Dasto go boraspiriid mearriduvvon lohku lea dievvan, de sáhttá {láhččit}¢{láhčit} saji dasa ahte eambbo vuhtiiváldit eará beroštumiid. Galgá leat čielga servodatlaš ulbmil {láhččit}¢{láhčit} dilálašvuođaid nu ahte luondduvalljodagat mat gávdnojit, geavahuvvojit eanemus lágis biebmobuvttadeapmái almmá billiskeahttá luondduvuođu… Boazoealáhusa ovdáneapmi ja ásaiduvvan boazosámiguovlluide lea dan duohken ahte boazodoallit ožžot oadjebas ekonomalaš ja sosiálalaš birgenlági. Lea stáhta eiseválddiid ovddasvástádus {láhččit}¢{láhčit} dili nu ahte Sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja iežaset servodateallima. Máŋggakultuvrralaš Anár geahččala gieldda doaimmain {láhččit}¢{láhčit} buriid vejolašvuođaid sierra kulturhámiid seailluheapmái ja maiddái ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vurkemii. máhttá {láhččit}¢{láhčit} dili nu ahte giella ja girjjálašvuohta nanne ohppiid identitehta. Meahccedutkanlágádusa dutki, professor Heikki Henttonen jáhkká goddesáhpániid {ihttit}¢{ihtit} moatti vahkkus sámiguovlluin. Jus menddo geahppadit válddát, de sáhttet váttisvuođat {ihttit}¢{ihtit}. Juo, ja nubbi giđđamearka lea go várrečohkaide álget bievllat {ihttit}¢{ihtit}. Soaitá {ihttit}¢{ihtit} fas lávvu Osloi Stuoradikki šilljui. Dán mánus lávejit {ihttit}¢{ihtit} vel turisttat sullii ovtta vahkkui, dát leat eanaš luossaturisttat, geat bohtet borgemánu luossabivdui. Mun lean Kararockas erenomážit guldalan dihte Intrigue ja Kai Somby, soitet {ihttit}¢{ihtit} vehá gatnjalat odne, mieđiha rohkkamusihka entusiásta. Jus njeaidá vuovddi ovdal go muorra lea jápmán, sáhttá leat vejolaš ahte sáhttet {ihttit}¢{ihtit} ođjošattut guottuide, ja dainna lágiin sáhttá šaddat ođđa vuovdi guovlluin mat dál leat fallehuvvon. Boares áššit ja diŋggat sáhttet fáhkkestaga {ihttit}¢{ihtit} oidnosii dán vahkku. In ipmir movt giehtasajit sáhttet dahkkái maid {ihttit}¢{ihtit}! Rennesøyas ádjána diibmobeale {vuoddjit}¢{vuodjit} Stavangerii, mii lea guovlu mii lassána ollu sihke ekonomalaččat ja álbmoga dáfus. Finnmárkku nuorat leat dávjá govviduvvon joavkun, mat unnán lihkadit fysalaččat, borgguhit ja juhket alkohola eambbo go eará nuorat ja atnet ollu áiggi {vuoddjit}¢{vuodjit} skohteriin, ATV:in ja mohtorfievrruiguin. Sáhttá ieš {vuoddjit}¢{vuodjit} ja leat earáid mielde. Dainna sáhttá {vuoddjit}¢{vuodjit} skohtermáđijaid mielde dahje kombineret eará doaimmaiguin, nugo ovdamearkka dihte oaggut jieŋa alde. Boazoealáhusa oktavuođas lea dárbu {vuoddjit}¢{vuodjit} skohterin dálvet. Dat guoská tuvravuodjimii, jieŋa alde oaggunmátkkiide ja {vuoddjit}¢{vuodjit} skohtermáđijaid mielde. Sámi duogáš váikkuha dasa ahte {vuoddjit}¢{vuodjit} jeavddalaččat skohteriin skohtervuodjináigodagas, maiddái dalle go guorahallat sohkabeali ja geografiija. Sámegiel duogážis lea unnán váikkuhus dasa ahte {vuoddjit}¢{vuodjit} skohteriin boazobargguid oktavuođas. Son fertii {johttit}¢{johtit} Samaria čađa, ja son bođii gávpogii mii gohčoduvvo Sykarin. Ávdugas son guhte gohcá ja várjala biktasiiddis, amas {johttit}¢{johtit} álásin ja čájehit heahpadis. Terah válddii mielddis bártnis Abrama, bártnis Harana bártni Lota ja Abrama eamida Saraia ja vulggii {johttit}¢{johtit} singuin Uras Kaldeas Kanaaneatnama guvlui. Muhto go Ipmil gohčui mu {johttit}¢{johtit} eret áhččán viesus, de mun celken áhkkásan: Čájet munnje dan ráhkisvuođa ahte gosa ihkinassii moai bođežetne, de dajat mu iežat vielljan. De mun attán fasttain vielljadet ruovttoluotta, ja dii oažžubehtet {johttit}¢{johtit} eatnamis friddja. Manne mun ferten {johttit}¢{johtit} morrašis go vašálaš áŧesta mu? Áššáigulli beliide berre muđui dieđihit mávssolaš dieđuid maidda ferte vuordit ahte sis lea vuođđu ja beroštupmi ovddidit cealkámuša, ja maid bealis 18. § gč. 19. § mielde lea vuoigatvuohta beassat {diehttit}¢{diehtit}. Son maiddái ii sáhte gáibidit {diehttit}¢{diehtit} siskkáldas áššeráhkkaneami dokumeanttain maid leat ráhkadan Vaikko dokumeanta lea čuldojuvvon nuppi lađđasa njuolggadusain, lea áššáigulli bealis vuoigatvuohta {diehttit}¢{diehtit} daid osiid birra main leat duohtadieđut dahje čoahkkáigeassu dahje eará čállosat duohtadili birra. Áššáigulli bealis ii leat gáibádus {diehttit}¢{diehtit} dokumeantta dieđuin Jus áššáigulli beallái ii leat hui mávssolaš, de son maiddái ii sáhte gáibidit {diehttit}¢{diehtit} dain dieđuin dokumeanttas mat gusket Go áššáigulli bealli lea dáhtton {diehttit}¢{diehtit} dokumeanttain maid son 18. § mielde beassá oaidnit, de galgá sutnje biddjojuvvot áigemearri goas galgá cealkámuša ovddidit, jus eará áigemearri ii leat biddjojuvvon 16. § olis dahje mearriduvvon áigi ii oro doarvái. Jus ávžžuhus {diehttit}¢{diehtit} dihto dokumeanttain dahje dieđuin biehttaluvvo, de galgá beallái fuomášuhttit dan mearrádusa mii dasa lea vuođđun, ja čuvgehuvvot ahte sáhttá váidit nuppi lađđasa mielde. Ii dárbbaš vuođustit jus vuođustusa ii sáhte addit almmá almmutkeahttá dieđuid maid bealis ii leat vuoigatvuohta {diehttit}¢{diehtit} 19. § mielde. Jus okta bealli lea gáibidan {diehttit}¢{diehtit} mearrádusa vuođustusa 24. § nuppi lađđasa mielde, de gaskkalduvvá váidináigi. Láhkaásahusa ii sáhte geavahit ovttage ektui ovdal go dat lea almmuhuvvon nu go mearriduvvon 38 §:s, earret go jus duođaštuvvo ahte hálddašanorgána eará dohkálaš vuogi mielde lea láhkaásahusa čuvgen almmolašvuhtii dahje guoskevaš dienastussii, fágii dahje beroštusjovkui dahje sutnje gean ektui láhkaásahus geavahuvvo, dahje go son lea beassan {diehttit}¢{diehtit} láhkaásahusa birra. Buohkat geat bálvalit dahje barget hálddašanorgána ovddas, geatnegahttojuvvojit hehttet earáid oažžut vejolašvuođa oaidnit dahje oažžut dieđuid dan birra maid bálvalusas dahje barggus besset {diehttit}¢{diehtit}: Jus áššeráhkkanettiin oažžu dieđuid áššáigulli beali dahje dan doaimma birra maid bealli jođiha dahje pláne, ja bealis 18. § gč. 19. § mielde lea vuoigatvuohta beassat {diehttit}¢{diehtit} dáid dieđuid, de galgá daid ovddidit sutnje cealkámuššii. dieđuin ii leat mearrideaddji mearkkašupmi mearrádussii dahje dieđiheapmi eará árttaid geažil lea dárbbašmeahttun dahje ávkkeheapme beallái alcces, ovdamearkka dihtii go son beassá {diehttit}¢{diehtit} daid birra go mearrádus dieđihuvvo. Áššáigulli beliide berre muđui dieđihit mávssolaš dieđuid maidda ferte vuordit ahte sis lea vuođđu ja beroštupmi ovddidit cealkámuša, ja maid bealis 18. § gč. 19. § mielde lea vuoigatvuohta beassat {diehttit}¢{diehtit}. Juohke háve go Geaidnodoaimmahat bidjá sámegielat galbbaid Gáivuona suohkanis, de fitná gii nu suoládeamen daid dahje {báhččit}¢{báhčit} daid. Norggas ii leat lohpi {báhččit}¢{báhčit} čáhcelottiid giđđat. Go mánát stuorrulit, de galget oahppat {báhččit}¢{báhčit} njuolain ja dávggiin, guolástit ja ollu eará bargguid. Goddebissuin sáhtii {báhččit}¢{báhčit} dárkilit gitta 70 mehtera duohkai. Árámus bivdovuogit vuođđuduvve dábálaččat gotti áđesteapmái sajiide, main vuođgŋimin leamašan meahcásteaddjit sáhtte {báhččit}¢{báhčit} daid beaktilit. Nu geavai várra go lea váttis hutkat eará vaháteastadandoaimmaid go {báhččit}¢{báhčit} speajariid, árvvoštallá Willenfeldt. Dan ii galgan {báhččit}¢{báhčit}, ii ge galgan lihkahit dan maniid. Maŋemuš áiggiid leat Norgga dikkiin leamaš áššit main lea leamaš sáhka árbevirolaš bohccogoddinvugiid birra, go Hålogalándda Lágamánneriekti mearridii ahte muohtaskohteriin vuojedettiin njoarostit ja de sáloniin {báhččit}¢{báhčit} bohcco lea sámi árbevierru mii ii rihko elliidsuodjaluslágaid. Sii bohte muhtumin ja celke ahte ii leat lohpi rádio oamastit, ja ahte sáhtte {báhččit}¢{báhčit} min jus mis leaš rádio. Sii čájehedje munnje vielja bissu, ja de ipmirdin ahte sii sáhttet {báhččit}¢{báhčit} mu. Ráidu lei ráhkaduvvon, ja Dorvvoš siđai vuosttaža mannat {báhččit}¢{báhčit}. Jáhkán moai fertejetne váruhit go muhtumat galget {báhččit}¢{báhčit}. Son vázzái sihkkaris vugiin dan sadjái gos galggai {báhččit}¢{báhčit}. Čormmoš lávkkui dan sadjái gos galggai {báhččit}¢{báhčit}, bisánii, ja de jorgalii. Son fáipulii vieksáid eret, iige okta ge šat olahan {báhččit}¢{báhčit} su. It dieđe mii dat lea, ja goit ge áiggut {báhččit}¢{báhčit}! Eallit áigot gilvalit, guhte sis ovddemužžan deaivvašii {báhččit}¢{báhčit} bohcco jámas. Návddis leat nu buorit ruohttanattáldagat, ahte dat gáddá iežas máhttit {báhččit}¢{báhčit} vaikko ruohtadettiinis. Manne ii mannan {báhččit}¢{báhčit} daid? Ii dat galgga daid rievssahiid {báhččit}¢{báhčit} mat dustet boahtit bivdiid lusa. Áhkku lea bajásšaddan diekkár báikkis gosa soahteveahka láve {báhččit}¢{báhčit}. Dámppas lea soahteveahka fas álgán {báhččit}¢{báhčit} Guhkesnjárgii. Iigo dat leačča buoret {báhččit}¢{báhčit} lottiid giđđat, go leat buoiddit. Mii njágaimet áittiid ja gordnenvisttiid nurkkiid birra muorrabissut gieđas ja huikkádeimmet ain, go lihkkoheimmet {báhččit}¢{báhčit} vašálačča, ja illudeimmet buohkat iežamet stoahkamiin. Dat mearkkaša ahte riektejearaldagat leat dehálaččat {čoavdet}¢{čoavdit} ovdal go dálkkádatrievdamat lassánit. Mii galgat ieža {čoavdet}¢{čoavdit} váttisvuođaid. Ja de lea várra vel nu ahte eat leat oahpahuvvon váidalit iežamet váivviid, olmmoš galgá leat gievra ja ieš {čoavdet}¢{čoavdit} iežas váttisvuođaid. Álbmot dahje servodat lea iešráđđejeaddji dalle go dat sáhttá ieš hábmet ja gozihit iežas njuolggadusaid, {čoavdet}¢{čoavdit} nákkuid ja eará váttisvuođaid ja ásahit iežas hálddašanásahusaid ollašuhttit dáid doaimmaid. Mo dákkár dilis čalmmustahttit ja {čoavdet}¢{čoavdit} váttisvuođaid? Čiehkamiin ja vajálduhttimiin váttisvuođat eai jávkka, ja servodat mii ii duostta dahje nákce {čoavdet}¢{čoavdit} váttisvuođaid mat gusket vuođđoolmmošvuoigatvuođaide, lea hui rašes vuođu alde. Sivat leat oalle olmmošlaččat ja álkit {čoavdet}¢{čoavdit}, nugo sáddenvuogit, giellamáhttočuolmmat ja bargiid diehtemeahttunvuohta bálvalusain – nappo gažaldat