Sidáv gijttet gåhttjoma åvdås dán
konferánssaj gånnå fádda le nuorttaguovllobarggo iemeálmmukvuojnojn
ja álggoálmmugij sadje dán bargon.
Buorre le gå Nordlánda
fylkkasuohkan le nuorttaguovllopolitihkav dættodam jahkásasj
sámekonferánsanis ja gå sáme birrasa bessi dán ássje birra giehttot
mij sjaddá ájnas ássjen nuorttaguovlo viesádijda boahtteájggáj.
Ráddidus sávva
nuorttaguovllopolitihkka galggá hábbmiduvvat nuorttaguovllo
viesádij rádij milta. Gåhttjop gájka gudi nuorttaguovlojs berusti
vijdes dagástallimij ja vuojnnoåvddånbuktemij.
Mujsta li gatjádam jus máhtáv hålav
adnet gånnå bajelttjála le:
Ráddidusá nuorttaguovllobarggoåvdedibme ja álggoálmmugij sadje
dán bargon.
Ráddidusá
nuorttaguovlloåvdedibme
Soria Moria- sárnnomin javladuvvá:
«Ráddidusá mielas le nuorttaguovllo Vuona ájnnasamos åvdedimguovllo
boahttevasj jagijn.»
Oajvveulmme Ráddidusá
nuorttaguovllopolithkan le dahkat guoddelis sjattov ja åvddånimev
nuorttaguovlon. Dat sihtá javllat galggap dilev láhtjet váj
nuorttaguovlo viesáda bessi årrot ielle sebrudagájn gånnå li
barggosaje ma li boahtteájggáj hiebaduvvam, buorre varresvuoda- ja
åhpadusmáhttelisvuoda ja valjes luonndo- ja kultuvrravásádusá.
Ráddidusá politihkka ja åvdedibme
sámijda ja sáme sebrudahkaj aj guosská. Nuorttaguovlo li
histåvrålasj årromsaje sámijda ja ietjá álggoálmmugijda.
Álggoálmmukvuojnno le danen oassen åbbå åsijn ráddidusá
nuorttaguovllopolitihkas.
Nuorttaguovllopolithka vuodo le
ulljo- ja gássaråggåm Barentsáben. Jus dájt ressursajt ja dåjmajt
buorre láhkáj háldat, de lulu da liehket åbbå stuorra ávkken
nuorttavuona rijkkaoassáj.
Nuorttaguovlloåvdedime sisadno le
lasedit ja åvddånahttet dåjmajt gátten Nuortta-Vuonan
petroleumråggåma buohta. Galggap åvdedit æládusájt dagu guolástus
ja merraæládusájt, mannoæládusáv, ednambargov, boatsojsujtov ja
ietjá æládusájt.
Álggoálmmuga li ájgij miehtáj
åvddånahttám ja hiebedam ietjaska kultuvrav ja ávkkim
luonndoressursajt dájn subarktalasj rabdaguovlojn. Buktet
ressursajt ávkkit ja æládusájt hiebadit guolástusán,
merraæládusájn, miehttseæládusájn ja ednambargon jali juokkir
lágásj kombinasjåvnån dájs le læhkám – ja le vil uddnik – ájnas
álggoálmmugij viessomvuodoj nuorttan.
Diehtep duola dagu ásadusá gånnå
uljov ja gássav gáddáj bukti, infastruktuvrra ja ietjá dåjma ihkap
vahágahtti dáfojt majt árbbedábálasj æládusá adni. Ássje l sæmmi
hyhttotsieggima ja asstoájggedåjmaj hárráj.
Danen le ájnas háldadit dájt navti
váj sáme æládusáj ressurssavuodo vuoroduvvá.
Ráddidus sihtá, ålleslasj
ressurssaháldadusán, dættodit suoddjit álggoálmmugij æládusáj
luonndovuodov, kultuvrramujtojt, árbbedábálasj
álggoálmmukmáhtudagájt ja boatsojsujto duobddágijt, duola dagu ådå
boatsojsujttolága baktu. Dákkir háldadusán galggap aj suoddjit
merragáddebirrasav ja árbbedábálasj nuorreguolástusáv ja
luossaguolástusáv.
