Guldaleapmi lea aktiivvalaš {dahkku}¢{dahku} mas oahppi galgá oahppat ja áddet go fihtte, dulko ja árvvoštallá earáid cealkámušaid. Norgga ja Suoma rádjedahppan 1852:s lei goitge ovddit jahkečuođi vearrámus {dahkku}¢{dahku} boazodoalu guovdu. Dát lei dihtomielalaš {dahkku}¢{dahku}. Gonagas sáhttá stáhtii gáibidit luvvejuvvot eatnama ja vuoigatvuođaid, dás vuolde maiddái vuoigatvuođaid 5. kapihttala olis, ja maiddái vuoigatvuođa buhtadusaide vahágiid ovddas maid bohccot leat dagahan, go nu gávnnahuvvo dárbbašlažžan boazodoalu geažil siskkobealde §:s 3–1 namuhuvvon boazoguohtunguovllu, ja go ferte rehkenastojuvvot ahte dákkár {dahkku}¢{dahku} eahpitkeahttá gártá eambbo ávkin go vahágin. Geahččaleapmi ráŋggáštuvvo seamma ládje go ollašuhttojuvvon {dahkku}¢{dahku}. Gonagas sáhttá stáhtii gáibidit luobahuvvot eatnama ja vuoigatvuođaid, dás maiddái vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis, ja maiddái vuoigatvuođa buhtadusaide vahágiid ovddas maid bohccot leat dagahan, go nu gávnnahuvvo dárbbašlažžan boazodoalu geažil sámi boazodoalloguovllus, ja go ferte vuordit ahte dákkár {dahkku}¢{dahku} eahpitkeahttá gártá eambbo ávkin go vahágin. c. árjjalaš {dahkku}¢{dahku} dárbbašuvvo ovddidan dihtii guovllu- dahje veahádatgielaid vai dat suodjaluvvojit; Jus nu lea, de dat lea oalle jurdilmeahttun heajos {dahkku}¢{dahku}. Ovdal ”bismabidjama” lea min bisma ja maiddái Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta máŋgii deattuhan ahte diekkár geavaheapmi lea lobihis {dahkku}¢{dahku}. UNOHAS DAHKU: - Unohas {dahkku}¢{dahku} go Magnhild Mathisena eai dohkkehan, lohket Magnhilda bellodatolbmot. Dat lea bivnnuhis {dahkku}¢{dahku}, muhto váralaš boasttugeavaheapmi dán teavsttas. Su mielas lea čielga {dahkku}¢{dahku} maid searvegodderáđđi oktan báhpain ferte dahkat, ja dat lea juogo soabadit searvegottiin dahje juo mannat áibbas sierra. Lea hui buorre go duopmostuolut oidnet man bahás {dahkku}¢{dahku} dat lea, ja dubmejit vearredahkkiid nie alla sáhkuid máksit, lohká advokáhta Torkildsen. Dál čájehuvvo ahte lea lobihis {dahkku}¢{dahku}, ja Sørnes lea rihkkon lága dainna daguin. Mun doaivvun ahte son gii bážii lei guhkkin eret beatnagis, ja {dahkku}¢{dahku} lea maid lobiheapme, lohká šibitdoavttir Herdis Gaup Aamodt iežas váidagis politiijaide. Dat maid gonagas ja ráđđehus leat dahkan Olav Berg Lyngmo ja Arne Thorsen, sudno bearrašiid ja searvegottiid vuostá lea nu heajos {dahkku}¢{dahku}, ahte in hálit oba ge atnit sániid mat dan sáhttet čilget. Go dis buot dát leat valljugasat, de din {diehttu}¢{diehtu} Hearrámet Jesus Kristusa birra ii leat duššás, muhto šaddada šattuid. Sámi oskkoldathistorjjá, girkohistorjjá ja girkoeallima birra lea olu {diehttu}¢{diehtu}, muhto olu dan dieđus ii leat čohkkejuvvon iige čállojuvvon. Dat {diehttu}¢{diehtu} ahte sápmelaččat gullet globála álgoálbmotsearvevuhtii lea lassánan ja dan berre čatnat oskkuoahpahusa miššovnna oassái. Sámi ráđis leat maid iežá dehálaš doaimmat nugo fuolahit ahte eanet {diehttu}¢{diehtu} sámiid ja Sámi birra almmuhuvvo ja bargat vai sámiin leat ovddasteaddjit girku mearridanorgánain riikka dásis, bisma ja searvegottiin. Muhto profehtastallanattáldagat nohket, gielaiguin