Jeaggeeatnamiin lea unnán šaddu, eaige šatta nu {máŋgga lágan}¥{máŋggalágan} ruonasšaddošlája. Das lea njuolgut váikkuhus dainna lágiin ahte bohccot válljejit guohtut dihtolágan eatnamiid ovdalii go nuppiid {iešguđet lágan}¥{iešguđetlágan} dilálašvuođain. {Álgoálbmot nissonat}¥{Álgoálbmotnissonat} leat hárve mielde mearridanproseassain. Sámediggi oaivvilda ahte okta OG-viesuin galggašii šaddat {álgoálbmot viessun}¥{álgoálbmotviessun} Romssas – ja doaibmat sámi álbmogii ja kultuvrii geavahanviessun. Danne lean mun bivdán hoahppočoahkkima fylkkaráđi jođiheddjiin Pia Svensgaardain ášši birra guorahallan dihte mainna lágiin dát {áššemeannudan vuohki}¥{áššemeannudanvuohki} heive ovttasbargošiehtadusa ektui Sámedikkiin. Beroštumi ja fuola ii čájet dušše {meannudan njuolggadusaid}¥{meannudannjuolggadusaid} bokte. Luottas lea maid stuora mearkkašupmi Enodaga {suohkan guovddáža}¥{suohkanguovddáža} lagas birrasiidda ja Norggabelde guovlluide lahka Guovdageainnu, ja galggašii danin vuoruhit ovdánahttit dán suorggi. Maiddái {suohkan gaskasaš}¥{suohkangaskasaš} ovttasbargu lea deaŧalaš go galgá gilvit vásáhusaid, čatnat oktavuođaid movttiidahttima ja inspirašuvnna dihte. Dálá boazodoallohálddahusa hovdejupmi ja bargoveahka lea Álttás, ja das leat guhtta guvllolaš {hálddahus ossodaga}¥{hálddahusossodaga}. Ii makkárge rievdadus čađahuvvon rádjejearaldaga ektui goitge ovdal go Norga bággejuvvui {gonagas lihttui}¥{gonagaslihttui} Ruoŧain 1814:s. Dan áiggi sápmelaččat elle nu movt lei dábálaš davvi {bivdo kultuvrrain}¥{bivdokultuvrrain}. Dutkan boahtá gokčat Sámi, ja siskkildit oasseváldiid davvisámis viidásit dohko {lulli sámi}¥{lullisámi} guvlui. Kommišuvdna lea maiddái seamma ulbmiliin bivdán dáid namuhuvvon áššebeliid, ja maiddái stáda eiseválddiid, suohkaniid dehe gielddaid, {dutkan ásahusaid}¥{dutkanásahusaid}, beroštus-organisašuvnnaid ja earáid, addit čálalaš cealkámuša. Oahppu addá maiddái reaidduid unnit {dutkan bargguid}¥{dutkanbargguid} čađaheapmái. Dat leat sápmelaččaid ja eará álgoálbmotbirrasiid várás Árktisis, Ruoššas ja Norggas dan ovttasbarggu siskkobealde mii lea Árktalaš ráđis ja prošeaktaovttasbarggus {Davvioarje Ruoššain}¥{Davvioarje-Ruoššain}. Čáhppes diŋga ii jietnadan maidege, dušše orui seavdnjadasa čađa midjiide {imaš lágan}¥{imaš lágan} siivos čalmmiiguin geahččame. Dákkár rihkkumat leat leamaš sihke lobihis {tráktor geainnu}¥{tráktorgeainnu} ektui Tydala gielddas Lulli-Trøndelágas ja duohtademiid ektui bálvvosrieggáin Ceavccageađggi kulturmuitoguovllus Unjárgga gielddas Finnmárkkus. {Muitalan árbevieru}¥{Muitalanárbevieru} ja mo luohti luovvana. Doppe lea dát reive man {biire čoahkkin}¥{biirrečoahkkin} mearridii 20.07.1946 mearridii sáddet fylkkamánnái. Báktesárgumat čájehit dán áigodagas bohcco eallima