Ovdasánit Stuorradiggi mearridii ođđa fi nnmárkkulága miessemánus/geassemánus 2005 maŋŋil go Finnmárkku vuoigatvuođadilit leat eatnat jagiid leamaš eahpečielgasat. Sámediggi ja Finnmárkku fylkkadiggi ledje mielde hábmemin lága ráđđádallamiin Stuorradikkiin. Ráđđehus lea dorjon ráđđehusa jagi 2003 láhkaevttohusa viiddideami, man Stuorradikki gieđahallan mielddisbuvttii. Lága lea mearridan stuorra ja politihkalaš rájiid rastideaddji eanetlohku Stuorradikkis nu mo sihke Sámediggi ja fylkkadiggi ledje ávžžuhan. Das lea nappo oadjebas demokráhtalaš vuođđu, mii addá buori vuolggasaji ođđa Finnmárkkuopmodahkii ja vuoigatvuođaid boahttevaš čielgamii. Moai jáhkke Finnmárkkulága šaddat ávkin buot Finnmárkku ássiide, sámi álbmogii ja oppa Norgii. Sámerievtti ovdáneapmi lea dahkan vuđđosa Finnmárkkuláhkii, muhto láhka lea hábmejuvvon nu ahte addá oadjebasvuođa ja vejolašvuođaid buot finnmárkolaččaide. Eanavuođđu mii galgá sirdojuvvot stáhtalaš eaiggátvuođas Finnmárkkuopmodaga bokte, šaddá buot fylkka ássiid oktasašopmodahkan. Oktagaslaš (individuála) ja oktasaš (kollektiiva) vuoigatvuođat galget čielggaduvvot riikkagottálaš rievtti vuođul. Geavaheapmi dat lohkko – iige geavaheaddji čearddalaš gullevašvuohta. Buot Finnmárkku ássit ožžot vuoigatvuođa ávkkástallat luondduvalljodagain Finnmárkkuopmodaga eatnamiin. Maiddái sii geat ásset olggobealde Finnmárkku, ožžot láhkamearriduvvon lobi bivdit Finnmárkkuopmodaga eatnamiin. Dát dieđihangihpa čuvge lága buot Finnmárkku viessogácciide. Gihppaga leat Justiisadepartemeanta ja Gielda- ja guovlodepartemeanta ráhkadan, ja dat lea oassi stuorát dieđihanbarggus mii galgá čađahuvvot Sámedikki, Finnmárkku fylkkadikki ja departemeanttaid lagas ovttasbarggu bokte. Finnmárkkulága váldosisdoallu Finnmárkkulága ulbmil lea lágidit diliid nu, ahte Finnmárkku eatnamat ja luondduvalljodagat hálddahuvvojit dássedis ja ekologalaččat suvdinnnávccalaš vuogi mielde fylkka ássiide buorrin ja earenoamážit sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii vuođusin. Dál hálddaha stáhtafi tnodat Statskog SF sullii 95 proseantta Finnmárkku eatnamiin. Dát areala, mii lea badjel 45.000 km2, sirdojuvvo báikkálaš eaiggátvuhtii Finnmárkkuopmodaga (Finnmarkseiendommen) bokte. Finnmárkkuopmodat lea ovttaskas (priváhta) eanaoamasteaddji, mas lea seamma gaskavuohta almmolaš eiseválddiide go eará eanaoamasteddjiinge. Finnmárkkuopmodaga galgá jođihit stivra, mas leat guhtta olbmo: Golbma Sámedikki nammadan ja golbma Finnmárkku fylkkadikki nammadan stivrralahtu. Finnmárkkuláhka nanne, ahte sámit leat eatnamiid ja čáziid guhkes geavaheami bokte rábidan vuoigatvuođaid Finnmárkku eatnamii. Maiddái Finnmárkku eará ássit sáhttet leat rábidan dakkár vuoigatvuođaid. Galgá ásahuvvot komišuvdna dáid vuoigatvuođaid gártemii. Galgá maiddái ásahuvvot sierraduopmostuollu, mii mearrida soahpameahttunvuođaid dakkár vuoigatvuođaid alde. Buot Finnmárkku ássit ožžot vuoigatvuođa ávkkástallat luondduvalljodagain Finnmárkku opmodaga eatnamiin, earret eará bivdit, guolástit ja lubmet. Man stuorra vuoigatvuođa olmmoš oažžu, lea dan duohken man lagas čatnašumit sus leat valljodagaide. Ovdamearkan oažžu olmmoš stuorát vuoigatvuođa ávkkástallat valljodagain dan gielddas gos son ássá. Maiddái sii geat ásset fylkka olggobealde, ožžot lobi bivdit smávvafuđđožiid, oaggut ja lubmet iežaset ruovttudollui. Finnmárkkuláhka lea čearddalaččat bealátkeahttá dainna lágiin, ahte ovttaskas olbmo riektedilli ii leat sorjavaš das, leago sápmelaš, dáža, kveana dahje gullágo eará veahkadatjovkui. Áššiin meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheamis galget sihke almmolaš eiseválddit ja Finnmárkkuopmodat árvvoštallat, mo nuppástupmi váikkuha sámi beroštusaide. Sámediggi sáhttá addit válddahusaid (rávvagiid, háltelinjáid), mat galget adnojuvvot dán árvvoštallama vuođđun, muhto válddahusat eai čana vihkkedallama sámi beroštusaid ja eará deasttaid gaskkas. Finnmárkkuláhka ii atte njuolggadusaid mearraguolásteami birra. Stuorradiggi dagai danne mearrádusa geassemánus 2005, mas bivdá Ráđđehusa fargga musat guorahallat sámiid ja earáid vuoigatvuođa guolásteapmái Finnmárkku mearas, ja ovddidit čuovvoleaddji ášši dás Stuorradiggái. Ráđđehus lea čuovvoleamen Stuorradikki mearrádusa. FINNMÁRKKULÁHKA – VÁSTÁDUSAT MUHTUN DÁBÁLAŠ GAŽALDAGAIDE Gii galgá mearridit Finnmárkku eatnamiid badjel? - Ásahuvvo sierra orgána, Finnmárkkuopmodat, mii oažžu oamastanvuoigatvuođa daid eatnamiidda Finnmárkkus maid Statskog lea hálddahan (§ 49). Finnmárkku fylkkadiggi ja Sámediggi galgaba válljet lahtuid Finnmárkkuopmodaga stivrii (§ 7). Dáinna lágiin beassá Finnmárkku veahkadat mearridit fylkka eatnamiid hálddaheami. Finnmárkkuopmodat ferte almmatge čuovvut almmolaš lágaid ja njuolggadusaid nugo buot eará eanaeaiggádatge. Privatiserejuvvogo Finnmárkkuduottar? - Ii. Láhka ii mearkkaš ahte addojuvvojit geasage ođđa vuoigatvuođat. Sii geat leat rábidan geavahan- ja oamastanvuoigatvuođa muhtun guvlui, ožžot dohkkehuvvot dán vuoigat vuođa Finnmárkkukomišuvnna gártema bokte (§ 5). Uhccán lea jáhkehahtti ahte komišuvdna gávnnaha oaktagaslaš oamastanvuoigatvuođa áktánas viidodagas rábiduvvon. Eambbo jáhkehahtti lea ahte gávdnojit iešguđetlágan geavahanvuoigatvuođat, ovdamearkka dihtii vuoigatvuohta geavahit muhtun guovllu boazodollui, muddejuvvon muorračuohppamii, lavdnjeloggumii ja sullasaččaide. Gustogo Finnmárkkuláhka luohtta buohkaide Finnmárkkus? - Juo. Láhka lea čearddalaččat bealátkeahttá. Máksá ahte olbmuin leat ovtta lágan vuoigatvuođat beroškeahttá leago sápmelaš, dáža, kveana dahje gullágo eará čerdii. Láhka sisdoallá almmatge muhtun dáhkádusaid ahte sámi beroštusat váldojuvvojit doarvái vuhtii ovdal go dahkkojuvvojit mearrádusat, mat vákkuhit sámi kultuvrii, boazodollui ja dakkáriidda meahcceguovlluin (§§ 4 ja 10). Sáhtángo bivdit Finnmárkkus? - Sáhtát. Buohkat – maiddái sii geat eai ása Finnmárkkus – besset bivdit smávvafuđđožiid Finnmárkkuopmodaga eatnamiin (§ 23). Sis geat ásset Finnmárkkus, lea lassin velá vuoigat- vuohta bivdit fuođđuid (§ 23). Finnmárkkuopmodat sáhttá velá addit lobi bivdit dán lassin, ovdamearkan addit olbmuide geat eai ása Finnmárkkus, lobi bivdit fuođđuid (§ 27). Finnmárkkus? Sáhtángo guolástit jogain Finnmárkkus? - Sáhtát. Buohkat sáhttet oaggut stákkuin ja giehtaduorgguin jogain ja jávrriin Finnmárkkuopmodaga eatnamiin (§ 25). Sii geat ásset Finnmárkkus, sáhttet lassin fi erbmut čázáda gain ássangielddasteaset (§ 22). Sáhtángo lubmet Finnmárkkus? - Sáhtát. Buohkat sáhttet lubmet Finnmárkkuopmodaga eatnamiin (§§ 23 ja 25). Sis geat eai ása Finnmárkkus, lea dušše lohpi lubmet iežaset ruovttudollui (§ 25). Fertego mus lohpi bivdit ja guolástit Finnmárkkuopmodaga eatnamiin? - Ferte. Bivdui ja guolásteapmái ferte oažžut lobi Finnmárkkuopmodagas. Lohpi sáhttá addojuvvot bivdo- dahje guolástangoartan, ja dan ovddas sáhttá gáibiduvvot divat (§ 27). Sáhttágo Finnmárkkuopmodat bidjat dárkilet eavttuid bivdui, guolásteapmái ja lubmemii iežas eatnamiin? - Sáhttá. Finnmárkkuopmodat sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid luondduvalljodagaid ávkkástallamii iežas eatnamiin, earret eará ferte olbmos lohpi dasa. Juos ovdamearkan leat uhccán eallit dahje luopmánat muhtun guovllus, de sáhttá Finnmárkkuopmodat mearridit ahte bivdu dahje lubmen dán guovllus galgá merrejuvvot. Mearrádusa sáhttá váidalit departementii (§ 27). Leago mus vuoigatvuohta guolástit Finnmárkku mearas? - Das ii daja Finnmárkkuláhka maidege. Buohkain lea vuoigatvuohta oaggut mearas stákkuin ja giehtaduorgguin ja smávva fi rpmiiguin ja liinnaiguin (sáltečáhceguolástanlága § 4 a). Gávpeguolásteapmái dárbbaša olmmoš guolleeari. Leahkki vuoigatvuođat eai lihkahallojuvvo Finnmárkkuláhka ii nuppástuhte geavahan- ja oamastan vuoigatvuođaid Finnmárkku eatnamiidda (earret opmodagaid sirdima Statskog SFas Finnmárkkuopmodahkii). Juos oktage lea rábidan geavahan- dahje oamastanvuoigatvuođa muhtun guovllu bistilis geavaheami (oamastusa dahje dološ áiggi rájes geava heami) bokte, de ii nuppástuhte Finnmárkkuláhka dán. Juos olmmoš ovdamearkan čuohpai muoraid muhtun vuovddis dahje guođohii šibihiid dihto guovllus dainna jáhkuin ahte sus lei vuoigatvuohta dasa, de sáhttá oažžut dakkár geavahanvuoigatvuođa dohkkehuvvot. Dát gusto Finnmárkkus nugo muđuige riikkas. Iige láhka lihkahala vuoigatvuođaid mat vuođđuduvvet eará vuđđosii, ovdamearkan dakkáriid mat vuođđuduvvet dahkkojuvvon šiehtadussii. Láhka nanne ahte sámit leat eatnamiid ja čáziid bistilis geavahemiin rábidan vuoigatvuođaid Finnmárkku eatnamiidda (§ 5 vuosttas lađas). Dát čuovvu dábálaš norgalaš rievttis (oamastus ja dološ áiggi geavaheapmi). Dattetge lei deaŧalaš nannet dán lágas. Mearrádus dohkkeha prinsihpalaččat ja politihkalaččat, ahte leat dakkár rábiduvvan vuoigatvuođat Finnmárkkus. Prinsihppa ahte láhka ii lihkahala sajáiduvvan vuoigatvuođaid gusto maiddái dážaide, kveanaide ja eará Finnmárkku ássiide. Eaŋkilolbmo vuoigatvuođat dohkke huvvojit ja dáidet diggelogahuvvot dađistaga go vuoigatvuođat identifi serejuvvojit gártenbarggu bokte mii galgá čađahuvvot. OAMASTUS JA DOLOŠ ÁIGGI RÁJES GEAVAHEAPMI Norgga rievtti mielde sáhttá olmmoš dihtoeavttuid vuođul rábidit sihke geavahanvuoigatvuođa ja eaiggátvuoigatvuođa muhtun guvlui, go dan geavaha dahje ráđđe guhkes áiggi badjel. «Oamastus»ja «dološ áiggi rájes geavaheapmi» leat namahusat guovtti vuohkái, mo sáhttá rábidit alcces dakkár vuoigat vuođaid. Oamastusa eavttut čuvvot lágas juovlamánu 9. 1966 nr. 1 oamastusa birra. Go galgá čuoččuhit oamastanvuoigatvuođa (eaiggáduššanvuoigatvuođa), de ferte ráđđen guovllu uhcimustá 20 jagi. Ferte leat leamaš buorre árta jáhkkit iežas eaiggáduššat guovllu. (Dát gohčoduvvo «buorrin jáhkkun».) Go galgá čuoččuhit geavahanvuoigatvuođa, de ferte guovllu dihtoláhkai geavahan uhcimustá 20 jagi. Galgá geavahan dan jáhkus, ahte sus lei vuoigat vuohta dasa. Juos geavaheapmi ii leat buktán bissovaš ráhkkanusaid guvlui (ovdamearkan viesu huksen dohko), de ferte geavahan guovllu uhicmustá 50 jagi ovdalgo oažžu dohkkehuvvot geavahanvuoigatvuođa. Oahppa dološ áiggi rájes geavaheamis lea ovdánan riektegeavada bokte. Dološ áiggi rájes geavaheami vuođul sáhttá oažžut oamastan- dahje geavahanvuoigat vuođa muhtun guvlui vaikko oamastusa eavttut eai leat devdojuvvon. Dat dáhpáhuvvá oppalaš árvvoštallama miel de, mas deaŧalaččamus momeanttat leat: - Guovllu guhkes áiggi geavaheapmi. Dasgo eará eavttut eai leat nu čavgadat go oamastussii, de gáibiduvvo hui guhkes áiggi geavaheapmi, soaitá nu guhká go 100 jagi, ja uhcimustá 50 jagi. - Gii lea geavahan dahje ráđđen guovllu, ferte dán dahkan buori jáhkus. Gáibádus buori jáhkkui ii leat nu garas, juos geavahanáigi lea hui guhkki. Dábálaččat lea álkit rábidit geavahan vuoigat vuođaid go oamastan vuoigat vuo đaid. Go galgá oažžut dohkke huvvot oamastan vuoigatvuođa dáid vuđđosiid alde, de ferte earret eará geavahan muhtun guovllu dan mađe ja nu guhká, ahte orui leamen eanaeaiggát ja ahte lea leamaš árta jáhkkit iežas duođas eaiggáduššat guovllu. Leahkki vuoigatvuođaid gárten Leahkki vuoigatvuođaid gárten ja dohkkeheapmi lea deaŧalaš oassi Finnmárkkulágas. Galgá ásahuvvot komišuvdna ja sierraduopmostuollu dán ulb milii. Vuoigatvuođat galget gártejuvvot beroškeahttá čearddalaš gullevašvuođas. Sullasaš gártenproseassat leat ovdal čađahuvvon meahcceguovlluin eará osiin riikkas. Finnmárkkukomišuvdna galgá gártet vuoigat vuo đadiliid dain eatnamiin, maid Finnmárkkuopmodat váldá badjelasas Statskog SFas. Finnmárkkukomišuvdna ii galgga addit vuoigatvuođaid, mat eai juo leat. Gárten galgá dáhpáhuvvat gustojeaddji riikkagottálaš rievtti vuođul nugo dat lea ovdánan guhkilmas riektegeavada bokte. Ovdal go Finnmárkkukomišuvdna čielggadišgoahtá muhtun guovllu, de galgá dat almmuhit ávžžuhusa vejolaš vuoigatvuođalaččaide ahte galget dieđihit iežaset komišuvdnii. Almmuhuvvot galgá báikkálaš mediaid bokte dahje eará ulbmillaš vuogi mielde. Almmu hus addá dárkilet čuvgehusaid das, guđe láhkai olmmoš galgá dieđihit ahte sus lea gáibádus. Komišuvnna ulbmilin lea oažžut Finnmárkku vuoigatvuođadiliid johtileappot ja dievvaseappot čielggaduvvot go dábálaš duopmostuoluid bokte livččii vejolaš. Dábálaš duopmostuoluin šattašii juohkehaš ieš čuoččáldahttit ášši ja gáibidit vuoigatvuođas. Dat lea dávjá divrras ja sáhtášii mielddisbuktit ahte dušše sii geat suitet vuodjit ášši, oččošedje čielggaduvvot iežaset rábidan vuoigatvuođaid eatnamii Finnmárkkus. Finnmárkkukomišuvdna ii leat duopmostuollu iige leat sorjavaš das ahte áššeoasálaččat čuoččáldahttet ášši ovdal go sáhttá čielggadit muhtun guovllu. Komišuvnnas lea alddes ovddasvástádus das, ahte vuoigatvuođadilit Finnmárkkuopmodaga eatnamiin čielggaduvvojit. Komišuvnnas lea maiddái alddes ovddasvástádus das, ahte ášši čuvgejuvvo doarvái iige nu mo dábálaš diggeáššis mas áššeoasálaččain lea ovddasvástádus addit duopmostullui buot dárbbašlaš čuvgehusaid. Komišuvdna sáhttá nammadit iešguđetlágan bero štusjoavkkuid ovddasteddjiid, geat sáhttet čuovvut komišuvnna barggu. Dainna sihkkarastá áššeoasálaččaid beroštusaid áimmahuššama nu ahte juohke áššeoasálaš ii šatta váldit sierra advokáhta dahje sullasačča. Áššeoasálaččaid ovddasteddjiid goluid máksá stáhta. Ortnet lea muhtun lágan riekteveahkki stáhta beales. Maŋŋil go komišuvdna lea geargan čielggadeames muhtun guovllu, de galgá addit raportta mas čilge gii komišuvnna oaivila mielde oamasta eatnama ja leatgo earáin geavahanvuoigatvuođat doppe. Finnmárkkuopmodat lea geatnegahttojuvvon čálalaččat cealkit oaivila komišuvnna raportta hárrái. Finnmárkku opmo dat galgá maiddái fuolahit ahte identifi sere juvvon vuoigatvuođat diggelogahuvvojit, go lea miehtan ahte dakkár vuoigatvuođat leat. Juos áššeoasálaččat eai boađe ovttamillii das ahte Finnmárkkukomišuvnna konklušuvdna doallá deaivása, de sáhttet bivdit komišuvnna soabahallat. Juos ain leat sierramielas vuoigatvuođaid alde guovlluin maid Finnmárkkukomišuvdna lea čielggadan, de sáhttet áššeoasálaččat doalvut ášši Finnmárkku meahcceduopmostullui. Dat lea sierraduopmostuollu mii cealká rievttálaččat čadni duomuid. Ovttaskas áššeoasálaččat mearridit ieža, gáibiditgo duopmostuolu gieđahallat ášši. Duopmostuollu gie đahallá dušše soahpameahttunvuođaid vuoigatvuođaid alde Finnmárkku opmodaga eatnamiin. Nugodábálaš duopmostuolusge, galget áššeoasálaččat duođaštit čuoččuhusaid maid buktet. Stáhta máksá dárbbašlaš goluid mat áššeoasálaččain leat leamaš áššiin, main Finnmárkkuopmodat lea vuostálastán komišuvnna konklušuvnna ahte earáin lea vuoigatvuohta eatnamii. Juos guokte áššeoasálačča bidjaba ášši duopmostullui, de gustojit dábálaš njuolggadusat diggeáššiid áššegoluid máksimis. Dat mearkkaša ahte iešguđege áššeoasála ieš ferte máksit goluidis, juos nubbi áššeoasálaš ii vuoittáhala áššis oalát. Goitge ii dárbbaš máksit riektedivada, go bidjá ášši Meahcceduopmostullui. Meahcceduopmostuolu duomut sáhttet váidaluvvot. Dalle manná váidalus njuolga Alimusriektái. Finnmárkkuopmodat Go Finnmárkkuláhka boahtá fápmui, de sirdojuvvojit buot Finnmárkku eatnamat, maid Statskog SF dál hálddaha, ođđa orgánii mii gohčoduvvo Finnmárkkuopmodahkan (Finnmarkseiendommen). Ráđđehus lea mearridan ahte Statskog SF galgá váldit ođđa namman Norsk Utmark SF. Dát nammamolsun ii mearkkaš maidege Finnmárkku eanaarealaid sirdimii Finnmárkku opmodahkii. Finnmárkkuopmodaga galgá jođihit stivra, mas leat guhtta olbmo. Finnmárkku fylkkadiggi ja Sámediggi galgaba válljet golbma stivrralahtu goabbáge. Buot stivrralahtut galget ássat Finnmárkkus. Stivra vállje ieš, gii galgá leat jođiheaddji ja várrejođiheaddji. Juos ii oktage stivrralahttu fi dne eanetlogu, de galgá Finnmárkku fylkkadiggi leaskalohkojagiin ja Sámediggi bárralohkojagiin mearridit, guhtemuš dan guđa lahtus galgá leat jođiheaddjin ja várrejođiheaddjin. Eanaš áššiin dahkkojuvvojit stivrramearrádusat dábálaš eanetloguin. Juos jienasteami boađus šaddá 3–3, de mearrida stivrrajođiheaddji jietna. Lassin galgá Finnmárkkuopmodagas leat gozihanlávdegoddi, mas leat golbma lahtu. Gozihanlávdegoddi galgá earret eará geahččat bearrái, ahte Finnmárkku opmodat jođihuvvo Finnmárkkulága ja eará láhkamearrádusaid mielde, ja dohkkehit loanahemiid ja dietnasa juohkima. Finnmárkku fylkkadiggi, Sámediggi ja Gonagas nammadit lahtu guhtege. Finnmárkkuopmodat leat iehčanas riektesubjeakta ja prinsihpas dat oamasta eatnamiid nugo priváhta eanaeaiggátge. Dát máksá ahte Finnmárkku opmodat vuolggasajis sáhttá mearridit, mo eatnamat galget ávkkás tallojuvvot. Almmatge leat muhtun deaŧalaš spiehkastagat dás. Vuosttamužžan sisdoallá Finnmárkkuláhka iešalddes deaŧalaš njuolggadusaid Finnmárkkuopmodaga oama stan eatnamiid hálddaheamis. Kapihtal 3 njuolggadu said mielde galget Finnmárkku ássiin leat vissis vuoigatvuo đat earret eará bivdui ja lubmemii dáin eatna miin. (Geahča kapihttala ođasmuvvi luonddu valljo dagaid hálddaheamis.) Stáhta sáhttá maiddái bidjat guovlluid Finnmárkku eatnamiin álbmotmeahccin (§ 19). Dákkár mearrá dusat mearkkašit, ahte dihtolágan doaimmat gildo juvvojit dain guovlluin maidda mearrádus gusto. Lassin leat sierra áššegieđahallannjuolggadusat Finnmárkkuopmodaga mearrádusaide meahcce guovlluid geavaheami nuppástuhttimii (§ 10). Buot dát njuolggadusat mearkkašit gáržžádusaid Finnmárkkuopmodaga vuoigatvuhtii mearridit eatnamiid badjel maid oamasta. Nuppádassii gustojit buot almmolaš stivrenneavvut seamma olu Finnmárkkuopmodaga eatnamiin go eará priváhta eatnamiin, ovdamearkan gielddaid vuoigatvuohta arealaplánemii plána- ja huksenlága mielde. Finnmárkkuopmodat ii sáhte vuostálastit arealaid iešguđege gielddas regulerejuvvomis dáinna lágiin. Maiddái almmolaš gildosat dihtolágan doaimmaid vuostá gustojit Finnmárkkuopmodaga eatnamiin nugo buot earáge sajiin. Ovdamearkan lea mohtorjohtalusgielddus mehciin ja ráfáidahttojuvvon elliid bivdogielddus. Álbmoga vuoigatvuohta johtit meahcis gusto maiddái. Stáhta, fylkkagielda ja gielda sáhttet maiddái bággolonistit eatnama Finnmárkkuopmodagas nugo earáge ovttaskas eanaeaiggádiin. Oktiigeassun sáhttá dadjat, ahte Finnmárkkuopmodat eanaeaiggádin ii leat makkárge sierradilis stáhta ja gieldda vejolašvuođa hárrái dahkat mearrádusaid, mat gáržžidit eanaeaiggáda ráđđenvuoigatvuođa. Finnmárkkulágas leat sierra njuolggadusat mearrádusaide meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami birra (§ 10). Ovdal go Finnmárkkuopmodaga stivra mearrida dakkár áššiin, de galgá árvvoštallat maid nuppástupmi mearkkaša sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Sámedikki válddahusat meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmái galget adnojuvvot dán árvvoštallama vuođđun. Maiddái earenoamáš jienastannjuolggadusat gustojit, go stivra gieđahallá dakkár áššiid (geahča § 9 ja § 10) nuppi ja goalmmát lađđasa). Dáinna lágiin váfi sta láhka ahte sámi beroštusat váldojuvvojit vuhtii, go stivra dahká mearrá dusaid main lea mearkkašupmi meahcceguovlluide gos sámiin leat