Gieres gájka,
Mån álgadav dáv ådåjakhålav 96-jahkásasj Agnethe Loråsa subttsasijn. 70 jage sámevuodas tjiegadij. Mánnán garra dárojduhttemájgev Fálesnuoren åhpaj, sábmelattjan ij la makkirik árvvo. Uddni diehtep, ålos mijá álmmugin stáhta garra gåhttjomav tjuovvun.
Sij gáptijt nuoladin, hiejttin sámegielav ságastimes ja sáme identitiehtav tjiegadin.
Valla soabmása sijás li dálla subtsastahttjám sáme duogátja birra, nav gåktu Agnethe. Sidáv Agnethiv gijttet gå la duosstam ja sávav Agnethij ja suv familljaj sávresvuodav ájn joarkátjit sáme kultuvrav lahkanaddat.
Muodugasj iellemåtsådallamijt máhttep vuorddet gå Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnnå dálla guoradallagoahtá gåktu stáhta guhkesájggásasj dárojduhttempolitihkka la midjij vájkkudam ja vilá midjij vájkkut. Dárojduhttem la oassen Vuonarijka histåvrås, dat ij la dåssju sámij jali guojnaj histåvrrå. Mij dárbahip aktisasj dádjadusáv ja dárbahip giehtadallat dajt guottojt sámevuoda vuosstij ma li tsieggam buolvas buolvvaj.
Ieneplågosebrudahka hæhttu aj ietjas åvdåsvásstádusáv dán prosessan válldet, ja esski dalloj máhttep semadit, Vuonarijkka ja sáme álmmuk. Mån doajvov mij jasskavuodajn iehtjama åtsådallamijt subtsastip ja jut stuorsebrudahka gis rabásmielajn dajt duosstu.
Mijá subttsasa ja mijá giela li guojttemin dávvera mijá tjáppemus gijsán. Da duodasti mijá vuodov rájádis álmmugin nieljen rijkan. Sáme gielaj baktu bessap álkket aktan barggat ja guládallat. Sáme giela mijáv álmmugin aktij tjadni ja mijá moattevuodav biebbmi.
Dán jage ávvudallap gielaj moattevuodav, Aktidum Nasjåvnå rijkajgasskasasj jahke álggoálmmukgielajda. De la midjij sjiehtes ájgge ratjástit ietjama gielajt suoddjit ja åvdedit.
Muv niehko la, sáme giela aj bessi dåjmalasj giela digitála ájgen liehket vaj mij bessap gájkka teknolåvgålasj ja ådåájggásasj vædtsagijt ja viehkkenævojt sámegiellaj adnet. Sidáv ávttjit sijáv gænna li da tjoavddaga, midjij dajt uvsajt rabátjit.
Sámedigge dálla iesjgeŋgalágásj gielladåjmajt álgat «Giellalåpptima» aktavuodan. Dat la mijá guhkesájggásasj giellastrategijja mij galggá láhtjet dilev vaj sámegiela gulluji, aneduvvi ja vuojnnuji sebrudagán. Mån bivddiv juohkkahattjav sebratjit giellaratjástibmáj. Sámástihpit val, vaj mijá giela åvddåni ja mijá boahtteájgge nanniduvvá.
Mij dárbahip sávrijt gudi sjævnnjadabmusin bálggáv tjuovgudahtti, gudi rahtji mijá boahtteájge åvdås ja gudi várjjali gå stálppe aktelattjat ládá. Mijáv moattelágásj stálpe spedji: rávvisguolgak mij mijá juhtusijt návddi, ja boandás hærrá gudi viggi mijá ednamav rievvot.
Jovsset Ánte Sara-ássje l tjalmostahttám gåktu Vuona politihkka l ælloniehkijt gárttjásij biedjam. Dát ássje mijáv hásstal, dajnas gå prinsihpalasj gatjálvisáv buktá, jus Vuonarijka lága sámij almasjrievtesvuodajt vieledi.
Boatsojlågogiehpedimprosæssa la ållusijda vájkkudam, ja moattes li sjávodisvuodan gillam. Ietjá ássje ma li gieseduvvam diggáj duodasti dálásj boatsojæláduslága vánesvuodajt. Danen la Sámedigge aktan Vuona Boatsojsámij Rijkasiebrijn nammadam boatsojæládusláhkanammadusáv mij galggá ållåsit lágav sáme perspektijvas gehtjadit. Sidáv ájn akti hásstet stáhtav dan bargguj mijá siegen sebratjit, gånnå dahkap vuogádagáv mij tjårggi jut sábmelattja iehtja bessi sæhkáj ietjasa iellemav ja boahtteájgev mierredit, ja mij máhttá liehket ávkken ietjá æládusájda boahtteájgen.
