– Oajválattja li sáme álmmugav bæhttám ja hæhttu bargos nannit

Hiehteguovdásjdåjmadahka, Dássádus- ja nuppástimoahttse ja Sámedigge tjielggasit javlli: Vahágahttem nissunij vuosstij ja lahka gasskavuodan sáme sebrudagán hæhttu duodaj váldeduvvat.

AKTISASJ PRÆSSADIEDÁDUS HIEHTEGUOVDÁSJDÅJMADAGÁS, DÁSSÁDUS- JA NUPPÁSTIMOAHTTSES JA  SÁMEDIKKES:

Lahkusij 49 prosenta sáme nissunijs Vuonan li vaháguvvam vahágahttemij jali råhtsatjibmáj,  vuosedi lågo diedádusás Vuona nasjåvnålasj institusjåvnås almasjrievtesvuoda hárráj. Bæhtádallam viehkkeapparáhttaj máhttá aj buktet, sáme nissuna e oattjo dav viehkev mij la sijá gájbbádussan. Diedádusán vuoseduvvá dasi,  vahágahttema sáme guovlojn máhtti  tjanáduvvat måttij buolvaj dárojduhttempolitihkkaj.  

Dille l sieldes. Stuorra dárbbo l ådåstuhtedum ratjástibmáj badjásasj doajmmaplánaj, suohkanijt bærrájgæhttjat ja aktidum suohkandievnastusájda má li sajenisá.

– Dáv ep nagá galluga tjoavddet. Divtasvuonaássje li álgadibmen ja de lij sebrudahka iesj mij maŋŋutjissaj bajedij ássjev vaj vuogádahka hæhttuj dåmadit. Sáme sebrudahka sihtá rievddadimev. Ráddidus hæhttu jåhtuj biedjat doajmmaplánav vahágahttema ja råhtsatjime vuosstáj sáme sebrudagán, almma ja hiebadum dåjmaj, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.

Dárbbo lasedum máhtudahkaj

Tiebmátjåhkanimen vahágahttem nissunij vuosstij ja lahka gasskavuodan sáme sebrudagán  Sámedikken, Kárášjågån basádismáno 26. biejve, lij stuorra avtamielakvuohta dasi, bulkke ja viehkkeapparáhtta hæhttuji ietjasa máhtudagáv sáme gielaj ja kultuvraj hárráj nannit. Tjåhkanibme lij aktisasjbarggo Sámedikke, Hiehteguovdásjdåjmadagá ja Dássádus- ja nuppástimoahttse gaskan kampánja Sjávodisvuohta gåddå gasskavuodan. Vádnunime gielalasj hiebadibme ja kulturmáhtudahka li duodde hieredime vaháguvvamijda gudi viehkev dárbahi.

Ållusij mielas sijás gudi oassálasstin tjåhkanibmáj, la stuorra dárbbo doajmmapládnaj  vahágahttema ja råhtsatjime vuosstáj sáme sebrudagán, mij dagáduvvá aktan sáme organisasjåvnåj. Bajeduváj aj, gájka máhtti ja hæhttuji viehkedit vahágahttemav nissunij ja lahka gasskavuodan vuosteldittjat gå duossti dan birra ságastit ja diededit jus gáddali vahágahttemav.

Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo mielas gássjelisvuohta hæhttu ájn ienebut tjalmostahteduvvat.

– Vahágahttem hæhttu dálla hiejteduvvat. Stuorrudahka la duodastuvvam ja hæhttup  dåjmajt álgadit. Oajválattja, Justijssadepartemænnta njunnjutjin, hæhttuji doajmmaplánav dahkat, mij jåhtuj biejaduvvá ja gåtseduvvá. Vahágahttem la ållagasj vuojnnemahttásin  sáme birrasijn, valla dat ij merkaha jut dat dåhkkiduvvá. Sáme ålmmå ja báhtja hæhttuji ájn ienep rahpusit ságastittjat vahágahttema birra, javllá Keskitalo.

Lasedum ratjástibme duostutjit ja suoddjitjit

Dássádus- ja nuppástimoahttse Hanne Bjurstrøm javllá jut tjielgas la viehkkeapparáhtta ij nagá jåksåt sáme álmmugij duostutjit, suoddjitjit jalik viehkedittjat gå nissuna  vaháguvvi lahka gasskavuodan.

– Tjielgadusá li moadda: giella, máhtudahka sáme kultuvras, luohtádus, rudá, geográfálattjat mælggat gasska, viehkkeapparáhtta ij la aktiduvvam. Dájs ælla aktak buorre oarre, valla hásstalusá majt stáhtta hæhttu tjoavddet. Vaháguvvam sámijn li sæmmi riektá buorre væhkkáj gå gájka iehtjáda suohkanin, javllá Bjurstrøm.

Tove Smaadahl, Hiehteguovdásjdåjmadagá bæjválasj jådediddje, javllá dárbbo l lasedum ratjástibmáj duostutjit ja suoddjitjit. Guoradallama vuosedi jut álu vaháguvvam nissuna sáme sebrudagán e duosta vahágahttema birra subtsastit.

– Nievres suohkanekonomijja ájttá Sáme hiehte- ja incestguovdátjav Kárášjågån, mij la ájnna Vuonan mij fálaldagáv vaddá ållagasj sáme álmmugij. Sáme hiehte- ja incestguovdásj hæhttu bisoduvvat. Buorre fálaldahka sáme álmmugij hæhttu tjårggiduvvat, mij sáme gielav ja kultuvrav bærrájgåhtså, javllá Smaadahl.

Låhpadimdokumænnta

Dagádum la låhpadimdokumænnta tjåhkanimes, mij duola dagu la vásstádussan stáhtatjálláj Knut Morten Johansenij Justijssa- ja gárvedimdepartementas, gut oassálastij tjåhkanibmáj Kárášjågån.

Duogásj kampánnjaj Sjávodisvuohta gåddå

Juohkka jage basádismáno 25. biejve mujttádahteduvvá rijkajgasskasasj biejvven vahágahttema vuosstij nissunij ja álgadibmen rijkajgasskasasj AN-kampánnjaj «16 Days of Activism Against Genderbased Violence». Sjávodisvuohta gåddå la dán kampánja vuolen ja la aktisasjbarggo Hiehteguovdásjdåjmadagá ja Dássádus- ja nuppástimoahttse gaskan. Dán jage aj aktan barggap Sámedikkijn tjalmostahttemin vahágahttemav nissunij vuosstáj ja lahka gasskavuodan sáme sebrudagán. Sjávodisvuohta gåddå la ruhtadum Kompetansenter for kriminalitetsforebygging:is. Kampánja oajvveulmme l viehkedit duostutjit nav gåhtjodum guojmmegåddålimijt. Muhtema vuojnnin, muohtema diehtin, valla ettjin aktan majdik dagá. Dánna besa ienebuv  Sjávodisvuohta gåddå kampánja birra låhkåt.

Guládallam:
Guládalá mijá guládallambarggij jus sidá ienep diedov jali ságájdahtátjit: