Sámedikke girjjevuorkká l Kárášjågån ja oassen Sámedikke háldadusás.
Girjjevuorkán la Vuona stuorámus tjoahkke girjij ja ietjá materiálaj sáme gielajda ja sáme dilij birra vájk makkir giellaj. Dájt máhttá luojkadit vájku makkir bájkes Vuonan.
Rabásájge:
Rahpamájge
Girjjevuorkká l rabás mánnodagás bierjjedahkaj 09.00-15.30.
Jus sidá ietjat nammaj diŋŋgot jali luojkkat Sámedikke girjjevuorkás hæhttu liehket tjáledum luojkke girjjevuorkán. Luojkke ietjá bájkes rijkan máhtti buoremusát mijás luojkkat ietjasa lagámus girjjevuorká baktu.
Ietjá girjjevuorkás luojkkat
Jus sidá ietjat nammaj diŋŋgot jali luojkkat Sámedikke girjjevuorkás hæhttu liehket tjáledum luojkke girjjevuorkán. Luojkke ietjá bájkes rijkan máhtti buoremusát mijás luojkkat ietjasa lagámus girjjevuorká baktu. Jus materiálla mav dån sidá ij la girjjevuorkán, máhttep dunji dav ietjá fáhkagirjjevuorkás rávvit (mælggatluojkkam).
Diŋŋgot ietjat nammaj, rávvit ja guhkedit luojkkamav ORIA baktu
ORIA nbaktu máhtá girjijt åhtsåt. Danna aj máhtá ietjat nammaj diŋŋgot, rávvit jali luojkkamav guhkedit.
Gájkka girjjevuorká máhtti girjjepáhkijt (depot) mijás luojkkat. Miján la stuorra tjoahkke fáhkagirjálasjvuodas ja tjáppagirjálasjvuodas mánájda ja ållessjattugijda, iesjgeŋga sámegiellaj. Duodden luojkadip DVDajt, CDajt ja jiednagirjijt. Oasse l luojkke /girjjevuorká sávadusáj milta. Máhttelis la mælggadav luojkkat.
Násstetjoahkken li birrusij 1200 girjjenamá (tittala) ma li sáme dilij hárráj jali avta sámegiellaj tjáledum. Ienemus oasse girjjenamájs li oabmásabbo gå 100 jage.
Tjoahkken li antikváralasj, vuorjjás, oabmásap ja mávsulasj girje ja ájggetjállaga, ja muhtem kárta 1669 rájes. Duodden li aj gallegasj girjjenamá maŋemus 100 jages ma li sierralágásj árvvusattja.
Tjoahkke l áttjak gehtjadum ja gájkka girjjenamá li dálla girjjevuorkkávuogádahkaj tjáledum. Dan diehti, sæmmiláhkáj gå ietjá tjállaga, máhttá dajt åhtsåt.
Ienemus tjállagij gáktuj násstetjoahkken la akta girjje biejadum magasijnnaj mav máhtá luojkkat, valla da girje ma li násstetjoahkken ij oattjo sijddaj luojkkat. Dajt máhttá muhtem bále viettjaduvvat ja girjjevuorká lågåduvvat.
Sámedikke girjjevuorkká ásadij jagen 2014 sierra álggoálmmuktjoahkkev.
Sáme bibliografijja Vuonan álgaduváj Universitiehttagirjjevuorkán Roandemin jagen 1980, åvddåla dat jagen 1993 almulattjat sirdeduváj Nasjonalgirjjevuorkkáj. Badjelasj 20 jage dat rájes, ságastahttjájin máhttelisvuodas aktisasj sáme bibliografijjav dahkat vuododum daj sáme bibliografijjaj nanna ma buvtaduvvi Ruossjan, Suoman, Svierigin ja Vuonan. Da gålmmå ietjá rijka li viehkedam låhpadimbargov ållitjit aktisasjbargon BIBSYSajn mij aj dievnastusáv dåjmat.
Jus sidá ietjat nammaj diŋŋgot jali luojkkat Sámedikke girjjevuorkás hæhttu liehket tjáledum luojkke girjjevuorkán. Luojkke ietjá bájkes rijkan máhtti buoremusát mijás luojkkat ietjasa lagámus girjjevuorká baktu.