sárdnun jávohuvvá, ja {diehttu}¢{diehtu} nohká. Dasgo min {diehttu}¢{diehtu} lea váilevaš, ja min profehtastallan lea váilevaš. Ovdal doalahuvvui {diehttu}¢{diehtu} seksuálalaš veagalváldima birra dávjá jávvásis. Boazodoallonuorat leat boazodoalu boahtteáigi, ja dat garra {diehttu}¢{diehtu} berošteaddji nuoraid bealis, lei ahte sii háliidedje joatkit boazodoaluin dasgo dat lea ”buorre eallin”. Mu ođđa girji, Boaris dego eana: Eamiálbmogiid {diehttu}¢{diehtu}, filosofiijat ja dutkan lea almmustuvvan gieskat ja dan sáhttá diŋgot ČálliidLágádusas. Jos geas nu lea {diehttu}¢{diehtu} gos sáhttá dákkár prošektii ohcat doarjagiid, sáddestehket beare jurdagiid munnje. Dáin máttuin, geaid mii leat doalvumin ruoktot dál, lea {diehttu}¢{diehtu} ja viisodat. Ovdamearkka dihtii Linda Smith lea buktán ovdan ahte rationalisttalaš ja dieđalaš čilgehusat dieđus leat ráhkadan ja ain ráhkadit dieđu hierarkiijaid, maid mielde ”albma” ja ”legitimerejuvvon” {diehttu}¢{diehtu} lea dakkár {diehttu}¢{diehtu} mii vuođđuduvvá rationalitehtii (jierpmi), individualismii, mekanisttalaš máilmmigovvii ja gáiddusvuhtii. Ii gávdno a priori sivva jurddašit dahje vuordit ahte oarjemáilmmi diehtaga olggobeale paradigmaid dahje proseassaid buvttadan {diehttu}¢{diehtu} lea empiralaččat dahje eará láhkai bistteheapme dahje vuolitárvosaš. Manne eamiálbmogiid {diehttu}¢{diehtu} govviduvvo ad hoc (sahtedohko) diehtoortnegin oarjemáilmmi dieđu čoaggima vugiid ektui? Daid doahpagiid geavaheapmi kritihka haga sáhttá nannet ja nanosmahttit positivisttalaš máilmmigova, mii badjelgeahččá stuorra oasi dieđus, mii eamiálbmogiid filosofiijain leat seamma dehálaččat do {diehttu}¢{diehtu}, man sáhttá ”duođaštit duohtan”. Nissoniid {diehttu}¢{diehtu} lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. 1980:s lei 21 % mánáin vuollel čieža jagi mánáidgárdesadji, dat {lohkku}¢{lohku} lassánii 34 % rádjái dan logijagi loahpas. Dađistaga unnui norgalaš mearraolbmuid {lohkku}¢{lohku}, eanet ja eanet olgoriikalaččat barge norgga fatnasiin, ja de šattai eŋgelasgiella min bargogiellan. Ollu váhnemat dolle dalle mánáideaset eret skuvllas, 1893:s lei skuvlajávkan 15 %, jagi ovdal lei {lohkku}¢{lohku} 8,5 %. Gažaldat 2 – ”sámi oahpaheddjiid” {lohkku}¢{lohku} Jus galggaš luohttit dáidda almmuhuvvon loguide, de mearkkaša dat ahte ledje olles Finnmárkkus dan áiggis duššefal 7 sámi oahpaheaddji. Sámi oahpaheddjiid {lohkku}¢{lohku} ja sámegielat oahpaheddjiid {lohkku}¢{lohku} dan áiggi lea eahpitkeahttá duohtavuohta. Dan seammás lea {lohkku}¢{lohku} ilá vuollin, dasgo muhtin oahpaheddjiin sáhttá leat leamaš sámi duogáš vaikko skuvlastivra ii diehtán dan. Maiddái Gáŋgaviikka gielddas baladedje massit internáhta jos ohppiid {lohkku}¢{lohku} lahkonišgođii vuolimus meari. Das rájes go Sámi giellaguovddáš ásahuvvui 1994:s gitta dán rádjái, lea sámegieloahpaheaddjiid {lohkku}¢{lohku} laskan. Ohppiid {lohkku}¢{lohku} rievddadii jagi mielde. Vaikko dat {lohkku}¢{lohku} soaitá ge unnibun dieđihuvvon go duođai lei, de lea čielggas ahte olmmošlogu ektui ledje eanet dáččasogalaš oahppit go sámi ja látti oahppit. 