beroštusat. PLÁNA- JA HUKSENLÁHKA Plána- ja huksenláhka sisdoallá njuolggadusaid arealaplánemis ja huksenáššegieđahallamis. Láhka lea gieldda deaŧalaččamus neavvu stivret arealaávkkástallama gielddas. Gielddastivra sáhttá mearridit bajit arealaplánaid ja dárkilet reguleren plánaid, mat muddejit makkár doaibma sáhttá leat iešguđege guovllus gielddas. Maiddái stáhta sáhttá mearridit regulerenplána, juos lea dárbbašlaš čađahan dihtii doaib mabijuid main lea stuorra servodatlaš mearkkašupmi. Sáhttet maiddái biddjojuvvot eavttut dasa, makkár doaibma sáhttá leat iešguđege osiin gielddas. Ovdamearkan sáhttá gielda mearridit ahte muhtun guovllus galgá sáhttit doaimmahit industriija, ja sáhttá seammás bidjat gáibádusaid nuoskkideami ja šláma eastadeami dáfus industriijai mii álggahuvvo guvlui. Fylkkagielda, ránnjágielddat ja stáhtalaš fágaeise válddit sáhttet buktit vuosteákka gieldda arealaplána- ja regulerenplánaevttohussii. Dalle ferte areala- ja regulerenplána sádde juvvot departementii loahpalaš dohkkeheapmái. Vuoigat vuohta buktit vuosteákka ii mávsse ahte lea vuoigatvuohta biehttalit regulerenplána mearriduvvomis, muhto sáhttá gáibidit departemeantta gieđahallat ášši. Sámedikkis lea vuosteággavuoigatvuohta áššiin, mat gusket sámi kulturmuitosuodjaleapmái. VUOIGATVUOHTA JOHTIT MEAHCIS Olgoáibmolága § 2 lohká: «Mehciin sáhttá juohkehaš johtit juolgásii miehtá jagi, go dat dáhpáhuvvá deasttalaččat ja dárbbašlaš várrugasvuođain.» Mehciin oaivvilda gilvvekeahtes eatnama, mihtil masat várreguovlluid, vuvddiid jna. Olgoáibmoláhka gusto ollásit Finnmárkku opmodaga eatnamiin. Buohkat – maiddái olbmot geat ásset olggobealde Finnmárkku – sáhttet danne johtit veaiddalassii meahcceguovlluin, mat leat Finnmárkku opmodaga eatnamiin. Nuppi dáfus gusto maiddái dábálaš gielddus mohtorjohtalussii mehciin (láhka mohtorjohtalusa birra mehciin § 3). Dátge láhka gusto ollásit Finnmárkkuopmodaga eat na miin. Finnmárkkuopmodat ii sáhte suov vat mohtorjohtalusa mehciin iežas eatnamiin, mii riidá dán lága. Gielda sáhttá almmatge dihtoeavttuid vuođul addit lobi dása. MII LEA MEAHCCEEATNAMIID NUPPÁSTUVVAN GEAVAHEAPMI? Juos doaibmabidju galgá meroštallojuvvot «meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmin», de fertejit das leat mearkkašahtti fysalaš ja praktihkalaš čuovvumušat meahcceeatnamiid geavaheapmái. Doaibmabijut fertejit maiddái bistit dihtoáiggi, juos galgá sáhttit lohkat meahcceeatnama geavaheami «nuppástuvvan». Mihtilmas ovdamearkkat leat viesut ja bartahuksemat, geainnuid ráhkadeapmi, ruvkedoaimmaid álggaheapmi ja bieggamillopárkkaid ceggen. «Nuppástuvvan geavaheapmin» ii adnojuvvo juos mearriduvvojit njuolggadusat, mat dušše gusket meahcceeatnama geavaheapmái meahccin. Ovdamearkan ii leat «meahcceeatnamiid nuppástupmi», juos Finnmárkkuopmodat mearrida njuolggadusaid valljodagaid juogadeapmái iešguđetlágan joavkkuide ja gáržžádusaid bivdinvejolašvuhtii. Ođasmuvvi valljodagaid hálddaheapmi Lága deaŧalaččamus ulbmiliid gaskkas lea addit Finnmárkku veahkadahkii stuorát váikkuhanfámu fylkka eatnamiid hálddaheapmái. Finnmárkkulága kapihtal 3 addá njuolggadusaid Finnmárkkuopmodaga eatna-miid ođasmuvvi luondduvalljodagaid hálddaheapmái. Báikkálaš veahkadagas seahtá leat stuorát vuoigatvuohta ávkkástallat luondduvalljodagain go earáin. Danne leat biddjojuvvon máŋga vuoigatvuođadási dasa, man lahka iešguđege joavku lea čadnojuvvon iešguđetlágan valljodagaide. Buot gieldda ássiin galgá leat vuoigatvuohta ávkkástallat dihto luondduvalljodagain gieldda rájáid siskkobealde, earret eará mannet, uvjet ja murret dihto mearrái. Dát lea viidámus vuoigatvuođadássi. Nuppi dásis lea buot Finnmárkku ássiin vuoigatvuohta bivdit, guolástit ja lubmet. Dábálaččamus dásis lea álbmogis – maiddái sis geat eai ása Finnmárkkus – lohpi bivdit smávvafuđđožiid ja guolástit stákkuin ja giehta - duorgguin ja čoaggit luopmániid iežaset ruovttudollui. Finnmárkkulága njuolggadusaid luondduvalljodagaid hálddaheami birra gáržžidit eará lágaid njuolggadusat nugo fuođđoláhka ja luossa- ja sáivaguolleláhka, mat ovdamearkan addet njuolggadusaid fierbmungildosa ja bivdogildosa birra iešguđege áigái jagis. Dán lassin lea Finnmárkkuopmodagas viiddis váldi stivret ja addit dárkilet njuolggadusaid iežas eatnamiid luondduvalljodagaid ávkkástallamii ja hálddaheapmái (geahča dárkileappot teakstabovssas). Ovdamearkan sáhttá báikkálaš guolásteaddjisearvái addit vuoigatvuođa hálddahit guolásteami muhtun jogas. Finnmárkku opmodat sáhttá maiddái mearridit ahte luond duvalljodagaid ávkkástallan gáibida oktagaslaš (individuála) lobi, ja addit lobi ávkkástallat luonddu valljodagain viidábut go masa olbmos lea vuoigat vuohta lága mielde. Bivdui ja guolásteapmái dárbbašuvvo álo lohpi, ovdamearkan bivdo- dahje guolástan goarta. Sáhttá gáibidit divada lobi ovddas, ja dat sáhttá leat iešguđege sturrodagas gieldda ássiide, Finnmárkku ássiide ja eará guovllu álbmogii. ° SÁMEDIKKI VÁLDDAHUSAT Sámediggi sáhttá addit válddahusaid (rávva giid) dasa, mo galgá árvvoštallat guđe láhkai mearrádu sat meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavahea mis váikkuhit sámi kultuvrii, boazo dollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii (§ 4). Sámedikki válddahusat galget adnojuvvot vuođđun dán árvvoštallamis. Válddahusat ásahallet dušše guđe láhkai iešguđet lágan doaibmabijuid váikkuhusat sámi beroštu saide galget árvoštallojuvvot. Válddahusat eai čana dan, makkár mearrádusaid almmolaš eiseválddit dahje Finnmárkkuopmodat sáhttet dahkat. Dat eai mearrit guđe láhkai sámi beroštusaid vuhtiiváldin galgá vihkkehallojuvvot eará beroštusaid vuostá, ovdamearkan ealáhus ovddideami dahje infrastruktuvrra huksendárbbu vuhtiiváldima vuostá. Gielda sáhttá ovdame arkan mearridit regulerenplána plána- ja huksenlága mielde, mii mearkkaša ahte meahccevalljodagat geavahuvvojit earaláhkai, vaikko vel dat sáhttáge čuohcat sámi beroštusaide. Sámedikki válddahusain lea mearkkašupmi buot almmolaš eiseválddiide geat plánejit doaibmabijuid Finnmárkui, mat mearkkašit ahte meahcceatnamiid geavaheapmi nuppá stuvvá ja mat sáhttet váikkuhit sámi beroštusaide. Ovdamearkan galgá gielda atnit válddahusaid vuođđun, juos áigu mearridit meahcceeatnama ođđasisregulerema mii sáhttá váikkuhit sámi boazodollui dahje eará ealáhusdoaimmaheapmái. Stáhta galgá atnit válddahusaid vuođđun, juos lea plánejuvvon riikkageaidnohuksen meahcce eatnamiidda mii sáhttá váikkuhit sámi beroštusaide. Maiddái Finnmárkkuopmodaga stivra galgá atnit válddahusaid vuođđun, juos áigu mearridit meahcceatnama nuppástuvvan geavaheami iežas eatnamiin (§ 10). OÐASMUVVI VALLJODAGAID HÁLDDAHEAPMI FINNMÁRKKUOPMODAGA EATNAMIIN Buot gieldda ássiin lea vuoigatvuohta: - bivdit jávreguliid fi rpmiin - bivdit sáivačázis gođđi luossaguliid gittaneavvuiguin mearas - čoaggit maniid ja uvjjaid - čuohppat lastavuovddi boaldámuššan dáludárbui - loggut lavnnjiid boaldámuššan ja eará dáludárbui - čuohppat lastamuoraid áidestoalpun ja áhcestoalpun boazodoallo- ja eanadoalloealáhussii Buot Finnmárkku ássiin lea vuoigatvuohta: - bivdit fuođđuid - bivdit smávvafuđđožiid - oaggut jogain ja jávrriin stákkuin ja giehtaduorgguin - čoaggit luopmániid - váldit muoraid duodjái Buohkat – maiddái sii geat ásset olggobealde Finnmárkku – besset: - bivdit smávvafuđđožiid - oaggut jogain ja jávriin stákkuin ja giehtaduorgguin - čoaggit luopmániid iežaset ruovttudollui Bivdu gáibida álo lobi. Lohpi sáivačázis gođđi (anadroma) luossaguliid bivdit addo juvvo ovddimustá olbmuide, geat gullet vuođđoealáhusaide ja ásset bissovaččat guovllus. Gielda sáhttá addit eaŋkilolbmuide dahje joavkkuide 10 jahkái háválassii vuoigatvuođa ávkkástallat muhtun valljodagain dárkileappot mearriduvvon guovlluin gili lahka. Gieldda mearrádus sáhttá váidaluvvot Finnmárkkuopmodahkii. Finnmárkkuopmodat sáhttá: - addit báikkálaš servviide 10 jahkái háválassii vuoigatvuođa hálddahit luondduvalljodagaid ávkkástallama mearriduvvon guovlluin - addit eará joavkkuide dahje álbmogii lobi ávkkástallat luondduvalljodagain viidábut go sis lea vuoigatvuohta lága mielde - addit dárkilet njuolggadusaid ođasmuvvi valljodagaid ávkkástallama birra, dán vuolde maiddái gáibidit oktagaslaš lobi ja divada - mearridit gáržžádusaid valljodagaid ávkkástallamii mearriduvvon guovlluin. Mearrádus sáhttá váidaluvvot departementii. Nuppástusat eará lágain Finnmárkkuláhka dahká muhtun nuppástusaid eará lágaide, main lea mearkkašupmi Finnmárkkuopmodaga vuoigatvuhtii ráđđet daid eatnamiid maid váldá badjelasas. Deaŧalaččamus nuppástusaid dahká báktedoaibmaláhkii. Ovdal go giige ohcagoahtá minerálaid Finnmárkkus, de galgá dieđihit čálalaččat Finnmárkkuopmodahkii, Sámediggái ja báikkálaš boazo doallostivrraide. Go báktedoaibmaeiseválddit árvvoštallet ohcamušaid oažžut vuoigatvuođa ávkkástallat minerálagávdnosiin muhtun guovllus, galget sii deattuhit deastta sámi beroštusain. Sámediggi, fylkka gielda ja gielda galget oažžut vejolašvuođa cealkit áššis. Juos Sámediggi dahje Finnmárkkuopmodat vuosttalda ohcamuššii miehtamis, de galgá Ealáhus- ja gávpedepartemeanta mearridit ášši. Mearriduvvon lea maiddái ahte Gonagas sáhttá addit njuolggadusaid, maid mielde galgá mákso juvvot alit divat eanaeaiggádii ruvkedoaimma ovddas Finnmárkku opmodaga eatnamis go dat, mii gusto eará eanaeaiggádiidda. Lága fápmuiboahtin Lága njuolggadusat eai gusto ovdal go biddjojuvvojit fápmui. Dat ferte dahkkojuvvot Gonagasa mearrádusain stáhtaráđis. Lága eaŋkiloasit sáhttet biddjojuvvot fápmui iešguđe áigái. Sihke ráđđehusa, Sámedikki ja Finnmárkku fylkkadikki ulbmil lea ahte Finnmárkkuláhka galgá boahtit fápmui nu fargga go vejolaš. Almmatge fertejit vuos muhtun válmmaštallanbarggut dahkkojuvvot ovdal go dát sáhttá dáhpáhuvvat. Ovdal go eatnamat sáhttet sirdojuvvot Statskogas Finnmárkkuopmodahkii, ja njuolggadusat Finnmárkku opmodaga birra sáhttet biddjojuvvot fápmui, de ferte Finnmárkkuopmodat álggahuvvot ja sáhttit váldit badjelasas stuorra eanaarealaid hálddaheami. Danne ferte álggahuvvot stivra dahje sullasaš, mii sáhttá dahkat buot geavatlaš ráhkkanemiid vai Finnmárkkuopmodat sáhttá doaibmat ollásit dalle go eanaarealat sirdojuvvojit. Fertejit mearriduvvot muhttádusnjuolggadusat, mat mearridit makkár váldi dán stivrras galgá leat. Earret eará ferte stivra sáhttit dahkat šiehtadusaid, mat leat čatnavaččat Finnmárkkuopmodahkii, ovdamearkan lanjaid láigoheami ja oastima birra, dárbbašlaš bargofámu virgáibidjamiid birra jna. Stivra ja muhttádusnjuolggadusat galggašedje leat sajis ovdal ođđajagemánu 1. 