Ann-Mari Thomassen: Sáme varresvuodafálaldahka
Sån sihtá ienep sáme huksoviesojt, ienep åhpadum sáme skihppijsujttárijt ja sáme guovllomedisijnalasj guovdátjijt. – Sámijn aj galggá buorre varresvuodafálaldahka, javllá Ann-Mari Thomassen (Viestarmera válggaguovllo NSR áirrasa ja 1. kandidáhta).
Ann-Mari Thomassen. Viestarmera válggaguovllo NSR áirrasa ja 1. kandidáhta.
Sáme varresvuodafálaldahka le ájnas Ann-Mari Thomassenij ietjas vásádusáj diehti. Ietjas vásádusá ham álu politihkav buoredi. Sijdan årru ietjas sámegielak iedne siegen, jur dan diehti gå sihtá sunji jasska vuorastimbiejvijt vaddet.
– Moaddása lip mij lagámusá gudi måråstip gåktu mijáj vuorrasij árkkabiejvve sjaddá gå edesti nagá ietjasa sujttit, javllá sån.
Sáme varresvuohta dikken
Danen galggá Sámedigge tjielggasit sáme varresvuoda ássjijt låpptit direktoráhta, departementa ja varresvuodaviddnudagáj åvdås. Uddni bæssá Sámedigge stivrraájrrasijt nammadit Helse Nordaj, valla Thomassen vájllu dåjmalasj politihkav mij tjielggi majt stivrraájrrasa galggi ietjasa ámmádin åvdedit ja oajvvadit.
– Maŋŋel gå lip stivrraájrrasijt nammadam de sjávvun, ep gulá majt li varresvuodaviddnudagán nagádam. Hæhttup juojddáv dájna dahkat váj Sámedigge agev máhttá dåjmalasj varresvuodapolitihkav åvddånahttet, javllá sån.
Ja varresvuodaviddnudagá li ájnnasa, da ham fálli sáme varresvuodafálaldagáv. Gå Sámen le nav guhkke manádit – skihppijviesojda aj – de galgaj gæhttjalit ásadit sáme distriktmedisijna guovdátjijt váj sáme oadtju fálaldagáv gåggu årru.
– Dálla barggi guovlomedisijna guovdátjijn Ájluovtan, ja dáv bargov NSR ållåsit doarjju, javllá Thomassen.
Sáme huksovieso
Vuorrasij vieso li aj ájnnasa. Márkásáme guovlon li NSR:a sámesiebre aktan Loabagáddie Siida (SFF) dåjmalattjat barggam dán vuoksjuj.
– Boahtám lip dan rádjáj váj Skáne suohkan ságastallamtjåhkanibmáj gåhtjoj ja dassta lip viehka ávon. Evenássje suohkan lij aj fáron. Danen gå márkáguovlojn dárbahip sáme vuorrasijsijdajt, dættot sån.
Dav le iesj vásedam. Varresvuodabargge li Ann-Mari Thomassenij riŋŋgum suv dålkkudahtátjit gå ælla ietja buktám ietjasa pasientaj guládallat.
– Dárbahip ienep sáme giellamáhtudagáv bæjválasj sujton ja huvson. Luojvot lev dålkkån barggam. Dav lev dahkam danen gå æhtsáv ietjam álmmugav, valla lev suohkanijt diededam návti ij galga liehket. Akti muhtem vuorrasap ulmusj goaloj ja sidáj ienep biktasijda gárvvunit. Dát le ham ållu vuodulasj dárbbo, danen hæhttup kursajt fállat váj bæssá bæjválasj sujton guládallat årroj – jus biebmov dárbahi jali gåggu báktji, javllá sån.
Sáme dålkkumdievnastusájt hæhttu aj nannit, dagu skihppijviesojn ja hiehtevuosstájválldemijn Hárstán, Narvijkan ja Bådådjon.
– Sáme pasienta galggi bessat liehket jasska. Danen hæhttu Sámedigge barggat váj oadtju sáme giella- ja kulturmáhtudagáv oahpposystemajn. Sáme pasienta li lándav miehtáj, ij dåssju sáme suohkanijn. Skihppijsujttárijn, viehkkesujttárijn ja dåktårijn galggi sáme giella- ja kulturdádjadus, javllá sån ja le gárves sáme varresvuodapolitihkav vijddásappot åvddånahttet Sámedikken.
