Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 2. dásen, gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn ,sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán.
Goassa: akta beri goassa
Åvddåmáhto
Oahppe dádjadi muhtem mærráj sámegielav, ja máhtti oassálasstet sámegiellaj bæjválasj ságastallamijda. Jienajt ja alfabehtav li sij juo oahppam.
Máhtudakmihto
Njálmálasj guládallam
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
- oassálasstet álkkes bæjválasj ságastallamijda gånnå álkkes hållamvuogev adná vaj dádjat ja iesj dádjaduvvá
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
- gulldalit ja oassálasstet juojggamij, lávlla- ja sálmmalávllomij, rijmaj, báhkoståhkusij ja divtaj åvddånbuktemijda
- adnet namájt biejvijda, mánojda ja dan gávtse jáhpáj
Norsk: etter 4. årstrinn i norsk læreplan, hovedområde språk og kultur:
Språk og kultur
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne
- samtale om et utvalg sanger, regler, dikt, fortellinger og eventyr fra fortid og nåtid på bokmål, nynorsk og i oversettelse fra samisk og andre kulturer
- uttrykke tanker om språk, personer og handlinger i tekster fra dagliglivet og i skjønnlitterære tekster fra ulike tider og kulturer
- beskrive likhet og forskjeller mellom et utvalg talemålsvarianter i Norge
- forstå noe svensk og dansk tale
- beskrive språk og språkbruk, ordklasser og deres funksjon
- variere setningskonstruksjon
Oahppe galggi máhttet oassálasstet bæjválasj ságastallimij duola degu rájnasvuoda,rubmaha,rádnaj ja buoremusrádnaj birra.
Oahppe galggi de máhttet:
- adnet bágojt ja moallánagájt rubmaha ja ietjas rájnasvuoda birra, duola degu bæjválasj basádime ja bádneskuorroma birra
- adnet bágojt ja moallánagájt buoremusrádnaj birra
- sáme gáritjisáv oahppat
- adnet vahkkobiejvij namájt ságastahttijn nubbe nuppijn
- vahkkobiejve-lávllagav lávllot
Åhpadiddje vierddi åhpadusmihttomierijt duola degu vahkkopládnaj jali gávddapládnaj tjállet, ja diededit oahppijt ja sijdav ájge bále viehka åvddåla gå gárvvidus álggá. Juohkka åhpadusmihttomierre vierddi vuojnnuj boahtet, ja oahppe galggi máhttet dajt adnet ietjasa iesjárvustallamijn.
Máhtudagá barggotjielggidus – diehtet, dahkat, dádjadit. Luojkadum Fjørtoft, Henning: Effektiv planlegging og vurdering. Rubrikker og andre verktøy for lærere, Fagbokforlaget 2009
Máhtudagá
- oahppat moallánagájt rubmaha birra; basádit, sjoavodit, lávgudit, bivtasmålssom ja bádnesujddo.
- máhttet moallánagájt rádnaj ja buoremusrádnaj birra
- máhttet vahkkobiejvij namájt
Tjehpudagá
- máhttet moallánagájt adnet, ja sáme gáritjisáv ja lávllagav máhttet.
Dádjadusá
- máhttet moallánagáj sisanov tjielggit, ja gáritjisá ja vahkkobiejvijlávla sisanov
Praktihkalasj dahkamusá
Oahppe basádi, sujddiji ja målsudi duola degu njuorakdoahkov. Bårråmbåtta maŋŋela skuorru sij bánijt ja ságasti majt sij barggi. Buojkulvis: ” Mån mánás vuoptajt basáv, mån bánijt skuorov”)
Lávllot aktan oahppij lávllagav rubmaha ja rubmahaoasij birra.
Dibde oahppijt buoremusrádnajt guossen klássaj gåhttjot. Oahppe oahpásmahtti ietjasa rádnajt dåjda ietjá oahppijda.
Sáme doahko iesj guhtik guovlos Sámen
Gåvvå: Ánte Siri, Sámi allaskuvla-Sámi University College
Gáritjis (bujkulvis, gávnnu Utsi Gaup: Suga suga su, girjen ja CD’an, danna davvesámegiellaj, dánna jårggåluvvam julevsámegiellaj)
Gietjav tjáhpa tjáhppis tsitsátja
Tjåhkkåji ja tjuohki tjátjev
Tjadá tjåddåga tjoajvváj tjålijda
Jali ietjá gáritjis.
Dibde gáritjisáv siejnen klássalanján gahtsahit, ja oahppijn aktan dav juohkka biejve hárjjidallat. Vatte oahppijda gáritjisáv sijddabarggon sihke tjálálattjat ja jiednafijllan.