1950-logu loahpageahčen son čálii dán čoahkkáigeasu: Olmmošlohkama mielde galgá leat Finnmárkku sámegielat olbmuid {lohkku}¢{lohku} niedjan 30 000 olbmos 1930:s ja 10 000 olbmui 1950:s. De ihte eanet mánáidgárdemánát, ja dál lea ohppiid {lohkku}¢{lohku} fas lassáneamen. Leat eanemus oahppit smávvaskuvllas, ja ohppiid {lohkku}¢{lohku} lea lassáneamen dál ovddas guvlui. Njávdámii bohte 1840-logu rájes nu ollu sisafárrejeaddjit Suomas, ahte Suoma álbmotjoavkku {lohkku}¢{lohku} oanehis áiggis šattai áibbas ráđđejeaddjin. Nuortalaččaid mánát eai lean mielde dán iskkadeamis, nu ahte mis ii leat sin {lohkku}¢{lohku}. Vaikko deive, de {lohkku}¢{lohku} ii orron unnume. 1935 lei {lohkku}¢{lohku} lassánan 230 000:i ja 1980-logu loahpageahčen lei olmmoš{lohkku}¢{lohku} 1,2 miljovnna. Loahpageahčen 1800-logu álgoálbmogiid {lohkku}¢{lohku} Kanadas lei uhccon. Dalle lei áicojuvvon ahte dievasvarat aboriginálaid {lohkku}¢{lohku} lei njiedjan ja dát navdojuvvui mearkan das ahte aboriginála identitehta sáhtii cuvkejuvvot suddadeami bokte. Muhto nuoraid {lohkku}¢{lohku} gal lei ovddežis geahppánan. Biillaid {lohkku}¢{lohku} lei johtilit laskan guovllus, olbmuin ledje mohtorgielkkát ja fanasmohtorat, nu ahte divohahkii lei sihkkarit dárbu. Oahpaheaddji šattai geavahit buot čehppodagas, amas massit vátna oahppiidis, {lohkku}¢{lohku} ii ožžon ii heađisge njiedjat vuollel viđa, dasgo dalle gielddas dahje Skuvlaráđđehusas lei vuoigatvuohta loahpahit diekkár gánnetmeahttun fálaldaga. Go oidno seavdnjat, de láven alccen muittuhit ahte sámegielohppiid {lohkku}¢{lohku} lassána jagis jahkái Skániin, ahte Sáráhká Sámemánáidgárddis dárogielmánát ohppet eanet ahte eanet sámegiela, vaikko leat eanemus lávlagat ja oanehis cealkagat, ahte joatkkaskuvllas sámegiella fállojuvvo, ahte ollu boaresolbmot dorjot sámegielbarggu ja ahte vuosttas Sápmi lea ožžon Skániid suohkana kultuvrabálkkašumi jur juste giellabarggu dihte. Vissis {lohkku}¢{lohku} man olu dáin leat árvvoštallojuvvon áviissain ja áigečállagiin, ii gávdno, muhto árviduvvo ahte sullii goalmmát oassi ođđa girjjiin leat árvvoštallojuvvon mediain. Sápmelaččaid gaskkas eai leat nu eatnat ja buorit vejolašvuođat jođihit nu gohčoduvvon almmolaš ságastallama danin go media-riggodat lea gárži, ja vaikko vel institušuvnnaid {lohkku}¢{lohku} lea ge stuoris, de goit lea olmmošvátnivuohta mearkkašahtti. Jus ásaheapmi dagaha boazologu badjel mearriduvvon logu, de ferte {lohkku}¢{lohku} vuoliduvvot § 60 goalmmát ja njealját lađđasiid mearrádusaid mielde. Sáhttá maiddái mearriduvvot daid fatnasiid stuorámus {lohkku}¢{lohku}, mat galget beassat guolástit. Mearrádusat meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami birra gáibidit álo uhcimustá njealji stivrralahtu doarjaga, juos olles uhcit {lohkku}¢{lohku} vuođđudallá oainnus sámi kultuvrra, boazodoalu, meahcásteami, ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima destii mii lea árvvoštallojuvvon Sámedikki válddahusaid vuođul. Juos Sámediggi ii dohkket eanetlogu mearrádusa, dahje ii gieđahala ášši govttolaš áiggi sisa, de sáhttá stivrra eanet {lohkku}¢{lohku} ovtta oli gáibidit Finnmárkkuopmodaga váldit ášši ovdan Gonagasain, gii mearrida dohkkehuvvogo mearrádus. Mearrádusat meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami birra gáibidit