Ráddidusá nuorttaguovllopolitihkka
galggá suoddjit álggoálmmugij iellemvuodov, histåvråv, kultuvrav ja
æládusájt nuorttaguovlojn.
Birásháldadibme ja luonndoressursa
Birás le ájnas álggoálmmugij
iellemvuoduj, æládusájda ja ressurssaadnuj.
Ráddidus sjaddá gájbbedit viehka
ållo birásrávkalvisájt juohkka ájnna dåjmas ja rámmajt biedjat váj
suoddjip árvulasj ja várnnahis guovlojt nievres vájkkudimes.
Merrasuvdatjibme nuorttan laseduvvá ja danen sjaddá
merrasihkarvuohta ja ulljosuodjalus dåssju ájnnasabbo ja
ájnnasabbo.
Vuodna galggá åvdemusán liehket
birásgáhttimin dálkádagá, birásselgaj ja merrabirrasa hárráj
nuorttan. Rijkkajgasskasasj aktisasjbarggo hæhttu nanniduvvat jus
galggá birásnoadev binnedit nuorttaguovlojn, sierraláhkáj
Ruossjan.
Barentsáhpe le akta værálda
valjesamos merraguovlojs. Ráddidus le mierredam ålleslasj
háldadusplánav mij guosská Barentsáhpáj ja Lofåhta ålggola
merraguovlojda. Ulmme le dilev láhtjet váj máhttá
guhkesájggásattjat háldadit ja ávkkit uljov, gássav ja guolijt
merraguovlojn, sæmmi båttå gå birrasav suoddji. Dáv ållidahttijn li
petroleumdåjma vájkkudusá, merrasuvddem ja guolástus dagu
aktijvuohtan aneduvvam.
Guolástuspolitihkka
Guolástuspolitihkka le ájnas oasse
nuorttaguovllopolitihkas. Dát Ráddidus sihtá guolástusæládusáv
åvddånahttet
ådå vuojnojn.
Mijá mielas galggi båhtusa
guolástusás ájn ienebut gå åvddåla ávkken boahtet
merragáddesebrudagájda ma li dájda báddnum. Árvo galggi ruopptot
bájkálasj sebrudagájda. Merragáddeguolástus, mij le merrasáme
kultuvra vuodo, galggá vuoroduvvat dán strategijan.
Struktuvrradåjma li vijddásit
guoradaláduvvam. Madi dát guoradallam giehtadaláduvvá de ij la
loahpe oasestit kvåvtåjt ja rievtájt ma e vanntsaj gullu. Dahkam
lip aj gæhttjalimårnigav guovllokvåvtåj gånnå mierredum oasse
bivdos galggá bájkálattjat gáddáj suvteduvvat.
Stuorradikke gåhttjoma milta le
barggo guoradallamijn man sisadno galggá liehket sámij ja iehtjádij
riektá guolástussaj Finnmárko ålggolin, dal jåhtuj boahtám Carsten
Smithajn nammadusá jådediddjen. Sidáv aj nammadait Sámeráde le
åvdedam prosjevtajt merraguolástusá ja jávrreguolástusá hárráj
Arktalasj Ráde guoddelis åvddånime prográmma mierij sisbielen.
Merraressursaj tjuohppam ja
háldadus galggá tjuovvot prinsihpav man namma l guoddelis
åvddånibme.
Dutkam, váksjudibme ja
rijkkajgasskasasj aktisasjbarggo galggá vieleduvvat. Ájnas sjaddá
Ruossjajn aktisattjat barggat guolástusháldadusán, valla aj
merrasihkarvuodan ja ulljosuodjalusán.
Aktan li dá dåjma åbbå ájnnasa
ielle sebrudagájda nuorttalamos fylkajn ja jáhkáv dáj dåjmaj baktu
le sáme merragádde- ja vuodnaguovlojn åbbå buorre boahtteájgge.
