Koarra {lávlui}¢{lávllui} ja vihaheapmi sáhtii álggahuvvot. Bisma Gunnar Stålsett náittii sudno, ja sámi artista Mari Boine {lávlui}¢{lávllui}. lávlunjoavku {lávlui}¢{lávllui} Grieg Våren lávlaga Gonagassii ja Dronnegii. Seremoniija álggahettiin {lávlui}¢{lávllui} soprána Lise Davidsens, Edvard Griega Ved Rondane, masa Håvard Gimse čuojahii klavera. Dan maŋŋá {lávlui}¢{lávllui} Tunisia lávlu Emel Mathlouthi iežas lávlaga (Mu sátni lea friddja). Duopmogirku lávlunskuvlla lávlunjoavku {lávlui}¢{lávllui} Budejjulávlaga, ja mánáidgárdemánát lávlo 200 jagi riegádanbeaivvilávlaga ávvudeaddjái Budejju gávpogii. 12 jiena nanu Flash lávlunjoavku {lávlui}¢{lávllui} dan botta go guossit besse máisttašit báikkálaš borramušaid mat ledje lágiduvvon dasa. Norgga artista Ida Jenshus lei okta oasseváldiin, ja son {lávlui}¢{lávllui} lunšša oktavuođas. Skádjil koarra {lávlui}¢{lávllui} Sámisogalávlaga. Gonasbárrii sávve buresboahtima ráđđeviesus, ja doppe {lávlui}¢{lávllui} ruvkebargiid lávlunjoavku sudnuide. Dá lea Marit Elisabeth Eira gii {lávlui}¢{lávllui} ”dutnje”, iežas oappáin mannan jagi (vuorkágovva: Johan Mathis Gaup). Nu mii dáidit, {lávlui}¢{lávllui} Jeaggegeašáddjá. 1989 {lávlui}¢{lávllui} son vuosttaš háve almmolaččat Nuoraid Kulturdeaivvadeamis. Olbmot besse nai oahpásnuvvat ođđa sámi násttiin, Per Pulk (Sámi Radio Ole Rune Hætta), gii {lávlui}¢{lávllui} ”Sámi boy”. Dimitri lávlunjoavku {lávlui}¢{lávllui} hirbmat čáppa lávlagiid Báktehárjjis. Muhto ii ádelhearrá ábut čájehit gatnjaliid vaikko lei ge nisson gii {lávlui}¢{lávllui} ja čuojahii. Sárdni bisttii diimmu, ja maŋŋel {lávlui}¢{lávllui} son moadde sálmma, ja dat gal válddii visot návccaid Gugánis. Muhto Rita {lávlui}¢{lávllui} boares jazz ja blues lávlagiid dego ii livčče goassege eará bargan. Dán konsearttas {lávlui}¢{lávllui} Čáhcesullo koarra veahkkin su korrii ja orui ge hui heivvolaš girkus. Gabriel Fliflet, Ole Hamre, Jan Eggum ja olmmái gii ii leat nu dovddus, Daniel Amore gii {lávlui}¢{lávllui} Egguma lávlagiid espánnjagillii, ledje nu melankolalaččat ahte measta jámas boagusteimmet. Ja fáhkkestaga lei eŋgela luhtte almmálaš veahka, mii máinnui Ipmila ja {lávlui}¢{lávllui}: Gudni lehkos Ipmilii allagasas ja ráfi eatnama alde olbmuide geaid Ipmil árpmiha! Dávveda váidalansálbma, man son {lávlui}¢{lávllui} Hearrái benjaminlaš Kuša ságaid dihtii. Dávvet {lávlui}¢{lávllui} dan Hearrái go Hearrá lei gádjon su buot vašálaččaid ja Saul gieđas. Okta almmái {lávlui}¢{lávllui} ja oahpahii midjiide guovžža lávlaga – son ieš gulai guovžža klánii – ja lávlaga maŋŋá okta rieggá jođiheaddjiin čilgii guovžamánu birra, mii lea dál lahkoneamen go guovža lihkká dálvenahkáriin. Son {lávlui}¢{lávllui} ná: ”in goassige beahttán iežan eatnama gos biekkat savkalit mu nama”. ”Internáhta — stuoris dego balddonas” {lávlui}¢{lávllui} Nils Aslak Valkeapää, ja internáhta han sáhtii leat balddihahtti mánáide geat 7-jahkásažžan sáddejuvvojedje deike. Son {lávlui}¢{lávllui}. Son {lávlui}¢{lávllui} indiánaid vealáheami ja goddimiid