mii eanemusat beroštahtii {dološ áigásaš}¥{dološáigásaš} geađgedáiddáriid. Eai gávdnon go {rukses muđot}¥{ruksesmuđot} gilinieiddat, ja sis gal ii leat oktage niehkonieida. Boazodoallu, mii ii johtal eará duovdagiidda, muhto johtala ovttahat duovdagiid {siskko bealde}¥{siskkobealde}. Addit mánáide vejolašvuođa váldit vuostá ja addit fuola lea vuođđun ovdánahttit sosiála gelbbolašvuođa ja lea dehálaš oassi {agi beaivvi}¥{agibeaivvi} oahppamis. Ruvdnaprinsa beasai muosáhit sihke dánssa ja rohkekonseartta ja beasai maid humadit nuoraiguin geat ledje boahtán Nuoraidvissui dán {duorastat veaiggi}¥{duorastatveaiggi}. Logut čájehit ealga mášohuvvá go lea láđasmánnu go dalle vázzá guhkkelii go dábálaččat, earenoamážit eahkes ja {iđit veaiggi}¥{iđitveaiggi}. Go son rabestii uvssa livkkihedje moadde sáhpána ovtta {ráige ráigge}¥{ráigeráigge} olggos. Go Mina lea {idja láhkai}¥{idjaláhkai} velledan dien eahkeda, de muitala eadnái ledjona birra. Sihke boazoguohtunlávdegoddi ja dárkkistangoddi sáhttet dárbbašit váldit oktavuođa Norgga dahje Ruoŧa eiseválddiin {oažžundihte}¥{oažžun dihte} dieđuid muhtin áššis. Bargodoaimmas oažžu máhcahaga gaska- ja {loahppa árvvoštallamiin}¥{loahppaárvvoštallamiin}, masa oassálastet áššehas, bargoaddi ovddasteaddji, bargofápmorávvejeaddji ja veajuiduhtti bargodoaimma jođiheaddji. Sápmelaččaide berre addojuvvot eambbo iešmearrideapmi, dannego sámeálbmot lea {álgu álbmot}¥{álgoálbmot}. Sámediggi ráhkada sámi jienastuslogu álbmotregistara, maŋimuš válgga sámi jienastuslogu ja čálihan- dahje {sihkkun gáibádusaid}¥{sihkkungáibádusaid} vuođul, mat leat boahtán válgaáigodagas. Leago supmi ovddas sáddejuvvon bálká- ja {geassin dieđáhus}¥{geassindieđáhus}? Bargogottis ledje muđui guokte {doaimmahus hoavdda}¥{doaimmahushoavdda} ja ovcci áššemeannudeaddji (čálli) earret kanturbargiid. Viesut ja {johtolat oktavuođat}¥{johtolatoktavuođat} ledje miidnejuvvon dahje duššaduvvon vuđolaččat. Norgga lágain lei vel {liige gáibádus}¥{liigegáibádus} ahte galggai leat Norgga stádaboargár. Jekkiid dáfus lea ulbmilin earuhit šattolaš jekkiid eret njárbesšattot jekkiin, ja maiddái earuhit čáhccás jekkiid {goike jekkiin}¥{goikejekkiin}. Álgovuorus galget sii maiddái deaivvadit Finnmárkkuopmodaga {stivra jođiheddjiin}¥{stivrrajođiheddjiin} Egil Olliin ovdalgo sii deaivvadit ieža Basevuovddis Anárjogas. Geassemánu 1. b. 2001 láhkarievdadusas mearridedje ásahit guovddášválgalávdegotti, Sámedikki válgalávdegotti, {biire válgastivrraid}¥{biirreválgastivrraid} sadjái mat leat riikka 13 válgabiirres. Ruoŧa {guovddáš oasit}¥{guovddášoasit} ja nuorttabeali oasit leat boares eamibávtti bázahasat álgoáiggis. Orohaga {guovddáš guovlluin}¥{guovddášguovlluin}, mat leat nuorttabealde geainnu E79, váilot buorit oazit nuorttabealis. Dasa