Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 8. dásen.
Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn , sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusá oase.
Máhtudakmihto
Njálmálasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
- adnet gielav ienebut maŋenagi duon dán aktijvuodan ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánahkkojt
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
- ságastallat barggoiellema ja bargoj birra
- tjielggit gåktu ådå bágo ilmmi jali dagáduvvi
Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
Læreplan i norsk for VG1
Språk og kultur
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne
- bruke fagkunnskap fra ulike fag til å drøfte spørsmål knyttet til skole, samfunn og arbeidsliv gjøre intervju og referere
Ulmme bargojn le oahppe galggi oahppat ådå bágojt ja moallánagájt. Sij galggi oahppat virggenamájt ja máhttet ságastit moattelágásj virgij ærádisá birra.
Dát merkaj oahppe galggi máhttet:
- ådå termajt njuolgadusáj milta dahkat
- njálmálattjat åvddånbuktet ietjas ássjev iehtjádijda
- ságastallat virgij ja barggoiellema birra
- gárvedit gatjálvisájt åvddånbuktemij
Gájbbádusá vierddiji dagáduvvat aktan oahppij.
Árvustallambuojkulvisá
| Máhtudakmihto |
2 |
3-4 |
5-6 |
| Ulmme åhpadimijn le oahppe galggá máhttet |
|
|
|
- ságastallat virgij ja bargoj birra
|
Oahppe máhttá álkkes láhkáj ságastallat åvt-guovte virgij birra ietjas åhpadusprográmmas |
Oahppe máhttá ságastallat muhtem virgij ja bargoj birra ietjas åhpadusprográmmas d.d. subtsastit, tjielggit ja gatjálvisájt vásstedit. |
Oahppe máhttá ságastallat moatte virgij ja bargoj birra d.d. tjielggit, árvvaladdet, gatjádallat ja gatjálvisájt vásstedit |
- tjielggit gåhktu ådå terma badjáni jali dagáduvvi
|
Oahppe máhttá dåbddåt ja tjielggit gåktu muhtem terma li badjánam. |
Oahppe máhttá tjielggit gåktu moattelágásj terma li badjánam. |
Oahppe máhttá tjielggit gåktu moadda moattelágásj terma li badjánam, jårggålum terma aj.
Oahppe máhttá adnet dajt ja ådå termajt dahkat. |
- ienebut ja ienebut sámástit moattelágásj dilijn ja ådå bágojt ja moallánagájt adnegoahtet
|
Oahppe sámás muhttijn.
Oahppe bágojt báhkogirjen dåbddå.
Oahppe muhttijn ådå bágojt ja moallánagájt adná. |
Oahppe sámás moattelágásj dilijn
Oahppe máhttá bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet bágojt báhkogirjes
Oahppe álu adná ådå bágojt ja moallánagájt. |
Oahppe sámás aktijvalattjat moatten moattelágásj dilijn.
Oahppe máhttá hiebalgis bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet dajt aktijvalattjat.
Oahppe adná maŋenagi huj ållo ådå bágojt ja moallánagájt. |
Åvddåbarggo
Åvddål gå oahppe álggi barggát, máhttá åhpadiddje muhtem dábálasj virgijt ja muhtem árbbedábálasj sáme virgijt åvddånbuktet.
Oahppamdåjma
Dibde oahppev válljit virgev majt sihtat lij, jali virgev majt dåbddå. Oahppe vierddi tjállet bágojt ja moallánagájt majt juo máhttá. Dát sjaddá gærddádibme ja vuodon bargguj åvddålij guovlluj.
Oahppe ussjudalli mij la ávkalasj oahppat. Sij máhtti báhkogirjev adnet. Gut máhttá viehkedit hiebalgis bágojt ja moallánagájt gávnnat? Máhttá aj ávkálasj ásadit aktisasjbargov Sámedikke giellakonsulentaj jus bágo/moallánagá galggi dagáduvvat/hiebaduvvat.
Maŋŋela vierddi åhpadiddje tjielggit njuolgadusájt gåktu ådå termajt sámegiellaj dahkat. Muhtem viehkke dánna gavnnu: giella.org.