birra dan áigge go ovttasge ii lean mihkkige buriid dadjamušaid sin birra. Máhtte {lávlui}¢{lávllui} lávlaga. De fáhkka fuobmájin ahte nieida, gii {lávlui}¢{lávllui} mu gurut bealde, lei doallan maŋimuš diibmobeali iežas olgešbealjis gitta. Gistu luitojuvvui hávdái, báhppa dajai soames sáni ja seahkalas joavku {lávlui}¢{lávllui} oahpes earrosálmma. Ja lávii maiddái muhtumin almmolaččat loaiddastit sierra dilálašvuođain, {lávlui}¢{lávllui} ja čuojahii gitára. Erenoamáš dárkilit Birgget čuovui, go Tarja-Leena čuojahii gitára ja {lávlui}¢{lávllui} šearus jienain moadde irlándalaš álbmotlávlaga. De fáhkka fuobmájin ahte nieida, gii {lávlui}¢{lávllui} mu gurut bealde, lei doallan maŋimuš diibmobeali iežas olgešbealjis gitta. Seammá Sámi Radio prográmmas {lávlui}¢{lávllui} Porsáŋggu joavku Bákte gája lávlaga. Uhca Nánnáš maid {lávlui}¢{lávllui} vearssa nu mo originálaveršuvnnasge, muhto liikká son ii navdán dan menddo radikálan, eai ge eará diehtoaddit dan lohkan. Stuoradiggi {sihkkui}¢{sihkui} gáibádusa ahte galgá orrut Norggas ja attii lobi juohkehažžii Finnmárkkuopmodaga eatnamiin bivdit smávvafuđđožiid ja oaggut stákkuin ja duorgguin ja lubmet iežas ruovttudollui. 1908:s {sihkkui}¢{sihkui} Stuoradiggi ruvdnenparagráfa Vuođđolágas. Duodjeinstituhta vealgi sihkkojuvvui muhtun muddui nu ahte SIVA {sihkkui}¢{sihkui} dan dainna eavttuin ahte SIVA oaččui váldit badjelasas Savio-dáidaga mii seailluhuvvui Duodjeinstituhtas. Son váccii ja {sihkkui}¢{sihkui} gatnjaliid. Son manai ja faskkui bulehis vuodjabihtáid ja {sihkkui}¢{sihkui} ádjá bahtii, ja nu šattai ge ádjá bahta visot vuodjan. Prinseassa {sihkkui}¢{sihkui} gatnjaliid ja boagustii. Guovdageainnu suohkan gal {sihkkui}¢{sihkui} buot ráfáiduvvonguovlluid, go ii lean šat ulbmil das, čilge Boazodoallohálddahusa senior ráđđeaddi Johan Ingvald Hætta. Ii lean doavttir dearvvasvuođaguovddážis, muhto buohccedivššár {sihkkui}¢{sihkui} vara ja iskkai ledje go dávttit doddjon, muitala son. Mis lei dat bárti Gáissá válgabiirres ahte Árjja listu ii dohkkehuvvon go min listtu goalmmát áirras ii dohkkehuvvon vaikko su máttarváhnemat hupme sámegiela, ja son gii {sihkkui}¢{sihkui} min listtu lei sámediggehálddahusa bargi, čilge Thoralf Henriksen. Mánáide ja Ávvir doaimmaheaddjái ii lean vejolaš áicat ledje go dat duođas gatnjalat maid son {sihkkui}¢{sihkui} muođus vai ledje go dušše arvegoaikkanasat. Son {sihkkui}¢{sihkui} bivastagaid, galbma bivastagaid. Nábárdálu boanda bisánii ja {sihkkui}¢{sihkui} bivastaga gállus. Son lei šovkkodan ja čierui ja {sihkkui}¢{sihkui} gatnjaliid. Vaikko dalle ii boahtán vuoitu, de liikká {sihkkui}¢{sihkui} Agnete Johnsen gatnjaliid maŋŋá go The BlackSheeps lei Melodi Grand Prix 2011 finálas. Nisu láktadišgođii Jesusa julggiid gatnjaliiguin, ja {sihkkui}¢{sihkui} daid vuovttaidisguin, cummástalai daid ja vuoiddai daid vuoidasiin. Go mun bohten du vissui, de it addán munnje čázi bassat julggiidan, muhto son láktadii daid gatnjaliiguin ja {sihkkui}¢{sihkui} daid vuovttaidisguin. Márjá lei son gii