ii leat stuorra, bálvalusvuogádaga dási čuolmmain. Maiddái lei vuohki boktit vuoiŋŋaid, {čoavdet}¢{čoavdit} váttisvuođaid ja soahpameahttunvuođaid. Ulbmilin lei čohkket stáhtaid ovddasteaddjiid, biras áššedovdiid ja - aktivisttaid {čoavdet}¢{čoavdit} máilmmiviidosaš biras- ja ovdánahttinváttisvuođaid. Dan láhkai áigu {čoavdet}¢{čoavdit} sámegielat oahpponeavvuid vátnivuođa. Muhtimin guovtte dahje moatti stáhta gaskkas sáhttet leat riiddut maid eai máhte gaskaneaset {čoavdet}¢{čoavdit}. Geahččalan dihte {čoavdet}¢{čoavdit} čuolmmaid mearridii GOD rievdadit muhtin sámi šalddi eanemusat riidovuloš cealkagiid, muhto dat ii ge jaskkodahttán vuostálastiid. Son celkkii: ”Mis leat seamma váttisvuođat ja mii galggašeimmet daid {čoavdet}¢{čoavdit} ovttas riikkaidgaskasaččat”. Norgga evttohus geahččalii {čoavdet}¢{čoavdit} ovtta stuorámus váttisvuođa, stáhtaid jáhkku das ahte álgoálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa dohkkeheapmi mearkkaša viiddis čuoldinlihkadusa ja ođđa ”álgoálbmotstáhtaid” vuođđudeami. Seammás kolonialisttalaš vuogádaga hálddašeaddjit leat álggu rájes oaidnán ahte guhkesáigge ulbmilin lea {čoavdet}¢{čoavdit} dán ruossalasvuođa dievaslaš álgoálbmotgažaldaga jávkademiin. Arvat hástalusaid davviguovlluin, ee. birrasa ja resursahálddašeami dáfus, ii leat vejolaš {čoavdet}¢{čoavdit} almmá Ruošša searvama ja Norgga-Ruošša ovttasbarggu haga. Dát áššit maid stuorrudit hástalusaid das, mo ovddasvástádusain hálddašit resurssaid, ja das mo {čoavdet}¢{čoavdit} dárbbu bisuhit biologalaš šláddjiivuođa ja erenoamáš rašes ekovuogádagaid. Ovddimussii vuoruhuvvo dutkan mii válmmašta {čoavdet}¢{čoavdit} daid erenoamáš teknologalaš ja birrasii guoskevaš hástalusaid mat leat davvin. Norgalaš petroleumčoahkis lea viiddis ovttamielalašvuohta das, ahte davviguovlluid hástalusaid lea vejolaš {čoavdet}¢{čoavdit} go joatkit ja ovddidit eambbo Davvimeara ja Norggaábi addin máhtu ja vásáhusaid. Davviguovlluin lassána dattetge dárbu oažžut lasi dieđuid ja máhtu, go dain guovlluin petroleumdoaibma ferte {čoavdet}¢{čoavdit} erenoamáš hástalusaid. Rájáidrasttideaddji birasváttisvuođat mearkkašit ollu davviguovlluin, ja daid lea vejolaš {čoavdet}¢{čoavdit} duššefal go lea lagaš ja geatnegahtti ovttasbargu eará riikkaiguin. Studeanta galgá dihto bargobihtáid vuođul {čoavdet}¢{čoavdit} gažaldagaid ja čállit ságaškuššan- dahje smiehttamuščállosa masa maid laktásit lohkanmeari girjjálašvuohta. Oahppoplána heivehuvvo nu ahte studeanttat sáhttet {čoavdet}¢{čoavdit} geatnegahtton bargguid journalisttalaš vugiiguin ja loahpalaš árvvoštallan dahkko journalisttalaš eavttuid vuođul. Čuožžilehket dál ja láhččit seaŋggaid! Ihttit dál oidnosii! Son guossohii káfe ja logai, ahte beare vuoddjit! Geavahehket oaivesuoji, atnet árvvus eará meahccemátkkošteddjiid ja vuoddjit várrogasat! Geavahehket oaivesuoji, adnit árvvus eará meahccemátkkošteddjiid ja vuoddjit várrogasat! Adnit oaivesuoji, atnet árvvus eará meahccemátkkošteddjiid ja vudjet várrogasat! Jus vuosteluohkkái lea váttis beassat, vuoddjit áinnas eará geainnu! Geahččalehket unnidit allodaga ravddain ja vuoddjit njuolga vulos dahje bajás vai ehpet gopmán! Jus fertet diekko vuodjit, de vuoddjit nu ahte ehpet bilit láhtu! Čohkkájehket jaska, orrot jaska ja vuoddjit