de dat lihkus njuolggehedje, dadjá vitmadis luossabivdi, gii válljii vuoitun veahčatlaš Eino Laiti duddjon johkafatnasa. Ja sii vearránedje sus eai ge {dáhttun}¢{dáhtton} maidege dahkamušaid suinna. Son vuolggahii bálvaleddjiidis rávkat bovdejuvvon gussiid heajaide, muhto sii eai {dáhttun}¢{dáhtton} boahtit. Man dávjá mun livččen {dáhttun}¢{dáhtton} čohkket du mánáid, dego vuonccis čohkke čivggaidis soajáidis vuollái. Muhto ehpet dii {dáhttun}¢{dáhtton}. Ja nu guhká go Liisa ii {rihkkun}¢{rihkkon} rájiid maid son lei bidjan, de lei ráfi. Reivves deattuhuvvo, ahte Mátta-Norgga ja Oslo Sámiid Searvi (MNOSS) lea {rihkkun}¢{rihkkon} oktasaš soahpamušaid. Álttá-Fálesnuori biirreválgastivra lea {rihkkun}¢{rihkkon} dábálaš áššemeannudannjuolggadusaid. Rikkes riikkat leat {rihkkun}¢{rihkkon} lohpádusaideaset veahkehit geafes riikkaid jođihit eanet ođđaáigásaš biraspolitihka. Lávdegottiid miellahtut čoahkkanit go guoskevaš jođiheaddjit leat {gohččun}¢{gohččon} čoahkkimii ja veahkkin ráhkkanahttet muhtun áššái. Máhttodepartemeanta lea jagi 2016 {gohččun}¢{gohččon} Statsbygg ráhkadit ođđa ovdaprošeavtta ođđa skuvlavisttiid huksema várás Guovdageainnu skuvlii. Vaikko 1965:s dolle earenoamáš váldočoahkkima masa fylkkamánni lei {gohččun}¢{gohččon}, de loahpahuvvui boazodoallosearvi de facto. Álttá bargiid meattáhus Clas Ohlson Oslos lohká Álttá bargiid čurbošan go eai leat {sihkkun}¢{sihkkon} buot dieđuid telefovnnas ovdal go vuvde dan. Máze IL galggai álggos lágidit 4. cupvuoru, muhto heargevuodjinlávdegoddi lea rievdadan termiidnalisttu ja {sihkkun}¢{sihkkon} Máze IL lágideaddjin, dadjá Eira. Ja mun in {sihkkun}¢{sihkkon} digitálakárttas dan ráji maid ledjen sárgon, go lean vásihan ahte maŋŋel lávejit fas boahtit jearrat lea go dat áimmuin maid leat veahkehan. Ii leat FeFo mii lea {sihkkun}¢{sihkkon} ”5 km rádje”- ortnega, muhto Stuorradiggi Finnmárkolága mearridemiin. Muhto bláđđi Villmarksliv lea {sihkkun}¢{sihkkon} luosa sin listtus, váilevaš duođaštusa dihtii. Juos sii livčče {áigun}¢{áigon} čájehit, man guhká ja makkár intensitehtain boazosápmelaččat ledje geavahan nákkuvuloš guovllu, sáhttá eahpidit, man ollu sii livčče viison eatnamiid geahčadeamis. Guokte albmá válddahalaiga Buolbmát rádjastašuvnnas go leigga Suomas Norgii suoli {áigun}¢{áigon} fievrridit alkohola ja sigareahtaid. Olmmoš de šaddá bargat liiggiid go ii muitán, fuobmán dahje fihtten bargat nu mo lei jurddašan dahje {áigun}¢{áigon} álgoálggus. Storfjord Torsk lei {áigun}¢{áigon} hukset lasi dorskebiebmanrusttegiid Ivgovutnii, muhto daid plánaid hilggui guolástusdirektoráhta. Eaige dat {áigun}¢{áigon} váldit dan Kåvena fárrui, go Kåven lei duolvvas ja dat lei fiinna turistadámpa. Son gal ii {áigun}¢{áigon} diekkár ádjáid viegahit, ii áigon dás duohko šat dánsutge. Departemeanta dál lea {molsun}¢{molson} oaivila das ahte gii galgá beassat