Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Barggo stávvalij

Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat máhtudakmihtoj 1. ja 2. jahkedásen. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijájt bargadahttijn árvustallá. Dási aj gullu gåktu oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli.

Dát buojkulvis le stávvalij barggat. Oahppe galggi gávnnat galla stávvala li duon dán bágon. Vállji bágojt duot dát báhkoklássas, ij jur substantijvajt. Sierraláhkáj ájnas la verbaj barggat. Dát la barggo mij nuoramus oahppij aktelasj viertti dagáduvvat.

Máhtudakmihto 2.jahkedáse maŋŋela

Tjálálasj guládallam

Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet

• juohket bágojt stávvalij milta

Máhtudakmihtto vuojnnuj boahtá åhpadusmihttomierijn, mij le lávkke máhtudakmihto jåksåt. 

Oahppe galggi máhttet 

• juohket guovtestávvalis- ja gålmmåstavvalisbágojt stávvalijda
• gulldalit jienajt stávvalijn

Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet le dánna gulldalit bágojt ja javllat dajt.

Máhttet riekknit sámegielfágan le dánna máhttet stávvelijt låhkåt.

Åhpadiddje dahká juo åvddåla páhperbæhkátjijt bágoj majt oahppe galggi biesskedit stávvalijda.

1. Spædtjot stávvalijt bágojn

Dán dåjman galggi oahppe dádjadit ja dåbddåt bágojn li moadda stávvala.

Åhpadiddje vuoset vuostak gåktu juohket bágojt stávvalijda gå bágov tjavgga javllá ja avtabuohta spædtju stávvalijt bágon. Das maŋŋela máhtti oahppe oajvvádusájt buktet bágojda majt sij spædtju stávvelin. Gehtja val sjaddá duot dát báhkotjærdda degu subtsanstijva, verba ja adjektijva. Vuostak máhtti oahppe álgget duola degu namáj, das maŋŋela majt sij barggi, jnv.

Sieradussan máhtti oahppe duola degu gahppat galla stávvala li bágojn.

2. Spædtjot ja låhkåt stávvalijt

Gå oahppe bukti låhkåt galla stávvala li bágon, hárjjidalli sij gulldalit juohkka avtav stávvalav.

Maŋŋela gæhttjali oahppe gulldalit vuostasj ja maŋemus jienav stávvalin. Danna sij bieljijt adni, ja sij máhtti ”gulldalit njálme sinna” jus le dárbbo.

Åhpadiddje javllá bágov tjavgga ja javlla de vuostasj stávvalav bágon. Divna gulldali makkir jienajn stávval álggá. Maŋŋela gulldali divna mij la maŋemus jiedna stávvalin. Ávkken le álgget bágoj gånnå le stávval mij hæjddá jienajn majt dåhkki vihpadit (kontinuant), duola degu Mán-(no). Gå oahppe dáv bukti de máhtti barggat nuppijn stávvalijn. Buorre le tjielggit oahppe galggi jur dárkkelit ájádallat nuppev stávvalav, ja tjielggit mij dát stávval le. Maŋŋela gulldali sij makkir jiena li stávvala sinna.

Maŋenagi gå oahppe oahpásmuvvi dájna teknihkajn, le aj álkkebu sidjij gulldalit makkir dássemålssusibme le duon dán bágon ja soajttá buohtastahttet minimála párajn. Minimála pára le duola degu mánno-máno, guolle-guole.

Maŋenagi joarkki oahppe bágoj ietjá dássemålssudimij barggat.

Dát barggo boahtá ávkken duollatjállemij.

Dát barggo sjaddá viehkken tjállemvuohkáj.

6. Spela

Tjále bágojt páhperbæhkátjijda, akta báhko guhtik páhperbæhkátjij. Galggi bágo guovtijn ja gålmåjn stávvalij. Bieja páhperbæhkátjijt bievde nali nav vaj bágo e vuojnnu. Oahppe válldá guokta bæhkátja. Ávkke le sån galggá gávnnat bielitjijt. Bielitja li guokta bágo sæmmi stávvellågojn. Jus ij bielitjijt gávna de biejaduvvi bæhkátja ruoptot bievde nali. Dat oahppe gut maŋŋutjissaj le gávnnam ienemus bielitjijt le vuojttám.

Moatte oahppáj máhttá hásstálus liehket spædtjot ja låhkåt stávvalijt sæmmi bále. Danen vierttiji sij álgon dárkkelit ájádallat avtav ássjev ájgen. Máhttelis le aj rytmajn bajedit avtav ja avtav tjuvdev maŋenagi gå báhko javladuvvá.

Oahppe gudi bukti tjállet, máhtti tjállet bágov stávvalij.

Jus oahppe adni såjodum bágojt, viertti sij aj tjállet/javllat vuodohámev.

Buojkulvis:       bas-sat       ba-sáv       bå-råj-ma

Mihttomierejåksåm/máhttodásse galggá tjanáduvvat máhtudakmihtojda- juogu avta jali juohkusijs máhtudakmihtojs.

Oahppijda galggá dåbdos ja bigos mij dættoduvvá gå suv máhtudagá árvustalladuvvi.

Árvustallam bargadahttijn

Oahppe oadtju njálmálasj ja/jali tjálálasj árvustallamav bargadahttijn. Válde vuodon åhpadusmihttomierijt. Ájnas le vaddet diedojt ma åhpadusáv åvdedi nav vaj oahppe fágalattjat åvddåni. Oahppe vierttiji diehtet majt bukti, ja majna vierttiji ienebuv barggat ja gåktu sij galggi barggat.

Iesjárvustallam

Duodden árvustallam bargadattijn åhpadiddjes máhtti oahppe árvustallat ietjasa ja nubbe nuppev.

Buojkulvisá iesjárvustallamsjiemá:

Oarjjelsámegiellaj:

BULL, ELLA HOLM 1996: Jielije saemien. Voestes gærja. [Kautokeino:] Samisk Utdanningsråd.

BULL, ELLA HOLM 1998: Åarjel-saemien 1. Karasjok: Davvi Girji OS.

AAGÅRD, ANITA – LARSEN, TONE MARIE 2002: Baalka. Karasjok: Davvi Girji os.

BRANDSFJELL, HELEN BLIND - FJELLHEIM, MONA - NOODT, TRINE 2010: Gïeline goetsebe 1. Åarjelsaemien voestes jïh mubpiengïeline. Lohkemegærja. Oslo: Solum forlag

Nuorttasámegiellaj:

WIRKOLA, KIRSTEN - BAAL, LISA 2000: Hoahkat ja stoahkat. Rávvagat mo sámegielain bargat 1. luohkás. [Guovdageaidnu]: Sámediggi

Boađe mu mielde: http://www.davvi.no/eGirji/580/580intro.php

Julevsámegiellaj:

Eira, Karen Inga Gaup, Inger Ellen , Ánin Dánin Muv bokstávvagirjje ja Ánin Dánin Muv barggogirjje, Davvi Girji 2010

Tjoavde 1-4 , web bielle nehtan http://e-skuvla.no/?dokument=2009-12-10.11:20:05.txt

Gaup, Guttorm, Nergård, Sparrok, Gietjav tjáppa 1, Davvi Girji 2009