Son ii leat goassige {gáhttan}¢{gáhtan} ahte álggii badjealmmájin ja son rábmo badjealbmá ámmáha oktan máilmmi buoremus ámmáhin. Leat go goasse {gáhttan}¢{gáhtan} maid leat dadjan? Sii geat arve vuolgit buolašin, eai {gáhttan}¢{gáhtan}. In leat goassege {gáhttan}¢{gáhtan}. Isokoski muitala ahte son lea háleštan Amoc:in, ja lohká artistta heahpanan ja {gáhttan}¢{gáhtan} daguidis ovddas. - Gal mun juo lean {gáhttan}¢{gáhtan} go in liikká fitnan mannan gease Stálonjárggas, logai Heaika. - Itge leat várra {gáhttan}¢{gáhtan}? Jus Fritza ii livčče, de son livččii {gáhttan}¢{gáhtan} go guđii duoddara. Jos ovdal leaččan {gáhttan}¢{gáhtan} dan, danne go dieđán ahte dat girji moraštahtii din, vaikko vel oanehis áigái ge, de dál gal lean ilus, in danne go dii šattaidet morrašii, muhto danne go moraš doalvvui din jorgalussii. Dan son lea {gáhttan}¢{gáhtan} maŋit áiggis ja dajai dalle earret eará: Ii ge aviisa leat {gáhttan}¢{gáhtan} go válljejedje dákkár kontroversiealla vugiin gudnejahttit guovvamánu guđát beaivvi. – Ii mana geassi goas in searvva dáidda riemuide, in ge leat goasse {gáhttan}¢{gáhtan} go lean vuolgán dohko, dadjá áŋgiris rohkkár guhte ii hálit namas almmuhit áviisii. Báikkálaš biepmu háliidedje sii viidásat ovdánahttit ja válljejedje ráhkadit biepmu bohccobierggus Fylkkameassus, eaige leat {gáhttan}¢{gáhtan}, muitala joavkku jođiheaddji, Lene Mariell Hansen. Na Guri Garjá leai hirbmadit {gáhttan}¢{gáhtan} go leai fillen Uhcastálu rievidit nieiddaid; Ja vaikko dii oinniidet dan, de ehpet {gáhttan}¢{gáhtan} maŋŋil ge, ehpet ge oskon sutnje. Máŋga nuora muitalit ahte leat {gáhttan}¢{gáhtan} maŋŋá go leat bargan áššiid iešdáhtos. Dat leat buorit ođđasat juos dat muitalit midjiide, ahte dan botta go masá juo dadjat buot eará norgga ásahusat čađahedje áššiid, maid sii maŋŋá leat {gáhttan}¢{gáhtan} - riekteapparáhta doalahii oainnus. {Háhkkan}¢{Háhkan} máhtu das mo {lohkkan}¢{lohkan} ja čállin doaibmá ohppiid ovdáneamis ja oahppamis. Bargo- ja oahppanvuogit leat earret eará logaldallamat, blogga- ja forumčállin, fágalogga- ja eará loggačállin, bargobájit, seminárat, joavkobarggut, bagadallamat, oktagaslaš barggut, iehčanassii ja ovttas earáiguin {lohkkan}¢{lohkan} ja reflekteren ja nu ain. Duođalaš {lohkkan}¢{lohkan} gáibida ahte mii bidjat eaktun ahte teaksta lea ollásit doallevaš: Dasa lassin ferte oahppi oahppat ahte lea maŋemus lohku mii ovddasta hivvodaga maid lea {lohkkan}¢{lohkan} (kardinalitehta). Viidásit leat buorit lohkanmáhtut ja {lohkkan}¢{lohkan} bajás guvlui ja vulos guvlui gitta čuođi rádjai guovddášoassi lohkorehkenastin máhtolašvuođa vuođus. Bahá lea maid vajálduhttit maid lea juo {lohkkan}¢{lohkan}, ja mii lei vel báhcán lohkat, jus ovdamearkka dihte galgá rehkenastit 25 + 13 logiin suorpmain. Ja nugo min dilli lea, de eat