Sámedigge sihtá:
Arktalasj ráde
Arktalasj aktisasjbarggo sisadná gáktsa stáhta polarbirrasasj guovlon, ja guosská sihki aktisasjbarggo iesjgudik stáhta ráddidusáj gaskan ja parlamentaj gaskan. Arktalasj ráde, mij le ráddidusáj aktisasjbarggoorgádna, le ásaduvvam åvdedittjat aktisasjbargov, koordinerimav ja avtastallamav arktalasj stáhtaj gaskan aktisasj arktalasj ássjijn, sierraláhkáj guoddelis åvddånime ja birássuodjalime gáktuj. Dán aktisasjbargon li gudán álggoálmmukorganisasjåvnåjn sadje stuoves oassálassten.
Arktalasj ráden li tjuovvovasj rijka: Vuodna, Danmárkko/Ruonáednam/Færsuollu, Svierik, Suobma, Islánnda, USA, Canada ja Ruossja. Duodden arktalasj álggoálmmuga oassálassti stuoves ájrrasin ráden. Daj gaskan le Sámeráde mij åvdet sámijt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Da guhtta álggoálmmukorganisasjåvnå ma bievde birra tjåhkkåhi aktan daj gávtsij ájrasstáhtaj stuoves ájrrasin li:
Arktalasj ráde le avtamielakvuohtaorgádna gånnå da guhtta álggoálmmukorganisasjåvnå bessi ságastit ja oajvvadit sæmmi láhkáj dagu da gáktsa stáhta, valla e besa jienastit. Álggoálmmukorganisasjåvnå, da guhtta stuoves ájrrasa oadtju viehkev ja doarjjagav ietjasa dåjmadagás mij le Københámnan: Indigenous Peoples Secretariat (IPS)
Frankrijkka, Dujsska, Nederlánnda, Polen, Spania ja Stuorra Britannia li 2011 basádismáno ájn váksjárájrrasa ráden. Arktalasj ráde álgaduváj jagen 1996 ja lij vijddedibme dallusj arktalasj birássuodjalimaktisasjbargos (Arctic Environmental Protection Strategy, AEPS) mij lij 1991:n ásaduvvam.
Ráde åvddånammadus sirddá daj gávtse ájraslándaj gaskan ja åvddånammadusájggudahka le dábálattjat guokta jage. Ráde åvddånammadus lij Vuonan 2007 – 2009 jagijn, Danmárkon 2009 – 2011 ja Svierigin vas 2011 – 2013. Minisstartjåhkanibme prográmmajt ja prosjevtajt mierret ma galggi Arktalasj ráde baktu tjadáduvvat. Minisstartjåhkanibme le juohkka nuppát jage. Minisstartjåhkanimij gaskan tjadáduvvi stáhtatjállij tjåhkanime ja tjåhkanime ámmátulmutjij åjvij gaskan (Senior Arctic officials, SAO). Barggo dåjmaduvvá dajn gudá stuoves barggojuohkusij tjadá masi tjuovvovasj prográmmasuorge gulluji:
Sámedigge le fáron Arktalasj ráde Vuona rájadusán ja sæbrrá SAO-tjåhkanimijda ja minisstartjåhkanimijda. Dakkir dáhpe le sajájduvvam jut Sámediggepresidænnta buktá oasev Vuona sáhkavuoros Arktalasj ráde minisstartjåhkanimijn.
Nuoskodibme le læhkám ja vilá le ájnas fáddan Arktalasj ráde bargon. Gudá jage aktisasjbargo maŋŋela åvdedij AMAP barggojuogos 1997:n rapportav Arktalasj birrasa dile birra. Dat duodastij ilá alla dáse låssåmetállajs ja birásselgajs Arktisin vájku industriáliseridum guovlojs le guhkken ierit. Rapporta vuosedij duola dagu muhtem birásselga guhkijt manádin Arktisij ja akkumuleriduvvin juhtusijda ma álggoálmmugijs biebbmuj aneduvvi. 2000-lågon Arktalasj ráde aj dálkádakrievddamij barggagådij, ja da vijddásasj rapporta majt ráde iesjguhtik barggojuohkusa li dahkam, li læhkám viehka ávkálattja gå li gåvvidam dálkádakrievddamij vájkkudusájt ja man háhppelit rievddama dáhpáduvvi.
