Min čilgehus huksejuvvo eanemusat norggabeali evttohusa vuođul, nu movt dat lea {dadjon}¢{daddjon} NOU 1997:5 oasis, ja ruoŧabeali evttohusas nu movt dat lea {dadjon}¢{daddjon} SOU 1999:25 oasis. Dása lea {dadjon}¢{daddjon} ee. ná: Das lea {dadjon}¢{daddjon} dat mii lea {dadjon}¢{daddjon}, ii ge dasa šat dárbbaš maidege lasihit. Ja lehkos dat {dadjon}¢{daddjon} dakkaviđe: Beaivváš Sámi Teáhter lea duođai lihkostuvvan dáinna bihtáin. Lea {dadjon}¢{daddjon} ahte Bassi vuoigŋa dagaha miela rohkadallat, miela bargat buriid earáid ovddas, miela dahkat buriid iežamet birrasis, miela čájehit ráhkesvuođa ja fuola earáid ovddas. Ii leat {dadjon}¢{daddjon} movt galgá moraštit – buohkat dahket nu movt sidjiide heive ii ge oktage vuohki leat buorit dehe heajut go muhtin eará vuohki. Dat sáhttá leat vuollánemiin ja suruin dan badjel mii ii goasge {dadjon}¢{daddjon} dehe dahkkon, juobe suhtuin go leat guđđojuvvon. De lea fas gelddolaš ja áigeguovdilis čájálmas {láhčon}¢{láhččon} Ája-lávdái. Danin lea dilli {láhčon}¢{láhččon} ovttaskas bottuide bargoáiggis, ja lea oktasaš olgoáigi mii bistá olles tiimmu gasku beaivvi. Dat lea {láhčon}¢{láhččon} jahkekursii 2-3:in vahkkodiimmuin. Finadettiin dearvvašvuođaguovddážis, girkus, politiijastašuvnnas ja eará almmolaš bálvalusain, de studeanttat fuomášit mainna lágiin sámi giellaguovlluin guovttegielat bálvalusat leat {láhčon}¢{láhččon}. Norgga bealde lea siida dohkkehuvvon láhkadoaban 2007 boazodoallolágas, ja dakko bokte lea {láhčon}¢{láhččon} sadji čorget siidaáššiid ja fasttain duokŋadit rahtasan sávnnjiid siidavuogádagas. Niemi mielde (2003:11) dáhpáhuvai vehádatpolitihkalaš áigeearru jagi 1860 sulaid Norggas, muhto dan politihkkii lei {láhčon}¢{láhččon} gal vuođđu juo nuppelogi jagi das ovdal. Davviriikkain gis daddjo leat Ludvig Holberg introduseren esseija, ja somávuođa dihtii sáhttá máinnašit ahte 1800-jagiid logi eanemus {lohkon}¢{lohkkon} girjjiid gaskkas ledje Holberggas čieža, ja dušše okta dain lei čáppagirjjálaš. Girji mii álggahii sámi nissongirječálli historjjá lea vánit {lohkon}¢{lohkkon}. leat Ludvig Holberg introduseren esseija, ja somávuođa dihtii sáhttá máinnašit ahte 1800-jagiid logi eanemus {lohkon}¢{lohkkon} girjjiid gaskkas ledje Holberggas čieža, ja dušše okta dain lei čáppagirjjálaš. Ii máhte ieš hutkat teavstta, čállá maid lea lohkan, čállá sánis sátnái {lohkon}¢{lohkkon} teavsttas. - Ođđasit čállá {lohkon}¢{lohkkon} teavstta. Eanageavahanulbmilat mat leat {lohkon}¢{lohkkon} § 20-4 vuosttas lađđasis ja daid čadni mearrádusat nuppi lađđasis leat ollislaččat. Rávdnjejohtasat leat dán mielde {lohkon}¢{lohkkon} elektralaš rusttegin. Eanavuovdinorgánat leat {lohkon}¢{lohkkon} maŋimušjovkui, muhto eai leat eanaš áššiin leamaš mearkkašumit dákkár plánaide. Dobbelii datte eai guoskkat ovdabarggut ahte leatgo iešguđet vuovdeduovdagiid vuoigaduvvon giliássit gávdnamis dihto guovlluin, omd. ráddjejuvvon topográfalaččat ja geográfalaččat dahje {juhkon}¢{juhkkon} hálddahuslaččat. Almenneha atnet gielddaássit oktasaččat, ja dáluide eai leat vuovddit sierra {juhkon}¢{juhkkon}. Sullii 1700:s lei Ruoŧa Lapplánda eanemusat dakkár dilis ahte guovllut maid sierranas čearut oamastedje, ledje {juhkon}¢{juhkkon} sierra osiide maid muhtun sámit atne, prinsihpalaš oktovuoigatvuođa anu namas iežaset oassái. Gilvu lea nugo ovdal {juhkon}¢{juhkkon} guovtte oassái. Vuoittut leat {juhkon}¢{juhkkon} golmma oassái: jagi stuorámus luossa, vahkku stuorámus luossa ja jagi vuosttaš luossa. Maiddái dát gilvu lea {juhkon}¢{juhkkon} guovtte oassái, Badje- ja Vuolle-Detnui. Gilvovuoittut leat {juhkon}¢{juhkkon} ná. Mihttomearrin lea gávdnat mearrajohtolaga {čihkon}¢{čihkkon} LamaRamai, ja fáhtet buot divraseamos ártna, Gonagasa Bearrala. Go dás leat čoavdagat {čihkon}¢{čihkkon} sámi servodaga, kultuvrra, giela ja ealáhusaid viidáset ovddideapmái. Muhto orru baicca nu ahte álgu lea vajálduvvan dahje {čihkon}¢{čihkkon}? Dása leat {čihkon}¢{čihkkon} sihke dárogielat ja sámegielat áviissat. Eará jearaldat lea ahte bidjet go sámi politihkkárat {čihkon}¢{čihkkon} gáibádusaid sámi dáiddabargguide iežaset retorihka geažil. Sámegiel girjjit - {čihkon}¢{čihkkon} vai almmuhuvvon. Buot dát erohusat ledje {čihkon}¢{čihkkon} sudno sisa, soai leigga dego skeaŋkkat, ii dieđe maid oažžu ovdal go rahpá daid. Su čalmmit ledje {čihkon}¢{čihkkon} vuovttaid duohkái. Muohttagat ja jasat ledje {čihkon}¢{čihkkon} čáhppes ealli gokčasiid vuollái. Mátta-Várjjaga ruvke lea aitto fas {rahpon}¢{rahppon}, muhto doppe lea priváhta eanaeaiggát guovllus gos ruvke lea. Ikte lea Guovdageainnu gilišiljus {rahpon}¢{rahppon} Sámiid Vuorká-Dávviriid 40 jagi ávvočájáhus. Sámi filbmafestivála {rahpon}¢{rahppon} Konserváhtor Hans Christian Søborg muitala čájáhusa {rahpon}¢{rahppon} čakčamánus, ja rahpamii ledje boahtán oalle ollu olbmot. Stuorra ja smávva čievraroggamat leat {rahpon}¢{rahppon} almmá jurddaškeahttá mo dáid ođasmahttit, ja olu buorre luovus lea geavahuvvon heajut atnui. Mannet baicca Israela álbmoga {láhpon}¢{láhppon} sávzzaid lusa ja sárdnidehket: Almmiriika lea boahtán lahka! Muhto Jesus vástidii sidjiide: In mun leat vuolggahuvvon earáid go Israela álbmoga {láhpon}¢{láhppon} sávzzaid várás. Olbmobárdni lea boahtán beastit dan gii lea {láhpon}¢{láhppon}. Veardádus {láhpon}¢{láhppon} sávzza birra. Jos muhtumis dis leat čuođi sávzza, ja okta láhppo, ii go son dalle guođe dan ovccilogiovcci meahccái ja oza dan ovtta mii lea {láhpon}¢{láhppon}, dassážii go gávdná dan. Go son boahtá ruoktot, de čohkke ustibiiddis ja siidaguimmiidis ja dadjá: ‘Illudehket muinna, dasgo mun lean gávdnan sávzza, mii lei {láhpon}¢{láhppon}’. Dasgo son ge lea Abrahama bárdni, ja Olbmobárdni lea boahtán ohcat ja beastit su, gii lea {láhpon}¢{láhppon}. Dasgo dát mu bárdni lei jápmán ja lea fas šaddan eallin; son lei {láhpon}¢{láhppon} ja lea fas gávdnon. Muhto ledje hui unnán bivdit, mat eai báljo {dihton}¢{dihtton} dain bivdoguovlluin. Dát luhtehas lea dábálaš Nuortamerrii luoiti jogain, muhto Deanu- ja Njávdánjoga čázádagain dat ii leat {dihton}¢{dihtton}. Dáid maŋimuš jagiid guovža lea {dihton}¢{dihtton} ee. Buolbmága ja Njávdáma guovlluin. Olu gudjor ja luosjuolgi Peđar Jovsset fas ii loga velá iežaska bártniinis sállašis gaskavahkkui vel go golbma moatte kilosaš gudjora, luossa gal ii {dihton}¢{dihtton}, vaikko sudno suhppenbáiki lea buorre luossagoddinbáiki. – Mun lean dan rádjai dušše riŋgen politiijaide ja festiválalágideddjiide, muhto ii leat mihkkege {dihton}¢{dihtton} dahje gullon vuos, dadjá Anti. – Guovža ii šat {dihton}¢{dihtton} go de dusten geahčestit maŋás, nu ahte ii leat goit duođas meidnen mu rohkkáhit, čilge Bongo. Máskejogas eai leat dittitge {dihton}¢{dihtton} dál. Ođđasithuksen dáhpáhuvai dáža huksenmálle vuođul, ja sápmelaš huksenárbevierru ii šat {dihton}¢{dihtton} gostige. 11 sámediggelahtu, geat gáibide čoakkáma bovdema čoahkkái, eai gal čoakkámis {dihton}¢{dihtton}. Dát láhkavuođđu lea {atnon}¢{adnon} addit miessemánu 15. b. 1988 láhkaásahusa, ja suoidnemánu 28. b. 1989 láhkaásahusa bievlavuodjimii Finnmárkkus. Maŋŋil ii leat dát váldi {atnon}¢{adnon} čujuhusain ahte mohtorjohtolat berrešii muddejuvvot mohtorjohtolatlága iige eanaeaiggátvuoigatvuođa vuođul. Riekta lea ahte olu juolluduvvon ruđas Sámiid Duodjái lea {atnon}¢{adnon} konsuleanttaide jna. SD livččii várra birgen dáid konsuleantaraporttaid haga, muhto dálá servodat gáibida máŋga ja stuorra raportta ja čielggadeami, ee. oažžun dihtii ruhtadoarjaga, ja SD fertii čuovvut konsuleantačielggademiid mat gáibiduvvojedje. Su barggut leat {atnon}¢{adnon} divdna sihke diggeáššiin (omd. vearroduottaráššis Ruoŧas) ja čilgehusbargguin nu go Sámi Vuoigatvuohtalávdegottis. Ásllat lea {árvvusatnon}¢{árvvusadnon} olmmái. Oahppu lea fápmu ja dat lea ge {atnon}¢{adnon} min vuostá doložis juo ja ain adno otná dán beaivve. 30-vuođas daddjo, ahte maŋŋá go ekonomiija sirdašuvai iešbirgejumis márkanekonomiijii, de nissonolbmuid barggut eai {atnon}¢{adnon} šat seammaárvosažžan boazodoalus go almmáiolbmuid barggut. Oarjemáilbmi lea gohčodan álgoálbmogiid kultuvrraid ”primitiiva dahje bázahallan kultuvran”, árvvoštallanmihttun lea {atnon}¢{adnon} ”ovdáneapmi”. Dás oaidná man láhkai goappašat bealit iešráđálašvuođas, sihke okto birgen ja eanet gierdan, muhto maiddái ovttas birgen earáiguin leat {árvvusatnon}¢{árvvusadnon} dáiddut sámi árbevierus. Lojes gumpe lea máŋga vahkku áigi dan rájes go gumppe álggos beakkehii Kárášjoga guovllus, ja Gaup atnáge imašin go gumpe lea dan rájes sihke {vudjon}¢{vuddjon}, ja maiddái oainnáhallan viesuid lahka. Diggegoddi dan dihte áššehuhtii sudno lobihis vuodjimis, go goappaš luottain leat {vudjon}¢{vuddjon} ovdalaččat seamma ollu. – Beana lei nu steaččagan ahte in jáhke unna biillažii {vudjon}¢{vuddjon}, ja dál balan min gili mánáid vuddjot, lohká son. Galbbain čilgejuvvo guovllu čázevuloš luonddus šattolašvuođas ja ealliin sihke muitaluvvo fatnasiin, mat leat {vudjon}¢{vuddjon}. Bohccot {vudjon}¢{vuddjon} togii. Vahkus leat 34 bohcco {vudjon}¢{vuddjon} togaide Sáltoduoddara guovllus Nordlánddas, ráđđehus ferte dál juoidá dahkat, dadjá Ovddádusbellodaga eanandoalloáššiid ovddasteaddji. Dáid maŋemuš jagiid leat lagabui beannot čuođi bohcco {vudjon}¢{vuddjon} guovllus. Guolásteaddjit {gádjon}¢{gáddjon}. Atnon iežan attáldagaid! Dát áigi heive bures ráhkesvuhtii, ja atnon áiggi iežan ráhkkásiidda! Muđui lea dát vahkku hui gáibidahkes, atnon iežan hutkáivuođa de vahkku manná