Æládusåvddånibme
Ráddidus galggá dilev láhtjet váj
petroleumdåjma Bárentsáben sjaddi man ájnnasa gå ber máhttelis
bájkálasj ja guovlolasj æládusåvddånimen nuorttan. Vájkkudusá
bájkálasj sebrudagájda nuorttan galggi åvddånahteduvvat duola dagu
máhtudakåvddånime baktu ja lahka aktisasjvuodajn dutkama ja
æládusåvddånime gaskan.
Nuorttalijguovlojn li aj ållo ietjá
ressursa merraguovlojn, merragátten ja gátten. Ráddidus sihtá
åvddånahttet dálásj ja boahttevasj æládusájt váj máhtti vuodon
liehket årudahkaj ja sáme kultuvrraj.
Vuojnnep jåhtålibme Nuortta-Vuonas
joarkká ja barggosaje vájlluji. Dát goasská aj sáme guovlojda.
Ráddidusán galggá liehket dakkir politihkka váj sjaddá buorre
årrot ja barggat nuorttaguovlojn – ja massta dåjma ja barggosaje
goappátja sjiervijda sjaddi .
Ráddidus galggá jåhtuj biedjat
árvvoháhkuhimprográmmav tjoahkkeæládusájda sáme guovlojn. Mij
sihtap vieledit æládushiebadimijt ma li ájnnasa sáme
kultuvrraj ja massta soajttá oadtjot buorre máhttelisvuodajt
miehttseæládusájda, mannoæládusájda ja duodjáj, aj kombineriduvvam
ietjá dåjmaj.
Ráddidus guovttegærddáj laset
juollodimijt Barents 2020:j, 20 milliåvnå kråvnå jagen 2007.
Ráddidus árvustallá sierra prosjevtav dahkat Barents 2020:n gånnå
máhttelisvuoda ja miere sáme guovloj æládusåvddånimen le
ássjen.
Ráddidus galggá dåjmalattjat adnet
dajt vájkkudimnævojt majt máhttá æládusåvddånimen nuorttan. Dálla
lip bessam vas doajmmaj biedjat tjuoldedum barggovaddeværov
guovllopolitihkalasj vájkkudimnævvon. Dát iememusát nuorttan
vájkkut.
Fylkkasuohkanijn la aktan
guovlolasj guojmmerádij stuorra friddjavuohta iesj mierredittjat
gåktu galggi guovllopolitihkalasj vájkkudimnævojt adnet váj
guovlojda buoremus láhkáj vájkkudi. Jagen 2007 oajvváduvvá
Nordlánnda oadtju 212,4 milliåvnå kråvnå, Råmsså 140,4 milliåvnå
kråvnå ja Finnmárkko 111,3 milliåvnå kråvnå dán ulmmáj.
Duodden juolloduvvá viehka ållo
ruhta álgadimdåjmajda njuolgga Innovasjon Norge:j, SIVA:j ja
Dutkamrádáj. Nuortta-Vuonan li moadda smávva ja rasjes bájkálasj
sebrudagá. Ráddidus le oajvvádam lasedit smávsebrudakjuollodimijt
jagen 2007.
Dánna li hásstalusá sáme
æládusåvddånibmáj. Ájnas le jut sáme oassálasste li dåjmalattja ja
diededi sij sihti dájt rudájt ma manni innovasjåvnnåj, álgadibmáj,
viddnudakåvddånibmáj ja smávsebrudakbargguj.
Låhparapportta Innovasjon Norges
vuoset smáv álgadiddje ja investora vájlluji æjvvalimsajijt,
aktisasjbarggoarenajt ja nannusap márnándåjmajt. Jáhkáv dát
sierraláhkáj sáme æládusoassálasstijda goasská.
