Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Suojne

Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 5.-7. jahkedásijn. Máhtudakmihto máhtti vuojnnuj boahtet åhpadusmihtojn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppij milta ja sijáv bargadahttijn árvustallá.

Mierkki åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Dát buojkulvis vuoset gåktu oahppe oahppi bágojt ja moallánagájt adnet gå suojnniji. Gárvvidus máhttá aneduvvat arvusmahttemin ja hábmen ietjá dåjmajda duola dagu guollim, gárvedimen guolijt, båndorsijdan ja vanntsabiggimin jnv. 

Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela

Árbbedábálasj máhtto

Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet

• adnet bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda ja ságastallat mij bierggim le

Ietjá hiebalgis máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela

Tjálálasj guládallam (sámegielfágan)

Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet

• åvddånahttet ietjas tjállusav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat tevsta åvddånimev respånsa milta
• adnet hiebalgis gáldojt ja diehtogirjijt tevstaj bargadijn
• adnet digitála ræjdojt tjállemprosessan ja interaktijvatevstaj buvtadimen
• árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt

Njálmálasj guládallam (sámegielfágan)

Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet

• fáhkaássjev njálmálattjat åvddånbuktet viehkkenævoj jali daj dagá

• adnet diedulattjat sámegielbágojt ja moallánahkkojt

Luonndofáhka

Ulmusj luondon

Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet

• gárvedit ja oassálasstet luonndoresursajt, subtsastit tjerdaj birra ávkeduvvi ja ságastallat manen tjuohppamájgge le dáhpádusáj vuoksjuj luondon  

Duodje ja hábbmim

Adnoduodje ja hábbmim

Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet

• åhtsåt ábnnasijt ja gárvedit dájt duodjemateriállan ja ájádallat vájkkudusájt guoddelis åvddånimev, birrusijt ja árvvoháhkuhibme

Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ja åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.

Oahppe galggá máhttet

• adnet bágojt majt la oahppam
• gåvå vuodon tiemá birra ságastit
• tiemá birra subtsastit
• gatjálvisájt tiemá birra vásstedit
• tiemá birra gatjálvisájt gatjádit
• tevstajt gåvåjda tjállet tiemá birra

Máhttet låhkåt: Oahppe tiemá birra tevstajt låhki

Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe adni bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda hiebalgis vidjurijn, ja mujttali, ságasti ja tjoahkkájgiessi tiemáv.

Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe diedojt tiemá birra tjálesti ja tevstajt gåvåjda tjálli.

Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe tjállemprográmman tjálli ja digitála kámeráv adni.

Åhpadiddje tjadát muhtem ådå bágojt ja moallánagájt suojnnima birra.

Álgget ådå moallánagáj máhttá dagáduvvat moatte láhkáj, duola dagu gåvvå- ja báhkolottov ja báhkobiŋguv jnv adnet. Gåktu oahppe máhtti ådå bágojt oahppat, gehtja artihkal báhkooahppama birra  ja artihkal oahppamstrátegijaj birra bagádallamin ieŋŋilsa oahppamplánan.

Åhpadiddje máhttá tjavgga låhkåt tevstav suojnij birra oahppijda gudi ságasti aktan sisano, bágoj ja moallánagáj birra. Åhpadiddje ja oahppe gatjádi tevsta birra, ja oahppe vásstedi. Oahppe ietja tiemá birra tevstajt låhki. Gehtja vaj tevstajn li moattelágásj gássjelisvuodadáse.

Resurssaulmusj máhttá boahtet ja subtsastit gåktu suojnijt suoddat ja gárvedit dajt. Oahppe ságájdahtti suv.

Hiehpá buoragit ja le ávkálasj resurssaulmusj maŋen le ålles prosessa tjadá.

Oahppe gávnni gåvåjt moattelágásj suojnijs nehtan ja/jali sjaddogirjijn ja tjálli daj birra.

Oahppe gæhttji filmav Med sennagress i støvlene. Loahppabarggon ságasti oahppe filma sisano birra, ja mujttali sisanov.

Åhpadiddje åhtså ájge bále vædtsagijt majda le dárbbo ålggodåjmajn. Oahppe ja/jali åhpadidddje gåvvi madin oahppe ålggon barggi. Gåvå galggi loahppabargon aneduvvat.

1.Suojnnit

Ålles prosessa tjadá le ájnas åhpadiddje adná riekta nammadusájt vædtsagijn, buvtagijn ja prosessajn. Oahppe galggi aj adnet dájt bágojt bargadahttijn.

Åhpadiddje subtsas gånnå gávnnat suojnijt. Suojnnesajen vuoset åhpadiddje iesjguhtik tjerdajt ja vuoset ja tjielggi gåktu suojnijt. Åhpadiddje gånsijn suojnijt suoddá ja tsábmá dajt. Bargadahttijn tjielggi ja subtsas oahppijda mij dáhpáduvvá, ja gåktu dagáduvvá. Maññela oadtjo oahppe ietja gæhttjalit.

Gå oahppe li gærggam suoddat ja tsábmet, vuoset ja subtsas åhpadiddje gåktu bilkkit suojnijt. Gå oahppe li suojnijt bilkkim, de tjadni dajt aktan guokta ja guokta, gatsosti dajt ja de vierttiji da gåjkkåt.

Suojnijt aj dåhkkiji vierradit, de sjaddi jårbbis viera. Oahppe oadtju ietja gæhttjalit vierradit..