sáhte Ole Henrik Magga ge bidjat eret vuosttaš sajis, nu guhká go son lea {lohkkan}¢{lohkan} áigut ain joatkit Sámedikkis, dušše ii presideantan. Ja eai áhkut ge {lohkkan}¢{lohkan} ožžon čielga čilgehusa, vaikko ledje feara geas jearran. Danin balan ahte lohkkit sáhttet jurddašit ahte mun dat lean Min Áiggi gáldu dán áššis, vaikko Min Áiggi journalista ii váldán oktavuođa muinna ovdal go dát leai sáddejuvvon prentemii ja dat maid mun lean {lohkkan}¢{lohkan} Min Áigái ii lean mielde artihkkalis. Min Áigi čállá čuoččuhusa sitáhtan muitalkeahttá gii lea {lohkkan}¢{lohkan} dan. Ja jábmiid bajásčuožžileami hárrái, ehpet go leat ge {lohkkan}¢{lohkan} maid Ipmil lea cealkán didjiide: Ehpet go dii leat goassege {lohkkan}¢{lohkan} maid Dávvet dagai go lei heađis ja nealgumin, son ja su olbmát? Nuppi dáfus muhtin dutkit leat {lohkkan}¢{lohkan} ahte sámi árbevirolaš diehtu lea olu riggásut ja máŋggabealat go dávjá jurddašuvvo, mii divoda dábálaš boasttoipmárdusa ahte sámit leat massán eanaš sin árbevieruin modernitehtii vuogáiduvadettiin. Ovdamearkka dihtii Jorunn Eikjok (2007) lea {lohkkan}¢{lohkan} ahte ođđa jahkeduhátmolsumis sámit leat navdán iežaset ja ahte sámi kultuvra ii šat adnojuvvo árbevirolažžan. Don leat dál {lohkkan}¢{lohkan} mo eamiálbmogat šadde unnitloguálbmogin iežaset eatnamiin. Bargobihtát maiguin sáhtát bargat go leat {lohkkan}¢{lohkan} buot kapihttaliid inuhkaid birra. Son lei {lohkkan}¢{lohkan} ahte deaivvadeami boađusin son navdigođii riikkaidgaskasaš doaimmaide oassálastima hui dehálažžan. Álgoálbmotdieđu professor Paul Chartrand lea hui vuohkkasit {lohkkan}¢{lohkan} ahte: Lean duojis ja duoji mearkkašumis dieđusge ollu {lohkkan}¢{lohkan} ja máŋggain duodjemárkaniin johtán. Advokáhtta John B. Henriksen lea {lohkkan}¢{lohkan} juridihkalaš korrektuvrra. In leat gal gullan inge {lohkkan}¢{lohkan}, ahte Alimusrievttis livččii lean dakkár čoahkkin. Dan vuođul, maid lean čuoggás 5 {lohkkan}¢{lohkan}, galgá unnitlogu evttohus deavdit álgoálbmotkonvenšuvnna gáibádusaid. áhčči lea {lohkkan}¢{lohkan} historjjá, dárogiela ja duiskkagiela ja eadni ges sámegiela, suomagiela ja ruoŧagiela, ja goappánai váhnemis lea akademalaš bargu. Dasto giittán dálá direktevrra Jelena Porsanger gii lea viššalit {lohkkan}¢{lohkan} čállosa ja bagadallan. Svanhild Andersen ja Káren Elle Gaup leaba guktot {lohkkan}¢{lohkan} ja árvvoštallan čállosa, ollu giitu sudnuide. Stockfletha girjjiid sáhttá Turi leat {lohkkan}¢{lohkan}. Dát frekveansa orru maid duođašteame ahte Turi leai {lohkkan}¢{lohkan} sámegiela Friisa ja Stockfletha čállinvugiid mielde nu ahte juogalágan preferánsa lea cieggan. Oaggun ja gáhttaráiggiid {šloahttan}¢{šloahtan}. Áigegolut: Oaggun ja gáhttaráiggiid {šloahttan}¢{šloahtan}. Sámi politihkkárat leat dávjá {hoahkkan}¢{hoahkan} ahte galggašii