vuoiddai Hearrá julggiid njálggahájat vuoidasiin ja {sihkkui}¢{sihkui} su julggiid vuovttaidisguin. Márjá buvttii butti buhtes, divrras nardusvuoidasa, vuoiddai Jesusa julggiid dainna ja {sihkkui}¢{sihkui} daid vuovttaidisguin. Son {sihkkui}¢{sihkui} eret vealgegirjji mii lei min vuostái buot dan gáibádusaiguin ja válddii dan eret go návlii dan russii. Buddha moddjestii Rahulai ja basai su julggiid ja {sihkkui}¢{sihkui} daid. Stuorradiggi {sihkkui}¢{sihkui} dasa lassin vejolašvuođa mii dassážii leamaš lean geavahit suomagiela veahkkegiellan. Don várra áddet gii leat iešge earránan, dajai nisu ja {sihkkui}¢{sihkui} gatnjaliid čalmmiin. Son basai lihtiid, {sihkkui}¢{sihkui} beavddi. Son luvdii láhttiid, {sihkkui}¢{sihkui} lássalávddiid ja uksabealláid. Álggahii ja álggahii ja fas {sihkkui}¢{sihkui} eret, ii mihkkige orron doarvái buorre. Son biggohii oppa vistti, {sihkkui}¢{sihkui} láhttiid ja basai birra Máhte gámmára. Koloniijaáiggi riekteáššebáhpára dohkkehettiin, {sihkkui}¢{sihkui} alimusriekti gieldda láigoheami ja dohkkehii oktasaš eanaoamastanvuoigatvuođa - muhtun lágan oamasteami mii ii šat olus leat anus dálá Venezuelas. 1987:s dat {sihkkui}¢{sihkui} Oarje-Finnmárkku mearkalávdegoddi Hætta mearkka. Urheim čohkkái ge dievaslanjas ja {sihkkui}¢{sihkui} gatnjaliid go Gonagas Harald šállošii. Earreortnet mii ásahuvvui 1990:s olgguštii ja {lihccui}¢{lihcui} mearrasámi guovlluid guolásteddjiid bivddus. Maŋimuš geardde go searvi {lihccui}¢{lihcui} miellahtuid lei riikkabeahttináššis maŋŋá soađi. Ságat váldodoaimmaheaddji, Geir Wulff, šiitá Ságat-aviissa moaitima sivvan manin son {lihccui}¢{lihcui} Pål Hivand. Čakčamánus {lihccui}¢{lihcui} Kárášjoga gielda gieldda advokáhta ja golggotmánus gesii Kárášjoga sátnejođiheaddji ášši eret riektevuogádagas. Go Iversen lei jur soahpan šiehtadusa singuin, de {lihccui}¢{lihcui} dát joavku hárjeheaddji. Geassemánu {lihccui}¢{lihcui} stivra Jakobsena go son ii geassádan virggis. NSR {lihccui}¢{lihcui} su organisašuvnnas, muhto dasa son ii ieš miehtan. Ja go veahčirin {huškui}¢{huškkui} ruittu, de gullui jietna nuppi bealde máilmmi gitta nuppe beallái. Go jiehtanasat bohte gáddái, {huškui}¢{huškkui} bárdni eanas jiehtanasaid jámas, muhto muhtimat besse báhtui. Son {huškui}¢{huškkui} jiehtanasaid buohkaid geat bohte ja válddii báhpa eret sis ja dajai báhppii: Go mun bohten olggos, de viegahii muhtun olmmái šluppuiguin mu maŋábealde ja {huškui}¢{huškkui} mu bađa vuostá. Politiijat bidje giehtaruvddiid sutnje ja vuojidettiin politistašuvdnii {huškui}¢{huškkui} son oaivvis dan mađe ahte šattai hávvi. Go uksafávttat gevrejedje su mannat, de {huškui}¢{huškkui} ja čievččai son golbma fávtta ja áittii buohkaid goddit. Ijatbeaivvi son huikkii hávderokkiin ja váriin ja {huškui}¢{huškkui} iežas geđggiiguin. Dan maŋŋá son {huškui}¢{huškkui} ovddit elošteaddji (nissona). Jus sámástedje gaskaneaset go ledje olgun stoahkamin dahje luohkkálanjas de oahpaheaddji runddii beallji duohken sisa pultta lusa ja {huškui}¢{huškkui} suorpmaid golmma