Báhkobáŋŋka
Oahppe vierddiji allasisá báhkobáŋkav dahkat. Báhkobáŋŋka máhttá doajmmat moatte láhkáj. Åhpadiddje máhttá dibddet oahppijt báhkobáŋkav sierra temájda dahkat, duola degu sierralágásj virggáj jali sierralágásj valástallamij. Báhkobáŋkan máhtti dåjma, dáhpádusá, åtsådallama jnv.
Báhkobáŋkan vierddiji bágo majna oahppe barggi ja ma li ájnnasa temá hárráj.
Bágo vierddiji liehket alfabehtalattjat. Joarkkit listav maŋenagi gå ådå bágo ihtali. Åhpadiddje galla máhttá tjállet parantessaj ma dá bágo li dárogiellaj. Lisstaj máhttá åhpadiddje biedjat vuodohámij duohkáj sierralágásj såjådimijt jali vuosedit dássemålssusimijt, duola degu.
barggat(rgg-rg) – gjøre, arbeide
diehto(ht-d) – kunnskap
siesstet(sæsstá) – spare
Oanegis buojkulvis virggetebmáj:
| Virgge / Yrke |
Advokáhtta – advokat
Skippijsujddár – sykepleier
Dálkudiddje – lege
Elektrihkkár – elektriker
Åhpadiddje – lærer
Viehkkesujddár – hjelpepleier
Vuoddje - sjåfør |
| Åhpadus / Utdanning |
Alep åhpadus – høyere utdanning
Joarkkaskåvllå – videregående skole
Vuodoskåvllå - grunnskole |
| Barggosaje / Arbeidsplasser |
Boarrásijviesso – gamlehjem
Skippijviesso – sykehus
Oases, oassás, rámbuvdda – butikk
Varresvuodaguovdásj – helsesenter
Kontåvrrå – kontor
Skåvllå - skole |
Báhkokártta
Ietjá máhttelisvuohta le bágov válljit vuodon gå galggi ådå bágojt dagátjit, gåhtjos báhkokártta. Man stuorre dat galggá vierddi oahppe dárbbuj hiebaduvvat.
Barggat – arbeide
| Substantijvva |
Værbba |
Adjektijvva |
|
Barggo – arbeid
Bargge – arbeider
Barggovadde – arbeidsgiver
Barggo – arbeidsoppgave
Barggodahkamus – arbeidsoppgave
Barggo – sysselsetting
Bargodisvuohta – arbeidsledighet
Barggoiellem – arbeidsliv
Barggodille – arbeidsforhold
Barggokåntåvrrå – arbeidskontor
Barggomiella – arbeidslyst
Barggosaddje – arbeidsplass
Barggi belludahka - Arbeiderpartet |
Bargadit – sysselsette
Barggalit – arbeide litt i all hast
Bargadit – arbeide så smått, holde på med å arbeide
Barggát – sette i gang med å arbeide
Bargadahttet – ha noen til å arbeide
Barggagoahtet – begynne å arbeide |
Bargodibme – arbeidsløs
Bargodis – arbeidsløs
Bargális – arbeidssom
Bargál – arbeidssom
Bargge - arbeidende |
Åhpadiddje vierddi aj vuosedit gåktu oahppe máhtti dárkkelit báhkogirjijn ja báhkolisstaj barggat.
Sámegielan gávnnuji moadda báhkogirje, ja muhttijn la dárbbo gæhttjat moatten báhkogirjijn vaj gávnnat bágov majt li åhtsåmin. Oahppe vierddiji oahppat gåktu báhkogirjev adnet.
Gå oahppe bágov sámegiellaj gæhttjá, de vierddi diehtet makkir báhkoklássaj báhko gullu, ja dåbddåt oanádusájt báhkogirjen d.d. s.=substantijvva ja v.=værbba.
Máhttá aj liehket ávkálasj báhkogirjen guoradallat tjielggidusáv dáros sámegiellaj, jus la sisadno bágo milta. Dát la aj diedon gå oahppe vuostak bágov dárogiellaj gæhttjá.