2006. Stivrii ferte addojuvvot vissis áigi dárbbašlaš ráhkkanemiide ovdal go eatnamat sirdojuvvojit Statskogas Finnmárkku opmodahkii. Dán lea áigumuš dahkat nu ahte njuolggadusat mat gusket Finnmárkkuopmodahkii sáhttet biddjojuvvot fápmui nuppi njealjáda sjagi mielde 2006 (kapihtal 1 ja 3). Eambbo bargu ferte dahkkojuvvot ovdal go njuolggadusat Finnmárkkukomišuvnna ja Meahcceduopmostuolu birra sáhttet biddjojuvvot fápmui ja komišuvdna sáhttá álggahit gártenbarggus. Fertejit dahkkojuvvot šiehtadusat lanjaid láigoheamis jna., ja ferte álggahuvvot čállingoddi. Fertejit ráhkaduvvot dárkilet válddahusat (rávvagat, háltelinját) komišuvnna bargui, ja Stuorradiggi lea gáibidan daid sáddejuvvot gulaskuddamii. Ferte maiddái gávdnat dohkálaš lahtuid komišuvdnii ja meahcceduopmostullui. Komišuvnna jođiheaddji galgá deavdit gáibádusaid beassat alimusrievttiduopmárin. Meahcceduopmostuolus galget uhcimustá golbma lahtu deavdit dán gáibádusa. Lahtut galget bures diehtit ja dovdat Finnmárkku diliid. Deaŧalaš lea ahte ii doama bearehaga dáinna, muhto atná dan áiggi maid dárbbaša gávdnat sin geat leat dohkálaččamusat čohkkát komišuvnnas ja meahcceduopmostuolus. Njuolggadusat komišuvnna ja duopmostuolu birra (kapihtal 5) galggašedje boahtit fápmui ođđajagemánu 1. 2007. ° Lága sisdoalu oktiigeassu Lágas leat guhtta kapihttala. Kapihttalis 1 leat addojuvvon oppalaš njuolggadusat, main lea mearkkašupmi olles lága áddemii ja atnimii. Láhka gusto Finnmárkku gittaopmodagaide ja čázádagaide. Dat gusto nu guhkás merrii go ovttaskas oamastanvuoigatvuohta ollá, nappo árvvu mielde sullii 2 mehtera čikŋodahkii. Kapihtal 2 addá njuolggadusaid ođđa orgána Finnmárkkuopmodaga birra, earret eará stivrra ja gozihanlávdegotti čoakkádusas ja áššegieđahallamis. Kapihtal 3 sisdoallá njuolggadusaid ođasmuvvi valljodagaid hálddaheamis, earret eará bivddus, guolásteamis ja murremis Finnmárkkuopmodaga eatnamiin. Kapihtal 4 máinnaša guolásteami Deanu ja Njávdáma čázadagas. Finnmárkkuláhka ii lihkahala guolástanvuoigatvuođaid mat juo leat dáid čázádagain. Gonagas sáhttá addit láhkaásahusa, mas leat dárkilet njuolggadusat guolásteami hálddaheamis ja doaimmaheamis. Kapihtal 5 lea guovtti ođđa orgána Finnmárkkukomišuvnna ja Finnmárkku meahcceduopmostuolu birra. Finnmárkkukomišuvdna galgá guorahallat oppa dan guovllu, man Finnmárkkuopmodat váldá badjelasas Statskoga maŋis ja gártet makkár geavahan- ja eaiggátvuoigatvuođat gávdnojit doppe. Soahpameahttunvuođat guovlluid alde maid Finnmárkku komišuvdna lea gárten, sáhttet dolvo juvvot Finnmárkku meahcceduop mostuolu gieđa hallamii. Kapihttalis 6 leat addojuvvon njuolggadusat lága fápmuiboahtimis, ja eatnamiid sirdimis Statskogas Finnmárkkuopmodahkii ja mearrádusat eará lágaid nuppástusaid birra. ° FINNMÁRKKULÁGA OVDAHISTORJJÁ DÁHPÁHUSAT: Finnmárkkulága barggu duogážin lea dárbu čielggadit stáhta gaskavuođa sámi álbmogii, ja dohkkehit sámiid vuoigatvuođa geavahit ja ávkkástallat luondduvalljodagaid sin iežaset kultuvrra mielde. Dát dáhpáhusat sámerievtti ovdáneamis dahket vuđđosa Finnmárkkulága bargui: - Riidu Álttá-Guovdageainnu-eanu dulvadeamis 1980 - Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui 1980 - Sámediggi ásahuvvui sámelága geassemánu 12. 1987 bokte - Vuođđolága § 110 a sámiid birra mearriduvvui miessemánu 27. 1988 - Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ovdanbuvttii čielggadusas NAČ 1997: 4 Sámi kultuvrra luondduvuođus ođđajagemánus 1997 - Ráđđehus bijai ovdan evttohusas finnmárkkulága birra Od.prp. nr. 53 (2002–2003) cuoŋománu 4. 2003 - Stuorradiggi mearridii Finnmárkkulága miessemánu 24. 2005 (Odeldiggi) ja geasse mánu 8. 2005 (Láhkadiggi) ja Gonagas nannii («sankšonerii») dan stáhtaráđis geassemánu 17. 2005 Dan guovtti jagis go Stuorradikki justiisa lávdegoddi barggai lágain, doalai lávdegoddi earret eará rabas gullamiid geassemánus 2003 ja oahppalattai Finnmárkku čakčat 2003. Lávde goddi doalai maiddái njeallje ráđđádallama Sámedikkiin ja Finnmárkku fylkkadikkiin, main ságaškušše ráđđehusa láhkaevttohusas. Justiisalávdegotti láhkaevttohus sáddejuvvui Sámediggái ja Finnmárkku fylkkadiggái vai buktet cealkámušaid. Ovttajienalaš Sámediggi ja stuorra eanetlohku Finnmárkku fylkkadikkis dorjo justiisalávdegotti láhkaevttohusa, man dasto Stuorradiggi loahpalaččat mearridii. Láhka geassemánu 17. 2005 nr. 85 riektediliid ja eatnamiid ja luondduvalljodagaid hálddaheami birra Finnmárkku fylkkas (finnmárkkuláhka) Kapihtal 1 Dábálaš mearrádusat § 1 Lága ulbmil Lága ulbmil lea lágidit diliid nu, ahte eatnamat ja luondduvalljodagat Finnmárkku fylkkas hálddahuvvojit dássedis ja ekologalaččat suvdinnávccalaš vuogi mielde fylkka ássiide buorrin ja earenoamážit sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii vuođusin. § 2 Doaibmaviidodat Láhka gusto gittaopmodagaide ja čázádagaide oktan luondduvalljodagaiguin Finnmárkku fylkkas. Gáddesárgás gusto láhka nu guhkás merrii go ovttaskas oamastanvuoigatvuohta ollá. § 3 Gaskavuohta álbmotriektái Láhka gusto daid ráddjehusaiguin mat čuvvot ILO-konvenšuvnnas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddaid birra iehčanas stáhtain. Láhka galgá adnojuvvot álbmotrievtti njuolggadusaid mielde álgoálbmogiid ja veahádagaid birra ja daid mearrádusaid mielde mat leat šiehtaduvvon vieris stáhtaiguin guolásteami birra rádjačázádagain. § 4 Sámedikki válddahusat meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmái Sámediggi sáhttá addit válddahusaid dasa, mo meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami váikkuhus sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii galgá árvvoštallojuvvot. Válddahusaid galgá departemeanta dohkkehit. Departemeanta iská leatgo válddahusat vuosttas čuoggá ráma siskkobealde, ja leatgo hábmejuvvon heivvolaš vuogi mielde. Áššiin meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami birra galget stáhtalaš, fylkkagielddalaš ja gielddalaš eiseválddit árvvoštallat, mo nuppástupmi váikkuha sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Sámedikki válddahusat galget adnojuvvot sámi beroštusaid árvvoštallama vuođusin vuosttas čuoggá mielde. § 5 Gaskavuohta bissovaš vuoigatvuođaide Sámit leat oktasaččat ja oktagaslaččat bistilis eana- ja čáhceguovlluid geavahemiin rábidan vuoigatvuođaid eatnamiidda Finnmárkkus. Láhka ii guoskkat oktasaš dahje oktagaslaš vuoigatvuođaid, maid sámit ja earrásat leat rábidan oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami bokte. Dát gusto maiddái daid vuoigatvuođaide, mat boazodolliin leat dákkár vuđđosa alde dahje boazodoallo lága mielde. Nannen dihtii vuoigatvuođaid mahtodaga ja sisdoalu, mat sámiin ja earrásiin leat oamastusa dahje dološ áiggi rájes geavaheami vuođul dahje eará vuđđosa alde, ásahuvvo komišuvdna mii galgá čielggadit vuoigatvuođaid Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide, ja sierraduopmostuollu mii galgá mearridit soahpameahttunvuođaid dakkár vuoigatvuođaid alde, vrd. kapihtal 5. Kapihtal 2 Finnmárkkuopmodat § 6 Finnmárkkuopmodaga riektedilli Finnmárkkuopmodat (Finnmarkseiendommen) lea Finnmárkkus sierra riektesubjeakta, mii galgá hálddahit eatnamiid ja luondduvalljodagaid jna, maid dat oamasta lága ulbmila mielde ja dán lága njuolggadusaid mielde. § 7 Finnmárkkuopmodaga stivra Finnmárkkuopmodaga jođiha stivra, mas leat guhtta olbmo. Finnmárkku fylkkadiggi ja Sámediggi válljeba ieža goabbáge golbma lahtu oktan persovnnalaš sadjásašlahtuiguin. Lahtut ja sadjásašlahtut galget ássat Finnmárkkus. Sámedikki válljen lahtuid gaskkas galgaba uhcimustá okta stivrralahttu ja su sadjásašlahttu leat boazo doalu ovddasteaddjit. Sihke lahttun ja sadjásašlahttun galgaba guktot orgánat válljet sihke nissoniid ja dievdduid. Orgána galgá válljet lahtuid ja sadjá sašlahtuid ovtta ollái. Stivrralahttun dahje sadjásašlahttun ii sáhte válljet Finnmárkku opmodaga virgehasaid, Finnmárkku opmodaga rehketdoallodárkkisteaddji ja gozihanlávdegotti lahtuid ja sadjásašlahtuid. Stivrralahtut ja sadjásašlahtut nammaduvvojit njealji jahkái háválassii. Ii oktage sáhte leat stivrralahttun eambbo go logi jagi oktilassii. Stivrralahtuid ja sadjásašlahtuid sáhttá bidjat eret dat orgána, mii lea nammadan guoskevačča. Orgána galgá dalle ođđasis válljet lahtuid ja sadjásašlahtuid ovtta ollái. Stivrralahtuin ja sadjásašlahtuin lea vuoigatvuohta luohpat ovdal go bálvalusáigi lea nohkan, juos lea earenoamáš árta. Stivrii ja orgánii, mii lea nammadan guoskevačča, galgá