Sáme mannoæládusán li moadda smávva
oassálasste ma vásádustuvrajt fálli iesj genga láhkáj – ja
aktisattjat barggi aktu stuoráp oassálasstij gáktuj. Ájnas le sáme
oassálasste aktisattjat barggi ja værmástagájt gaskanisá ásadi – ja
de esski åvddånahtti aktisasj aktisasjbargov stuoráp oassálasstij
hárráj.
Juollodime guovlolasj FoU'aj ja
innovasjåvnnåj oajvváduvvi 42,5 milliåvnå kråvnåjn laseduvvat jagen
2007. Rudá galggi buoredit aktisasjbargov dutkambirrasij,
æládusiellemij ja almulasj oajválattjaj gaskan. Dánna bierrriji
sáme birrusa aj berustit. Ulmme rudáj le åvddånahttet bájkálasj ja
guovlolasj birrasijt gånnå barggi árvvoháhkuhimijn majna l
innovasjåvnnå vuodon, ja lasedit mávsulvis álgadimij lågov.
Buorre åvddåmærkkan sidáv sáme
kultuvrra- ja giellaguovdátjijda vuosedit. Dá li stuorra
berustimijn ja ártajn moadda kultuvrrabarggosajijt ietjasa
birrasijda åttjudam. Hásstalav dájt – ja ietjá sáme guovdátjijt
usjudalátjit gåktu máhtti sáme innovasjåvnnåj ja árvvoháhkuhibmáj
oassálasstet.
Åvdep guoradallamijs diehtep sáme
æládusiellem dábálattjat ij la vuojga aktisattjat barggam
dutkambirrasij. Dáv hæhttup rievddat. Lip ham moadda sáme
dutkambirrasijt oadtjum ma sihkarit li gárvvása sáme álgadiddjijt
viehkedittjat.
Ávon lav gå sáme institusjåvnå
Árran julevsáme guovdásj, Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáš,
Álgoálbmotvuoigatvuoðaid gelbbolašvuoðaguovddáš, Sámi
allaskuvla/Sámi instituhtta ja Sámi Ealahus- ja Guorahallanguovddáš
li aktisasjbargov ásadam ja álgadam nuorttaguovlloværmádagáv.
Aktisasjbargo baktu sáme institusjåvnå buorep láhkáj máhtti
duosstot nuorttaguovllohásstalusájt sáme sebrudagájda.
Máhtudakåvddånibme
Máhtudakåvddånimen nuorttan le
álggoálmmukvuojnno ájnas. Álggoálmmugijn le árvulasj máhtudahka
luondo, dálkádagá, birrasa ja árbbedábij birra. Sij kultuvrraárvojt
háldadi ja siján li máhtudagá gåktu iellemlájbev ietjastis åttjudit
gártjes dilen subarktalasj guovlon. Dá li ressursa ma galggi vuona
nuorttaguovllopolitihkan aneduvvat.
Arktalasj Ráde dálkádakrapportta
duodas gåktu álggoálmmuga li hiebadallam åvdep
dálkádakrievddadimijda. Udnásj dálkádakrievddadime soajtti
álggoálmmugij iellemvuogijt ållu rievddadit. Ienep máhtudagá dán
ássje birra galggá vuoroduvvat aktisasjbarggon ietjá lándaj.
Ráddidus sihtá lahka aktisasjbargov
álggoálmmukåvdåstiddjij gå galggap nasjuvnalasj
rievddadimstrategijajt åvddånahttet. Ájnas le barggat dan hárráj
váj álggoálmmugij máhtudagá ja váksjuma guovdásj sajev oadtju
Arktalasj Ráde dálkádakrapportan.
Álggoálmmugijn galggá iesj liehket
máhttelisvuohta lasedit ietjaska máhtudagáv ja kapasitehtav váj
almma láhkáj bessi vájkkudit ålleslasj sebrudakåvddånimev – ja
sierraláhkáj åvddånimev nuorttan. Sáme dutkambirrasij
álggoálmmukværmádahka le ájnas ja bierri ájn åvddånahteduvvat váj
nanni aktisasjbargov akademalasj birrasij gaskan ietjama lándan ja
aj rijkkajgasskasattjat.
