Tjåhkanimjådediddje
Guovte vahko duogen vihtta sáme dájddára oassálassti værálda stuorámus ja ájnnasamos dájddavuosádusán Documenta, Kasselin, Dujskan (Tysklandan).
E aktak sáme dájddár la gudik ietjasa dájdav goassak vuosedam gasskarijkalasj vuosádusán, ja vuorjját nav moattes avtat guovlos bivddiduvvi. Mij gájka mihástallap.
Dát la gasskarijkalasj dåhkkidibme sáme dájdas. Dájddárij gaskan gudi oassálassti li duola dagu Hans Ragnar Mathisen, Britta Marakatt-Labba, Synnøve Persen, Joar Nango ja Maret Anne Sara. Duodden li aj dájda Iver Jåksas ja Áillohaš - Nils-Aslak Valkeapääs oassen vuosádusás.
Nubbe dájddadáhpádus viertti aj nammaduvvat.
Dán jage álgon gádoj Nuortta-Vuona Dájddamusea Tråmsån guovte mánnuj ja sadjásis bådij fiktijvalasj I 2017 forsvinner Nordnorsk Kunstmuseum i Tromsø i to måneder og erstattes av et oppdiktet museum, Samisk Kunstmuseum. Dálla dat fiktijvva musea la vuojttám bálkáv dán jagásj musean. Mij sávvap vuorbev Nuortta-Vuona Dájddamuseaj ja aj RiddoDuottarMuseajda dan bálká åvdås.
Sáme dájdda nanni sáme aktisasjvuodav, iesjdåbdov ja sáme ja aj dáttja sebrudagán dágástallamav buktá.
Tjåhkanimjådediddje
Maŋemus ájgev la læhkám dágástallam sáme duohtavuodakommisjåvnås. Vuoseduvvam li buorep ja nievrep bielijt ássjen. Mån sidáv viesso dágástallamav. Sebrudahkan ja álmmugin dav gierddap.
Ållu tjielggasit javlav.
Mij miededip duohtavuodakommisjåvnnåj. Mij sihtap rijdov dárojduhttempolitihkajn ållidit. Dav dagátjit, de mij gájka, sáme ja aj dáttjaj sebrudahka, dádjadit ja dåhkkidit dárojduhttempolitihka sisanov ja vájkkudusájt ma lidjin ja ma li vilá dat politihkas midjij sámijda – midjij álmmugin ja aktugasj ulmutjin.
Vilá li struktuvralasj badjelgæhttjam dálásj ájge.
Duola dagu gájkka sáme máná e sáme mánájgárddefálaldagáv oattjo, ållo máná e sámegielåhpadusáv oattjo ja ållo vuorrasa e oattjo varresvuodadievnastusáv hiebadum sámegiellaj ja kultuvrraj.
Mij sihtap åvddålijguovlluj mannat mihás álmmugin tjielggidum gåvåjn iehtjama histåvrås. Gå iehtjama histåvråv dåhkkidip buoreduvvat almatjin ja álmmugin. Diedon álmmugin mij la dárojduhteduvvam la ietjanis rievtesvuohta ietjas dárbojt tjielggit gå galggá divodit, ja ij avtanik ietján. Dálla Stuorradigge hæhttu hásstalusáv sáme sebrudagás gåtsedit.
Tjåhkanimjådediddje
Maŋemus jagev la læhkám låssåt Divtasvuona sebrudahkaj. Bigoduvvam li edna råhtsatjime. Råhtsatjimássjijs li dálla nav ållo vaj máhttá ássjev nasjåvnålasj vuorbedisvuohtan gåhttjot.
Dat báktji ja la gávkas.
Nasjåvnå oajválattjat hæhttuji de åvdåsvásstádusáv válldet. Vaháguvvama li mujna guládallam ja javlli viehkev dárbahi. Divtasvuona suohkan ij dáv aktu nagá.
Sámedikke bieles loabedav Divtasvuona viesádijt jut mij galggap dahkap dav majt nahkap tjalmostahtátjit dajt dárbojt ja hásstalusájt ma li suohkanin.
Mån galgav dáv ássjev stáhtarádijn Jan Tore Sannerijn ságastallat ja æjvvalit stáhtarádijt Per Willy Amundsenav ja Solveig Hornev biehtsemáno 15.biejve Divtasvuona dilev dágástalátjit.
Tjåhkanimjådediddje
De ávvoássjáj.
Aarporte suohkan sjaddá oassen sámegiela háldadimguovlos. Mij lip ihkeva ávon gå suohkan siegen sihtá oarjjelsámegielav åvdedit ja nannit.
Buorisboahtem.
Suohkana ja fylkasuohkana li Sámedikke ájnnasamos aktisasjbarggoguojmij gaskan bisodime ja åvddånahttemin sámegielajt.
Sámedigge la gåtsedime tjielggidusáv Vájmogiella. Mij lip tjadádime guláskuddamvásstádusájt ma li sisi boahtám, ienep gå 120 guláskuddamvásstádusá.
Miján la vuorddemus, ráddidus tjielggidusáv gåtset ja åvdet láhkaproposisjåvnåv Stuorradiggáj sáme gielaj birra.
Nubbe oajvvadus tjielggidusán la dat, juohkka ájnna suohkan rijkan galggá lága baktu liehket vælggogisvuohta sámegielak mánájgárddefálaldagáv fállat gájkka sáme mánájda jus æjgáda dav sihti. Nubbe oajvvadus la, nannit vaj gájkka oahppe sámegielåhpadusáv vuodoskåvlå rájes gitta joarkkaskåvllåj oadtju.
Jus sámegiella galggá viesso giellan liehket adjáj boahtteájgev, hæhttu juojddá dálla dagáduvvat.
Tjåhkanimjådediddje
Sáme sebrudagán li moadda hásstalusá. Miján vádnuna rudá oahppamnævojda, girjálasjvuohtaj, filmajda, musihkkaj ja ållo tsieggimprosjevtajda ruhtadimev vuorddi, duola dagu Saemien Sijte, ådå teáhtarviesso Beaivváš Sámi Našunálateáhterij ja sáme dájddamusea.
Lidjin rádádallama ráddidusájn ådå budsjæhttavuogádusá birra Sámediggáj, valla ejma avtamielakvuohtaj jåvså.
Dajnas de stuorradigge hæhttu ássjev gåtsedit. Sámedikke budsjæhtta hæhttu mierreduvvat proposisjåvnå baktu mij åvddåj biejaduvvá ja giehtadaláduvvá Stuorradikken, sæmmi vuoge milta gå suohkanproposisjåvnnå.
Sáme sebrudahka dárbaj ienebuv mav vuojnnep boahtá, ja vájkkudimmáhttelisvuodav Stuorradikke budsjæhttarámmajda Sámediggáj, jus mij galggap tjoavddet gájkka dajt dahkamusájt majt sáme sebrudahka mijás vuorddá.
Tjåhkanimjådediddje
Dát la maŋemus ållestjåhkanibme dán sámediggegávdan. Sidáv låhpadit hållamav gijtoj aktisasjvuodabargos ja sávav vuorbev válggarahtjamijda.
Ávvodahtte le gå tjáledibme Sámedikke jienastuslåhkuj la lassánime, valla ájnas la nav moattes gå máhttelis tjavtja válgan jienasti.
Dáj bágoj lav ráde diedádusáv åvddåj biedjam. Gijtáv berustime åvdås.