addojuvvot govttolaš ovddalgihtedieđáhus. Njealját lađđasa nubbi čuokkis gusto seamma láhkai. Stivra vállje ieš lahtuidis gaskkas jođiheaddji ja várrejođiheaddji. Juos ii oktage oaččo eanetlogu, de mearrida Finnmárkku fylkkadiggi leaskalohkojagiin ja Sámediggi bárralohkojagiin guhtemuččat guđa lahtus galgaba leat jođiheaddji ja várrejođiheaddji. § 8 Dárkileappot gorreválggaid birra Stivrralahtuid ja sadjásašlahtuid válggat galget dollojuvvot gorreválgan nugo namahuvvo gielddalágas § 37, juos uhcimustá okta orgána lahtuin dan gáibida. Juos gorreválggain lea dárbbašlaš deavdit gáibádusa, man mielde lahtuid ja sadjásašlahtuid gaskkas galget leat sihke nissonat ja dievddut, de galgá beare uhccán ovddastuvvon sohkabeali evttohasaid loktet badjeliidda dan listtas, mii lea ožžon uhcimus jienaid daid listtaid gaskkas mat galget ovddastuvvot. Juos leat ovtta meare jienat, de mearriduvvo vuorbádeami bokte guđe listtas loktejuvvo badjeliidda. Juos gorreválggain Sámedikkis lea dárbbašlaš deavdit gáibádusa, ahte okta stivrralahtuin ja su sadjásašlahttu galgaba leat boazodoalu ovddastead djit, de galgá boazodoalu ovddasteddjiid loktet badjeliidda dan listtas, mii lea ožžon uhcimus jienaid daid listtaid gaskkas, mat galget ovddastuvvot ja main leat dakkár evttohasat. Juos ii leat oktage dakkár lista, de manná maŋimuš stivrrasadji boazodoalu ovddasteddjiide, geat leat dan listtas mii lea ožžon eanemus jienaid daid listtaid gaskkas, main leat dakkár evtto hasat. Juos leat ovtta meare jienat, de mearriduvvo vuorbádeami bokte, guđe lista lea ožžon eanemus dahje uhcimus jienaid. § 9 Stivrra dahkamušat ja áššegieđahallan Finnmárkkuopmodaga hálddaheapmi gullá stivrii. Stivra galgá fuolahit doibmii bealuštahtti organiserema. Stivra galgá dárbbašlaš olis mearridit plánaid, budjeahta, válddahusaid ja bagadusaid doibmii. Stivra čađaha guorahallamiid, maid atná dárbbašlažžan vai sáhttá doaimmahit dahkamušaidis. Stivra čađaha guorahallamiid, juos okta stivrralahttu gáibida dan. Stivrrajođiheaddji galgá fuolahit, ahte áigeguovdilis áššit gieđahallojuvvojit stivrras ja ahte stivra gohččojuvvo čoahkkimiidda ulbmillaš vuogi mielde ja govttolaš áigemeriin. Okta stivrralahttu sáhttá gáibidit stivrra gieđahallat dihtoáššiid. Stivra galgá gieđahallat áššiid čoahkkimis, juos jođiheaddji ii gávnnat ahte ášši sáhttá ovdandivvut stivrii čálalaččat dahje gieđahallat eará sihkkaris vuogi mielde. Okta stivrralahttu sáhttá gáibidit čoahkkingieđahallama. Stivra sáhttá dahkat mearrádusaid, go uhcimustá vihtta lahtu leat das. Mearrádusat dahkkojuvvojit dábálaš eanetloguin, juos eará ii čuovo §:s 10. Go leat ovtta meare jienat, de mearrida stivrrajođiheaddji jietna. Stivra addá jahkásaččat muitalusa gozihanlávdegoddái Finnmárkkuopmodaga doaimmas. Muitalusas galgá namalassii čilget meahcceeatnamiid geavaheami nuppástumiid ja árvvoštallat maid nuppástumit mearkkašit sámi kultuvrra luondduvuđđosii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Stivra mearrida ieš iežas mávssu. Mávssu máksá Finnmárkkuopmodat. § 10 Áššit meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami ja gittaopmodagaid luobaheami jd. birra Áššiin meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami birra galgá Finnmárkkuopmodat árvvoštallat, mo nuppástupmi váikkuha sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Sámedikki válddahusaid § 4 mielde galgá atnit vuođđun sámi beroštusaid árvvoštallamis vuosttas čuoggá mielde. Mearrádusat meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami birra gáibidit álo uhcimustá njealji stivrralahtu doarjaga, juos olles uhcit lohku vuođđudallá oainnus sámi kultuvrra, boazodoalu, meahc ásteami, ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima destii mii lea árvvoštallojuvvon Sámedikki válddahusaid vuođul. Juos eanetlogus eai leat eambbo go njealjis, de sáhttá uhcitlohku stivrračoahkkima áigge ovtta oli gáibidit ášši Sámedikki gieđahallamii. Juos Sámediggi ii dohk ket eanetlogu mearrádusa, dahje ii gieđahala ášši govttolaš áiggi sisa, de sáhttá stivrra eanet lohku ovtta oli gáibidit Finnmárkkuopmodaga váldit ášši ovdan Gonagasain, gii mearrida dohkkehuvvogo mearrádus. Mearrádusa dohkkeheapmi dahká stivrramearrádusa mađđása. Juos evttohusa meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheami birra, mii juogo gusto dušše Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gildii dahje gusto dušše reasta Finnmárkui, dorjot golbma ja dušše golbma stivrralahtu, de sáhttet golbma stivrralahtu ovtta oli gáibidit ášši gieđahallat oktii vel. Dán gieđahallamii ii searvit Finnmárkku fylkkadikki válljen maŋimuš stivrralahttu, juos ášši gusto Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gieldda meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmái. Juos ášši gusto reasta Finnmárkku meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmái, de ii searvit Sámedikki válljen maŋimuš stivrralahttu gii ii ovddas boazodoalu. Ášši mearriduvvo dábálaš eanetloguin. Juos mearriduvvo meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmi golmma ja dušše golmma stivrralahtu doarjagiin ja olles uhcitlohku vuođđudallá oainnus sámi kultuvrra, boazodoalu, meahcásteami, ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima destii mii lea árvvoštallojuvvon Sámedikki válddahusaid vuođul, de sáhttá uhcitlohku ovtta oli stivrračoahkkima áigge gáibidit ášši Sámedikki gieđahallamii. Nuppi lađđasa goalmmát ja njealját čuokkis gusto seamma láhkai. Nubbi ja goalmmát lađas gustojit seamma láhkai virgehasaid ja earrásiid fápmudeapmái dahkat mearrádusa meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheamis. Vuosttas lađđasis njealját lađđasii gustojit seamma láhkai áššiide meahcceeatnamiid dahje vuoigatvuođaid meahcceeatnamiin luobaheami ja láigoheami birra. Dán paragráfa mearrádusat eai gusto kapihttalis 3 namahuvvon áššiide. Mearrádusaid gittaopmodaga luobaheamis, mat leat dahkkojuvvon uhcit go njealji stivrralahtu doarjagiin, ferte Sámediggi ja Finnmárkku fylkkadiggi dohkkehit. Vuosttas čuokkis ii gusto daid opmodagaid luobaheapmái mat leat čuldojuvvon almmolaš juohkogávppi bokte ja mat leat biddjojuvvon huksenguovlun plánain plána- ja huksenlága mielde, dahje čuldojuvvon duktasajiide maidda lea huksejuvvon. § 11 Áššit mat gusket virgehasaid bargodillái ja riektedillái Finnmárkkuopmodaga virgehasat válljejit gaskkasteaset ovddasteaddji, gii searvá Finnmárkkuopmodaga stivrii go dat gieđahallá virgehasaid bargodillái dahje riektedillái guoski áššiid. Virgehasaid ovddasteaddjis lea sárdnun- ja evttohanvuoigatvuohta, muhto ii jienastanvuoigatvuohta. Virgehasaid ovddasteaddjis ii leat vuoigatvuohta leat mielde gieđahallamin daid áššiid, mat gustojit bargoaddi ráhkkaneapmái šiehtadallat bargiiguin, bargogiččuide, riektesoahpameahttunvuođaide bargiidorganisašuvnnaiguin dahje tariffašiehtadusaid eretcealkimii guoskevaš áššiin. § 12 Ovddastus Stivra ovddasta Finnmárkkuopmodaga olggosguvlui ja vuolláičállá fi rpmá beales. Stivra sáhttá addit ovtta dahje máŋgga stivrralahttui dahje eará nammejaolbmuide vuoigatvuođa vuolláičállit Finnmárkkuopmodaga fi rpmá beales. Vuoigatvuođa vuolláičállit fi rpmá beales sáhttá goas ihkinassii rávkat ruoktot. Juos oktage, gii ovddasta Finnmárkkuopmodaga olggosguvlui dán mearrádusa mielde, lea mannan guhkkelii go su váldi juoksu, de háldogeavaheapmi ii čana Finnmárkkuopmodaga, go Finnmárkkuopmodat duođašta ahte mieldešiehtadalli áddii dahje livččii galgan áddet, ahte lea mannan guhkkelii go váldi juoksu ja ahte livččii riidán rehálašvuođa dahkat háldogeavaheami gustojeaddjin. § 13 Rehketdoallu, rehketdoallodárkkisteapmi ja logaheapmi Finnmárkkuopmodat doallá rehketdoalu rehketdoallolága njuolggadusaid mielde. Rehketdoalu galgá stáhta autoriseren rehketdoallodárkkisteaddji dárkkistit. Rehketdoallodárkkisteaddji galgá juohke rehketdoallojagi addit dárkkástusmuitalusa Finnmárkkuopmodaga stivrii. Finnmárkkuopmodat galgá logahuvvot fitnodatlogaheapmái. § 14 Bántideapmi ja vealgeoaguheapmi Gittaopmodaga, man Finnmárkkuopmodat oamasta ja daid ráddjejuvvon vuoigatvuođaid, mat Finnmárkku opmodagas leat earáid oamastan gittaopmodagas, ii sáhte bidjat dáhkádussan vealggi dahje eará geatnegasvuođaid ovddas eaige dat sáhte leat velgoheaddjiduoguštanáhtun. Dát ii dattege gusto dakkár opmodagaide ja ráddjejuvvon vuoigatvuođaide opmodagain, mat leat čuldojuvvon almmolaš juohkogávppi bokte ja mat leat biddjojuvvon huksenguovlun plánain plána- ja huksenlága mielde, dahje čuldojuvvon duktasajiide maidda lea huksejuvvon. Finnmárkkuopmodaga ii sáhte reastaluhttit dahje álggahit das vealgešiehtadallamiid. § 15 Badjebáhcaga juogadeapmi Juos Finnmárkkuopmodagas lea báŋkoduksan, reaidaruhtan dahje sullasaš aktivan, main lea gessojuvvon vejolaš vealggi ovddas, eambbo go dat mii dárbbašuvvo várrin váfistit doaimma, de sáhttá stivra mearridit ahte badjebáza ollásit dahje oassálassii mákso juvvo Finnmárkku fylkkagildii, Sámediggái, fylkka gielddaide dahje dakkár oktasašávkki ulbmiliidda, mat bohtet fylkka ássiide buorrin. § 16 Gozihanlávdegoddi Stivrra doaimma geahččá bearrái gozihanlávdegoddi, mas leat golbma lahtu. Finnmárkku fylkkadiggi, Sámediggi ja Gonagas nammadit guhtege ovtta lahtu oktan persovnnalaš sadjásašlahtuin. Lahttun ja sadjásašlahttun galgá iešguhtege orgána nammadit dievddu ja nissona. Stáhta nammadan lahttu ja sadjásašlahttu galgaba deavdit gáibádusaid, maid duopmostuolloláhka bidjá alimusrievttiduopmáriidda. Lahtut ja