Madin oahppe barggi, de åhpadiddje vádtsá iesjgeñga oahppe milta ja ságas majt sij dahki nav vaj oahppe hárjjáni moallánagájt adnet ja nammadit dåjmajt. Oahppe ságasti guhtik guojmijnisá madin barggi, ja hasoduvvi  nubbe nubbáj biedjat gatjávisájt majt sij vásstedi bargadahttijn.

2. Loahppabarggo skåvlån

Gå oahppe galggi tjállet gåvåjda, máhttá dát dagáduvvat moatte láhkáj. Oahppe aktu barggi, guovtes ja guovtes jali juohkusijn.

Oahppe válljiji gåktu sij sihti gárvedit ja åvddånbuktet ståffav. Sij adni gåvåjt majt sij jali åhpadiddje le válldám.

Oahppe tjuorggi prosessav ja tevstajt gåvåjda tjálli. Dáv máhtti sij åvddånbuktet njálmálattjat klássa åvdån. Jus oahppe sihti dahkat digitála subttsasav, máhtti gåvå skánniduvvat ja vuorkkiduvvat åvddånbuktemprográmmaj. 

Ienep barggobuojkulvisá oahppijda:

• Sij dahki siejnneavijsav gånnå le tæksta gåvåjda
• Sij dahki digitála subttsasav gånnå åvddånbuktemprográmmav adni. Gåvåjt válljiji, tevstajt gåvåjda tjálli, vuorkkiji gåvåjt ja låhki sisi tevstajt dajda. Dát máhttá maŋutjissaj vuoseduvvat stuorsjerman dåjda iehtjádijda klássan.
• Sij dahki gåvvåvuosádusáv gånnå vuosádusprográmmav adni.
• Sij dahki girjev páhppárij jali pc’aj, ja biedji gåvåjt ja tevstajt dajda tjálli.

Oahppe máhtti tjállet jur ájnegis bágojt ja gárgadisájt gåvåjda jali guhkep tevstajt.

Man ålov guhtik barggá ja man ruvva soajttá årrot moattelágásj.

Muhtem oahppe máhtti dættov biedjat ietjas bargov njálmálattjat åvddånbuktet.

Dánna le sierraláhkáj ájnas gullat jus oahppen le nágin ietjas lahkusin gejna sij máhtti ságastit tiemá birra, jali gejt sij máhtti ságájdahttet.

Dát åhpadimgárvvidus máhttá tjanáduvvat hospiterimåhpadussaj. Hospiterimåhpadus le dat gávdda gånnå oahppijn gænna li guhkásåhpadime sámegielfágan, hospiteriji skåvlån gåsstå oadtju guhkásåhpadimev. Dábálsj le divna jali juohkusa oahppijs gudi tjuovvu guhkásåhpadimev, båhti avta bále hospiterimåhpadussaj. Hospiterimåhpadusá nalluj oassálassti oahppe barggoprosessan ja gåvviji. Loahppabarggo máhttá dagáduvvat maŋŋela gå oahppe ja åhpadiddje vas æjvvali nehtan.

Giehpedittjat guládallamav åhpadiddje ja oahppe gasskan le ávkken dokumentajt juohket åhpadusvuodon.

Árvustallam bargadahttijn

Oahppe oadtju avtatrájes árvustallamav tjáledahttijn, ja árvustallamij le åhpadusmihttomiere vuodon.

Ájnas le åhpadiddje låggŋi åvddån mij le vuogas tevstan, ja nanni dav. Dahkkir vuogas merka máhtti liehket jus oahppe tjuovvu tiemáv jali tæksta buoragit gåvvåj jali gåvåjda hiehpá. Máhttá liehket oahppe le tjiehppe tjálátjjit guhka gárgadisájt, le váttuk mujttet merkajt dagu tjuogga ja gatjálvismærkka ja tjállá stuorbokstávajn daj merkaj maŋŋela. Åhpadiddje diedet majt oahppe máhttá dahkat vaj buoret tevstav.

Åhpadiddje alot oahppijt tjálátjit gå konkrehtalasj diedojt vaddá majt sij máhtti ja majna sij vierttiji åvddålijguovlluj  barggat ja makkir vuogijn.

Oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli

Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat

Iesjárvustallambuojkulvisá

Nuorttasámegiellaj

SARA, JOHN ISAK 2008 (1989): Gámasuidnen. 2. deaddileapmi. Kárášjohka: Davvi Girji. 1. geardde almmuhuvvon: Kárášjohka: Davvi media, 1989.

Oarjjelsámegiellaj

BERGSLAND, KNUT 1987: Gåebrehki soptsesh. (Røros-samiske tekster). Oslo: Universitetsforlaget. 2. utgave.

BULL, ELLA HOLM 2001: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh. Jokkmokk: Samernas utbildningscentrum.

FJÄLLGREN, LAILA - ANDERSSON, ELSA 1983: Mujtesh. Sameskolstyrelsen.

Filmma:
Suejnie-tjuahpesne

Julevsámegiellaj:

Gøran Andersen: Láttakjáhke ja biernnajáhke, Báhko 2005

Muhtem gåvå suojnnima birra: http://www.ajtte.com/wp-content/uploads/2010/10/Ekosockarskoh%C3%B6-text-o-bild.pdf

Dárogiellaj

Filmma:

Med gress i støvlene. Teknisk produsent: Videomaker i samarbeid med representanter for barnehagestyret i Nord-Trøndelag 1987. Video utgitt av Forbruker- og administrasjonsdepartementet.