dego beargalagat! Báhččit substantiivvaid, vearbbaid ja eará sániid mat girdet almmi rastá! Váldet njuolaid ja dávggáid ja mannet meahccái ja báhččit muhtun meahccespire ja ráhkadehket das munnje varas mállása vai beasan din buressivdnidit ovdal go jámán! Váldet njuolaid ja dávggáid ja mannet meahccái ja báhččit muhtun meahccespire ja ráhkadehket das munnje varas mállása vai beasan din buressivdnidit ovdal go jámán! Báhččit sápmelaččaid! Čoavdet Moskki ášši dál! Boahttit mu lusa ja čoavdet mu, lonistehket mu mu vašálaččain! Boahttit mu lusa ja čoavdet mu, lonistehket mu mu vašálaččain! Dii guđet lehpet vánhurskásat, gádjot mu ja čoavdet mu, jorgalehket bealljádet mu beallái ja bestet mu! Jos gullo, de ringejehket dán seammás ja čoavdet ášši! Váldet beare vuostá váttisvuođaid ovttatmano ja čoavdde daid! Váldet beare vuostá váttisvuođaid ovttatmano ja čoavdet daid! Dii galgabehtet čilget sániiguin juohke mearkka ja adnit sámegielnamahusaid! Muhto addet iežadet Ipmila háldui, dii guđet lehpet jorgalan jápmimis eallimii! Adnit lahtuideattet su bálvalusas, vanhurskkisvuođa gaskaoapmin! Lehket vuolibuččat nugo friddja olbmot, allet fal geavat friddjavuođa ággan dahkat bahá, muhto adnit dan nugo Ipmila bálvaleaddjit! Galgabehtet jearrat 10 oahppis skuvllas, adnit bottu dasa! Adnit dan mii lea lunddolaš din guovllus! Bláđestehket s 110 ja 111 ja adnit kárttaid go áigubehtet hárjehallat! Buorit olbmot - adnit dál vejolašvuođa oahpásmuvvat guđet guimmiideatteguin, na go dat duddjošii buoret gulahallama ja buoret guottuid min servodahkii! Boares suorbmasiin galgá veahá čáhppat ja ruoná oidnot, adnit dušše čázi, ráđđe Ann náittosbárrii! Lehket systemáhtalaččat ja skihkalaččat ja adnit vuođuštusaid: Ohppet sámegiela, adnit sámegiela, válljejehket sámegiela! Jus áigubehtet oktavuođa čálliin, de adnit per.selle@isp.uib.no! Guollebiebmit, adnit bivnnutvuođa! Dál han lea luopmu, adnit danne ruđa návddašeapmái, go dan ánssášehpet dii! Jus háliidehpet garra asi, de bidjet uvnna goavkut maŋimuš minuhtaid, dahje adnit grilla uvnnas, ja čuvvot dárkilit ahte ii buole! Jus háliidehpet suodjalit beljiid, de allet čuoččo menddo lahka jietnagáldu, adnit bealljesujiid ja váldet bottu musihkas! Jus háliidehpet suodjalit beljiid, de allet čuoččo menddo lahka jietnagáldu, atnet bealljesujiid ja váldet bottu musihkas! Nuolastehket biktasiid, njuikejehket seŋgii, ja adnit gummi! Adnit iežadet attáldagaid! Dát áigi heive bures ráhkesvuhtii, ja adnit áiggi iežadet ráhkkásiidda! Muđui lea dát vahkku hui gáibidahkes, adnit iežadet hutkáivuođa de vahkku manná bures! Ráhkesvuohta lea áibbas muttát dán áigge, adnit eanet áiggi iežadet ráhkkásiidda! Allet leage nu árbevirolaččat, baicce adnit iežadet hutkáivuođa ja taleantta! Lehkos din oahpaheapmi buhtis ja gutnálaš, adnit dearvvaš ja luohtehahtti sániid, nu ahte vuostálasti šaddá heahpadin danne go son ii sáhte dadjat min birra maidege baháid! Muitalehket muitalusa sániid haga – adnit báhpára ja liántta, ivnniid, málaid ja tuššaid! Lea eanet dego ráva: adnit oaivvi ja adnit jierpmi! Adnit 10 sekundda dasa! Jus ehpet áddejuvvo, de geahččalehket geardduhit dan maid dadjabehtet, muhto adnit dalle eará sániid! Allet boaldde gintaliid dahje adnit dušše ginttaljulggiid, mat eai sáhte buollát!