sadjásašlahtut nammaduvvojit gitta njealji jagi rádjai háválassii. Ii oktage sáhte leat lahttun eambbo go logi jagi oktilassii. Lahttu, gean stáhta lea nammadan, lea lávdegotti jođiheaddji. Gozihanlávdegoddi galgá: a) gozihit ahte Finnmárkkuopmodaga doaibma jođihuvvo fi nnmárkkulága ja eará láhkamearrádusaid mielde, b) válljet ovtta dahje máŋga stáhta autoriseren rehket doallodárkkisteaddji dárkkistit Finnmárkkuopmodaga rehketdoalu, c) dohkkehit Finnmárkkuopmodaga jahkerehketdoalu, jahkemuitalusa ja dárkkástusmuitalusa, d) dohkkehit stivrra mávssu, e) dohkkehit loanahemiid ja dáhkidemiid ja f) dohkkehit badjebáhcaga juogadeami. Juos leat sierramielalašvuođat, de eanetlohku mearrida. Mearrádusaide nugo namahuvvo nuppi lađđasis bustávas e ja f gáibiduvvo ovtta miela lašvuohta. Gozihanlávdegoddi galgá fi dnet buot dábuhahtti dieđuid Finnmárkkuopmodagas, maid dárbbaša dahkamušaidis čađaheapmái dán paragráfa mielde. Gozihanlávdegoddi addá jahkásaččat raportta Finnmárkku fylkkadiggái, Sámediggái ja departementii. Raporttas galgá gozihanlávdegoddi čilget gozihandoaimmas, árvvoštallat stivrra jahkemuitalusa ja dilálašvuođaid maid dat siskkilda, ja árvvoštallat mo dát láhka doaibmá ja leago sávahahtti dan nuppástuhttit. Gozihanlávdegotti goluid máksá Finnmárkkuopmodat. Mávssu lahtuide ja sadjásašlahtuide máksá dat orgána, mii lea nammadan guoskevačča. § 17 Stivrralahtuid je. ráŋggáštus- ja buhtadasovddasvástádus Stivrra lahttu, fi rpmávuolláičálli, rehketdoallodárkkisteaddji, hovdejeaddji virgehas geasa lea addojuvvon váldi dahkat mearrádusaid Finnmárkkuopmodaga beales ráddjejuvvon áššeduovdagiid siskkobealde, dahje gozihanlávdegotti lahttu, gii fasttes jearggahisvuođain čađaha dahkamušaidis Finnmárkkuopmodaga ovddas, ráŋggáštuvvo sáhkuiguin dahje čavgejeaddji dilálašvuođain giddagasain gitta jagi rádjai. Stivrra lahttu, gii eaktodáhtus dahje sahtedohko lea dagahan Finnmárkkuopmodahkii manahusa luohttámušdoaimma čađahettiin, leat geatnegas buhttet manahusa. Gozihanlávdegoddi mearrida, gáibiduvvogo buhtadas. § 18 Gaskavuohta almmolašvuođaláhkii ja hálddašanláhkii Finnmárkkuopmodahkii gusto hálddašanlága kapihtal II bealátkeahtesvuođa birra, § 11 oaivadangeat negasvuođa birra, § 11 a áššemeannudanáiggi ja gaskaboddasaš vástádusa birra ja §§ 13 rájes 13 f rádjai jávohisvuođageaskku birra seamma láhkai. Finnmárkkuopmodat galgá ovddalgihtii dieđihit guovllu vuoigatvuođalaččaide ja addit vejolašvuođa cealkit hálddašanlága § 16 njuolggadusaid mielde ovdal go Finnmárkkuopmodat dahká dakkár mearrádusaid, main sáhttet leat rievttálaš dahje duođalaš čuovvumušat sidjiide. Finnmárkkuopmodaga áššegirjjit leat almmolaččat almmolašvuođalága njuolggadusaid mielde. Go oaidningáibádusat biehttaluvvojit, de sáhttá gažaldaga, leago lohpi beaitit áššegirjji almmolašvuođas, váidalit Finnmárkku fylkkamánnái. § 19 Álbmotmeahcit Finnmárkkuopmodaga eatnamiin Eatnamat, maid Finnmárkkuopmodat oamasta, sáhttet biddjojuvvot álbmotmeahccin luonddugáhttenlága mielde. Geavahannjuolggadusaid hábmemis galgá deattuhit, ahte árbevirolaš geavaheami sáhttá joatkit. Finnmárkkuopmodat ja geavahanvuoigatvuođalaččat geat guoskkahuvvojit, sáhttet gáibidit buhtadasa ekonomalaš manahusas luonddugáhttenlága § 20 b njuolggadusaid mielde. § 20 Gaskavuohta boahttevaš láhkamearrádusaide Finnmárkkuopmodat ii leat suddjejuvvon dan vuostá, ahte dan riektedilli dahje vuoigatvuođat nuppástuhttojuvvojit, gáržžiduvvojit dahje fámuhuhttojuvvojit lága bokte. Kapihtal 3 Ođasmuvvi valljodagat Finnmárkkuopmodaga eatnamiin § 21 Hálddaheami váldoprinsihpat Finnmárkkuopmodat galgá hálddahit ođasmuvvi valljodagaid iežas eatnamiin lága ulbmila mielde ja daid rámaid siskkobealde, mat čuvvot fuođđolágas, luossa- ja sáivaguollelágas ja eará láhkamearrádusain. Luonddu máŋggadáfotvuođa ja buvttadanmuni galgá seailluhit. Dán kapihttala njuolggadusat eai gusto juos eará čuovvu sierra riektediliin. § 22 Gielddas ássi olbmuid vuoigatvuođat Dán kapihttala njuolggadusaid mielde ja daid rámaid siskkobealde, mat čuvvot eará láhkamearrádusain, lea sis geat ásset gielddas Finnmárkku fylkkas, Finnmárkkuopmodaga eatnamiin vuoigatvuohta: a) bivdit sáivaguliid fi rpmiiguin, b) bivdit sáivačázis gođđi luossaguliid gittaneavvuiguin mearas, c) mannet ja uvjet, d) čuohppat lastamuoraid boaldámuššan dáludárbui, e) loggut lavnnjiid boaldámuššan ja eará dáludárbbuide ja f) čuohppat lastamuoraid áiddisin ja áhcestávrán boazo doallo- ja eanadoalloealáhusa atnui. Boazodolliin lea boazodoalu doaimmahettiin gielddas seamma vuoigatvuohta go gielddas ássi olbmuin. § 23 Finnmárkkus ássi olbmuid vuoigatvuođat Dán kapihttala njuolggadusaid mielde ja daid rámaid siskkobealde, mat čuvvot eará láhkamearrádusain, lea sis geat ásset gielddas Finnmárkku fylkkas, Finnmárkkuopmodaga eatnamiin gielddas vuoigatvuohta: a) bivdit fuođđuid, b) bivdit smávvafuđožiid, c) oaggut čázádagain stákkuin ja duorgguin, d) lubmet ja e) ávnnastit ruovttuduodjái. Eanadoalloopmodahkii gullá guohtunvuoigatvuohta nu olu šibihiidda go sáhttá dálvvi badjel biebmat opmodagas. § 24 Sierranas vuoigatvuohta báikkálaš ávkkástallamii Ovttaskasolbmuide dahje olmmošjoavkkuide, geat gullet báikegoddái ja geaid eallinvuođus ollásit dahje oassálassii čatnasa ođasmuvvi valljodagaid ávkkástallamii gili lahka, sáhttá gielda gitta 10 jagi rádjai háválassii addit sierranas vuoigatvuođa ávkkástallat ođasmuvvi valljodagain, nugo namahuvvo §§ 22 ja 23 dárkileappot albmaduvvon guovlluin gielddas. Guovllu ja dárkilet eavttuid mearrideames galgá atnit vuođđun báikegoddái gulli olbmuid árbevirolaš geavaheami. Guovlu galgá ovddimustá gártat oktilis guovlun gili lahka. Finnmárkkuopmodat sáhttá addit oppalaš mearrádusaid, mo gielddat galget gieđahallat ja árvvoštallat áššiid dán paragráfa mielde. Finnmárkkuopmodat lea váidalusorgánan gieldda dahkan mearrádusaid hárrái. Gieldda ja Finnmárkkuopmodaga áššegieđahallamii gusto hálddašanláhka. Dát paragráfa ii gusto fuođđo- ja smávvafuđošbivdui, stággo- ja duorgobivdui čázádagain ja sáivačázis gođđi luossaguliid bivdimii gittaneav vuiguin. § 25 Earrásiid beassan Dán kapihttala njuolggadusaid mielde ja daid rámaid siskkobealde, mat čuvvot eará láhkamearrádusain, beassá juohkehaš Finnmárkkuopmodaga eatnamiin bivdit smávvafuđđožiid ja oaggut čázádagain stákkuin ja duorgguin ja lubmet iežas ruovttudollui. Finnmárkkuopmodat sáhttá addit earrásiidda go gieldda dahje fylkka ássiide lasi beassama ávkkástallat ođasmuvvi valljodagain nugo namahuvvo §§ 22 ja 23. § 26 Bivddu ja guolásteami báikkálaš hálddaheapmi Finnmárkkuopmodat sáhttá gitta 10 jagi rádjai háválassii juohkit báikkálaš servviide ja dakkár ovttastusaide, maid ulbmilin lea ovddidit oktasaččat bivddu ja guolásteami, sierranas vuoigatvuođa hálddahit bivddu ja guolásteami dárkileappot albmaduvvon guovlluin Finnmárkkuopmodaga eatnamiin. § 27 Dárkilet eavttut ođasmuvvi valljodagaid ávkkástallamii ja ávkkástallama gáržžádusat Finnmárkkuopmodat sáhttá mearridit dárkilet mearrádusaid ođasmuvvi valljodagaid ávkkástallamii nugo namahuvvo §§ 22 bustáva a rájes f rádjai ja § 23 bustáva a rájes e rádjai. Finnmárkkuopmodat sáhttá mearridit ahte ávkkástallamii gáibiduvvo lohpi. Lobiide sáhttá bidjat eavttuid. Bivdui ja guolásteapmái dárbbašuvvo álo lohpi. Son gii oažžu lobi, galgá vuostáiváldit goartta dahje sullasačča, mii čájeha ahte sus lea lohpi. Departemeantta miellasuvvamiin sáhttá Finnmárkkuopmodat mearridit spiehkastagaid dán lađđasa mearrádusain. Bivdo- ja guolástanlobis sáhttá Finnmárkkuopmodat gáibidit divada. Finnmárkkus ássi olbmuid divat ii galgga leat alit go guovtte dan mađe go gielddas ássi olbmuid divat. Divada ii sáhte gáibidit sierranas vuoigatvuođaid juohkimis § 24 mielde. Sáivačázis gođđi luossaguliid sáhttá bivdit dušše gittaneavvuiguin mearas maŋŋil go Finnmárkkuopmodat lea čujuhan bivdosaji. Finnmárkkuopmodat sáhttá dárkileappot albmaduvvon guovlluide mearridit gáržžádusaid beassat ávkkás tallat ođasmuvvi valljodagain nugo nama huvvo vuosttas lađđasis, juos deasta valljodagas gáibida dan. Gielddaid, fuođđo- ja guolástaneiseválddiid jna. ja guoskevaš geavaheddjiid servviid, galgá gullat ovddalgihtii. Ođasmuvvi valljodagaid ávkkástallama gáržžidemiin nugo namahuvvo vuosttas lađđasis galgá adnojuvvot govttolaš deasta iešguđege geavaheaddjijoavkku geavaheamis valljodaga. Finnmárkkuopmodaga mearrádusaid gáržžádusaid birra nugo namahuvvo viđát ja guđát lađđasis sáhttá váidalit departementii hálddašanlága kapihttala VI mielde. Departemeantta mearrádusa ii sáhte váidalit. Kapihtal 4 Deatnu ja Njávdán § 28 Guolásteapmi Deanu ja Njávdáma čázádagas Deanu ja Njávdáma čázádagas leat báikkálaš veahka dagas sierranas vuoigatvuođat guolásteapmái lága, dološ áiggi rájes geavaheami ja báikkálaš vieruiduvvama vuođul. Gonagas sáhttá láhkaásahusa bokte addit dárkilet njuolggadusaid guolásteami hálddaheami ja doaimmaheami birra. Láhkaásahus galgá lágidit vejolašvuođaid guollevalljodagaid báikkálaš vuoigat vuođaide vuođđu duvvan hálddaheapmái soahpamušaid mielde mat leat Suomain guolásteami birra Deanu ja Njávdáma čázádagas. Láhkaásahusaid ráhkadeapmi ja šiehtadallamat Suomain guolásteami birra Deanu ja Njávdáma čázádagas galget dáhpáhuvvat ovttasráđiid Sáme dikkiin, guoskevaš gielddaiguin ja singuin geain leat sierranas vuoigatvuođat guolásteapmái dáid čážádagain. Kapihtal 5 Leahkki vuoigatvuođaid gárten ja dohkkeheapmi I Finnmárkkukomišuvdna § 29 Finnmárkkukomišuvdna Ásahuvvo komišuvdna (Finnmárkkukomišuvdna), mii