bures! Ráhkesvuohta lea áibbas muttát dán áigge, atnon eanet áiggi iežan ráhkkásiidda! In galgga nu árbevirolaš, baicce atnon iežan hutkáivuođa ja taleantta! Lehkos din oahpaheapmi buhtis ja gutnálaš, atnon dearvvaš ja luohtehahtti sániid, nu ahte vuostálasti šaddá heahpadin danne go son ii sáhte dadjat min birra maidege baháid! Muitalit muitalusa sániid haga – atnon báhpára ja liántta, ivnniid, málaid ja tuššaid! Lea eanet dego ráva: atnon oaivvi ja adnit jierpmi! Atnon 10 sekundda dasa! Go in áddejuvvo galggan geahččalan geardduhit dan maid dajan, muhto atnon dalle eará sániid! In galgga boaldit gintaliid dahje atnon dušše ginttaljulggiid, mat eai sáhte buollát! Láhčon dál seaŋggaid! Jus vuosteluohkkái lea váttis beassat, vudjon de eará geainnu! Báhčon substantiivvaid, vearbbaid ja eará sániid mat girdet almmi rastá! Go čilgen sániiguin juohke mearkka de atnon sámegielnamahusaid! Atnon lahtuidan su bálvalusas, vanhurskkisvuođa gaskaoapmin! Lehkon vuolibuš nugo friddja olmmoš, allon fal geavat friddjavuođa ággan dahkat bahá, muhto atnon dan nugo Ipmila bálvaleaddjit! Atnon dan mii lea lunddolaš dán guovllus! Atnon dál vejolašvuođa oahpásmuvvat daiguin, na go dat duddjošii buoret gulahallama ja buoret guottuid min servodahkii! Lehkon systemáhtalaš ja skihkalaš ja atnon vuođuštusaid! Oahpon sámegiela, atnon sámegiela, válljejehkon sámegiela! Guollebiebmit, atnon bivnnutvuođa! Dál han lea luopmu, atnon danne ruđa návddašeapmái, go dan ánssášan mon! Vudjon dál várrogasat! Lohkon eambbo! De lohkon eambbo dáppe! Soai fertiiga heivehit iežaska doppe kultuvrii, lohkon mo dat manai! Lohkon movt 07/08/07 ofelaččaid mielas lea ofelašjahki leamašan ja lohkon sin vásáhusaid birra dáppe! Lohkon movt 07/08/07 ofelaččaid mielas lea ofelašjahki leamašan ja lohkon sin vásáhusaid birra dáppe! Lohkon eanet das geat galget ovddastit min Sámedikkis boahtte njeallje jagi! Lohkon maid: Váttis duođaštit boraspirevahágiid! Vudjon dál ja biddjon vel alit čuovggaid! Vudjon dál ja biddjon vel alit čuovggaid! Lohkon dál daid lohkkiid kommentáraid! Ja hupmon fal dušše singuin geaidda luhtte! Ráva lea geahččat unnánit, hupmon eanet! Hupmon sámegiela! Ráhkadan suohku rukses garrabáhpiris, ja biddjon dasa vel ruodjasa! Bidjon su gávpeolbmáide, allon ge bija gieđa su ala! Bidjon šlipsa! Na, biddjon eanet muoraid, a govdut! Bidjon vel liđiid gálbma čáhcái! Bidjon dál mállái! De báhcon okta dis deike fáŋgavissui! Mon gal bázášin deike, muhto báhcon dalle! Dáhtun ráhkistit eallima ja oaidnit buriid beivviid, doalahehkon njuokčama eret bahás ja baksamiid eret behtolaš ságain, jorgalehkon eret bahás ja dahkkon buori, ohcon ráfi ja doarrádallon dan! Dáhtun ráhkistit eallima ja oaidnit buriid beivviid, doalahehkon njuokčama eret bahás ja baksamiid eret behtolaš ságain, jorgalehkon eret bahás ja dahkkon buori, ohcon ráfi ja doarrádallon dan! Mus leat guokte báiddi, juogadehkon suinna geas ii leat oktage, ja dahkkon dan seamma borramušain! Lohkon ieš maŋimus dakkár oaivebákčasa birra mii geardu olbmo nala go lea olu bargat maid ii háhppet ja maid galggašii geargat — iige gis geargga! Luhpon dál eret dáppe! Cáhpon dáid biergguid!