Boatsojsujto hásstalusá li moatte
láhkáj aktisattja nuorttaguovlo lándajn. Dan diehti ásaduváj
boatsojsujto fáhka- ja gaskostimguovdásj Guovddagæjnon 2005
tjavtjan váj boatsojsujttára, dutke ja háldadusá moatte lándajn
galggi aktisattjat barggat ja diedojt lådnot gaskanisá. Dákkir
aktisasjbarggo ja diehtolånudibme le viehka ájnas nuorttaguovlo
álggoálmmugijda.
Stuorra oasse nuorttaguovllodutkama
rudájs juolloduvvi Vuona dutkamráde baktu. Dutkamráde
dutkamstrategijan nuorttaguovloj hárráj dættoduvvá álggoálmmugij
berustime ja rievtá li ájnas premissa nuorttaguovlo åvddånahttema
ja ressurssaávkkima hárráj.
Ávon lav gå Sáme Allaskåvllå áttjak
le oadtjum avtse milliåvnå kråvnå «Ealát» prosjæktaj. Dán baktu
oadtju máhttelisvuodav árbbedábálasj máhtudagáv åvddånahtátjit ja
dav adnet ådå diedoj ja ressurssaháldadime baktu.
Sáme Allaskåvllå le ham, aktan
rijkkajgasskasasj aktisasjbarggoguojmij duola dagu Ruossja
oajvveorganisasjåvnnå iemeálmmugijda nuorttan (RAIPON) álgadam
rijkkajgasskasasj åhpadusáv gånnå álggoálmmugij dille le
guovdátjin. Åhpadusá baktu oahppi álggoálmmuga iesjmierredime birra
ja mærrádusprosessaj oassálasstema birra. Álggoálmmuga Ruossjan li
oajvveulmmestudenta ja diedáv dán åhpadusán li lågenanniellja
studenta. Barggo- ja sebrajdahttemdepartemennta le juollodam 320
000 kråvnå åhpadussaj.
Álggoálmmugij sadje
Internasjonaliserima baktu oadtjop
ådå máhttelisvuodajt, valla sæmmi båttå álggoálmmugij kultuvrra ja
iellemvuohke gártjeduvvá. Jus álggoálmmuksebrudagá galggi dáj
rievddadimij tjadá rijbbat, de la ájnas jut álggoálmmugij riektá
vieleduvvi gå ressursajt ja birrasav háldat ja adná
nuorttaguovlojn.
Sámedikken galggá liehket almma
vájkkudimfábmo ássjijn ma li ájnnasa sáme sebrudahkaj ja
álggoálmmugij sebrudagájda, dasi dal moaddása guorrasi. Ráddidus
sihtá álggoálmmuga nuorttan galggi bessat nannusit vájkkudit
ietjaska dile åvddånahttemav.
Nuorttaguovlloássjijn sihtap
aktijvuodav adnet álggoálmmugij ja agev Sámedikkijn ságastallat ja
rádádallat. Ålggorijkkadepartementan, gænna le åvdåsvásstádus
nuorttaguovlloássjijs Ráddidusán, le biellejahkásattjat tjåhkanime
Sámedikkijn. Uddni Ráddidus Sámedikkijn moatten ássjen
rádádallá.
Dagu lav juo nammadam, de bierriji
oassálasste sáme guovlojn berustit dajs vájkkudimnævojs ma li
mierkkiduvvam innovasjåvnnå- ja æládusåvddånibmáj. Barggo luluj
dagáduvvat aktisasjbarggon dutkambirrasij siegen.
Dánna bierri sáme
sebrudaoassálasstijn ja dutkambirrasijn liehket guovdásj sadje.