oahppoplána válljet. Lei sámepolitihkka mii lei sivva dasa ahte vel oktii {molsun}¢{molson} bellodaga. Sus lei álgoálggus buiga dábálaš goargu, man lei Avvila poastakantuvrra hoavdda ávžžuhusas {molsun}¢{molson}, go sus ledje juo Girkosiiddasge golbma olles gáimmi ja earát eai gárron luohpat goarggusteaset. Dalle go vulggiimet lei nu fiinnis, dál lea borgan ja mun in {molsun}¢{molson} dálvejuvllaid. Sámit, geat eai leat beassan oahppat sámegiela, eai goittotge leat {molsun}¢{molson} iežaset kultuvrra ja identitehta. Son dalle ii leat dušše olbmo unnidan oami dássái, muhto maiddái {molsun}¢{molson} eret olbmo dan sajis gosa olmmoš duođalaččat gulašii, ja bidjan dasa oami. Dan rájes lea foandda doaibmaguovlu viiddiduvvon háve, lea {molsun}¢{molson} nama ja das leamašan sierranas hálddašeaddjit. Manne dalle ehpet {oskun}¢{oskon} sutnje? Dasgo Johanas bođii din lusa ja oahpahii didjiide vanhurskkisvuođa geainnu, ehpet ge {oskun}¢{oskon} sutnje, muhto tuollárat ja fuorát osko sutnje. Muhto don šattat gielaheapmin it ge sáhte hállat ovdal go dan beaivvi go dát dáhpáhuvvá, danne go it {oskun}¢{oskon} mu sániide mat ollašuvvet go áigi dievvá. Muhto muhtumat buoššudedje váimmuideaset eai ge {oskun}¢{oskon}; sii bilkidedje Hearrá Geainnu čoakkalmasa gullot. Muhtumat sis oskugohte su sániid dihtii, muhto earát eai {oskun}¢{oskon}. Dát lea duohta, muhto sii doddjojuvvojedje eret danne go eai {oskun}¢{oskon}, ja don bisut go oskkut! Yle Sápmái son dadjá, ahte ii eisege leat {šlundun}¢{šlundon} go lei áidna oasseváldi. Muhto ii son leat {šlundun}¢{šlundon} dan dihte gal. Eaba leat {šlundun}¢{šlundon}, vaikko ii boahtán vuoitu Sápmái. Ruoŧas lea nationála duopmostuollu {hilgun}¢{hilgon} mearrádusaid mat konvenšuvnna mielde leat dahkkon eiseválddis mii ii namuhuvvo 1972-konvenšuvnnas (rievdadus lea čađahuvvon dušše nationála lágain). Lappi guovlohálddahusdoaimmahat lea 19.3.2015 dahkan mearrádusain {hilgun}¢{hilgon} Neahkkila bálgosa evttohusa bálgosa juohkimis. Lulil lea lávdegoddi árvvoštallan ja {hilgun}¢{hilgon} čovdosiid mat mielddisbuktet áiddiid Storelva mielde ja viidásit lulás riikkaráji mielde. Dát čoavddus lea seammágo jagi 1972 konvenšuvnnas, čoavddus maid áššebealit leat maŋŋil {hilgun}¢{hilgon}. Go sii ledje {huškun}¢{huškon} sudno máŋgii, de bálkestedje sudno giddagassii ja gohččo fáŋgafávtta atnit sudno dárkilis geahčus. Maŋŋá go áššáskuhtton lei {huškun}¢{huškon} ovddit elošteaddji máŋgii, de son buvihii su ja čuggii su niibbiin. Mun {huškun}¢{huškon} ja časken guokte gándda nu ahte soai hávváduvaiga go gahčaiga eatnamii. Ja munnje lea váivi jurddašit ahte mun lean {huškun}¢{huškon} 10 jahkásaš gándda nu ahte son lea manahan gulus. Jos mii oanidit muitalusa dušše fáktadieđuide, de lea dieđusge duohta ahte mun {huškun}¢{huškon} gándda, ja Norggas ii leat lohpi dan dahkat, ja dalle lean sivalaš. Kalohttageinnodat