gustojeaddji riikkagottálaš rievtti vuođul galgá čielggadit daid eatnamiid geavahan- ja eaiggá t vuoigatvuođaid, maid Finnmárkkuopmodat váldá badjelasas § 49 mielde. Gonagas nammada Finnmárkkukomišuvnna lahtuid. Finnmárkkukomišuvnnas galget leat jođiheaddji ja njeallje eará lahtu. Jođiheaddji galgá deavdit daid gáibádusaid, maid duopmostuolloláhka bidjá alimusrievttiduopmáriidda. Guovttis daid eará lahtuin galget deavdit daid gáibádusaid, mat leat biddjojuvvon diggerievttiduopmáriidda. Uhcimustá guokte lahtu galget ássat Finnmárkku fylkkas dahje eará láhkai leat čavgadit čatnašuvvan Finnmárkku fylkii. § 30 Čielggadanguovllu jna. ráddjen Finnmárkkuopmodat mearrida čielggadanbarggu guovllu ja mearrida gieđahallama ortnega. Mearrideames galgá ee. deattuhit deastta guovllu lunddolaš ja ulbmillaš ráddjemis oli ja rievttálaš ja historjjálaš ovttastusaid dáfus ja dárbbu čielggadit riektediliid. Finnmárkkukomišuvdna sáhttá gáržžidit dahje viiddidit guovllu maŋŋil go čielggadeapmi lea álggahuvvon, juos dat lea dárbbašlaš duddjon dihtii lunddolaš ja ulbmillaš ráddjema. Finnmárkkukomišuvdna sáhttá guođđit čielggakeahttá daid vuoigatvuođaid, mat čalbmosit eai heive komišuvnna čielggadeapmái. Mearrideames galgá deat tuhit ee. vuoigatvuođa šlája ja dan makkár vuđđosa ala dat vuođđuduvvá. § 31 Vejolaš vuoigatvuođalaččaide dieđiheapmi Guovllu čielggadanbarggu birra galgá dieđihit ja vejolaš vuoigatvuođalaččaid galgá ávžžuhit almmuhit iežaset. Dieđihuvvo Norsk Lysingsblad bokte ja aviissas man dábálaččat lohket báikkis ja báikkálaččat eará ulbmillaš vugiin. Boazodoalloorganisašuvnnaide ja áigeguovdilis guovllu eará geavaheaddjiberoštusaid ovddasteddjiide ja Sámediggái, Finnmárkku fylkkadiggái, Finnmárkkuopmodahkii ja guoskevaš gielddaide dieđihuvvo sierra. § 32 Ovddasvástádus ášši čuvgeheames Finnmárkkukomišuvnnas lea alddis ovddasvástádus das, ahte ášši čuvgehuvvo doarvái. Komišuvdna sáhttá dainna vugiin man gávnnaha ulbmillažžan, viežžat čilgehusaid, áššegirjjiid ja eará materiála ja guorahallat ja čielggadit jna. duođalaš ja rievttálaš diliid main sáhttá lea mearkkašupmi komišuvnna konklušuvnnaide. Áššeoasálaččain lea vuoigatvuohta čilget duođalaš diliid ja bidjat ovdan duođaštusaid main lea mearkkašupmi komišuvnna konklušuvnnaide. Áššeoasálaččat sáhttet gáibidit álggahit doaibmabijuid vuosttas lađđasa mielde. Finnmárkkukomišuvdna sáhttá biehttalit gáibádusa, juos dat gávnnahuvvo vuođu haga, dahje ahte dat mielddisbuktá govttolašmeahttun maŋŋonemiid dahje goluid juos dasa mieđiha. Finnmárkkuopmodat sáhttá áimmahuššan dihtii áššeoasálaččaid beroštusaid, nammadit iešguđetlágan beroštusjoavkkuide ovddasteddjiid, geat besset čuovvut komišuvnna barggu. Stáhta máksá goluid. § 33 Finnmárkkukomišuvnna raporta Maŋŋil go komišuvdna lea čielggadan muhtun guovllu, galgá dat addit raportta, mii sisdoallá čuv gehusaid das: a) gii komišuvnna áddejumi mielde lea eatnama eaiggát b) makkár geavahanvuoigatvuođat komišuvnna áddejumi mielde leat c) maid áššediliide komišuvdna vuođđuda konklu šuvnnaidis. Raporttas galgá boahtit ovdan, leatgo konklušuvnnat ovttamielalaččat. Juos nu eai leat, de galgá boahtit ovdan guhtemuš lea sierramielas, ja guđe čuoggáide sierramielalašvuohta gusto. Sihke eanetlogu ja uhcitlogu konklušuvnnaid galgá vuođđudallat. Maŋŋil go raporta lea addojuvvon, de galgá dan dalán almmuhit dan vuogi mielde, mii lea válddahuvvon §:s 31. Go almmuhuvvo § 31 vuosttas lađđasa mielde, de lea doarvái ahte almmuheapmi sisdoallá konklušuvnnaid oanehis oktiigeasu ja čuvgehusa, gos berošteaddjit sáhttet oahpásmit olles raportii. Almmuheames galgá maiddái čuvgehit áigemearis doalvut soahpameahttunvuođaid meahcceduopmostullui. § 34 Gieđahallan Finnmárkkuopmodagas Finnmárkkuopmodat galgá vuođohis áji haga buktit oaivila komišuvnna konklušuvnnaide. Mearrádusaide mat dohkkehit komišuvnna konklušuvnnaid ahte earrásiin leat vuoigatvuođat, gusto § 10 guđát lađas seamma láhkai. Dan muddui go Finnmárkkuopmodat lea ovttamielas komišuvnnain das ahte earrásiin leat vuoigatvuođat, lea Finnmárkkuopmodat geatnegas čálalaččat cealkit dan, ja almmá vuođohis áji haga fuolahit ahte vuoigat vuohta diggelogahuvvo dahje juos dilálašvuohta lea nu doalvut ášši eanajuohkoriektái § 45 mielde. § 35 Šiehtadallamat Áššeoasálaččat geat eai leat ovttamielas komišuvnna konklušuvnnaiguin, dahje geat dárbbašit veahki oažžut konklušuvnnaid čállojuvvot čatnavaš šiehtadussii, sáhttet bivdit Finnmárkkukomišuvnna soabahallat. Komišuvnna geatnegasvuohta soabahallat jávká, go áigemearri doalvut soahpameahttunvuođa eanajuohkoriektái § 45 mielde lea nohkan. II Finnmárkku meahcceduopmostuollu § 36 Finnmárkku meahcceduopmostuollu Ásahuvvo sierraduopmostuollu (Finnmárkku meahcceduopmostuollu), mii galgá gieđahallat soahpameahttunvuođaid vuoigatvuođaid alde, mat čuožžilit maŋŋil go Finnmárkkukomišuvdna lea čielggadan muhtun guovllu. Gonagas nammada meahcceduopmostuolu lahtuid. Meahcceduopmostuolus galgá leat jođi head dji, várrejođiheaddji, golbma bissovaš lahtu ja guokte sadjásašlahtu. Jođiheaddji, várrejođiheaddji ja okta daid eará lahtuin galget deavdit daid gáibádusaid, maid duopmostuolloláhka bidjá alimusrievttiduopmáriidda. Seamma gusto ovtta sadjásašlahttui, gii lea dán golbmasa sadjásašlahttu. Áššiid mat gullet meahcceduopmostuolu vuollái, ii sáhte doalvut dábálaš duopmostuoluide dahje eana juohko riektái, juos meahcceduopmostuollu lea hilgon ášši § 40 mielde, dahje juos áššečuoččáldahttináigemearri § 38 mielde lea nohkan, iige meahcceduopmostuollu galgga váldit ášši gieđahallamii § 38 nuppi lađđasa mielde. § 37 Jávkan Juos oktage bissovaš lahttu lea eret, de gohččojuvvo dat sadjásašlahttu boahtit gii galgá bálvalit bissovaš lahtu sajis gii lea eret. Juos jođiheaddji lea eret, de bálvala várrejođiheaddji jođiheaddjin. Juos oktage meahcceduopmostuolu lahttu šaddá leat eret maŋŋil go ášši gieđahallan lea álgán, de sáhttá gieđahallama joatkit almmá gohčokeahttá sadjásašlahtu nu guhká go njeallje lahtu leat gieđahallamin ášši. Juos leat ovttamađe jienat, de jođiheaddji jietna mearrida. § 38 Stevnnet Soahpameahttunvuođaid sáhttá doalvut meahcceduopmostullui čálalaš stevnnegiin maŋimustá jagi ja guhtta mánu maŋŋil go Finnmárkkukomišuvnna raporta addojuvvui. Stevnnet galgá leat vuolláičállojuvvon ja sisdoallat: a) áššeoasálačča olles nama ja čujuhusa b) daid gáibádusaid albmadeami maid áššeoasálaš čuoččáldahttá, ja diliid maid ala dat caggojuvvojit c) dan čuoččuhusa man áššeoasálaš buktá d) dan vuosttuha gean vuostá gáibádus buktojuvvo Vaikko áigemearri vuosttas lađđasa mielde lea nohkan, de galgá meahcceduopmostuollu liikká gieđa hallat áššiid mat bohtet sisa ovdal go buot áššit ovtta guovllus leat loahpahuvvon, juos dat gávnnaha ahte ášši dohkke dakkár gieđahallamii ja dan sáhttá gieđahallat almmá mearkkašahtti maŋŋoneami haga duopmostuolu áššečađaheapmái. Dán lađđasa mielde dahkkojuvvon mearrádusaid ii sáhte fallehit guoddalusain dahje váidalusain. § 39 Hilgun Áššiid mat eai gávnnahuvvo dohkket meahcceduopmostuolu gieđahallamii, sáhttá duopmostuollu riektecealkámušain hilgut ollásit dahje osohahkii. Mearrideames galgá ee. adnojuvvot deasta gáibádusa šlájas ja makkár vuđđosii dat vuođđuduvvá. Ovdal go ášši hilgojuvvo, de galgá áššeču oččál dahttái addojuvvot vejolašvuohta cealkit. Ášši sáhttá hilgut almmá gohčokeahttá áššeoasálaččaid riektečoahkkimii. Dán paragráfa mielde dahkkojuvvon hilguma ii sáhte fallehit guoddalusain dahje váidalusain. § 40 Áššiid ovttastahttin, juohkin jna. Meahcceduopmostuollu sáhttá: a) ovttastahttit máŋga ášši oktasaš gieđahallamii ja vejolaččat oktasaš mearrideapmái b) juohkit šiehtadallamiid ja dubmema ovtta dahje máŋgga gáibádusa hárrái mat leat ovttastahttojuvvon ovtta áššis c) mearridit guđe ortnegis gieđahallojuvvojit áššit mat leat buktojuvvon duopmostuolu ovdii. Mearridemiin vuosttas lađđasa mielde galgá ee. deattuhit deastta soahpameahttunvuođa guovlluid lunddolaš ja ulbmillaš gáržžideames oli, rievttálaš ja historjjálaš čatnosiid dáfus ja dárbbu čielggadit riektediliid. Ovdal go mearrádusat vuosttas lađđasa mielde dahkkojuvvojit, galgá áššeoasásalaččaide addit vejolašvuođa cealkit, juos dát ii gávnnahuvvo dárbbašmeahttumin dahje dát mielddisbuvttášii govtto lašmeahttun maŋŋoneami dahje golu. Dán lađđasa mielde dahkkojuvvon mearrádusaid ii sáhte fallehit guoddalusain dahje váidalusain. § 41 Ovddasvástádus ášši čuvgeheames jna. Áššeoasálaččain lea geatnegasvuohta čilget duođalaš diliid ja duođaštusaid, main lea mearkkašupmi mearrádussii. Meahcceduopmostuollu galgá ieš viežžat Finnmárkkukomišuvnna raportta ja dan atnit vuođđun go gieđahallá ášši. Áššeoasálaččat sáhttet lassin buktit ovdan duođaštussan dokumenttaid, mat leat boahtán dahje buktojuvvon ovdan Finnmárkkukomišuvdnii dahje maid Finnmárkkuopmodat lea čállán. Meahcceduopmostuollu ii sáhte váldit vuostá vihtančilgehusaid Finnmárkkukomišuvnna lahtuin dahje olbmuin, geat leat bargan komišuvnna ovddas ášši oktavuođas. Riektečoahkkimiid áššeoasálaččaid ja vihtaniid gažadeapmái olggobealde váldošiehtadallama sáhttet doallat meahcceduopmostuolu guokte lahtu, geain nuppis fertejit leat dat gealbbut, mat gáibiduvvojit alimusrievttiduopmáriin. Meahcceduopmostuollu sáhttá gáibidit, ahte guoskevaš diggeriekti čađaha gažademiid. § 42 Váidalus ja guoddalus Meahcceduopmostuolu mearrádusain sáhttá váidalit Alimusriektái. Soahpameahttunvuođalága § 357 ii gusto. Mearrádusain mat soahpameahttunvuođalága mearrádusaid mielde lea guoddalusaid áhtun, sáhttá seamma láhkai guoddalit Alimusrievtti guoddaluslávdegoddái go guoddalusat eai leat áiddastuvvon dán lága mielde. § 43 Ášši golut Stáhta máksá meahcceduopmostuolu doaimma goluid. Stáhta máksá maiddái áššeoasálaččaid dárbbašlaš goluid daid áššiin vuoigatvuođaid gáibádusaid birra, maid Finnmárkkuopmodat lea vuostálastán. Go mearrida gažaldagas, leatgo golut leamaš dárbbašlaččat, de galgá meahcceduopmostuollu ee. atnit čalmmis ahte áššeoasálaččat geain leat ovttalágan beroštusat mat eai leat vuostálaga, sehtet geavahit ovtta juridihkalaš ja teknihkalaš veahki. Duopmostuollu galgá nu árrat go vejolaš ieš váldit ovdan gažaldaga doppe gos dat lea áigeguovdil. Go sierranas árttat dahket dan sávahahttin, de sáhttá meahcceduopmostuollu geatnegahttit áššeo asálačča ollásit dahje oassálassii ieš máksit goluidis áššis. Muđui gusto soahpmeahttunvuođalága § 177 seamma láhkai. Áššiid gieđahallama ovddas meahcceduopmostuolus ii máksojuvvo divat. Meahcceduopmostuolu mearrádusaid váidalemiide dahje guoddalemiide gusto láhka juovlamánu 17. 