Dánna soajttá boasstot sjaddá jus ij guoradalá báhkotjielggidusáv sámegiel-dáro báhkogirjen. Soajttá bágon li moadda sisano, ja jus da li nammadum alfabehtalattjat, de ij agev enemus dábálasj báhko tjuottjo vuostak.
Oahppe máhtti adnet spelav ” Báhkobiŋŋgu” gå barggi báhkooahppamijn:
Gåvvå: Jan Arne Varsi
Oahppe máhtti åhtsåt ådåsijt ja ájggeguovddelis dáhpádusájt ma gulluji dan virggáj majt li válljim. Das maŋŋela mahtti oahppe aktan ságastit virgij birra. Sij máhtti aktan barggat guovtes ja guovtes, ja álggusit gatjávisájn majna nubbe barggá.
Oahppe galggi ietjasa virgijt njálmálattjat åvddånbuktet. Oahppe virgijt dåjda ietjá oahppijda jali åhpadiddjáj åvddånbukti, ja dát sjaddá vuodon ságastallamijda ma klássan jali fáhkaåhpadiddjijn joarkki.
Ietjá dåjma
Jus la máhttelis de máhtti oahppe guossidit sámegielagav sierra virgen ja ságájdahttet suv. Ságájdahttem máttá báddiduvvat mp3-spællárij jali dakkári. Loahppabarggo máhttá dagáduvvat moatte láhkáj.
Oahppe máhtti stuoredit ietjas báhkoboanndudagáv oajvvetjåvdabágoj. Majt dárbaj gå galggá guládallat dán temá birra? Dánna oahppe máhtti adnet digitálalasj ájádallamkártav struktureritjit temáv.
Oahppe gudi dárbahi ienep hásstálusájt bargon, máhtti báhkotjielggidusájt sámegiellaj tjállet.
Oahppe máhtti vuodon adnet moattelágásj gåvåjt vaj ságastit máhtti mij hiebalgis le dan ájggeguovddelis dilen.
Oahppe máhtti adnet mobiltelefåvnåv, mp3-spællárav báddimrustigijt jali dakkárijt, ja dasi báddit bágojt ja moallánagájt majt sij maŋŋela máhtti gulldalit. Dát máhttá báhkoåhpadusáv nannit.
Gå oahppe aktu barggi, máhttá åhpadiddje ságastallamráddnan liehket. Åhpadiddje de vierddi aj dahkat sæmmilágásj åvddånbuktemav virge birra vaj oahppe máhtti hárjjidallat gatjálvisájt åvddånbuktemij dahkat. Åhpadiddje hiebat ietjas åvddånbuktemav oahppe dássáj.
Árvustallama bargadahttema vuodon vierddiji gájbbádusá ma li tjanádum åhpadusmihttomierijda. Barggit aktan oahppij gájbbádusájt dahkat. Dágástit sijájn makkir strategija báhkoboanndudagáv nanniji. Dánna hæhttuji oahppe ietja árvustallat: Mij la muv báhkoboanndudagáv nannim?
Diededa oahppijda makkir bágo li sijájn báhkobáŋkan, ja ietján bágojt majt sij li dahkam vuogij milta gåktu ådå bágojt dahkat. Diededime galggi javllat majt oahppe bukti ja gåktu sij åvddålijguovlluj vierddiji barggat.
Diededimbuojkulvisá
| Dån galga máhttet: |
|
| ságastit virgij ja barggoiellema birra |
Mij la buorre:
Dån subtsasti moadda hiebalgis virgij birra ma gulluji duv åhpadusprográmmaj.
Dån hábmedi miellagiddis gatjálvisájt bargoj birra.
Majt máhtá buoredit:
Dån máhtá ienebut hábmedit ma lidjin ávke ja ma ællin dajn virgijn man birra ságasti. |
| sámástit ienebut ja ienebut moattelágásj dilijn ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánagájt |
Mij la buorre:
Dån aktijvalattjat sámásta. Mån vuojnáv dån álu adnegoadá ådå bágojt ja moallánagájt. Dálla de moadda virggenammadusájt máhtá.
Majt máhtá buoredit:
Dån máhtá hárjjidallat ienebut dajt bágojt ma li báhkobáŋkan ja aktijvalattjat dajt adnet. |
Iesjárvustallam:
Dála le muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti iesjárvustallat.
1. Muv virggesuorggeválljim:
- Majna vuorbástuvviv gå virgev gåvvidiv?
- Majt vierddiv rievddadit?
- Mij gåvvidimen vájllu?
- Majt vierddiv duoddit?
- Gåktu vuorbástuváv tjielggit virggeválljimav?
- Buvtáv gus árvvalimijt åvddånbuktet jus virgge le munji hiebalgis?
2. Oahppe dævddá ájggeguovddelis mihttojt maŋenagi sjiebmáj ja árvustallá ietjas.
| Mihtto: |
Dáv máhtáv vehi: |
Dáv máhtáv ållu buoragit: |
Dáv máhtáv huj buoragit: |
| |
|
|
|
| |
|
|
|
| |
|
|
|
| |
|
|
|
| |
|
|
|
3. Báhkobáŋŋka
Oahppij báhkobáŋŋka gal máhttá liehket digitálalasj. Dát máhttá degu skálmma majt oahppe aktu jali aktan åhpadiddjijn árvustalli.
Makkir bágojt li oahppe oahppam?
Makkir bágo li gássjela oahppat?
Majt oahppe máhttá dahkat vaj dajt gássjelis bágojt oahppá?
Majt oahppe vierddi skálman rievddadit?
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.
Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe adni digitálalasj báhkogirjijt, risten.no, ja statistihkajt virgij gáktuj, ssb.no .
Oahppe adni digitálalasj vuosádusprográmmajt (Open Office Impress, Powerpoint jali juohkirik vuosádusprográmmav).
Sij dahki báhkobáŋŋkav ja báhkokártav ja adni Open Office Writer, Word jali muodulágásj tækstagiehtadallamprográmmav, ja digitálalasj ájáduskártav dahki.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Stuorra báhkoboanndudahka vaddá buorre vuodov iehtjá tevstajt dagátjit. Oahppe báhkolisstajt tjálli.
Máhttet låhkåt: Låhkåt ja gulldalit le tjåvda ådå åtsådallamijda.
Dát buojkulvis hiehpá buoragit guhkásåhpadibmáj. De vierddi aj åhpadiddje åvddånbuktemav virges dahkat vaj oahppe oadtju gárvvedit gatjálvisájt dasi. Oahppe máhttá ietjas virggeválljim åhpadiddjáj åvddånbuktet, ja åhpadiddje åvddånbuktá virgev. Dåhkki aj lasedit ienep virgijt jali moattelágásj dilijt tjanádum virggáj.
Girjjevuorkká ja/jali girjjevuorkkár máhttá gielladomednan liehket. Jus girjjevuorkkár le sámegielak de máhttá liehket guládallamulmusj ja viehkken diedojt gávnnat virgij birra. Guorrasit guládallama sámegiellaj galggi.
Jus oahppobagádiddje jali rádediddje le sámegielak, vierddi sån bargguj oassálasstet. Máhttá almmulasj diedojt vaddet åhpadusá, virgij ja bargoj birra.
Jus ælla nåv moattes sámegielagijs skåvlån, ietján gå åhpadiddje, máhttá plakáhtta gånnå li virggenammadusá gielladomednan dagáduvvat. Divna guládallamijda ma gulluji bargguj le plakáhtta vuodon, ja divna guládallama li sámegiellaj.
Tækstaoajvvádusá
Anders Kintel: Syntaks og ordavledninger i lulesamisk, Samisk utdanningsråd 1991
Torkel Rasmussen: Gielas Gilli Mielas Milli 3, Davvi Girji 2006
Siv Kintel og Jan E. Hafstad: Hárjjidallama, 1991
Maaren Palismaa: Giella le fábmo, Davvi Girji 2010
Næhttaresursa
vilbli.no
http://www.samit.no/termer.htm
http://www.samit.no/callinravvagat.pdf
infonuorra.no
Ordbøker
Samisk grammatikk
ssb.no
giella.org
www.glosor.eu