Lávlla vahkkobiejvij birra juohkka tijma lávloduvvá, ja oahppe dahkamussan oadtju oahppat dav nágin berrahi gut dav ij åvdutjis máhte. Dat gávnnu Ella Holm Bulla lávllomgirjen oarjjelsámegiellaj.
|
Mánnodahka le vuostasj biejvve
Dijsdahka nubbe
Goalmát gasskavahkko le
Ja duorastahka le nælját
Vidát biejvve le bierjjedak
Ja lávvodak le gudát
Giehttjit sådnåbiejvve le
Ja dat la ålles vahkko
Akta, guokta, gålmmå, niellja
Vihtta, guhtta, gietjav
Vuostasj, nubbe, goalmát
Nælját, vidát, gudát giehttjit |
Gåvvå oahppamnævos Gietjav tjáppa (gávnnu davve-, julev- ja oarjjelsámegiellaj)
Gåvvå: Ánte Siri, Sámi allaskuvla-Sámi University College
Buojkulvisá ienep oahppamdåjmajda
1. Riegádimbiejvverijmmo
Juohkkahasj dahká riegádimbiejvverijmov, dsj lagámus berrahij, ja klássarijmov gåvåj ja riegádimbiejvij. Rijmmo álu njálmálasj hárjjidallamin aneduvvá.
2. Vahkkobiejvvespella
Dahkit vahkkobiejvvespelav mij mánnorijmos vuolggá, doajmmamkårttå juohkka bæjvváj (vargga degu stagánspella). Tjalman aneduvvá gå galggá jåhtet åvddån mánnospelan. Duola degu dijsdagá 5.biejvve miessemánon:
”Gehtja dálkev ålggon uddni. Jus le bæjvádahka de ganuga ja vuojŋada dållågátten ja tjuottjo badjel åvtåv vuorov. Jus la åmågis jali muohta/rássjodálkke, de gáhtjada ja håjggåda tjalmanav vat ådåsis.”Oahppe javlli juohkka bále dav vahkkobiejve namáv dasi gåsi båhti, ja åhpadiddje jali ietjá ållessjattuk viehket doajmmamkårtåv låhkåt sidjijda oahppijs gudi dárbahi. Sån gut vuostatjin boahtá mållaj, mij la maŋemus biejvve mánon vuojttá.
Iesjárvustallam
1. Buojkulvis
Loagga
Juska dát la iesjárvustallam, de máhttá loagga aj guládallamijn åhpadiddjijn aneduvvat ja nåv de iehtjáda e oattjo låhkåt. Dát máhttá vuostasjgiellaj tjáleduvvat.
| Tjielggi bargov |
- Majt máhtáv
- Mij la gássjel
- Åvddånbuktiv gus ietjá láhkáj?
- Gåktu máhtáv ietjá bále dahkat?
- Ulmme boahtte tebmáj la…
|
2. Buojkulvis
Oahppe mierkkiji dajt åhpadusmihttomierijt majt máhtti.
| Dáv vierddiv oahppat vaj åhpadusmihttomierijt jåvsåv |
Dáv máhtáv
vehi
Biejvve: |
Dáv máhtáv buoragit
Biejvve: |
|
Bágojt ja moallánagájt ma li ávkálasj máhttet gå dáj birra ságastav
- rubmaha, ietjam rájnasvuoda, bæjválasj basádibme ja bádneskuorroma
- rádna ja buoremusrádna
- vahkkobiejve
|
|
|
|
|
|
|
|
Åvddånbuktet máhtojt rájnasvuoda birra
- rájnasvuoda nammadusájt dálla ja åvddåla
- rájnasvuodalanjáj nammadusá
|
|
|
|
Ietjá láhkáj åvddånbuktet ietjam
- giedaj ja rubmahijn
- gávnnat ietjá bágojt
- aktidit bágov ietjá bágujn
- rievddat dárogielbágojt (sámegielgehtjusa)
- gatjádit jus juoga ij la tjielgas
- divvot ietjam
|
|
|
|
Bisodit ságastallamav
- dágastit ja ij dárbahit bágojt åhtsåt
- hiejddet ságastallamav
|
|
|
|
Diedádus åvddålij guovlluj
- hæhttuv hárjjidallat dájt moallánagájt….
- dárbahav viehkev dási….
|
Nuorap oahppijda máhttá Thomas lávggom-girjje kopieriduvvat, ja aj lamineriduvvat, ja låhkåmkårttån aneduvvat, ja da máhtti vuossan årrot, ja skåvlån ja sijdan aneduvvat.