1982 nr. 86 riektedivada birra § 8. III Oktasašnjuolggadusat § 44 Sámegiella Sámegiela geavaheami hárrái gusto sámelága kapihtal 3. Sámelága § 3-4 vuosttas lađas gusto maiddái Finnmárkkukomišuvdnii. § 45 Rádjegeassin ja diggelogaheapmi Meahcceduopmostuolu riektefámolaš duomuid ja julggaštusaid ja šiehtadusaid, mat leat addojuvvon dahje dahkkojuvvon Finnmárkkukomišuvnna konklušuvnnaid mielde, sáhttá doalvut eanajuohkoriektái eanajuohkolága § 88 mielde. Eanajuohkoriekti čađaha rádjemearkuma eatnamis, koordináhtamearrideami ja rájiid gártema duomu, julggaštusa dahje šiehtadusa mielde. Njuolggadusat eanajuogu birra gustojit seamma láhkai nu guhkás go heivejit. Eanajuohkoriekti vuođđuduvvo almmá eanajuohkomieldeduopmáriid haga. Eanajuohkolága § 88 viđát lađas ja § 89 nubbi lađas eai gusto. Go váidaluvvo, de gusto § 72. Riektedivat ii máksojuvvo § 74 vuosttas lađđasa mielde. Eaige áššeoasálaččat galgga máksit rádjemerkema, koordináhtamearrideami ja rájiid gártema goluid. Diggelogaheapmái gusto eanajuohkolága § 24 nu guhkás go heive. Vuoigatvuođaid hárrái, maid meahcceduopmostuolu lágafámolaš duopmu dahje Finnmárkkukomišuvnna konklušuvnnaid mielde dahkkojuvvon julggaštus dahje šiehtadus lea mearridan, eai eastat dakkár vuoigatvuođaid vuođđudan- dahje luobahan vejolašvuođaid almmolašrievttálaš gáržžá dusat digge logaheames vuoigatvuođa. Divat dahje dokumenta divat ii máksojuvvo diggelogaheami ovddas. § 46 Gaskavuohta eará láhkamearrádusaide Duopmostuollolága kapihtal 6 bealátkeahtesvuođa birra ja almmolašvuođaláhka gustojit nu guhkás go heive Finnmárkkukomišuvnna doibmii. Go oaidningáibádusat biehttaluvvojit, de sáhttá gažaldaga, leago lohpi beaitit áššegirjji almmolašvuođas, váidalit Finnmárkku fylkkamánnái. Hálddašanláhka ii gusto Finnmárkkukomišuvnna doibmii. Duopmostuolloláhka ja soahpameaht tunvuo đaláhka gustojit nu guhkás go heivejit meahcceduopmostuolu doibmii, juos eará ii leat mearriduvvon dán lágas. § 47 Fápmudus addit dárkilet njuolggadusaid Gonagas sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid Finnmárkkukomišuvnna ja Finnmárkku meahcceduopmostuolu birra, dán vuolde maiddái organiseremis ja ekonomalaš dilálašvuođain jna. Kapihtal 6 Loahppamearrádusat § 48 Fápmuiboahtin Láhka gusto dan áiggi rájes, go Gonagas mearrida. Gonagas sáhttá bidjat fápmui iešguđege mearrádusa iešguđege áigái. § 49 Muhttádusnjuolggadusat Kapihttala 2 fápmuiboahtimis váldá Finnmárkkuopmodat badjelasas daid gittaopmodagaid Finnmárkkus, maidda Statskog SFas lea giddodatvuođđu dahje maid dat oamasta almmá giddodatvuođu haga. Seamma láhkai gustojit gittaopmodagaid ráddjejuvvon vuoigatvuođat. Ođđasislogaheapmi vuođđogirjái dáhpáhuvvá nammamuhttimiin. Sirdin dáhpáhuvvá verolaš jotkkolaš vuođain iige dagat vearrogeatnegasvuođa Statskog SFii vearrolága § 5-2 mielde. Finnmárkkuopmodat váldá badjelasas persovnnalaš ovddasvástádusa Statskog SFas bántagiddehusain ja eará giddehusain ruhtageatnegasvuođain daid opmodagain dahje vuoigatvuođain, maid Finnmárkkuopmodat váldá badjelasas. Finnmárkkuopmodat váldá maiddái badjelasas ovddasvástádusa šiehtadusain geavahanvuoigatvuođaid, láigovuoigatvuođaid j.s. birra daid opmodagaide ja vuoigatvuođaide, maid váldá badjelasas. Finnmárkkuopmodat váldá badjelasas konsešuvnnaid ja doaibmalobiid jna, mat Statskog SFas leat daid opmodagaid ja vuoigatvuođaid oktavuođas, mat váldojuvvojit badjelassii. Šiehtadusa mielde Statskog SFain lea Finnmárkkuopmodagas vuoigatvuohta váldit badjelasas šiehtadusaid, maid Statskog SF lea dahkan doaimma hárrái Finnmárkkus. Gii kapihttala 2 fápmuiboahtimis lea Statskog SFa virgehas ja geas lea bargobáiki Finnmárkku fylkkas, earret virgehasaid geat leat Statskog SFa meahccebálvalusas, adnojuvvo Finnmárkkuopmodaga virgehassan fápmuiboahtináiggi rájes seamma bálká- ja bargoeavttuiguin go sus ledje Statskog SFas, juos virgehas ii leačča dieđihan ahte son ii hálit dan. Fápmuiboahtináiggi rájes eai leat Statskog SFa virgehasat, geain lea bargobáiki Finnmárkkus, šat Statskog SFa virgehasat, juos dat ii leačča vásedin šiehtaduvvon. Departemeanta gohčču Finnmárkkuopmodaga vuosttas stivrračoahkkimii. Stivra galgá fuolahit, ahte Finnmárkkuopmodat logahuvvo fi tnodatlogaheapmái ovdal go guhtta mánu leat vássán fápmuiboahtima rájes. Gii kapihttala 2 fápmuiboahtimis lea Statskog SFa virgehas ja geas lea bargobáiki Finnmárkku fylkkas ja gii lea Statskog SFa meahccebálvalusas, adnojuvvo fápmuiboahtináiggi rájes Stáhta luonddugeahču virgehassan. Muđui gusto njealját lađas seamma láhkai. Gonagas sáhttá mearridit, ahte Finnmárkku doaimma eará oamit go gittaopmodagat galget sirdojuvvot Statskog SFas Finnmárkkuopmodahkii ja Stáhta luonddugehččui. Gonagas sáhttá maiddái mearridit, ahte šiehtadusaid, nugo namahuvvo goalmmát lađđasis, galgá Stáhta luonddugeahčču váldit badjelasas. Muđui sáhttá Gonagas addit dárkilet muhttádusnjuolggadusaid. § 50 Eará láhkamearrádusaid nuppástuhttimat Dán áiggi rájes go Gonagas mearrida, dahkkojuvvojit čuovvovaš nuppástusat eará láhkamearrádusaide: 1. Láhka njukčamánu 12. 1965 stáhta čálitkeahtes eatnamiid birra Finnmárkku fylkkas fámuhuhttojuvvo. 2. Láhkii geassemánu 30. 1972 nr. 70 báktedoaimma birra dahkkojuvvojit čuovvovaš nuppástusat: Kapihttalis 2 čuodjá ođđa § 7 a: Sierranjuolggadusat šerpema birra Finnmárkkus Šerpemis Finnmárkku fylkkas galgá ohcci maŋimustá vahku ovdal go šerpen álgá, čálalaččat dieđihit Sámediggái, eanaoamasteaddjái ja boazo doalu guoskevaš guovllustivrii. Juos ohcci áigu meassat eatnamiid, de galgá albmadit meassanbáikki. Kapihttalis 3 čuodjá ođđa § 22 a: Sierranjuolggadusat ozu birra Finnmárkkus Ohcamušaid ozu birra Finnmárkku fylkkas sáhttá biehttalit, juos oktasaš deasttat mannet vuo stá ohcamuššii mieđiheami. Árvvoštallamis galgá mearkkašahtti mahttái deattuhit deastta sámi kultuvrras, boazodoalus, meah cásteames, ealáhusdoaimmaheames ja servodateal limis. Juos ohcamuššii mihttojuvvo, de sáhttá bidjat eavttuid mat áimmahuššet deasttaid nugo namahuvvon. Ohcamuša gieđahallamis galgá báktemeašttir addit eanaoamasteaddjái, Sámediggái, fylkkamánnái, fylkkagildii, gildii ja boazodoalu guoskevaš guovllustivrii ja orohatstivrii vejolašvuođa addit cealkámuša. Juos Sámediggi dahje Finnmárkkuopmodat eanaoa masteaddjin vuosttalda ohcamu ššii miehtama, de departemeanta mearrida ohcamuša. Juos departemeanta miehtá ohcamuššii dáh páhusain nugo namahuvvo goalmmát lađđasis, de lea váidalusas Gonagassii Sámedikkis dahje Finnmárkkuopmodagas eanaoamasteaddjin maŋideaddji váikkuhus. Kapihttalis 4 čuodjá ođđa § 39 b: Sierranjuolggadusat mihtádusa birra Finnmárkkus Ohcamušaide mihtádusa birra Finnmárkku fylkkas gustojit mearrádusat §:s 22 a seamma láhkai. Dáhpáhusain nugo namahuvvo §:s 22 a goalmmát lađđasis mearrida departemeanta, galgágo doallat mihtádusgávppi ovdal vai maŋŋil go departemeanta lea gieđahallan ohcamuša. § 42 vuosttas lađas nubbi čuokkis čuodjá: Ruvkkiide Finnmárkkuopmodaga eatnamiin sáhttá Gonagas láhkaásahusa bokte mearridit alit divada. 3. Láhkii geassemánu 9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoalu birra dahkkojuvvojit čuovvovaš nuppástusat: § 13 goalmmát lađas ođđa njealját čuokkis čuodjá: Finnmárkkuopmodat ii sáhte gáibidit mávssu dán oasi mearrádusaid mielde. § 14 vuosttas lađas vuosttas čuokkis čuodjá: Bivdo- ja guolástanvuoigatvuohta addá lobi lobálaš boazodoaluin barggadettiin boazoguovllus bivdit ja guolástit stáhta oktasašmehciin, dakkár stáhtaeatnamiin mat eai leat erenoamážit mihtiduvvon ja Finnmárkku opmodaga eatnamiin dan orohaga siskkobealde gos boazodoaluin bargojuvvo, seamma eavttuiguin go dan gieldda, gili dahje báikegotti fásta ássit, gos oktasašmeahcci, stáhtaeana dahje guoskevaš oassi Finnmárkkuopmodaga eatnamiin lea. 4. Lágas miessemánu 29. 1981 nr. 38 fuođđuid birra fámuhuhttojuvvo § 44 nubbi lađas. 5. Láhkii miessemánu 15. 1992 nr. 47 luossaguliid ja sáivaguliid jna birra dahkkojuvvojit čuovvovaš nuppástusat: § 19 goalmmát lađas čuodjá: Stáhta dahje Finnmárkkuopmodaga gittaopmodaga vuovdimis Finnmárkkus sáhttá guolástanvuoigatvuohta doalahallojuvvot buorrin álbmogii. § 22 njealját ja viđát lađas fámuhuhttojuvvojit. 6. Lágas geassemánu 21. 1996 nr. 38 stáhtalaš luonddugeahču birra § 2 ođđa njealját lađas čuodjá: Finnmárkkuopmodaga eatnamiin galgá geahčču gozihit lasi dađi mielde, maid departemeanta ja Finnmárkku opmodat šiehttaba. Finnmárkkuláhka lea Lovdatas: