Sáme tjåhkanibme

ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj sjaddá jagen 2014. Dát konferánssa le ájnas mij guosská sihkarasstet álggoálmmugij rievtesvuodajt guoskavasj rijkajgasskasasj konvensjåvnåj ja sjiehtadusáj gáktuj, ja sihkarastátjit positijvalasj politihkalasj ja rievtelasj åvddånimev ássjijn ma li værálda álggoálmmugijda ájnnasin.    

Goalmát Sámeparlamentarihkkárij konferánsan Girkkonjárgan (Vuonan) basádismánon 2011  mierreduváj sámedikke galggi dåjmalattjat oassálasstet gå konferánssa gárveduvvá ja tjadáduvvá ja åvdedit sáme álmmuga ja ietjá álggoálmmugij rievtesvuodajt.

Dan aktijvuodan gåhtjov mån gájksábmelattjaj tjåhkanibmáj gånnå ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj le ássjen. Tjåhkanibme sjaddá Ánarin (Suoman) biehtseamáno 27. – 28. biejvij jagen 2012. Tjåhkanibme le Sáme kultuvrraguovdátjin Sajos.

Gájksábmelattjaj tjåhkanime ulmme

Gájksábmelattjaj tjåhkanime ulmme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj le diedojt juohket sáme organisasjåvnåjda, institusjåvnåjda ja åvdåstiddjijda væráltkonferánssaprosessa birra, danna aj mij le dáhpáduvvam udnátjij globálalasj álggoálmmuk aktisasjvuodan ja aj AN-systeman, ja makkir vuorddemusá li dan prosæssaj mij tjuovvu.  

Vijdábut sjaddá gájksábmelattjaj tjåhkanibme ájnas forumin sáme polithkalasj ja temáhtalasj vuorodimij hárráj væráltkonferánssaj jagen 2014. Dát tjåhkanibme vuoset gæjnov gåktu barggat væráltkonferánsa gáktuj. Sáme Parlamentáralasj rádáj le ájnas vaj dan posisjåvnnå ja berustibme dan prosæssaj mij tjuovvu le tjanádum sáme sebrudahkaj. Jus le máhttelis, le aj sávadahtte vaj gájksábmelattjaj tjåhkanibme guorras muhtem oajvvadusájda sáme vuorodimij ja posisjåvnåj hárráj dan prosessan mij tjuovvu. Dakkár dokumænnta vaddá ájnas rámmajt Sáme Parlamentáralasj ráde bargguj mij tjuovvu daj globála álggoálmmukaktisasjbargo ja Aktidum nasjåvnåj hárráj

Vuododiedo væráltkonferánsa hárráj

ANa oajvvetjåhkanibme mierredij resolusjåvnåvnis basádismáno 12. biejve 2010 ásadit sierra álggoálmmuk væráltkonferánsav. Konferánssa sjaddá jagen 2014, jáhkedahtte ragátmánon 2014. Væráltkonferánssa ulmme le lånudit ja guoradit perspektijvajt ja åtsådallamijt mij guosská álggoálmmugij rievtesvuodaj tjadádibmáj, dási gulluji aj rievtesvuoda ma li ANa álggoálmmugij rievtesvuoda tjielggidusán.   

ANa oajvvetjåhkanibme le oajvvetjåhkanime presidentav tjadádit rabás konsultasjåvnåjt ANa sebrulasjstáhtaj ja álggoálmmugij åvdåstiddjij, daj rámmaj milta ma li ANa álggoálmmukássjij stuoves forumin, ja ANa tjiehppemekanisman álmmukrievtesvuodajda ja ANa álggoálmmugij Sierradiedediddjijn, mierredittjat gåktu konferánssa galggá tjadáduvvat, ja makkir oassálasstemav álggoálmmuga galggi adnet væráltkonferánsan.

ANa stuoves forum oajvvadij oajvvetjåhkanime presidentav nammadit muhtem gárvediddjev prosæssaj (moarmesmánon 2011). Álggoálmmuga li maññela oajvvadam oajvvetjåhkanime presidænnta bierri nammadit guokta guojmme-gárvediddje, avtav stáhtalasj åvdåstiddjev ja avtav álggoálmmukåvdåstiddjev. Sáme Parlamentáralasj ráde ájras, John B. Henriksen, le álggoálmmugijs oajvvaduvvam guojmme-gárvediddjen (ådåjakmáno 2012). ANa oajvvetjåhkanime presidænnta, Ambassadørra Al-Nassar (Qatar), le mierredam gåhttjot John B. Henriksenav, ja Mexicos AN-ambassadørav Luis Alfonso de Albav, tjadádittjat konsultasjåvnåjt suv åvdås ANa sebrulasjstáhtaj ja álggoálmmugij gåktu tjadádit ANa álggoálmmuk værátkonferánsav (vuoratjosmáno 2012). Goappátja libá dåhkkidam gatjálvisáv. Dá konsultasjåvnå vaddi vuodov sierra resolusjåvnnåj væráltkonferánsa hárráj ANa oajvvetjåhkanimen.

Álggoálmmuga li væráltvijddásasj aktisasjbargo baktu mierredam vuododit globála korrdinerimjuohkusav væráltkonferánssaj, ájrrasijn ja sadjásj ájrrasijn juohkka gietja álggoálmmukguovlos,[1] duodden akta ájras mij åvdås álggoálmmuk nissunijt ja nuorajt. Juohkusin li aktse ájrrasa. Hjalmar Dahl, Inuihtta Kaalalit Nunaatis guhti åvdås organisasjåvnåv Inuit Circumpolar Council (ICC), le Arktalasj ájras dan globála koordinerimjuohkusin. Sara Larsson, Sámedikke ájras Sverigis, nammaduváj SPR stivrratjåhkanimen guovvamáno 28.-29. biejvij jagen 2012 Arktalasj sadjásasj ájrrasin dan globála koordinerimjuohkusin.[2]

Stuoves foruma 10. sesjåvnån gåhttju Vuona Sámedigge værálda álggoálmmugijt globála gárvedim álggoálmmukkonferánssaj jagen 2013 ságastalátjit aktisasj strategijaj ja vuorodimij birra  væráltkonferánssaj. Dat gåhttjom le buoragit vuosstajváldedum værálda álggoálmmugijs. ANa stuoves forum ja ANa tjiehppemekanisma álggoálmmugij rievtesvuodaj hárráj le aj dav buorren válldám. 

Dát gárvedim álggoálmmukkonferánssa sjaddá Altan (Vuonan) biehtsemáno 8.-13. biejvij 2013. Vuordedahtte le birrusij 400 rájadusá gietjat álggoálmmukguovlos oassálassti konferánssaj. Duodden båhti váksjára konferánssaj. Vuordedahtte båhti konferánssaj birrusij 700 oassálasste.

Sámedikke Suoman, Vuonan ja Svierigin le Sámeparlamentarihkkárij konferánsa tjielggidusán 2011 (basádismáno 2011) tjielggim iesjgenga sámedikken ja sámedikkijn aktisattjat le åvdåsvásstádus barggat rijkajgasskasattjat vaj álggoálmmugij rievtesvuoda ja berustime åvdeduvvi ja suoddjiduvvi. Tjielggidusán boahtá aj åvddån sámedikke galggi aktijvalattjat oassálastet konferánsa gárvedimen ja aj væráltkonferánsan jagen 2014 vaj sáme álmmuga ja ietjá álggoálmmugij rievtesvuoda åvdeduvvi. Sámedikke le aj tjielggim sij aktisattjat sihti rahtjat vaj álggoálmmugij gárvedime konferánssa Altan jagen 2013 vuorbástuvvá. 

Dát gájksábmelattjat tjåhkanibme Ánárin (Suoman) le ájnas oasse sámedikkij ja Sáme parlamentáralasj ráde gárvedimen dan globála álggoálmmukkonferánssaj Altan jagen 2013, ja aj væráltkonferánssaj jagen 2014.

Båddåsasj prográmma gájksábmelasj tjåhkanibmáj Ánárin

Vuollelin tjuovvu oajvveoase prográmmas gájksábmelasj tjåhkanibmáj mij le Ánárin. Låhpalasj prográmma maŋŋela dagáduvvá.

Gasskavahko biehtsemáno 27. biejve 2012

Kl. 12:00 – 17:00

• Rahpam
• Diedo væráltkonferánsaprosessas, aktan diedo mij le dálátjij dáhpáduvvam globála álggoálmmukaktisasjbargon aktan AN-systema sisbiele, ja makkir vuorddemusá li joarkkaprosessaj, aktan tjuovvoliddje gatjálvisáj, kommentáraj ja dagástallamijn.
• Sáme åvdåstiddje, organisasjåvnå ja ásadusá vuojno ja ævtodusá væráltkonferánsa politihkalasj ja temáhtalasj vuorodimijda.
• Kommentára, gatjálvisá ja dagástallam.

19:00

• Gasskabiejvve

Duorastagá biehtsemáno 28. biejve 2012

Kl. 09:00 – 13:00

• Gájksábmelasj tjåhkanime oajvvadusá Sáme Parlamentáralasj rádáj.
• Låhpadokumenta mierredibme, jus guorras temáhtalasj ja politihkalasj konklusjåvnåjda ja oajvvadusájda. Dá oajvvadusá ásadi nanos njuolgadusájt ja rámmajt Sáme Parlamentáralasj ráde joarkkabago gáktuj 2014 væráltkonferánsa vuosstij.

Praktihkalasj diedo

Muhtem tjuoldedum dokumenta ma li ájnnasa gárvedibmáj biejaduvvi Vuona Sámedikke næhttasijdduj.

Válde aktijvuodav Inger Johanne Mudeniajn jali Trine Guttorm Antijn jus sidá dokumentajt e-påsta jali dábálasj påsta baktu, gehtja aktijvuodadiedojt vuollelin.

Mannoviddnudahka Via Travel Alta vásstet gájksábmelasj tjåhkanime diededime ja tjáledime åvdås sijá næhttabielen.

Gájksábmelasj tjåhkanime diededimájggemierre le moarmesmáno 25. biejve 2012.

Máksep gitta inntil kr 4000 NOK årroma ja biebmoj åvdås avta åvdåstiddjáj juohkka sáme organisasjåvnås/ásadusás.

Gåhttjom sáddiduvvá sáme organisasjåvnåjda ma tjuodtju adressalistan vuollelin. Jus diedá muhtem organisasjåvnåj mij beras luluj liehket fáron de diededa midjij.

Guládallamulmutja:

 John B. Henriksen

 Telefåvnnå/ Telefon +1 917 915 9564 (maŋŋel kloahkko. 15:00 ájggeieridisá diehti)

 E- poassta / E-post  john.henriksen@samediggi.no

Inger Johanne Mudenia

Telefåvnnå/ Telefon +47 78 47 40 20

E- poassta / E-post  inger.johanne.mudenia@samediggi.no

Trine Anti Guttorm 

Telefåvnnå/ Telefon +47 78 47 41 41

E- poassta / E-post  trine.guttorm.anti@samediggi.no

Märja Männistö

Telefåvnnå/ Telefon +358 50 3641 378

E- poassta / E-post  marja.mannisto@samediggi.fi

Sávav buorisboahtem gájksábmelasj tjåhkanibmáj Ánárin. / Jeg ønsker dere hjertelig velkommen til allsamiske møte i Inari.

Varrudagáj

Egil Olli

Sáme parlamentáralasj ráde presidænnta/President i Samisk parlamentarisk råd

[1] Afrika, Arktalasj guovllo, Asia, Guovdásj- ja Oarjje Amerika og Karibija, Guovdásj ja Lulle Europa, Guovdásj Asia og Trans Kaukasia, Ruossja Føderasjåvnnå, Nuortta Amerik, ja Loattjesmeraguovllo

[2] Ájrrasa: (1) Afrika: Joseph Ole Simmel og Saoudata Aboubacrine (ájrrasa); (2) Arktalasj guovlos: Hjalmar Dahl (ájras), Sara Larsson (sadjásasj); (3) Asia: Joan Carling (ájras), Ang Kaji Sherpa (sadjásasj); (4) Guovdásj- ja Oarjje Amerika ja Kariben: Gilbert Solano (ájras), Ivan Escobar Diego Guzman (sadjásasj); (5) Loattjesmeraguovllo: Tracey Castro Whare (ájras dan guhkev gå vijmagis nammadus sjaddá); (6) Guovdásj ja Lulle Europa, Guovdásj Asia og Trans Kaukasia: Rodion Sulyandziga (ájras), Dmitry Berezhkov (sadjásasj); (7) Nuortta Amerika: Kenneth Deer og Randy Kapashesit (ájrrasa), Jessica Danford (sadjásasj; (8) Álggoálmmuknissuna: Tarcila Rivera (ájras dan guhkev gå vijmagis nammadus sjaddá); (9) álggoálmmuknuora: Jocelyn Hung Chien ja Alancay Morales (ájrrasa dan guhkev gå vijmagis nammadus sjaddá).