"
”Ájnas vuodon ráddidusá sámepolitihkkaj biedjá ráddidus vuoduj Vuona stáhtta álgos la ásaduvvam guovte álmmuga ednamij – sámij ja láttij – ja goappásj álmmugin le sæmmi rievtesvuoda ja sæmmi gájbbádusá ietjasa kultuvrav ja ietjasa gielav åvddånahttet. Dát prinsihpalasj avtaárvukvuohta tjuottjoduvvá Vuodolága § 110A:n.”
Stortingsmelding 55 (2000-2001)
"
Sámedikke barggo guosská juohkkalágásj rievtesvuohtaássjijda juohkka sebrudaksuorgen. Sámijn li moattelágásj rievtesvuoda: ájnegis ulmutjin, sierra álmmugin ja álggoálmmugin. Sámijn li árbbidum rievtesvuoda árbbedábálasj ednam- ja tjátjeduobddágijda, ja rievtesvuoda dáj guovloj luohkojda ma aktisasj rubbmelasj kultuvrravuodov hábbmiji. Rievtesvuoda aj tjanáduvvi suorgijda dagu giella, åhpadibme, varresvuohta ja kultuvrramujtoj háldadibme.
Rievtesvuohtavuodo gávnnu rijkajgasskasasj álmmukrievtesvuodalasj tjaddne konvensjåvnåjn, Vuona sissŋálasj riektájn ja sámij árbbedábijn ja riektádádjadusájn.
Vuona sámij álmmukválljidum orgádnan le Sámedikke ulmme barggat vaj sáme vuodulasj rievtesvuoda dåhkkiduvvi vuodon vaj sáme kultuvrra, giella, sebrudakiellem ja sámij árbbedábe oatsoduvvi ja nanniduvvi.
Álmmukrievtesvuodaj ja sámij rievtesvuodaj aktijvuodan le ájnas tsuojggit:
- Moallánahka álggoálmmuk ij le tjanádum sidjij gudi vuostatjin båhtin.
Álggoálmmukmoallánahka ja álggoálmmukrievtesvuohta ælla tjanádum arkeologalasj duodalvisájda guhtimuttja vuostatjin båhtin.
Álggoálmmukrievtesvuoda loavddi rievtesvuodajt dajda álmmugijda gudi li álggorájes viessum duobddágijn åvddål gå nasjonalstáhta vuododuvvin, valla ettjin avtaárvvusattjan vieleduvá.
ILO-konvensjåvnån nr. 169 álggoálmmugij ja máttoj birra iesjrádálasj stáhtajn la tjáledum:
"
"álmmuga iesjrádálasj stáhtajn gudi aneduvvi álggoálmmugin dan diehti gå li gierraga sijájs gudi årrun lándan jali geografalasj guovllo gejda lánnda gullu dalloj gå lánnda åmastuváj jali koloniserim álgij jali dalloj gå dálásj rijkkajrája mierreduvvin, ja sij gudi rievtesvuodaj vidjurijt vieledahtek li bisodam divna jali muhtemav ietjasa sosialalasj, ekonomalasj, kultuvrralasj ja politihkalasj institusjåvnåjt."
"
- Sámijn ælla sierrarievtesvuoda ma dáttjaj riektájt binnedi.
Liehket álggoálmmuk ij merkaha ienep riektáv ednamijda ja tjátjijda. Sámijn ælla ienep rievtesvuoda gå dáttja luonndoressursajt ávkástallat, dåssju ællosujtto, mij vuonarijkan árbbedábálattjat le sámijda gullum. Ietjá æládusájn duola dagu ednambargon ja guollimin li sierra riektá mij ij kultuvralasj máttojt guoska.
Álggoálmmukriektá sihkarasstá sáme oadtju sæmmi máhttelisvuodajt dagu dáttja kultuvrastis åvdedit, iellemvuogestis bisodit ja máhttelisvuodav liehket álmmuk boahtteájgijda aj. Dánna moattes målsudi sierralágásj dåjmajt sierrariektáj.
Ij le muhtem sierrariektá gå sáme mánájn galggi liehket sæmmi máhttelisvuoda dagu dáttjaj mánájn ietjas iednegielav skåvlån oahppat. Dá rievtesvuohta le tjáledum Åhpaduslágan ja dan tjielgga láhkatevsta dagi sáme máná lidjin badjelgehtjaduvvat. Mij vuojnedahtte dádjaduvvá sieradibmen, ij le ietján gå doajmma mij le ájnas nannitjit avtalágásjvuodav, avtaárvvusasjvuodav ja avtalágásj máhttelisvuodajt.