lassin lassánedje eanandoalu luoittut 2,1 proseantta 2006 rájes 2007 rádjái dan dihte go šibihat ja {goansta duktemat}¥{goansta duktemat} lassánedje. Stuorimus rievdadusat {goansta doaimmaiguin}¥{goanstadoaimmaiguin} lasihit dáčča ássama eai boahtán ovdal 1670- ja 80-jagiin. Suoločielggi {turista guovddáš}¥{turistaguovddáš} lea deahtis, duoddariid birastahttán siida Urho Kekkonen álbmotmeahci bálddas. Guovllu {turisma márkanastimis}¥{turismamárkanastimis} vástida gieldda osolašfitnodat Inari-Saariselkä Oy. Alaska {dáidda čeahppi}¥{dáiddačeahppi} logaldallá. Pedagogalaš {jurdda girji}¥{jurddagirji} guovttegielalaš mánáidgárddiide. Bargolávdegottis galge leat kommišuvnna jođiheaddji, delegašuvdnajođiheaddjit (dárbbu mielde), goappáge riikka čoahkkinčállit ja {váldo čálli}¥{váldočálli}. Vuosttažettiin gáibiduvvui stuora eallu, go birgejumi {váldo oassi}¥{váldooassi} ásahuvvui boazodoalu vuođul ja johtaleapmi guohtunguovlluid gaskka gárttai bargovuohkin. Muhtun muddui lea nu {vearru ipmárdusa}¥{vearruipmárdusa} geažil dahje danin go moadde hárve boazoeaiggáda leat čevllohallan dahje leaikkastallan. Almmolaš suorggis lea vejolašvuohta lasihit ovttasbarggu teknihkalaš suorggis nugo mat {doappar hálddašeamis}¥{doapparhálddašeamis} ja buollin- ja gádjundustehusas. Das dahkkojit mearrádusat báikkálaš áššiin nugo mánáidgárddiid, mánáidsuodjalusa, plána- ja areálaáššiid, vuođđoskuvlla, dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid, kulturdoaimmaid ja {ruska čorgema}¥{ruskačorgema} hárrái. Ođđa girji {luohte gildosa}¥{luohtegildosa} birra almmuhuvvo. Ollugat {nuorta sámiin}¥{nuortasámiin} šaddet suoma vuollásažžan. Bohccuid guođohit skuhteriin ja {4 juvllagiin}¥{4-juvllagiin} lea sihke lossat ja čoaskkis. {Guovtte vahkkosaš}¥{Guovttevahkkosaš} čálalaš ruovttubargu báikenammametodihkkii guoskevaš fáttás. Buohkaid geahčastagain sáhtii dan maŋŋá oaidnit ahte Soldatkin ii lean šat {dáppe olmmoš}¥{dáppeolmmoš} - son lei vieris: maid deike lei bahkkemin! Danmárku-Norga oažžu oktovuoigatvuođa {Davvi Norgga}¥{Davvi-Norgga} riddo- ja vuotnaguovlluide. {Davvi norgalaš}¥{Davvinorgalaš} oaivámuš Ottar vuolgá mátkái Romssas davás, Vilgesmeara siskkit guovlluide – miehtá jiekŋameara gátti son deaivvaha duššefal sámi meahcásteddjiid, guolásteddjiid ja loddebivdiid. Mii eat leat {gáhtta čuovggaid}¥{gáhttačuovggaid} huksen 2001. Ráđđehus lea čállán ahte boazodoallu lea mávssolaš oassi sámi kulturárbbis, ja stáhtas lea bajimus ovddasvástádus sihkkarastit ahte boazoealáhus maid boahtte áiggis bissu sámi {kultur árbbi}¥{kulturárbbi} oassin. Láhččet beaktilis {telefovdna čovdosiid}¥{telefovdnačovdosiid} ja buoret elektrovnnalaš iešhálddašančovdosiid. Sadjosa Dolla-auditoria maŋimuš beaŋkkat dievvagohte vuosttažin {duorastat iđida}¥{duorastatiđida}. Filbma