oažžut eanet nuoraid searvat sámepolitihkkii. Ja mot lei geahččat dan vilgessáhpán bártni čáppa čalmmiide maid áhkku lei nihkui vuojudettiin {hoahkkan}¢{hoahkan}? Vaikko dat seamma olbmot dálvvi miehtá leat {hoahkkan}¢{hoahkan} fárret lulás lieggasii. Niillas lei {hoahkkan}¢{hoahkan} dan seamma olles beaivvi. Navdiba neavrri mánnán, oainnat Sánne lea moadde beaivvi ovdal deaivan muhtin geahppadit beallái olbmá gii lei neavrri máná {hoahkkan}¢{hoahkan}. Kommišuvnna bargun lea kártet Finnmárkku olbmuid dálá geavahan- ja eaiggátvuoigatvuođaid maid sii leat {háhkkan}¢{háhkan} alcceseaset guhkes áiggi geavaheami vuođul. Prográmma čalmmustahttá guovddášhástalusaid mat leat sámi dutkamis, ja dasa gullet maid dutkiid {háhkkan}¢{háhkan} ja sámegiela nanusmahttin dieđagiellan. Dan seammás ii sáhte maŋidit doaibmabijuid dan botta go vuordá ođđa máhtu; doaibmabijuid čađaheapmi ja ođđa máhtu {háhkkan}¢{háhkan} galgá muhtin háve mannat buohtalaga. Lean {háhkkan}¢{háhkan} alccan ođđa gárdima. Soai boradeigga ja jugaiga, ja báhppa lei hui ilus go áddjá lei {háhkkan}¢{háhkan} sutnje ođđa dálu. Mus ii lean erenoamášoahppu bargat dákkár mánáiguin, ja danin álgen erenoamášskuvlii {háhkkan}¢{háhkan} dihte eambbo oahpu. Jáhkot lea váldán buot mii min áhčis lei, ja {háhkkan}¢{háhkan} oppa riggodagas min áhči opmodagas. Ja Esau válddii áhkáidis ja bártniidis, nieiddaidis ja buot viesus olbmuid, omiidis, buot šibihiiddis ja buot opmodaga maid son lei {háhkkan}¢{háhkan} Kanaaneatnamis, ja son vulggii eará eatnamii eret vieljas Jáhkoba luhtte. Sii válde šibihiid ja eará opmodaga maid ledje {háhkkan}¢{háhkan} Kanaaneatnamis, ja nu Jáhkot ja oppa su sohka bohte Egyptii. Juo ovdal Ruoŧa alimusrievtti duomu lei Davviriikkalaš sámi instituhta mielbargi, mag. art. Alf Isak Keskitalo {čohkkan}¢{čohkan} gažaldaga ná Romssa dávvirvuorká logaldallamis 1979 čavčča. Sii leat nu {čohkkan}¢{čohkan} gaccaideaset, pussen linssaid ja leat dál nu gárvásat almmolaččat harcestit jos oktage buskestage. Sii čuige gulul geaidnoguora ja skoalkaledje ain soppiin sabetvuđđui {dohppan}¢{dohpan} njáhcomuohttaga. NSR lea dássidit {duohppan}¢{duohpan} Bb válggaid rájes. Romiskurču lea jiekŋabaji suddančáziid {gohppan}¢{gohpan} ceakkoskurču, mii lea álbmotmeahci merkejuvvon luottaid guoras. Jus geahčat dárkilit, sáhtát oaidnit várrevilttiin skurččuid lassin maiddái čázi {gohppan}¢{gohpan} healbmerokkiid. Lanja leat duiskalaččat nuppi máilmmisoađi áigge {gohppan}¢{gohpan} báktái. Mii diehtit ahte ovddádusbellodat lea {rihppan}¢{rihpan} mis jienasteddjiid ja ahte leat leamaš doaimmat jođus, mat dahke ahte mii geahnohuvaimet, lohká Viktor Andberg. Guokte vahkku maŋŋel bođii ovdan, ahte lei juoga dihtormoivi ja logut mat dalle bohte, čájehedje ahte Nystad ja Sámeálbmotbellodat lei {rihppan}¢{rihpan} saji