Sáme institusjåvnåjn ja
organisasjåvnåjn le læhkám ájnas roalla rijkkajgasskasasj
aktisasjbargon ráddnáj ietjá lándajn. Ájnas le álggoálmmuga bessi
ájn vil ienep aktisattjat barggat gaskanisá ja ietjá hiebalgis
guojmij nuorttaguovlojn, sierraláhkáj «álggoálmmugis-álggoálmmugij»
aktisasjbargon. Álggoálmmugij dille le luondulasj ja ájnas oasse
Ráddidusá aktisasjbargos Ruossjajn.
Vuodna jådet Arktalasj rádev gitta
2008 tjaktjaj. Dan aktijvuodan ásaduvvá gasskabåddåsasj dåjmadahka
Tråmsån aktan Svierigijn ja Danmarkojn, gudi Arktalasj rádev jådedi
tjuovvovasj niellja jage 2008 jage rájes gitta 2012 jahkáj.
Arktalasj ráde le ájnna guovlolasj
aktisasjbarggoorgádna gånnå gájka gáktsa arktalasj lánda
oassálassti; vihtta nuorttarijka lánda, USA, Canada ja Ruossja.
Álggoálmmugijn le – duola dagu Sámeráde ja Raipona baktu – guovdásj
sadje ja roalla ráde dåjman.
Sáme ja ietjá álggoálmmuga
hasoduvvi oajvvádusájt ja ássjijt Arktalasj Ráde jådedimprográmmaj
buvtátjit.
Ráddidusá mielas libá Arktalasj
Ráde ja Barents-aktisasjbarggo ájnas aktisasjbarggoforuma stáhtajda
ja álggoálmmugijda nuorttaguovlloássjijn.
Rijkkajgasskasasj polarjahke
2007-2008 luluj sjaddat ájnas jahke rijkkajgasskasasj
polardutkamin. Álggoálmmugijn galggá dánna aj liehket luondulasj
sadje ja rolla. Ávon lav gå sáme máhtudakbirrasa Guovddagæjnon
aktan sihti ásadit rijkkajgasskasasj
álggoálmmugij polarjage rahpamav Guovddagæjnon
guovvamánon. Barggo- ja sebrajdahttemdepartemennta le juollodam 100
000 kråvnå konferánsa plánimi.
Loahppa
Jus galggap dáppe nuorttan årudit
dajna dåjmajn majt hálijdip, de hæhttu miján nanos årudahka ja
viddno. Buorre infrastruktuvrra ja moattelágásj æládusiellem le
årudagá vuodo.
Jus galggap bisodit positijvalasj
ulmusjlåhkoåvddånimev, de hæhttup ásadit barggosajijt, aj máhtudak-
ja kultuvrrabarggosajijt – navti váj guovllo sjaddá miellagiddis
årromsadje goappátja sjiervijda. Ulmutja li má ham da gudi dahki
nuorttaguovlov árvulattjan ålles lánndaj.
Jus galggá vuorbástuvvat
nuorttaguovlloåvddånahttemin, de la máhtudahka akta dajs ájnnasamos
gájbbádusájs. Sáme dutke ja álggoálmmukdutke luluji ietjaska
gárvedit váj buorep láhkáj máhtti æládusoassálasstijt ja
-åvddånahttijt viehkedit innovasjåvnåjn ja æládusåvddånahttemijn.
Ja oassálasste hæhttuji måvtåstahteduvvat váj ájn ienebut
máhtudagáv åhtsåli. Ájnas le sáme oassálasste aktisattjat barggi,
duola dagu værmástagá baktu, váj sijá jiedna luluj gullut
stuoráp sebrudakoassálasstij gaskan.
Sáme hæhttuji oassálasstet
Sámedikke, sáme institusjåvnåj, organisasjåvnåj ja ietjá
oassálasstij baktu váj bájkálasj sebrudagá nagodi
sebrudakrievddamijt duosstot ja rijbadit daj hásstalusáj ma
nuorttaguovllobargo baktu båhti.
Barggup dal gájka aktan váj
nuorttaguovlloåvddånahttem galggá oalle sáme ássjen aj sjaddat!
Gijtto berustime åvdås!