lea {Inuihtta bearraša}¥{Inuihtabearraša} birra mii orru Hudson Bay buohta, Kanadas. Diekkár oktavuođain adnojit duojit {atnu dávvirin}¥{atnudávvirin} ja čikŋan lagamus bearrašii dahje skeaŋkan. Jus oainnát {skávžá áddjá}¥{skávžááddjá} váccašeame geaidnoráigge dáppe davvin, de lea dušše Alain vázzime Davvinjárgii. Dábálaččat go lohká politihkkariid čállosiid das maid áigot doaimmahit servodagas, de {lea}£{verb,kongr|leat} álo ollu čáppa sánit bordojuvvon {maŋŋe maŋŋálaga}¥{maŋŋemaŋŋálaga}. Musihkka lea min siste ja min birra, ja buot olbmuin lea juogalágán nuohtalašvuohta ja {mielamiel}¥{miela miel} musihkka. Ritni sáhttá leat {mánno viissaid}¥{mánnoviissaid}. Muhtin sajiin ferteje maid doadjit jieŋa fatnasiin, vai bohtet {njoarostanmuddui}¥{njoarostan muddui}. Kommišuvdna lea ohcan davviriikalaš ovdagovaid main sáhttá váldit vuođu, ja gávnnai doaibmevaš ovdagovaid, {ovdamearkkadihte}¥{ovdamearkka dihte} ruoŧa-suoma rádjejogašiehtadusa Duortnoseanu váste. Buohkat galget {ovtta veardásaččat}¥{ovttaveardásaččat} oažžut vejolašvuođaid dustet hástalusaid, mat leat heivehuvvon sin ovdáneami dássái. Njuikii nu bajás ahte geahččit báhce {rabas njálmmiid}¥{rabasnjálmmiid} čuožžut. Ii sáhte heivehit buot árbevirolaš bargguid áigodagaide go lea {skuvlafriddja}¥{skuvla friddja}. Go leimmet mihtidan vuosttaš ija ja {iđit ija}¥{iđitija}, de gal diđiimet ahte dán ija lei leamaš badjel 50 buolašgráda. Muhtin oassi dain seamma eatnamiin leat maiddái dehálaš {allaárvosaš}¥{alla árvosaš} luonddudokumeanttat Norgii servodahkan, ja mis lea ovddasvástádus sihkkarastit dáid dehálaš luondduguovlluid boahttevuhtii. Olgoriikadepartemeanta ávžžuha ohcat dakkár olbmuid geain lea {amas kultuvrrat}¥{amaskultuvrrat} duogáš. Bb lea sihke čeavlái ja {badjel geahčči}¥{badjelgeahčči} go dán láhkái fere olbmuiguin geaid rievtti mielde galgá bálvalit. Luondu leai ealli ja das leai siellu, olbmot elle máilmmis gos eará {badjel lunddolaš}¥{badjellunddolaš} eallit mat gávdnojedje. Mediat fállet sápmelaččain negatiivvalaš gova nu ođas- go suohtastallanprográmmain, mii bealistis láhčá {bahá mielat}¥{bahámielat} vuoiŋŋa. Kultuvrralaš ceavzilvuohta guoská árbevirolaš máhtu, ávdnasiid ávkkástallama, {bargo teknihkalaš}¥{bargoteknihkalaš} symbolaid geavaheami jna. áimmahuššamii. Stohpu lea ráhkaduvvon jorba hirssain ja heive {birra jagaš}¥{birrajagaš} geavahussii. Guođoheapmi lea {boares mállet}¥{boaresmállet}. Diamántagávdnosat Suomas leat dagahan beroštumi ohcat {diamánta sisdoalli}¥{diamántasisdoalli} báktešlájaid Finnmárkkus. Dat stivre, movt bearaš ja lagašbiras láhttejit {doaibma hehttejuvvon}¥{doaibmahehttejuvvon} olbmuin. Dánlágan oahpus berrešii leat {doares fágalaš}¥{doaresfágalaš} lagadeapmi ja siskkildit servodatdiehtaga ja