Bargiidbellodagas ja nu ožžon guokte áirasa fylkkadiggái. Vuotnabivdit leat gurren vuonaid, olggobealolbmot (čoahkkebáikeássit) leat leavvan luomejekkiide ja min lagas eatnamiidda ja {rihppan}¢{rihpan} mis daid, ja dál bohtet boazosápmelaččat, min vieljat, eai ge loga mis makkárge rievtti meahcceriggodagaide; dat leat gul sin. Dása gullet maiddái guovllut maid leat {rihppan}¢{rihpan} militeara doaimmaid várás. Mandirat leat huksejuvvon dego ipmila šloahttan ja dállun. Mii aniimet dan šloahttan. Dán čájeha maiddái Friisa govvádus gávpeolbmá Pleym viesus šloahttan aiddo fal Rovvejogas: Son lea muora hábmemin dohppan. Dákkár gáhtta lohkkojuvvo almmolaš gáhttan dan dáfus ahte dan mielde johtimii ii dárbbašuvvo eanaeaiggáda lohpi. Asttu jođiheaddji John Edvin Holmestrand lohká dán ođđa gáhttan maid áigot geahččalit. Dan ballat šaddat gáhttan dáppe-guovlluin maid ruvkeásahangažaldagaid oktavuođas. Mii dadjat almmolaš geainnu geaidnun dahje gáhttan mii adno dábálaš johtalussii ja maid stáhta, fylka dahje gielda atná IV kapihttala njuolggadusaid mielde. Bálkkašuvvon Norgga čábbámus gáhttan. Jus dát šaddá gáhttan, de várra šaddá eaiggáda haga nu go juohke eará gáhtta. Muhto dákkár gáhtat goitge doalahuvvojit suohkanlaš gáhttan jus dat maiddai devdet eará eavttuid suohkanlaš gáhtaid ektui. Ii berre goitge leat automatihkka das ahte gáhtat main leat eambbo go 5 viessodoalu galget klassifiserejuvvot suohkanlaš gáhttan. Lea dehálaš doalahit gáhtaid suohkanlaš gáhttan mat bálvalit suohkanlaš installašuvnnaid, rusttegiid, ásahusaid, kantuvrraid ja sullasaččaid. Soaitá de geavvat nu ahte ferte bajásklassifiseret gáhtaid suohkanlaš gáhttan dušše dan dihte go skuvlabusse vuodjá dakko. Guovdageainnu suohkana mearriduvvon geaidnoplána sisttisdoallá njuolggadusaid dasa ahte makkár eavttut fertejit leat devdon ahte gáhtta galgá leat klassifiserejuvvon suohkanlaš gáhttan. Viesuid gaskka ledje duolba geađggit biddjon gáhttan. Lean leamašan eahpádusas dán áššis, muhto go gulan Isak Mathis O. Hætta lohká dát galgá juo gáhttan dahkkojuvvot, de gal lea dát dat hoigadeapmi maid dárbbašan doarjut ahte váldit loana, dajai áirras Hans Ole Eira. Min oainnu mielde berre maiddái luodda šaddat almmolaš gáhttan, iige priváhta luoddan. Dát ovdu, go oamasteaddji belohahkii atná rehketdoallolivdnejuvvon dálloopmodaga iežas šloahttan, ii leat vearrogeatnegas boahtu. Jus oamasteaddji ieš atná dálus oasi iežas šloahttan, de ferte goluid juohkit dálu vearohis ja vearrogeatnegas oassái. Osttiiga Muorrala boares skuvlla alcceska, sihke šloahttan ja bargobádjin. Dát dállu gohčoduvvo Álbmogiid šloahttan. Oasttášin Osloi ja Tromsii dáluid guovddášbáikkiide, maid ásahivččen Sámi šloahttan. Meanut galget buhtistit olbmuid rupmašiid vai dat šaddet šloahttan sillui. Mu viessu lea