lea báikkuid nohkan ja {govdun}¢{govdon}. Lei nu somá go {govdun}¢{govdon} rávnnji mielde vulos, lohká Christian Sletten ii ge loga dárbbu šat lieggariikii dollet go dás han lea seamma buorre. Son orui {govdun}¢{govdon}, ja ii čiegadan ge dan. CV lea viidon ja {govdun}¢{govdon}. Temánummira artihkkaliid ovttasta válddi doaba, mii lea {oažžun}¢{ožžon} máŋggaid ilbmanemiid skuvlalágádusas. Dát Árvomearka lea {oažžun}¢{ožžon} namas min bassigonagasas, Bassi Olavis, ja dat lea juogaduvvon golmma dássái ja guovtti luohkkái: — Mon gii barggan sákkaldagaiguin, munnje mearkkaša ahte dát dáiddavuohki lea {oažžun}¢{ožžon} áibbas eará ”stáhtusa” dáiddamáilmmis. NOKUT lea {oažžun}¢{ožžon} bargun evalueret ásahusaid kvalitehtasihkkarastinvuogádaga. Loana ja stipeandda sáhttá ohcat ovdal go lea {oažžun}¢{ožžon} oahpposaji. Ovdal go loatna ja stipeanda máksojuvvo, de fertet leat {oažžun}¢{ožžon} oahpposaji. Dát čeahpes olbmot leat odne {oažžun}¢{ožžon} duođaštusa ahte leat geargan oahpuin Sámi Allaskuvllas! Vuođđo- ja joatkkaskuvllat leat {oažžun}¢{ožžon} vejolašvuođa bovdet dutkiid skuvlii, Allaskuvla lágidii dutkandoaluid ja Allaskuvlla fágabargit čállet populearadieđalaš čállosiid maid fállet áviissaide. Earret eará lea kárášjohkalaš Anna Ragnhild Balto hirpmahuvvan, go gávnnai muhtin bisánanbáikkis dievva seahkaid main leat dievva {suvrun}¢{suvron} juolgelahkit ja duolji. Omd. … 1 Guhppon lávki, 1 vuola, 1 guoros vuodjadoassa ja 1 lihtar mielki mii lea {suvrun}¢{suvron}. … ja háissui dego {suvrun}¢{suvron} suohkku! Juo, muhto de leige Burys buot gaskašilju čiekčit hivssegis {suvrun}¢{suvron} kidney pie dihte! Juoigan, lávlun ja sámi máidnasat, osku, guolásteapmi ja bivdin lea leamašan prográmmas 2002 giđa. Olu mánát bohtet dakkár ruovttuin gos lohket ja muitalit olu, gos govvagirjelohkan, muitalusat, hoahkamat ja lávlun lea lunddolaš oassin bearaškultuvrras. Doppe lei lávlun ja sárdnun, muhto Gonagasbárra beasai maid gullat eanet Fruholmen birra – mii lea davimus čuovgistašuvdna fatnasiidda ja muitalusa mielde maiddái dat báiki gos leat buot garraseamos dálkkit olles Norggas. Maŋŋel sátnejođiheaddji sártni, lei eanet lávlun ja dánssat, ja de lei Dronnega vuorru lávket lávdái. Dan vázzinmátkkis lei ollu oaidnimuš Gonagasbárrii; sihke čuovgaráhkkanusat ja dáidaga ovdanbuktin Stormen girjerádjosis, mánáid ja nuoraid lávlun ja dánsun. Gonagasbearaš beasai oaidnit mánáiddáidaga, dánssa Kjell Nupena stuora lihti luhtte Nupen-párkkas, ja lei lávlun ja musihkka maid Fargespill multikultuvrralaš dáiddaprošeakta, Stinta skuvlakorpsa ja Kristiansand čuojahan- ja dánsenjoavku ovdanbukte. Rievssatbivdu ealáhussan lea eanas gárdun. Bivdigohte dađistaga eambbo beatnagiiguin, ja gárdun nohkagođii. 