álo uhcimustá njealji stivrralahtu doarjaga, juos olles uhcit {lohkku}¢{lohku} vuođđudallá oainnus sámi kultuvrra, boazodoalu, meahcásteami, ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima destii mii lea árvvoštallojuvvon Sámedikki válddahusaid vuođul. Eriid heivehettiin konsešuvdnadárbbašeaddji trola- ja soaikunuohttefatnasiidda sáhttá guoskevaš čoahki olleseari juohkit ovttasturrosaš earrin (ovttadatearrin), maid {lohkku}¢{lohku} sáhttá leat stuorát go guoskevaš fanasčoahki oassálasti fatnasiid {lohkku}¢{lohku}. Sáhttá gal goittotge leat árta jáhkkit ahte vieruiduvvan riektehámáiduvvamiid {lohkku}¢{lohku} iešguđet luondduriggodagaid ávkkástallamiid oktavuođas lea stuorát Finnmárkkus go riikkas muđui. Maŋemus áiggiid lea Sámedikki birra leamaš hui ollu {hubmu}¢{hupmu} ja dan mearihis ruhtagolaheami birra. Dalle lea {hubmu}¢{hupmu} dakkár gaskkaid birra maid min jierbmi ii šat nagot ipmirdit. Leansmánni Nils Henriksen muitala ođđaseamos veagalváldinášši birra ahte álggos lei {hubmu}¢{hupmu} ahte guokte nieiddaža leaba veagalváldon. Dás lea {hubmu}¢{hupmu} das movt son bargá. Go lea {hubmu}¢{hupmu} molsut jođiheddjiid skuvllas de ii leat dušše mus sáhka, dat livččii boahtán ovdan dán raporttas, lohká rektor Mats Steinfjell Sámiradioi. Søderholm muittuha ahte ii leat dušše {hubmu}¢{hupmu} bargosajiin FO áššis, muhto deattuha ahte Finnmárkkuopmodagas lea dehálaš bargu maid sii galget doaimmahit. Lea leamašan {hubmu}¢{hupmu} ahte mii geahččalit oažžut natteravnaid vázzit daid vahkkoloahpaid go leat stuorebuš doalut Guovdageainnus, muhto dat ii leat vuos mearriduvvon, lohká Berit Anette Hætta mánáidsuodjalusas. Lei aitto leamaš {hubmu}¢{hupmu} junior máilmmimeašttirgilvvuin ja B-máilmmicupas. Doppe šaddá {hubmu}¢{hupmu} daid áššiid birra: Sámi deaivvadanbáikkit. Triumf muitala ahte son olles áiggi balai juste dákkár dáhpáhusain, go lei {hubmu}¢{hupmu} álggahit fas ruvkke Biedjovággái. Dál lea olu {hubmu}¢{hupmu} makkár árvosánit ohppiin leat, ja leat go vuosttaš vai nuppi gielat oahpu gazzan ovdal ohcet joatkka- ja allaskuvlla ohppui. Lea {hubmu}¢{hupmu} ahte Norgga bivnnuheamos bloggárat eai leat buorit ovdagovat nuoraide go bidjet silikuvnna čiččiide ja álo čájáhallet man šođbadat sii dal aitto leat oaidnit ja čállet guoiradeami birra. Muhtumin sáhttá maid leat váttis diehtit guđe leksemas, ja dasto guđe hámis, lea sáhka, leago omd. čuovvovaš dáhpáhusas {hubmu}¢{hupmu} geahččaleames, geahčadeames vai geahččamis: Paradigmáhtalaš variašuvnnas lea {hubmu}¢{hupmu} dalle, go jovssushámiid sajis adnojuvvojit rávesolbmuid giela paradigma eará sojahanhámit. Gl. 1. persovnna hámiin bigge ja ferte (jovssushámit: biggejetne ja fertejetne) orru leame {hubmu}¢{hupmu} namalassii sátnemáddagis, mii adnojuvvo sojahanhápmin i- ja a- máttat bárrastávvalvearbbaid vástideaddji hámiid málle mielde. Seamma ládje modálavearbbat ”pitää” ’galgat’ ja ”täytyä” ’fertet’ leat ovttaidlogu 3. persovnna hámis beroškeahttá das, galli olbmo galgamis dahje fertemis cealkagis lea {hubmu}¢{hupmu}. Ovdamearkka dihte sáni gáibmeristeadni mearusoassi gáibmi čujuha seamma referentii go vuođđooassi risteadni, muhto nuppe dáfus gáibmi maid spesifisere makkár dahje guđemuš risteatnis lea {hubmu}¢{hupmu}. Suohkaniid bealis ii gullo vuosteháhku ortnega vuostá ja {hubmu}¢{hupmu} Sis-Finnmárkkus sámi reserváhttan lea jaskkodan. Juo, dahkku fal! Čohkkejeadnu daid dego oađáldagaid ja biddju suohpala ala! Geassu eret nappola ja biddju suorpmaid nappolráigge ovdii dassážii go mii gáddái suhkat! Go álge gárret, de biddju garaid ulluid ala ja go álge botnit, de biddju dan rulla duohkai! Na, biddju eanet muoraid, jus galgá vuodja govdut, árvalii son ja orui suhtus! Jus lea vejolaš de biddju ruđaid guhkesáiggi seastinkontui! Sáddejeadnu dieđuid mediai festivála birra, dahje biddju johtui márkansága! Fiero dáiggi bures ja biddju de čoaskásii nuppe beaivái! Jeremy, allu čuojat nu jitnosit, biddju baicca jietnabelljosiid! Biddju šlipsa! Láven suinna lohkat ahte allu bálkko biepmu, biddju dan galmmihanskábii jus ean nagot borrat! Biddju diŋggaid hilduide, seaidnegurrii ja biddju vel stuoluid man ala borde diŋggaid! Biddju moai su gávpeolbmáide, allu ge bija giehtame su ala! Merkejeadnu tuššain dahje biddju bliánttain dahje peannain rieggá birra sániid! Go letne ožžon doarvái máihlli biddju ráigái buncci, amas ii soahki goikat! Ánde biddju mat ná maŋŋálagaid ceaggut rissiid! Njorre dán lásii ja biddju láse galbma sadjái! Ráhkadeadnu suohku rukses garrabáhpiris, ja biddju dasa vel ruodjasa! Beaivvit eai leat ovttaláganat, hubmu dan birra! Ja hubmu fal dušše singuin geaidda luhtte! Ráva lea geahčču unnánit, hubmu eanet! Hubmu sámegiela! Viežžu jáfuid ja dahkku dáiggi! Beare dahkku dan! Čuožžileadnu dál ja láhčču seaŋggaid! Geahčču ja ohccu dás! De ohccu geassekursii mii lágiduvvo Riđđu Rittus ja Ijahis Ija festiválas! Leavggas leat ivnnit ruoksat, ruoná, fiskat ja alit (ohccu eanet dárkilis dieđuid sámi leavgga birra)! Moai dárbbahetne neahttasátnegirjji, ohccu álggos sáni, ja čállu de dan mearkkašumi! Lohkku eambbo! De lohkku eambbo dáppe! Soai fertiiga heivehit iežaska doppe kultuvrii, lohkku mo dat manai! Lohkku movt 07/08/07 ofelaččaid mielas lea ofelašjahki leamašan ja lohkku sin vásáhusaid birra dáppe! Lohkku eanet das geat galget ovddastit min Sámedikkis boahtte njeallje jagi! Lohkku maid: Váttis duođaštit boraspirevahágiid! Geahčču ja lohkku buot Boazolihkku birra dáppe! Geahčču govvagalleriija ja lohkku lohkkiid kommentáraid! Cába tomáhtaid ja biddju mállái! Lasit vilgesvuosttá, ja biddju tortilla dan badjel! Ráhkat seaguhusa bohttalii, ja biddju de viesu lusa ja de!!! Ráhkat álkes pizzadáiggi, ja biddju dasto biergodáiggi ja veahá márffiid dulbejuvvon pizzaláibbi ala! Ligge oapmana 200 lieggaceahkkái ja biddju de makarovnnaid duoldat nu go páhkas čilgejuvvo! Go letne bargan buot maid galge, biddju de makarovnnaid vuos dakkár lihttái, mii gierdá báhkkaoapmana! Deavdde dál biergodáiggi seaguhusa paprikai ja biddju ovtta lihttái gos lea olju dahje vuodja! Go oapman lea liegganan, de biddju buđehiid oapmanii, ja de dikte doppe leat sullii diimmu! Bassu dáid ja biddju maŋŋil cábaduvvon vilgeslávkki! Seaguheadnu saláhta ja biddju saláhttaálmmi nala! Vuoddju dál ja biddju vel alit čuovggaid! De váldu eret plastihka ja biddju vel liđiid galbma čáhcái! Ligge bánno garrasit ja biddju de vel oliivaoljju dasa!