luonddudiehtaga. Leairras, dušše moadde čuohte mehtera eret, soitet leat vel sullii duhát {feasta mielat}¥{feastamielat} finnmárkulačča. Lulli-Afrihká {čáhppes varat}¥{čáhppesvarat} presideanta jámii juovlamánu 5. beaivvi 2013, 95 jagi boarisin. Vuođđooahpahusa davvisámegielat {goalmmát luohkálaččat}¥{goalmmátluohkálaččat} ožžot geavahussii ođasmahtton eatnigiela oahppagirjji. Studeanta galgá nuppát ja goalmmát jagi válljet lohkanmeari prošeaktabarggu oktavuođas, ja galgá buktit iežas lohkanmearrelisttu dohkkeheapmái fágalaš {ovddas vástideaddjis}¥{ovddasvástideaddjis}. Nissonolmmoš lea {sevdnjes vuovttat}¥{sevdnjesvuovttat} ja 1,50 mehtera guhku. Muhtimin miela deavdá illu, mii buljarda dego giđđačáhci jogažis ja muhtimin fas olmmoš vásiha losit áiggi seamma láhkai go {čakča seavdnjat}¥{čakčaseavdnjat} čáhpodahttá birrasa. Verddestallama vuođđojurdda lea lonuhangávpi, mas {juobbá goabbá}¥{juobbágoabbá} lea álo velggolaš nubbái. {Divttasvuotna regiovnna}¥{Divttasvuotna-regiovnna} riddoavádatplána. Álggos mun jurddašin nieiddažiid {Biret muoŧŧá}¥{Biret-muoŧŧá} gal dádju go seaguhišgođii, go son fierui ja fierui, muhto ii das orron šaddame mihkkege. Deaddil dán liŋkka vai rahpasa {Murmánska aviisa}¥{Murmánska-aviisa}. Ođđa sámi filmmat geasuhedje {Várggát festiválas}¥{Várggát-festiválas}. {Bb čoahkkin}¥{Bb-čoahkkin} dollojuvvo geassemánu 3. b. 2016. Dan dihte orru duođaid imaš ahte dákkár {km galba}¥{km-galba} lea oba beassange geaidnogurrii. Davvi-Norgga kulturráđđi lea ollu jagiid ekonomalaččat dorjon {NBR festivála}¥{NBR-festivála}, ja Norgga kulturráđđi doarjjui festivála 2005:s. Mii háliidit ahte Sámediggi váikkuha dan ahte ášši čoavdašuvvá, omd. nu ahte mearridanváldi {kV geaidnoáššiin}¥{kV-geaidnoáššiin} olles Davvi-Norggas delegerejuvvošii gielddaide, gos sámi beroštumiin lea dehálaš mearkkašupmi. Dievddut leat álkis olbmot, nu {njuolggo čoalit}¥{njuolggočoalit}. Oktiibuot leat addon bivdoearit 2008-2009 jahkái 1925 tonna {varris reabbáide}¥{varrisreabbáide}, 235 tonna njiŋŋálasaide ja 450 tonna lápmašuvvan varrisreabbáide. Dát riekti čuovvu {eaŋkil máná}¥{eaŋkilmáná}, ja jus váhnen gáibida sámegieloahpahusa, de galgá skuvla dan lágidit. Nu leage áigumuš maiddái dáiguin evttohusaiguin maid kommišuvdna {ovdan buktá}¥{ovdanbuktá} dán evttohusas . {Ándaras Hánssa}¥{Ándaras-Hánssa} Hávgajohka Dieváideanu rájis bajás gitta Hávgajávrri oivošii, das njuolga linjjás Gorvvejávrri orjješdavimus luovtta rádjái riikaráji bokte. Biergasat maid lávdegoddi oamasta, galget juohke dilálašvuođas garvit duolloeiseválddiid gieđahallama, ja nu maiddái garvit {olggos fievrridandivadiid}¥{olggosfievrridandivadiid}. Maiddái golmma duopmára {čoahkkái bidju}¥{čoahkkáibidju} sáhttá gieđahallat rihkusášši. Dáiddaguovddážis leat juohke jagi sullii {guokte golbmanuppelot}¥{guokte-golbmanuppelot} stuorát sierračájáhusa. Sámi servodagas leat odne golbma ođasáviissa mat bohtet olggos gitta golbma beaivvi vahkus, dan seammás go norgga preassas leat {máŋga čuođi}¥{máŋgačuođi} áviissa. Norga berre leat {njunuš riikkaid}¥{njunušriikkaid} gaskkas dán suorggi máhttobuvttadeamis. Referánsajoavku galgá doaibmat ráđđeaddi orgánan Girjáivuođajahkái 2008. Lassi dieđut bálvalusjođiheaddji tel. 040-779 2861. Fágalávdegoddi galgá maiddái raporttastis čilget gos gávdnojit vejolaš áigodatguohtumat ja árvvoštallat guohtumiid optimála anu dan suktii ahte vuhtii váldá vásihusaid das movt guovlu lea ovdal adnon ja dálá duohta dieđuid vuođul. Dát máksá ahte máŋggadáfotvuohta iešalddis lea árvu, ja ahte ráđđehusas ii leat miige ulbmiliid standardiseret ovttaskas olbmo. 1978 lága mearrádusain daddjo ahte miessi galgá merkejuvvot ovdal golggotmánu 31. beaivvi, muhto ahte lea vejolaš maŋidit miessemánu 31. beaivái. Dain ohppiin ii lean sámegiella oahpahusas. Lea heajos gulahallan departemeanttain leamašan olles jagi. Dat departemeanttat dat galget ruhtadit gelbbolašvuođa guovddáža doaimma. Ovddideapmi ja stuorát barggolašvuohta mariidna ealáhusaid siskkobealde. Riikka dásis mis lea buorre gulahallan ja dainna lágiin galgat láhčit doaimmaid buoremus lági mielde. Jus studeanttas jápmá lagas olmmoš hárjehallanáigodagas de gokčá allaskuvla johtingoluid mat vástidit hárjehallanbáikkis Sámi allaskuvlii. Luohttámušolbmot leat gergosat du veahkehit nuvttá sihke bargosajis, fylkka dásis ja maid guovddášorganisašuvnnas. Galgá leat čađahan dábálaš oahpaheaddjioahpu. Mun dieđán maiddái ahte čáhcegálduid álgoiskamat ja kártemat maid dii lehpet čađahan áiggi mielde šaddet ávkin báikki olbmuide. Anárčoakkáldat lea Anára gieldda girjerádjosa ruovttuguovllučoakkáldat. Vuoi surgat lei doppe olmmoš. Mun vuolggán krossabánii, ammal dál leat doppe olbmot. Jagi 1978 liturgiija lea jorgaluvvon davvisámegillii ja julevsámegillii jagi 2008. Bargu lea jorgalit iežas čállin teavsttaid dárogielas sámegillii. Jos duodji ain galgá leat kulturguoddin boahtteáiggis, de lea deaŧalaš ahte dat ceavzá ja ovdána. Mánáid ja nuoraid čállin teavsttaid antologiijat. Sámediggi lei Davvi Dimenšuvnna stivrenjoavkku čoahkkimis ja doalai sáhkavuoru man vuolggasadjin lei Davvi Dimenšuvnna dearvvašvuođa- ja eallineavttuid prográmma. Ruoŧas gullá boazodoallovuoigatvuohta čearuide. Dát lea njuolggut vealaheapmi, ja orru vuhttome maid dán juolludeamis. Midjiide čuohcá bargoheaitta ekonomiijii ja nu mis šaddá dieđusge váddásit ruhtadilli unnit preassadoarjaga dihte, lohká Min Áiggi váldodoaimmaheaddji Nils Henrik Måsø. Ruvke lei hui mávssolaš bargosadji Fálesnuori suohkanis. Go galggai goivestit čázi, de doddjui binná jieŋas ja son ravggai galbma johkii. Dalle go lea muohta duoddaris, ii oainne earágo skohterluottaid. Sámeoahpahusa ovdánahttimis lea sáhka sámiid iešmearrideamis, vejolašvuođas váikkuhit iežas álbmoga oahpahusáššiide. Nuortalaš geahčči guovttos Boris ja Mikit Ivanovitsj leigga šiehtadusa mielde váldán badjelasaska guođohit iežaska ja Mátta-Várjjaga Fástaássiid Bohccuid Bálkká ovddas geasset Sállanis... 