rohkosviessu ja dii lehpet dahkan dan gonagaslaš šloahttan! Vuođđudus dagai dálu dutkiid ja dáiddáriid šloahttan. Soagi báhkki ii šatta iešalddis čáppa gohppan. Ii ge dan goit min mielas oba sáhte ge gohppan gohčodit, muhto baicce gievdnin, nu go Sámi beakkán duojár, John Ole Andersen, maiddái govvida dan. Dan várra eai {navddášii}£{verb,kongr|návddáše} árbevirolaš sápmelaččat šat guksin, muhto gohppan. Ja makkár ulbmil oppa livččii ge ráhkadit gohpa mii ii adnojuvvo gohppan? Máhte duddjui báhki gohppan. Dat leat ođđaset bávttit mat leat duvdojuvvon álgoviđibávtti nala ja šaddet alla ja rámšo čohkkan. Son bálkestii geađggi, ja fáhkkestaga šattai geađgi stuora čohkkan. Mearkkašan veara lea ahte luohti molsašuvvá ilus alla árvosašvuhtii ja dainna vugiin Sara jr. gudnejahttá ja atná Orvoža dego bassi čohkkan. Badjesámiid ealáhussii lea fas earenoamáš dehálaš diehtit, gohčoduvvogo muhtun báiki omd. gáisin (dahje gáisán), čohkkan, várrin, oaivin, nibban, gielasin dahje čielgin. Čohkka, mii duođaid lei allat siseatnama čohkkan, badjánii ceakkusin duolba gáržžes eanabihtás, mii lei joga ja čohka gaskkas. In mun dan gal loga čohkkan. Dat lea stuorámus čoakkáldat mii goassege lea lágiduvvon gos čájehit Asbjørnsena skulptuvrraid, ja dán beaivvi nammaduvvui ge visti gos čájáhus lágiduvvui, Asbjørnsen šloahttan. Diekkár doaimmaid lágideamit leat hástaleaddjit danin go lanjat eai leat dan meare viidát ahte heivejit duddjomiidda, ja juohke jagi leat ovddidan sávaldaga ahte galggaše oažžut ođđa lanjaid mat sáhtáše šaddat sámi šloahttan. Sii leat maiddái gávdnan vuogas viesu, mii sáhttá geavahuvvot sámi šloahttan. Dá lea dállu man Sáččá Sámiid Searvi háliidivččii alcceseaset Sámi šloahttan. Seamma ládje lea maiddái go Kristus hábme máhttájeddjiid vuoiŋŋalaš šloahttan ja ealli tempelin. Šaddet ieža nai ealli geađgin geat huksejuvvobehtet vuoiŋŋalaš šloahttan ja bassi báhppagoddin, ja buktet ovdan vuoiŋŋalaš oaffariid mat leat dohkálaččat Ipmilii Jesus Kristusa dihtii. Gonagaslaš mearrádus celkon 30.09.1913, attii lobi vihahit kapealla ipmila šloahttan. Ovtta eahkeda fuobmáimet ovtta stuora, vilges busse mii lei ráhkaduvvon šloahttan. Munch-musea heivešii sámi šloahttan. Ii dán sáhte šloahttan gohčodit! Son doallá oppa viesu čoahkis vai dat šattašii Hearrá bassi tempelin, ja su siste dii ge huksejuvvobehtet Ipmila vuoiŋŋalaš šloahttan. Danin šattai dorvvolaš šloahttan, sihke mánáide ja bargiide. Stuora viessu dahkkui internáhttan, eará viesut ges šadde oahpaheddjiide šloahttan, ja dahkkui stuora viessu mii adnui skuvlan ja kapeallan. Kárášjoga olbmot leat álgán gohčodit Šaldimárkan guovddáža gopmiid šloahttan. Olbmot leat juo álgán Šaldimárkan guovddáža gohčodit gopmiid šloahttan. Birggeha kievkkan dahká viesu ealli šloahttan ja masa juo Máhtebáiki ealli báikin.