1960 birrasiid muitaluvvui Fálesnuoris ahte gárdun gal lei dološ áigge dábálaš ja dáidá nu leahkit eará suohkaniin ain dál, muhto ii min. Sámediggi lea viidáseappot dovddahan ahte ii dárbbaš muddet gárduma vai ceavzilis rievssatmáddodat sihkkarastojuvvo, danne go dat rievssathivvodat mii bivdojuvvo gárdumis ii okto áitte rievssatmáddodaga, ja danne go gárdun viehka guhkás mudde iežas. Eai dat oba dieđe mii ovdamearkka dihte gárdun oba leage. Dan áiggis goas FeFo evttoha ráfáiduhttit gárduma, ođđajagemánu 1. beaivvis gitta njukčamánu 15. beaivvi rádjái, lea áigodat goas gárdun čađahuvvo. Helmen lasiha ahte jus gárdun gáržžiduvvo, de sáhttá dat váikkuhit ahte besten meahcceealáhussii nohká. Diehtit ahte čállin lea eará go sárgun. Hearvái lea go fáhkka ihtá juovlastálu sárgun buot dáid luonddu govaid siste. Ja das lea ge riegadan juovlastálu sárgun maid, muitala Alan. Ná ollu go lean sárgon, imaštallá Runar Balto go geahčada iežás sárgunráidduid. Dat dárkun ii suolát návccaid ja dat dahkko beaivválaš boazobarggus. Mánáid dárkun – ja maiddái mánáid giela dárkun – lea álo leamaš oassin mánáidgárddi dábálaš doaimmas. 60 % mánáidgárddiin vástidit ahte sii kártejit buot mánáid giela, ja 33 % vástidit ahte sii kártejit dušše daid mánáid geaid dárkun dahje bargiid dárboárvvoštallan dahje váhnemat erenoamážit čujuhit. Soaittáhatdárkun (dahje maiddái eahpesystemáhtalaš dárkun) lea dat dárkun maid mánáidgárdebargit dahket dađistaga go árvvoštallet sihke mánáidjoavkku ja ovttaskas mánáid loaktima ja ovdáneami. Juohke beaivvi riŋgejit sutnje dáhttun dihte viežžat dahje doalvut gálvvu. Árbevieruid rihkkun. Mu mielas gal orru dá sámi mánáid vuoigatvuođaid rihkkun, lohká Haanes. Mii čuoččuhit ahte dán áššis lea roavva ekonomalaš njihttin, roavva suoládeapmi ja duođalaš rihkkun elliidsuodjaluslágas, dadjá áššáskuhtti Inge Svae-Grotli. Min ulbmil dalle lei fuomášuhttut ahte dán guovllu riidu ja olmmošvuoigatvuođaid rihkkun orru oalát vajálduvvamin. Dáid lágaid ja njuolggadusaid rihkkun váidojuvvo. Stereotiippaid rihkkun lea okta álgoálbmotkritihka ulbmil. Stuorámus rihkkun min mielas lei ahte sii ledje geavahan sisafievrriduvvon smávva guliid seaktin. Gihligotti sivahalli mearrádusas boahtá veagalge dakkár dovdu, ahte Deanu guolástannjuolggadusa rihkkun ii leat stuorra ášši. Dan oktavuođas almmuhuvvui seamma jagi gohččun mii buoremuddui vuhtii válddii oaiviliid man birra ee. Dat lei gohččun Finnmárkku ámtamánnái, máid ámtamánni Fieldsted ieš lei čállán, mas ledje oalle dárkilis njuolggadusat dán ođđa mearrádusa čađaheapmái. Dát gohččun attii sierralobi davvimátkkošteddjiide geain ledje guollebivdosajit ja viesut sulluin. 