geardde dainna čujonasain, ja dat han gal lei jo nu bávččas go suhttan oahpaheaddji máná suorpmaid hušku. Son válddii biibbalgovvatávvaliid ja bijai daid lásiid ovdii, amas oktage oaidnit ahte {huškui}¢{huškkui} ohppiid. Gesii su eret ja {huškui}¢{huškkui}... Dalle {huškui}¢{huškkui} su muvraseainni vuostá, nu ahte oaččui vuoiŋŋašsparggiheami. Son {huškui}¢{huškkui} mu roavvát, ja go lei geargan huškumis de son bággii mu mannat jiekŋagalbma rišu vuollái ja doppe mun čuččodin dássái go galmmastuvven. Mun oidnen ja vásihin go viessohoaiddár mánáidruovttus {huškui}¢{huškkui} muhtun máná návetseainni vuostá. Karlsrud lohká iežaset oaidnán ja govven go boazodoalli {huškui}¢{huškkui} niibbi čađa mielgga go giehtadii gabbagirjját variha. Luossa {huškui}¢{huškkui} vuokkas gaibba geđggiide, jorai fatnasa birra. Stockfleth {huškui}¢{huškkui} sápmelaččaid soppiin. Álddu divga skilai geahppadit ja herggiid stuorra biellu {huškui}¢{huškkui} hárvvet. Bjoner mearkkašupmi juolluduvvo buoremus Norgga lávlui. Danin bohciidii ge lunttaid etniid ja oappá deaivvadeapmi Intriqueain erenoamáš dovdduid go sii adde liđiid lávlui Kai Somby. In liiko diekkár lávlui gii iežas ámadaju vuoidá. Olbmuid jienasteamis gárte eanemus jienat lulli-fránskalaš lávlui Lizai, gii lávllui occitanialaš gillii. Nu jurddašii min rádioreporttar ovdal riŋgestii beakkán sámi lávlui, Ailu Vallii. Son bonjadii skávžžáid ja ravkalii buorremielalaččat dárjui, gii lei sihke čuvgesvuovttat ja čáppat. Ulbmil lea addit 10.000 dárjui oahpu. Eandalit gesiid áigge turismafitnodagain leat máŋgga nuorra dárjui geassebargu. Don liikostat ovttatmanu dán čáppa lávlui lávddis. Son oaivvilda das fas viidásit váikkuhusaid dárjui. 100% bistevaš virgi sámegielat dárjui geas lea allaskuvlaoahppu dearvvašvuođa, sosiála ja/dahje/ja pedagogihka suorggis. Mu dieđu mielde eai leat sáddejuvvon rehkegat dan 41 láibui geaid uvnnat eai leat gurrejuvvon, muitala Nystad. Son lea dolkan gullat buotlágan sivaid gielddas manin eai nákce addit dohkálaš divššu buohcci boares láibui. Hoavda áiggistis son muitala doppe lassánan bargiid 30 láibus, 80 láibui. Buozanvuođas, lihkohisvuođas dahje eará dáhpáhusas sáhttet leat stuora ekonomalaš váikkuhusat nuorra láibui. Birasmirkkot maid leat mihtidan eai leat hui várálaččat ovttaskas láibui, muhto leat vuorridan veara dearvvašvuhtii guhkit áiggi badjel, Stáhta nuoskkidanbearráigeahču (SFT) dieđuid mielde. Dus leat dál čuožžilan dovddut ovtta dánsui, ja sáhttá šaddat riidu jus dus lea beallelaš ovdalaččas. Dan rievttes dánsui mii fállat hástaleaddji barggu. Máksá 6.990,- ruvnno rájes juohke dánsui. Mii fertet váldit duođas dan movt čuohcá ovttaskas dánsui go sis rivvejuvvo eret dovdu ahte leat movttegat gullevašvuođain dihto báikái. Don liikostat muhtin dánsui du birrasis gii lea hui liekkus. Juohke dárkui lea addojuvvon su iežas áigi. Lea dieđusge iešguđet ládje dárkus dárkui. Opmodagas ferte leat viessu mas lea oađđinsadji gitta 12 dárkui, areála maid sáhttá ráhkadit kanturbáikin ja dasa lassin buorre vuorkásadji. Stuora vuoitu moatti dárkui. Mii mearkkaša bargu sullii 120 dárkui, ovtta golmma gitta njealji mánnosaš áigodahkii jahkái. 