1932 láhkarievdademiin oaččui fylkkadiggi válddi sihke mearridit galggai go báhčinbálká gazzalottiide, ja bálkká sturrodaga. Márkomeannu lea sámi nuoraidfestivála márkosámi gilážiin Davvi-Nordlánddas ja Mátta-Romssas. Rauhala (2002) mielde jávrri oarjelulábeale gáddái huksejuvvui siidda vuosttaš visti 1930-logus. Ávjju junior nissonat ovttas Porsáŋgguin ja Fállejogain vuite silbba sin searvejoavkkuin. Dan rájes gáibiduvvo masteroahppu jus galggat beassat PPO:ii dábálaš fágaid várás. Dát máksá, ahte jus sáni fonologalaš hámis ii leat mearkkašupmi sáni morfologalaš hámi dulkomii, de sátni čállojuvvo transkripšuvnnas seamma ládje go čállingielas. Njealját čuokkis guoská go ferte johtit eará čearu dahje eará orohaga guovlluid čađa beassan dihte konvenšuvdna- dahje rádjeguohtunguovlluide. Eará eanageavahanhámiid ossodat guohtoneatnamiid dillái ii leat namuhan veara. Ja de ihtá mannji latnjii, áigu velledit. Dál maŋŋá bohtet álelassii ođđa čilgejumit mii lei duogáš eahpeluohttámuššii. Dat lei rájus áittis. Doapparhálddašeamis máksá Ohcejoga gielda divada juohke 1000 doapparkilos mat dolvojit doapparbáikái. Nu movt namuhuvvon, de árvala lávdegotti eanetlohku ahte ásahuvvo ođđa stivra fylkkadásis ja ahte dát stivra oažžu sullii seamma doaimma go dálá guovllustivrrain lea. Máksá go omd. fylka erohusa mii lea das maid pasieanta ieš máksá ja dan man ollu suomabeale bátnedikšu máksá? Mášinhoavda Jan Gamst, eret Myres, čilge mo mašiidna fatnasis doaibmá. Dás máinnašuvvo sámi giella ja kultuvra oassin oktasaš árbbis man Norggas ja Davviriikkain lea erenoamáš ovddasvástádus várjalit. Davvi áhpeguovlluid mearkkašahttin deattuhuvvo dainna ahte dehálamos guollešlájat Atlánttas ellet muhtin oasi dahje olles áiggi doppe. Dehálaš oassi luonddudiehtagis lea diehtit ahte luonddudieđa dađistaga ovdána, ja ahte dutkan ja ođđa máhttu luonddudiehtaga ja teknologiija surggiin mearkkašahtti láhkai váikkuha servodatovdáneapmái ja eallinbirrasii. Skuhter, okta ođđa Polaris Trail 550, gávdnui fas gaskavahkku eahkes. Jáhkán ahte allaskuvllas leat hui buorit vejolašvuođat ja mun háliidan leat mielde daid duohtan dahkat, dadjá Johan Ailo Kalstad. Makkár joavkkut leat bajábealde dehe vuoittu bealde, ja makkár dilálašvuođain? Earenoamážit sámedikkis soaitá leat addin ládje earáide gillii ja kultuvrii gullevaš áššiin. Ii lean báljo go 3-4 sámi bearraša birra sáhka geain dákkár