1702:s sihte sin mannat olggumus sulluide Várggáid oarjjabeallái, seammásgo gonagaslaš gohččun maid gilddii sin "bivdimis guoli ássiid liidnáčohkiin dahje Várggáid nuorttabeallái mannamis bivdit... Seamma jagi miessemánu stivrračoahkkimis čujuhuvvuiga ovdaolmmoš ja nubbiovdaolmmoš áirrasin fylkkamánni gohččun čoahkkimii boazodoalu birra. Nu guhká go gohččun ii čuvvojuvvo, de lassána sáhkku. Logahallama sihkkun. Komitéa evttoha dasto ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođaid vejolaš sihkkun, maid leat ásahan don ássama vuođul, rihkošii konvenšuvnna siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra. Dárboárvvoštallama sihkkun váikkuha ahte juohkehaš sáhttá álgit táksiin vuodjit measta vaikko gos, dat sihkku vuodjingeatnegasvuođa (vahkkoloahppa-, bassebeaive- ja idjavuodjin). Doarjaga ruovttoluotta máksin ja sihkkun. Dakkár sihkkun lea lobálaš easkka maŋŋágo Riikkaarkivára lea oainnus cealkán dasa. Dahje sáhttá go sihkkun leat nu soaittáhagas ahte ii leat dan dihte sihkohallan go lea nissonolmmoš, muhto ahte sihkkun lea čadnon dan persovdnii, beroškeahttá sogabealis. Dutkanparadigma ja lahkonanvuogi molsun lea guhkesáiggi proseassa mii čuovvu dekoloniserema. Vuolggasaji sirdin ja oaidninčiega molsun buktá dutki lagabui dutkančuozáhaga. Ii son goit sáhtáše oaidnit dan ahte viellja ferte máŋgii vahkkus vuolgit gitta Áltái molsun dihte vara, ja ii hal dáidde dearvvašvuohtage leat nu fávdnát dákkár eallimiin, lohká Mai-Lise. Dieđusge báidná vuoiŋŋalašvuođa molsun visot min eallimii riegádeamis gitta jápmimii. Ruoŧas lea maid leamaš dán jagi riikkabeaivvi válggat man geažil šattai ráđđehusa molsun. Máhte-Máhte šlundun suoivanasttii oppa gili eallima, dasgo buohcuvuođas dás dattetge dáiddii lean jearaldat. Dutno bargovuogi dán áššis lea váttis dulkot eará ládje go prinsihpalaš hilgun buot eará vuoiŋŋalaš jođiheddjiid go Børre Knutsen, čállá departemeanta reivvestis suohkanbáhpa guktui. Min ohcamuša hilgun, ja go eai váldde dili dearvvuođaid ge sáddet kongressii lea heajos mearka movt ILO-169 konvenšuvnna ratifiseremiin manná, dadjá Magga guhte lea behtohallan suoma eiseválddiid láhttemis. Válgabohtosa hilgun gáibida ahte lea dáhpáhuvvan boasttuvuohta mii jáhkkimis lea váikkuhan válgabohtosii, ja man ii leat vejolaš njulget (láhkaásahusa §77). Seammás eat sáhte lohkat hilgun bođii vuorddekeahttá, go direktoráhtta čuovvu departemeantta ovddeš njuolggadusaid, lohká Nyberg NRK Sámi Radioi. Dát hilgun veahkehii mu gávnnahit ahte dál lea doarvái. Lean oalle sihkkar ahte leat olu nana ja fámolaš nissonat Sámis, muhto geavahit stereotiippaid hilgun dihte ságastallama mii otne lea dehálaš sámenissoniidda lea oanehaš, egoisttalaš ja doavkái olles sámi servodahkii. Liikká dáidá dehálaš muittuhit dáid nuoraide ahte dađi bahábut ii juolo stipeanda buohkaide, nu ahte hilgun ii dárbbaš mearkkašit ahte sin valáštallan- ja kulturáŋgiruššamat eai ánssáš doarjaga. Ii leat dihtosis bisánii go mánáid muitui veaháš ge Stockflehta bassičállaga huškun sin oaivái. Maren Rapp lohká ahte psyhkalaš veahkaválddálašvuohta lea seamma go cábmin ja huškun, danne go dat dahká seamma bákčasa ja vel vearrát bákčasa go huškun dahje doaškkasteapmi.