Ednamij ja resursaj guhkepájge adno vaddá åmastam-, háldadim- ja adnorievtesvuodajt ednamijda ja resursajda.
Dat mij vuolgadij Áltá-tjátjádagá dulvvadime vuosstálastemijt lej gå vádnunij sámij ednam- ja resurssarievtesvuodaj dåhkkidibme. Akta vuosstálasstimij båhtusijs lej gå ráddidus jagen 1980. nammadij sámij rievtesvuodanammadusáv mij galgaj tjielgadit ”…sáme álmmuga riektálasj dilev ednamijda ja tjátjijda adnem- ja åmastamrievtesvuodaj gáktuj”. Sáme rievtesvuodanammadus åvdedij vuostasj oassetjielggidusáv jagen 1997 ja nuppev oassetjielggidusáv vas 2007. Dåhkkidimes ednam- ja resursarievtesvuodajda gullu dasi majt vuostatjin máhttá gåhttjot priváhta rievtesvuodadille. Dát iereduvvá almulasjrievtálasj dåjmajn ma reguleriji tjáhtje- ja ednamresursaj anov, ja mij aj galggá sihkarastet sáme kultuvra iellemdilev.
VAT 1997: 4 Sáme kultuvra luondovuodo http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/nouer/1997/nou-1997-4.html?id=140720
VAT 2007: 13 Dat ådå sámeriektá Sáme rievtesvuodanammadusá tjielggidus http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/nouer/2007/nou-2007-13.html?id=491883
Sámedigge bargon le:
• Liehket konsultasjåvnabiellen ráddidussaj mierredattijn lágav mij sihkarasstá sámij rievtesvuodajt ednamijda ja resursajda mij le tjanádum almasjrievtesvuodajda ja histåvrålasj adnuj.
• Nammadit gålmmå ájrrasa gudát ájrrasijs Finnmárkoåbmudahkaj mij háldat ednamijt ja resursajt Finnmárkon finnmárkolága milta.
• Mierredit njuolgadusájt dasi gåktu galggá árvustallat dajt vájkkudusájt majt rievdaduvvam adno dahká sáme kultuvrraj, boatsojæládussaj, miehttseadnuj, æládusbargguj ja sebrudakiellemij.
• Giehtadallat ássjijt gånne le sáhka Finnmárko miehtse rievddaduvvam anos majt Finnmárkoåbmudahka åvdet Sámediggáj.