Arktalasj Ráde dálkádakguoradallam; Arctic Climate Impact Assessment (ACIA), åvddån biejaduváj 2004 basádismáno. ACIA le guoradallam gånnå da gáktsa arktalasj lánda – Canada, Danmárkko, Suobma, Islánnda, Vuodna, Ruossja, Svierik ja USA – li vijddát guoradallam ja analyserim makkir vájkkudusá soajtti Arktisa birrasij ja sebrudagájda. Dat le stuorra diedalasj måsskim diedojs ma gávnnuji Arktisa dálkkádakrievddamij gáktuj ja gåktu dat soajttá guovlov ja væráldav ietján vájkkudit. Guoradallamin li gålmmå dokumenta – vijdes diedalasj rapportta, tjoahkkájgæsosrapportta ja policytjálos.
ACIA-guoradallama båhtusa li Arktisin le dálla akta dajs jåhtelamis ja duodalamos dálkkádakrievddamijs ednama nanna. Arktis le sijddan moadda álggoálmmugijda majn le kultuvrra ja iellemvuohke mij le arktalasj birrasij hiebaduvvam. ACIA-guoradallam le dættodam álggoálmmugij diedov ávkkit, ja dajt dutkambåhtusij aktidit.
Dálkkádakrievddamij gáktuj álggoálmmuga mårråhi rijkajgasskasasj aktijvuodajn, duola dagu Arktalasj Ráden ja AN:a dálkkádakkonvensjåvnån. Duodas paradoksan le álggoálmmugijda gå uljo, gássa ja kålla buolldem væráltmiehtásasj lieggamav buktá mij vas rahpá ådå guovlojt petroleum- ja gruvvodåjmajda álggoálmmugij duobddagijn ja merraguovlojn. Sæmmi båttå båhti dálkádakrievddamij binnedime dåjma dagu ållo tsieggim ådåsmahtte fámos dagu tjáhtjefábmo ja bieggafábmo álggoálmmukguovlojn ma árbbedábálasj álggoálmmukæládusájt hieredi dagu guolástusáv, bivdov ja boatsojsujtov. Duodden båhti aj ietjá dálkádakhiebadime ma nievres láhkáj guoskavasj álggoálmmugijda vájkkudi.
Álggoálmmuga vásedi vuostak gájkka nievres bielijt væráltmiehtásasj liegganimijn (jiegŋa gáhtu, ådå nále båhtali, dálkke ij le luohtádahtte, merra ahtsá; årromsaje ierit dåjdeduvvi, ja vil ienep). Dan maŋŋela álggoálmmuga vásedi gájkka nievres bielijt (lasedum nuoskodibme, ådå økonomija, sebrudakrievddama, jnv) ma badjáni gå moatterijkak viddnudagá båhti guovlo luonndoressursajt ávkkitjit majda dálla le álkkep jåksåt dálkkádagá/temperatuvra diehti. Danen le viehka ájnas sihkarasstet álggoálmmugijda almma oassálasstemav ja oasev boanndudagás gå sjaddá álkkep ressursajda jåksåt.
Maŋemus ájge le Arktalasj ráde – dasi lassen ahte háldat nuoskodimev ja dálkádakrievddamijt – berustahttjám gåktu sebrudahka máhttá hiebaduvvat dajda rievddamijda ma dáhpáduvvi. 2011 moarmesmáno vuollájtjállin ájrasrijka Arktalasj ráde vuostasj lihtoduvvam juridihkalasj tjadne sjiehtadusáv. Sjiehtadus ásat vuostasj vælggodiddje birástagáv Arktalasj ráde ájrasrijkaj gasskasasj aktisasjbargguj åhtsåma ja gádjoma gáktuj. Ja de vil le mierredum barggojuohkusav ásadit man barggo galggá liehket rijkajgasskasasj aktisasjbarggovædtsagijt Arktalasj ábe uljonuoskodime gárvesvuohtaj. Ráde le aj tjadádam vijdes diedalasj ja biráslasj dutkamijt merrajåhtulagá, ulljo- ja gássaråggåma ja áhpeháldadime gáktuj Arktalasj áhpeguovlojn.
Minisstartjåhkanimen Nuukan Ruonáednamin jagen 2011 mierreduváj Råmssåj ásadit stuoves dåjmadagáv Arktalasj rádáj. Dåjmadahka galggá jage 2013 rájes doajmmagoahtet. Dallutjij doajmmá gasskabåddåsasj dåjmadahka (2006-2013) mij le sæmmi bájken dagu Vuona Polárainstituhtta, namálattjat Fram-guovdátjin Råmsån.
Lågå ienebuv Arktalasj ráde birra dáppe.
Barentsaktisasjbarggo
Barentsaktisasjbarggo ásaduváj muhtem ålggorijkkaminisstartjåhkanimen Girkkonjárgan jagen 1993. Girkkonjárggatjielggidus nammat moadda vuoroduvvam aktisasjbarggosuorge maj gájkbadjásasj ulmme le guoddelis åvddånibme ja nannidum stajgukvuohta.
Barentsaktisasjbarggo le návti organiseridum:
Barentsráde (ålggorijkkaminisstara), le Danmárkko, Suobma, Islánnda, Vuodna, Ruossja, Svierik ja Europakommisjåvnnå. Canada, Frankrijkka, Dujsska, Italia, Japan, Nederland, Polen, Stuorrabritannia ja USA li observatøra. Ámmátkomitea (CSO) gárvet Rádáj ássjijt ja tjåhkan sulle guhtti jahkáj. Álggoálmmuga ælla Barentsráden åvdåstum vájkku dav li gájbbedam.
Sámedigge le fáron Barentsráde Vuona rájadusán ja sæbrrá tjåhkanimijda guovloj dásen doarjju álggoálmmugij barggojuohkusav. Dakkir dáhpe le sajájduvvam jut Sámediggepresidænnta buktá oasev Vuona sáhkavuoros Barentsráde minisstartjåhkanimijn.
Álgoálmmugij barggojuohkusin li sáme, nenetsaj, ja vepsaj åvdåstiddje. Tjuovvovasj ulmutja lidjin 2011 basádismáno barggojuohkusij válljidum:
Svierigis
Ruossjas
Suomas
Vuonas
Álgoálmmugij barggojuohkusa dåjmadagán li:
Barentsdåjmadahka, Girkkonjárgan
Barents Indigenous Peoples Office (BIPO), Lujávrre
Váksjárájras
Rijkajgasskasasj Barentsdåjmadahka
Lågå ienebuv Barentsasjbarggo birra dáppe.
Nuorttarijkaj sáme aktisasjbarggo
Svieriga, Suoma ja Vuona oajválattja li aktan barggam sáme ássjes dat rájes gå Nuorttarijkaj aktisasjbarggoásadus sáme- ja boatsojsujttoássjijda ásaduváj Gånågislasj resolusjåvnå baktu jagen 1964. Dát aktisasjbarggoorgádna le læhkám aktisasjvuohtaorgádnan ámmátdásen daj gålmåj lándaj ráddidusáj gaskan diehton ja dagástallamin. Aktisasjbarggonammadus målsoduváj jagen 2001 Nuorttarijkaj ámmátulmutjij sáme ássjij orgánajn gånnå Sámedikke aj oassálassti.
Jagen 2000 ásaduváj stuoves aktisasjbarggo sámediggepresidentaj ja minissterij gaskan gudi sáme ássjijs vásstedi Suoman, Svierigin ja Vuonan. Minisstara ja sámediggepresidenta álu æjvvali vaj bessi diedojt juohket, giehttot ja dagástallat sáme ássjijt majn le aktisasj berustime. Dán ådå nuorttarijkaj aktisasjbargo ulmme le sáme álmmuga gielav, kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav nannit. Aktisasjbarggo le iehpeformálalattjat, valla lahka Nuorttarijkaj Minisstarrádáj tjanádum. Ássjij gárvedime ja tjuovvolime åvdås vásstet Nuorttarijkaj ámmátulmutjij sáme ássjij gáktuj. Tjåhkanimij gåhttjom ja jådedibme målssu daj gålmåj rijkaj gaskan.