Ælloniehke Åarjel Fovsen-Njarke tjielden li gájbbedam vájkkudimfámov, gå li ganugahttemin bieggafábmoásadusbiggimav ietjasa guohtomednamin Fosenin. Sij javlli industrijja sijá viessomvuogev ájttá. AN Nállenuppástimjuogos la ávttjim Vuonarijkav ganugahttet gájkka bieggafábmobiggimav desik ássje l giehtadaláduvvam AN vuogádagán. Mån vuordáv oajválattja dáv dåhkkidi ja assti vuorddet.
Stuorsebrudagán ælla bárep diedo sámij birra, dav aj vuojnnep iehtjama riektávuogádagán. AN la aj ávttjim Vuonarijkav tjårggitjit vaj duobbmoståvlåjn li nuoges máhtudahka sáme ássjij hárráj.
Máhtodisvuohta tjuohtsá ájnegis ulmutjij gå váset gáttojt, næhttabilkkedimev ja gierddamahtesvuodav. Skåvllå l ájnas vædtsagin duostutjit boasto dádjadusáv ja vassje moalgedimijt.
Mån lav åbbå gijttevasj gå miján li tjiehpes sáme fáhkaulmutjijt nasjåvnålasj bargon Vuona oahppoplánajt ådåsmahttemin, danen gå skåvllå hábbmi ja åhpat mijá mánájt ja nuorajt. Sáme fáhkaulmutja ednagit rahtji vaj tjårggitjit buorre sáme sisanov kvalitiehtajn gájkajn fágajn, gájka oahppijda. Ulmusj máhttá vájbbat agev sáme ássjijs tjielggimis ja bælostimes. Allit vuollána, mujttit smávva lávkátja li aj åvddånibmen.
Mån mihástaláv gå sáme sebrudahka dálla l iesj ságastahttjám vahágahttemgássjelisvuodaj birra. Dájna vuogijn javllap dille ij dåhkkiduvá. Mij hæhttup aktisasjbargon stuorsebrudagájn gávnnat manen la nav jut sáme álmmugin la viehka stuoráp vádá vaháguvvat gå ieneplågoálmmuk, ja mij dárbahip hiebaduvvam dåjmajt ma máhtti dajt duosstot. Vahágahttem ij la dåhkkiduvvam dahko sáme kultuvran ja dájt ássjijt e galga mijáv álmmugin definierit. Mån sidáv gijttet dijáv gudi rahpasit lihpit subtsastallam, dij lihpit gievra ja duosstela. Muv ávvudahttá gå guláv soabmásav dijás subtsastime jut rabásvuohta sidjij fámov ja gievrrodusáv buktá.
Mij lip aj ienebut ságastahttjám psyhkalasj varresvuoda birra. Mijá nuorragierdde l divras ja ep máhte åvvå avtak biesstet. Muv vájmmo tjierru gå guláv nuorajt gudi ælla desti nahkam viessot. Ságastallam dan birra ij galga nåhkåt. Hæhttup doarjjan guhtik guojmmásimme liehket låsså ájgijn, vuosedit berustimev ja huvsov.
Gieres sáme álmmuk,
Mån sidáv aj rámmpot dijáv gudi árggabiejven sáme viessomav árvvon adnebihtit. Dijáv gudi sáme vuojŋŋanisáv vuosedihpit gånnå dal ájn lihpit: stuorra stádajn vaj smávva sajijn.
Mån lav ávon gå diedáv jut dålusj skábmo majna hålav álgadiv, ij la desti mijá álmmugin noaden. Dav tjielggasit vuojnnep gå sáme ietjasa luondulasj sajev værálda sienajn válldi. Ja dav iehtjama ratten dåbddåp, gå mijá dájdda, mijá tjuojalvisá ja mijá vuole, dåhkkiduvvi ja gæssudi ja aneduvvi árvvon adjáj sáme sebrudagá ålggolin. Iehtjama kultuvra baktu máhttep dádjadusáv ja ráddnavuodav dahkat.Buorre ođđa giella jahki!Buorre ådå giella jahke!Buerie orre gïelejaepie!