Jahkegærdo subtsasti

Ij la agev nav álkke tsiekkadusá álldarav gávnnat. Jahkegærdojt låhkåma baktu la Sámedigge tsiekkadusájt gávnnam ma li oabmásabbo gå vuostak jáhkijma.

Stabburet på Fjelltun (Foto Sametinget).jpg

Duodastuváj juhte dát skiedjá Fjelltunan Siellagin lij ajtu 50 jage oabmásabbo gå majt vuostak várudalájma. Gåvvå: Sámedigge

Sámedikke tsiekkadussuodjalimprosjækta registrieri sáme tsiekkadusájt ma li tsieggidum jagen 1917 jali åvddåla, ja nav li automáhtalattjat ráfájduhtedum. Akta dajs tsiekkadusájs la Siellagin, duobddágin Fjelltun. Danna tsæggaj skiedjá mav álgon várudalájma 1800-lågo gietjen tsieggiduváj, jali 1900-lågo álgon. Valla dendro-ájggemerustallamvuogijn – jahkegærdojt ájggemerustallam – máhtij merustallat juhte skiedjá duodaj la tsieggidum birrusij 1845/46, ja ælla nav vuojga ietjá sáme tsiekkadusá nav oabmása.    

– Ienemusá dajs birrusij 900 tsiekkadusájs majt lip registrierim, li tsieggidum 1800-lågo gietjen ja 1900-lågo álgon, ja de la ihkeva suohtas gå gávnnap nav oames tsiekkadusájt gå dáv Siellagin, javllá Mia De Coninck, prosjæktajådediddje Sámedikke tsiekkadusregistrierimprosjevtan.

Dendroekolåvggå Andreas Kirchhefer la dat gen viddno Sámedikkes lij guoradallat dimmbarij álldarav. Gå la ålggobieles tsiekkadusáv guoradallam, válldá boarrimgæhttjalimijt man vuodon  máhttá tsiekkadusá álldarav merustallat, valla aj ábnnasij ja daj kvalitiehta birra. Dáv dahká gå låhkå ja snivva jahkegærdoj minsstarav guoradallá. Buojkulvissan báhkka giesen sjaddi gåbdes jahkegærdo, ja sekka jahkegærdo gå la galmma giesse.

Boreprøver stabbur (Foto Andreas Kirchhefer).jpg

Jahkegærddogæhttjalime skiejás duobddágin Fjelltun Siellagin (gåvvå: Andreas Kirchhefer)

Skiejás Siellagin mij la tsieggidum guoradallin gålmmå soahkemuora, ja da vuosedin juhte tjuoladuvvin jagijn 1844-46. Jáhkedahtte skiedjá tsieggiduváj dan maŋŋelattja.

– Dimmbara lidjin divras ábnnasa majt álu ådåsis aneduvvin. Dan diehti li moadda tsiekkadusá tjåskåj iesjgeŋga álldaris. Mij máhttep vehik dan birra oahppat gåktu ulmutja dålusjájge tsiekkadusájt ja ábnnasijt bisodin ja ådåsis dajt adnin, javllá fáhkajådediddje Sámedikke tsiekkadussuodjalimåssudagán, Elin Rose Myrvoll.

Melen årstall.jpg

Dimmbara lidjin divras ábnnasa majt álu ådåsis aneduvvin. Dan diehti li moadda tsiekkadusá tjåskåj iesjgeŋga álldaris (Foto: Andreas Kirchhefer)

Moatte sivá diehti dát vuohke aneduvvá. Juogu l iehpevissesvuohta tsiekkadusá álldarij hárráj ja le gus åvddåla vaj maŋŋela ráfájduhttemrájá 1917 tsieggidum, jali jus sihtap åttjudit duodastusáv álldaris njálmálasj diedoj hárráj.    

Dajs birrusij 900 ráfájduhtedum sáme tsiekkadusás li válldám jahkegærddogæhttjalimijt dåssju 14 tsiekkadusás. Jahkegærddoájggemerustallama li tjadádum tjuovvovasj suohkanijn (tsiekkaduslåhko parantesan): Gáivuotna (2), Ivgu (2), Báhccavuotna (3), Siellat (2) ja Kárášjohka (5).

– Mij doajvvop bessap dáv vuogev adjáj boahtteájge ávkástallat, åttjudittjat duolla diedojt automáhtalattjat ráfájduhtedum sáme tsiekkadusáj birra, javllá Mia De Coninck.

KULTURMUJTTOLÁHKA: Kulturmujttolága § 4 nuppát lahtasa milta li sáme tsiekkadusá jages 1917 jali oabmásabbo, automáhtalattjat ráfájduhtedum.