Oahppe nuorajdásen ja joarkkaskåvlån gudi li 2. dásen, máhtti guossebarggen sámemánájgárden ja sujddit mánátjijt doahkoj sajen. Sij máhtti aj mánáj rubmaha ja varresvuoda birra sámástit. Diehttelis de dát sierralágásj huksamav skåvlå bieles rávggá.
Nuorajskåvlåoahppe ja oahppe joarkkaskåvlån máhtti ságastit ietjaslágátjij birra ja rubmaha,ja ietjas varresvuoda birra, duola degu lásjmudaládijn.
Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe máhtti bágojt ja moallánagájt rubmaha, rájnasvuoda ja bádneskuorroma birra sierra tjállemgirjjáj tjállet. Sij aj máhtti ålles gárgadisájt ja oanes subttsasav temá birra tjállet. Mij guosska njálmálasj tjehpudagájda de la hárjjidallam sierraláhkáj ájnas.
Máhttet låhkåt: Oahppe galggi máhttet låhkåt bágojt, moallánagájt ja ålles gárgadisájt dahkamusáj birra ma guosski rájnasvuohtaj.
Máhttet riekknit: Dibde oahppijt riekknit hattijt rájnasvuodagálvojn ma li fámilja lávggomlanján.
Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dibde oahppijt internehtav adnet ja rájnasvuoda moallánagájt sámegiellaj åhtsåt duon dán næhttabielen (Gávnos, giella.org ja risten.no). Vuoseda tækstabuojkulvisájt, ja dibde oahppijt åhtsåt ja dåbddåt åhtsåmbålujn rájnasvuodamoallánagájt.
Dajna gå oahppe bukti tjállet, máhttá akta gielladomedna årrot gávnnat sáme vuostasjgielak klássav ráddnaklássan ja sijájn jur sámegiellaj tjáhttit. Máhttá aj interaktijvalasj prográmmajt njuolggaguládallamin adnet.
Papirdukker
(for læreren: Wersland/Rognli: Joik i den gamle samiske religionen, Yoik in the Old Sami Religion, Vett og Viten, 2006.)
Frode Fjellheim: juoigama vuođul, Vuolie Forlag, 2005.
Stina-Gaup Westerlund: Lávllagirji, Luleå Alltryck, AB, 1980.
Stina-Gaup Westerlund: Lávlungirji, Sámiskuvlastivra, Luleå Alltryck, AB, 1987.
Pekka Lukkari: Lavlagak II, Helsseg, 1963.
Máidnot Hearrá, Skuvlasálbmagirji, Verbum, 1995.
Sálbmagirji, Verbum, Oslo, 1996.
Sálbmagirji II, Verbum, 2005.
51 sálmma, Sámi sálbmakomitea, 1990.
Ella Holm Bull: Laavloeh maaniide
”Barnehageeske” – kommer ut også på sørsamisk.
Fra Thomas lávggoda-boka, læreren kan skanne inn bilder og skrive ut forstørra bilder som kan henge på veggen i klasserommet.
Seppola, Haldis Helander, Nilsen, Unni Trosten ja Aslaksen, Inger-Lise: Vahkkosánit. Iđut 2009.
Paul Gælok: Haŋŋá boade gáddáj , 1990.
Sigga Duolja-Sandström: BIEJVVE BÅKTÅ MUV-Lávllomgirjje, 1991.
Siv–Ingunn Kintel ja Adele Nystø: Lávllaga, 2005
Sara Aira Fjällström ja Mandy Senger: Buoremus Ájgge, cd’a 2007
Julevsáme sálmmagirjje
Inga Laila Hætta: Mån Måj Mij, Idut 2003
Hamery&Cartwright: Muv vuostasj 100 bágo, Samisk utdanningsråd 1996
Hamery&Cartwright: Muv vuostasj 1000 bágo, Samisk utdanningsråd 1998
Brooks ja Litchfield: Tálla , Idut2006
Gaup, Guttorm ja Nergård: Gietjav tjappa 2, Davvi Girji 2011
Gaup, Guttorm ja Nergård: Gietjav tjappa 3, Davvi Girji 2011
Risten Sokki: Muv rumáj, Solum forlag 2007
http://www.kunnskap6.no/data/Courses/s_courses/samisk/Basis_lulesamisk-flash/LiteracyNo1_toc_lsam.swf
http://www.e-skuvla.no/?dokument=2010-11-05.10:25:32.txt
www.glosor.eu