500 dollára dábálaš dárkui, ja loge geardde eambbo, olles 5000 dollara (sullii 28 000 ruvnno) jus don leat juogalágan hoavda. Sámediggepresideanta Aili Keskitalo lea lohkan almmolaččat ahte 200.000 ruvnnu galggašii máksot juohke dárkui buhtadussan, masa mii leat ovtta oaivilis, joatká Guttorm. Teáhter maid sáhttá boktit ođđa jurdagiid mat sáhttet leat ávkin ovttaskas dánsui, loahpaha Utsi teáhterdearvahiiguin. Áidna maid bivddii Hansenis, lei beassat riŋget ovtta dárkui ovdal go dajai maidege. Mun in oainnat lean fitnan goassige Oslos ja munnje nuorra dárjui dathan gal lei okta somás eallindáhpáhus, muitala Máret ja boagusta. Dasa lassin čoakkalmaslatnja ja čoahkkinlatnja 12 sárgui. Guovdageainnu sátnejođiheaddjis Klemet Erland Hættas lei earenoamáš ođas dán jagi stipeandda juohkimis, go ledje válljen addit stipeandda guovtti sárgui. Dat mii dáhpáhuvvá álgoálbmogiiguin miehtá máilmmi lea ahte fámolaš kultuvrrat bággejit iežaset árvvuid unnit fámolaš kultuvrraide, ja dát čuohcá ovttaskas sárgui iešguđet láhkai. Jus dat ipmárdus ii leat, de ferte olmmoš čilget čađat ja dat sáhttá dahkat ášši vel vearrábun dan sárgui. Die lea várra dakkár mii čuohcá sárgui, nu ahte loahpalaččat fertet mearridit dainna juoga dahkat, lohká Persen. Stádii ii leat diet ruhta mihkkege, muhto nuorra sárgui, gii geahččala eallinláibbi alcces háhkat, sutnje gártet diet sáhkut stuora ruhtan. Dát dieđusge mearkkaša ollu dan sárgui gii lea vuoitán, ja mun sávvan ollu lihku vuoitái. Juohke njealját jagi juohká Sámiráđđi gudnebálkkašumi sárgui gean áŋgiruššan leamaš erenoamáš mearkkašahtti sámeoktavuhtii ja kultuvrii. Jus váldet eret sin dáidaga ja sin jiena, de ii leat mihkkege šat báhcán sárgui. Seamma rievttit, vejolašvuođat ja maid geatnegasvuođat buohkaide (nappo juohke ovttaskas lávlui)! Dat lea maid veahkkin lávlui hábmemin positiivvalaš gova nuppi gillii ja kultuvrii. Muhtin konvenšuvnnat addet vejolašvuođa ovttaskas lávlui váidit stáhta bearráigeahččanorgána ovdii. Son galgá váldit oktavuođa áviissain ja oččodit áviissa divvut boasttuvuođaid dahje addit sordojuvvon lávlui vejolašvuođa vástidit. Árvvoštallojuvvon lávlui galgá mieđihit vástidanvuoigatvuođa aviissas, jos son dan buriiguin sivaiguin dáhttu. Lávlla addá lávlui iešdovddu ja nanne oktavuođa ustibiiguin ja servodaga olbmuiguin. Giligirječálli bokte gaskkustuvvo midjiide man váttis lei ovdalis áiggiid eallinvuohkái hárjánan lávlui birget ođđa vuordámušaid ektui. Dolla lea leamaš čuovga guhkes sevdnjes ijaid áigge meahcis aktonas lávlui, ja olmmošsuohkadasas dolla lea fas čohkken olbmuid. Ovddit festiválajođiheaddji Lene Hansen lea ovdanbuktán iežas oainnu festivála 15 jagi áigodagas; dan álggu ja duogáža, maid festivála lea mearkkašan sápmelašvuođa ealáskahttimii, ovttaskas lávlui, Gáivutnii ja Davvi-Norgii. Aisttan vel ovtta lávlu: Gieđaid speažžun ovttaskas lávlui mearkkaša ollu.