Rijkkagasskasasj konvensjåvnå
- AN konvensjåvnån sivijla ja politihkalasj riektáj birra jages 1966 (SP) li moadda ájnas ja guovdálasj álmmukriektálasj mierrediddje sámeriektálasj aktijvuodan. Dát konvensjåvnnå le aneduvvam vuona riektán åvddåriektán ietjá lágaj åvddåla, almasjrievtesvuodalága milta http://www.lovdata.no/all/nl-19990521-030.html. Sierraláhkáj ájnnasa li artihkal 1 mij guoskat ulmutjij riektáv iesjmierredibmáj, artihkal 2,3 ja 26 dássádisvuoda birra ja artihkal 27 mij tjuottjot ulmutja ma gulli álmmuktjerdalasj, åskulasj jali gielalasj unneplågojda e galga vuornoduvvat ietjas kultuvrav åvdedit, dåbdåstit ja dåjmadit sijá åskov, jali ietjas gielav adnet. Mij guosská álggoálmmugijt artihkal 27 aj guosská riektáv ræjdoj baktu kultuvrav åvdedit ja árbbedábálasj æládusdoajmmaj tjanádum adnuj ednamis ja luonndoresursajs. Mærrádus suodjal aj luonndorievddadusá vuosstij duobddágijn majt álggoálmmuga adni árbbedábálasj æládusbargon.
- AN:a konvensjåvnån ekonomalasj, sosiálalasj ja kultuvralasj riektáj birra jages 1966 (EKS) li aj artihkkala ma li ájnnasa sámeriektálasj gatjálvisájn. Sæmmi láhkáj gå SP le aj ESK almasjrievtesvuodalága milta aneduvvam vuona riektán åvddåriektán ietjá lágaj åvddåla. Artihkal 1 mij guosská riektáv iesjmierredibmáj le avtalágásj SP:a artihkal 1. Artihkal 2 nr. 2 ja 13 tjuottjodi stáhtajn le åvdåsvásstádus duodastit dåjmadibme riektájs ma li tjáledum ESK:an tjadáduvvi ållu badjelgæhttjama dagi.
- AN:a konvensjåvnån mánáj riektáj birra jages 1989 (MK) li guokta riektá ma sierraláhkáj nammadi álggoálmmukmánáj riektájt. Artihkal 30 le vargga avtalágásj artihkal 27 SP:an, valla gånnå álggoálmmuga tjielggasit nammaduvvi MK:an artihkal 30. Mærrádus ásat álmmukriektálasj vælggogisvuodajt stáhttaj mij guosská sáme mánáj bajássjaddamdilev ja sijá åskulasj, kultuvralasj ja gielalasj riektájt. Artihkal 17 (d) ásat vælggogisvuodav stáhttaj vájkkudittjat vaj Media sierraláhkáj vielet álggoálmmukmánáj gielalasj dárbov. Mánájkonvensjåvnnå sæmmi láhkáj dagu SP ja ESK aneduvvá vuona riektán almasjrievtesvuodalága milta.
- Ragátmáno 13. biejve jagen 2007 mierredijAN:a oajvvetjåhkanibme AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj birra. Tjielggidus dåmat riektájt iesjmierredibmáj, ednamijda ja resursajda, konsultasjåvnåjt friddja diededum guorastibmáj, kultuvrra, kulturárbbe, árbbedábálasj diehto, giella, varresvuohta ja åhpadibme. Tjielggidus dåhkkit tjielggasit álggoálmmugij riektáv iesjmierredibmáj, dán vuolen sáme álmmuga riektáv iesj mierredit ietjas ekonomalasj, sosiálalasj ja kultuvralasj åvddånahttemav ja ietjas luonndoresurssaj birra, ja aj riektáv friddja mierredit ietjas politihkalasj dilev. Tjielggidus dættot aj sámij riektáv nannit ietjas politihkalasj, riektálasj ja ekonomalasj institusjåvnåjt.
- Konvensjåvnnå biologalasj valljudagá birra jages 1992 (KBV) guosská aj sámeriektálasj åvddånahttemij, sierraláhkáj guosská dát artihkkalijda 8j ja 10c. Oassen stáhtalasj vælggogisvuodas biologalasj valljudagáv bisodit galggi stáhta ”vieledit, suodjalit ja bisodit diedov, ådådagojt ja álggoálmmugij dábijt ja bájkálasj sebrudagájt ma viessu árbbedábálasj láhkáj”.