Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 10. dásen.
Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnusij båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj. Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusán oase.
Dát åhpadimgárvvidus vuoset gåktu barggat stuorra báhkoboanndudagáv åhtjudit ja gåktu moattelágásj njálmálasj rållajn dajt adnet.
Máhtudakmihto
Njálmálasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
- buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
- tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj
Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn. Åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
Læreplan i norsk
Språk og kultur
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne
- samtale om utviklingen av samisk språk og kultur i lys av norsk språk- og fornorskingspolitikk (VGIII)
- forklare flerspråklighet og gi eksempler på hvordan språklig og kulturell samhandling kan bidra til språklige endringer og kulturell bevissthet (VGI)
Åhpadusmihttomiere lagábu vuojnnuj båhti duon dán dilen majt oahppe vállji. Dánna muhtem dábálasj åhpadusmihttomiere vuoseduvvi, ja åhpadusdåjman ienep konkrehtalasj buojkulvisá vuoseduvvi.
Oahppe galggá máhttet:
- sámástit stuorra báhkoboanndudagájn
- dilij milta åvddånbuktet
- ietjas gielav sieradit
- tjielggit guovtegielalasjvuodav ja giellaåvddånimev, árvustallambuojkulvisájt ja njálmálasj máhtudahkav
árvustallambuojkulvisá, njálmálasj máhtudagá
| Åhpadusmihttomiere |
Dáv máhtáv vehi: |
Dáv máhtávållu buoragit: |
Dáv máhtáv huj buoragit: |
| Dån galga: |
|
|
|
| adnet stuorra báhkoboanndudagáv |
Mujna le unnes báhkoboanndudáhka |
Mujna le viek stuorra báhkoboanndudáhka |
Mujna le huj stuorra báhkoboanndudáhka |
| buorre sieradus gielajn ságastit dilij milta |
Mån máhtáv muhtem mærráj ságastit dilij milta |
Mån máhtáv dilij milta viehka sieradus gielajn ságastit |
Mån máhtáv dilij milta buorre sieradus gielajn buoragit ságastit |
Åvddåbarggo
1. oasse
a) Dibde oahppijt guhtik gålmmå gatjálvisá dahkat d.d. giela birra. Dát bajet temáv. Jus la dárbbo de máhttá åhpadiddje oahppijt gatjálvisáj viehkedit:
Máhtá gus nammadit muhtem gielajt majt bæjválattjat gulá?
Man álu sámásta juohkka biejve?
Manen la sámegiella ájnas?
b) Dibde oahppijt gulldalit musihkav, gæhttjat gåvåjt jali dali nav. Sij tjálli ietjasa ájádusájt ja dåbdojt, ja lisstaj tjálli d.d. verbajt, substantijvajt ja adjektijvajt
c) Dahkit báhkospelav åvddål gå oajvvedoajmma álggá. Spella galggá tjielggit bágojt ja moallánagájt valla oajvvebáhko ij galga nammaduvvat.Dahkit kårtåjt bágoj ma gulluji oahppopládnamihttuj: tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj.
Bágo kårtåjn galggi jur sámegiellaj tjuodtjot. Makkir bágojt vállji doajmmaj, oahppijda hiebaduvvá. Kårtå galla dåhkkiji lamineriduvvat vaj mahtti aktelattjat aneduvvat. Buojkulvisá bágojda ma máhtti kårtåjn tjuodtjot:
|
Giella
(språk) |
|
Identitehtta
(identitet) |
|
Kultuvrra
(kultur) |
|
Rijddo
(konflikt) |
|
Aktisasjbarggo
(samarbeid) |
|
Dárojduhttem
(fornorskning) |
|
Oajvválattja
(myndigheter) |
|
Guládallam
(kommunikasjon) |
Dánna gåvvidum kårtåj:
Gåvvå: Jan Arne Varsi
2. oasse
Gå galggi hárjjidallat gatjálvisájt dahkat de máhttá gatjálvistjåvda aneduvvat. Gatjálvistjåvda doajmmá dan láhkáj juhte vásstádus vatteduvvá ja de oahppe galggi vásstádussaj gatjálvisájt dahkat. Åhpadiddje máhttá gárves sjiemájt dahkat ma aktalasj åhpadusdåjmajn aneduvvi.
Buojkulvis
Vásstádus Sámedigge, ja gatjálvisá ma gulluji dasi máhtti liehket.
|
Mij la Kárásjågån? |
|
Mij almmalattjat rabáduváj jagen 1989? |
|
↓ |
|
↓ |
|
Sámedigge |
|
↑ |
|
↑ |
|
Gånnå li 39 ájrrasa? |
|
Gånnå le Egil Olli presidænnda? |
Gåvvå: Jan Arne Varsi
Oahppamdåjma
- Ságájdahttemav dahkat
- Ságájdahttet
- Ságájduvvat
- Ságájdahttemis mujttalit
Oahppe galggi gárvedit ságájdahttemav, tjadádit dav ja oajvvesisanov ságájdahttemis mujttalit.
Bargo tjadá galggi oahppe gåhtsevattja årrot dan hárráj gåktu guládallamdille gielav bájnni. Man birra galggi oahppe gatjádit? Gåktu galggi gatjádit? Majt vierddiji dahkat gå galggi dárkkelis láhkáj åvddånbuktet.
Dagá moattelágásj rållajt oahppijda, jali dibddet ietjasa válljit ja hábmedit rållajt. Máhttá liehket mánná sáme/dárogiel mánájgárden jali ietjá ållessjattuk sábme gut la ållessjattugin sámegielav oahppam. Máhttá nuorav ságájdahttet gåhtjos lijggebágoj anoj birra, jali áhkov dárojduhttema birra.
Oahppijn gænna li valljes giella ja moallánakboanndudáhka, máhtti hasoduvvat tjadádit ságájdahttemav vani manusa dagá.
Oahppijda gudi dárbahi dårjav, máhtti åvdutjis ållu gárves gatjálvisá dagáduvvat.
Oahppe máhtti filmmit jali báddit ságájdahttemijt digitálalattjat vuodon åvddålijguovloj bargguj.
Oahppe máhtti ságájdahttet mánájt vuolep dásijn. Dát aj rávkká giella le hiebaduvvam.
Oahppe gudi barggi buoragit, máhtti hasoduvvat ságájdahttemijs dahkat reportásjav mij galggá sáddiduvvat radio’an jali tv’an.
Oahppe gudi sámásti buoragit, máhtti hasoduvvat lågåtjit ja ålgolt åhpatjit báhkotsoabmijt.
Diededimbuojkulvisá:
Máhtudakmihto
Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhtttet
- tjielggit gåktu giela ja kultuvra dálásj Sámen dejvadi ja gilposti
|
Mij le buorre:
Dån gávna buorre buojkulvisájt gåktu giela ja kultuvra dejvadi ja gilposti Sámen sierraláhkáj sámegielagij ja dárogielagij gassken.
Majt máhtá buoredit:
Dån vierddi gávnnat buojkulvisájt gåktu giella ja kultuvrra sámij gasskan duon dán sáme guovlon dejvadi ja gilposti |
- stuorra báhkoboanndudagáv adnet ja njálmálattjat sieradus ja hiebalgis láhkáj dilij hárráj åvddånbuktet
|
Mij le buorre:
Dujna le stuorra báhkoboanndudahka.
Dån hiebada gielav buoragit ságájdahttemrållan.
Majt máhtá buoredit:
Dån máhtá sieradit gielav buorebut ságájdahttem referáhtajn. |
Iesjárvustallam
Dála muhtem buojkulvisá gåktu oahppe máhtti ietjasa árvustallat:
- Muv ságájdahttem:
- Makkir gatjálvisájn lij buorre ja sieradus giella?
- Majt ittjiv vásstádusájs dádjada?
- Majt ådåsis dárbajiv tjielggiduvvat?
- Oahppe máhttá ietjas åvddånimev tjielggit. Oahppe galggi árvustallat majt sij ajtu máhtti ja bukti ja majt li oahppam. Dáv gávnnat de máhtti oahppe dievddet DHO-sjiemáv. Sjiebmá dievdeduvvá oahppijs åvddål gå sij álggi åhpadusdåjmajn.
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe gatjálvisájt hábmedi. Sij maŋenagi tjálli vásstádusájt gatjálvisájda ja referáhtajt tjálli.
Dán gárvvidussáj máhttá åhpadiddje gæhttjalit gávnnat ságastallamrádnajt vuorrasijvieson, nuorajkluppajn, kafeajn, dållågátten, jåhkågátten jali muodulágásj sajijn gånnå sámegielaga æjvvali. Guorrasit ságastit vissa temáj jali vissa tjuolmaj birra. Divna guládallama galggi sámegiellaj.
Jus lihpit jur klássalanján, de dåhkki sámeslávgáv tjuottjodattjat bievden. Madin slávggá le badjen da divna sámásti.
Gávnos (s. 1-25)
Jens-Ivar Nergård: ”Det skjulte Nord-Norge”
Jan Helge Soleng: i: Árvvut, árvo, vierhtie, samiske verdier:”mo geavahit deaivvadansajiid gaskaoapmin go lea bargamin nuoraid árvvuiguin”, sosiale arenaer som middel for arbeid med verdier blant ungdom.
Verdikommisjonen, Davvi Girji 2003.
Joatkke ain s. 17-23, Elen Ragnhild Sara, Davvi Girji 2006
Film: Min mors hemmelighet. Ellen-Astri Lundby , Sonar Film DA 2009
Film: Fjellfinnhua, Guro Saniola Bjerk, SaniolaProductions/GuroSaniola Bjerk 2010
Filmma: Kautokeino-opprøret
Anta Pirak: Jåhttesáme viessom, girjje ja cd’a,
Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 1, ja Hárjjidusá 1, Báhko 2000
Anders Nystø ja Sigmund Johnsen: Sámásta 2, ja Hárjjidusá 2, Báhko 2001
Kurt Tore Andersen: Gå skirri sádá
Torkel Rasmussen: Gielas Gilli Mielas Milli 3, Davvi Girji 2006
Torbjørn Storjord: Samene i Nord-Salten, Th Blaasværs forlag 1993
Liv Inger Somby: Gielas Gillii Mielas Millii 6 Mediagirjje, Davvi Girji 2006
http://lul.skrivebua.no/