Ietjá girjjevuorkás luojkkat
Jus sidá ietjat nammaj diŋŋgot jali luojkkat Sámedikke girjjevuorkás hæhttu liehket tjáledum luojkke girjjevuorkán. Luojkke ietjá bájkes rijkan máhtti buoremusát mijás luojkkat ietjasa lagámus girjjevuorká baktu. Jus materiálla mav dån sidá ij la girjjevuorkán, máhttep dunji dav ietjá fáhkagirjjevuorkás rávvit (mælggatluojkkam).
Diŋŋgot ietjat nammaj, rávvit ja guhkedit luojkkamav ORIA baktu
ORIA nbaktu máhtá girjijt åhtsåt. Danna aj máhtá ietjat nammaj diŋŋgot, rávvit jali luojkkamav guhkedit.
Anátjit ORIAv vuostak ietjat luojkken tjáleda. De luojkkamkårtåv oattjo mij aj duv luojkke-IDn sjaddá. Dassta maŋŋela ietjat bessambágov máhtá oadtjot sisi låggitjit ORIAj.
Muv bielle/gåktu bessambágov dahkat
ORIAj låggi sisi gå dieddela «Logg på» ållu bajemusán oalges bielen. Sámedikke girjjevuorkká ij la rahpamfállon sislåggimbielen. Hæhttu válljit BIBSYSav institusjåvnnån. Låggi sisi ietjat luojkkeIDajn ja BIBSYS-bessambágojn.
Gájkka girjjevuorká máhtti girjjepáhkijt (depot) mijás luojkkat. Miján la stuorra tjoahkke fáhkagirjálasjvuodas ja tjáppagirjálasjvuodas mánájda ja ållessjattugijda, iesjgeŋga sámegiellaj. Duodden luojkadip DVDajt, CDajt ja jiednagirjijt. Oasse l luojkke /girjjevuorká sávadusáj milta. Máhttelis la mælggadav luojkkat.
E-poassta: sambib@samediggi.no
Telefåvnnå: +47 78 47 40 00
Násstetjoahkken li birrusij 1200 girjjenamá (tittala) ma li sáme dilij hárráj jali avta sámegiellaj tjáledum. Ienemus oasse girjjenamájs li oabmásabbo gå 100 jage.
Tjoahkken li antikváralasj, vuorjjás, oabmásap ja mávsulasj girje ja ájggetjállaga, ja muhtem kárta 1669 rájes. Duodden li aj gallegasj girjjenamá maŋemus 100 jages ma li sierralágásj árvvusattja.
Tjoahkke l áttjak gehtjadum ja gájkka girjjenamá li dálla girjjevuorkkávuogádahkaj tjáledum. Dan diehti, sæmmiláhkáj gå ietjá tjállaga, máhttá dajt åhtsåt.
Ienemus tjállagij gáktuj násstetjoahkken la akta girjje biejadum magasijnnaj mav máhtá luojkkat, valla da girje ma li násstetjoahkken ij oattjo sijddaj luojkkat. Dajt máhttá muhtem bále viettjaduvvat ja girjjevuorká lågåduvvat.
Oabmásamos girjij gaskan dán tjoahkken máhttá nammadit Manuale Lapponicum tjáledum Olaus Stepani Graanas (Stockholm 1669) ja Lapponia tjáledum Johannes Schefferusis, ienep almodusá 1674 rájes ja åvddålijguovlluj.
Sámedikke girjjevuorkká ásadij jagen 2014 sierra álggoálmmuktjoahkkev.
Álggoálmmuktjoahkken li tjállaga álggoálmmugij birra ålles væráldin, ja dan li udnásj biejve bájkoj 200 girjjenamá. Dajnas li girje majt Sámedigge l tjoahkkim ja vattáldahkan oadtjum tjáleduvvam ja ulmutja bessi dajt luojkkat/mælggadis luojkkat.
Sáme bibliografijja Vuonan álgaduváj Universitiehttagirjjevuorkán Roandemin jagen 1980, åvddåla dat jagen 1993 almulattjat sirdeduváj Nasjonalgirjjevuorkkáj. Badjelasj 20 jage dat rájes, ságastahttjájin máhttelisvuodas aktisasj sáme bibliografijjav dahkat vuododum daj sáme bibliografijjaj nanna ma buvtaduvvi Ruossjan, Suoman, Svierigin ja Vuonan. Da gålmmå ietjá rijka li viehkedam låhpadimbargov ållitjit aktisasjbargon BIBSYSajn mij aj dievnastusáv dåjmat.
Følg biblioteket i sosiale medier