ealáhusheiveheapmi lei Buolbmágis bajás guvlui. Son váccii birrat birra das šiljus – máŋgii – gitta dassážii go sevnnjodii. Ođđaseamos olmmošlohkan, maid dieinna lágiin beassat geahččat lea 1910 lohkan. Dat finadit duollet dálle eatnama alde lonuheamen iežas máná olbmo mánnái. Das maŋŋil mannagoahtá eambbot eambbo soahkevuvddiide. Logaldalli gii oanehaččat čilge mii lea duogáš finánsarossui ja logaldallit earret eará lotnolasealáhusas hástalit guovtti miellagiddevaš konferánsabeaivái. Árabajásgeassinplána evttohuvvo váldot atnui sápmelaččaid ruovttuguovllu gielddain ja eará sajis Suomas. Daid ohppiid geat ledje geargan skuvllas oidnojedje sii váldime birra čeabeha. Ii birge ieš okto. Dat lea okta dehálaš lávki viidát gielalaš doaimmaide, dákkár doaimmaide ahte mii sámit beassat goas nu duođalaš sámekulturiešráđđemii. Olmmoš ii lihkkas ge ja dál oaidná Mávnos ahte dat čohkká gitta čalmmiid. Lávdegoddi lea iežas barggu árvvoštallan dan láhkai ahte sin bargun lea árvvoštallat, beroškeahttá ovdalaš mearrádusain, ahte leago guovtte geardde guođoheapmi doaibmateknihkalaččat ja biologalaččat dohkkehahtti. Dilli sáhttá leat nuppe gežiid, nu ahte sámi nieiddat, geat beroštit iežaset kultuvrras, vásihit stuorát streassa go dat, geat hilgot sámevuođaset. Iđđes lea gárvves biebmu beavdde nalde, dan seamma go gearggat skuvllas maŋŋel gaskabeaivve. Muhtin muddui dárbbaša boazu maiddái earálágan šattuid go jeahkála, vai biebmosmoaldaneapmi doaibmá dohkálaččat. Sámi mánáidgárddi ossodagas eai sámás obba áiggi. Buohkat hupme oktii njálmmiid ja nággejedje iežaset oaiviliid. Dát guoská maiddái mátkkiide ovdan ruoktot. Slovakialaččat leat leamaš ovtta fáru dearvvašvuođa ja sosiála vuosttaš luohkáin. Diet lea čađa gaskka leamaš fáddán Stuoradiggedigaštallamiin boazodoallolága ektui, ja juoga mii geardduhuvvo ovdalaš Stuoradiggedigaštallamiin 1980-logu rájes. Dange dihte eallima fertii álggahit álggu rájes. Oddmund gal lea rievtti mielde Olmmáivággilaš. Dilli rievddai dađi mielde go ealáhussurggiideamit ovdánedje. Dát binna bánna dáidagat leatge rámman dán johttičájáhussii ja buot dáidagat mat sáddejuvvojedje dán čájáhussii leat unnibut go 20x20x20 centimehtera. Dálá islánddagiella sulastahttá boares dárogiela. Muitaluvvo goitge ahte bivdu lei nu gohčoduvvon várresápmelaččaid deaŧaleamos ealáhus. Stuorát servodagain ii leat sus ollu oktavuohta, muhto áiggit leat rievdan ja sudnos leat akademalaš vuordámušat mánáide, vaikko ii goappásge sudnos leat alit oahppu. Ánddeš-Bier johka Dieváideanu rájis bajás gitta Hávgajávrri oivošii, das njuolga linjjás Gorvvejávrri orjješdavimus luovtta rádjái riikaráji bokte. Ja dasto sii ollejedje Sirdalii beal oktanuppelogis. Dát lei fas eahkes oahpahus. Movt dál duot fiskes cizážat gávdnet biepmu dálvet?