Álmmukválljim orgána ja fábmudahka
Sámedigge vuododuváj ulmijn buoredit svieriga sámij máhttelisvuodajt álggoálmmugin kultuvras bisodit ja åvddånahttet. Sámedigge rabáduváj 1993.
Guovtegerdak dåjma
Sámedigge Svierigin la goappátjagá stáhta fábmudahka virggeulmutjij ja sáme parlamännta álmmukválljim ájrrasij. Sámedikke organisasjåvnnå sjimustahttá kommuvnaj, gånnå aj gávnnuji politjikkára ja virggeulmutja, valla muhttijn gåhtjoduvvá ”sámij rijkkabiejvven”. Sámedigge ij ajn dåjma almma iesjmierredimev, ájnat vuojneduvvá rádevadde orgánan ja ássjedåbddefábmudahkan sáme ássjijda.
31 ájrrasa
Sámedikke ållestjåhkanime 31 ájrrasa nammaduvvi sámediggeválljimin juohkka nälját jage. Svieriga árvvalum 20 000-35 000 sámijs vargga 9000 li ietjasa registardam Sámedikke jienastimlågon. Jienastittjat hähttu 18 jage ållim.
Sámij sajádahka
Oarre sámedikke sjaddamij lij arvusmahttet sámij miellogisvuodav oassálasstet sebrudakviessomin ja politijkan. Sámedigge åvdet sáme identitehtav nannimij. Sámedigge l sadje gånnå umasslágásj sáme juohkusa máhtti tjåhkanit ságastalátjit gåktu buoremusláhkáj máhttá bisodit ja åvdedit sáme kultuvrav ja sáme sebrudakviessomav. Stáhta le 1900-lågon dåjmadam politijkav mij la sieradam sáme álmmugav, ällosujtára ja gudi älla ällosujtára, gej gaskan la rijddo.
- 1977 Svieriga rijkkabiejvve nanostuhtij at sáme li álggoálmmuga Svierigin.
- 1992 rijkkabiejvve mierredij sámedikkev vuododit
- 2011 Svieriga vuodoláhka rievddaduváj nåv at sáme aj dåhkkiduvvi álmmugin Svierigin. Álggoálmmugin li kultuvralasj riektá gå álmmugin li aj politijkalasj riektá.
Gájkbadjasasj ulmme
Sámediggáj la gájkbadjásasj ulmme Sámediggelága milta doajmmat viesso same kultuvrraj ja álgadit dåjmajt ja oajvvadit dagojt ma åvdedi dáv kultuvrav. Sámedikke dahkamusá biejaduvvi Sámediggelágan.
Fábmudahka
Sámedikken la almulasjriektásasj sajádahka fábmudahkan ráddidusá vuollásasj (Kultuvrradepartemännta). Sáme ássje guosski huoman moattelágásj departemänntaj. Sámedikke oajvvedåjmadahka gávnnu Gironin. Sámedikken li bájkkekontåvrå Jåhkåmåhken, Dearnan ja Staaren.
Alla rávkalvisá
Stáhta fábmudahkan Sámedigge hähttu tjuovvot njuolgadusájt reglerimbrevajn stáhtas ja edna lágajt ja biejadusájt Maŋemus láhkarievddadibme Sámediggelágan (SFS 1992:1433) tjielgastuhttá juogadusáv Sámedikke politijkalasj oase ja fábmudakdåjmadim oase gaskan. Biejadum la ådå biejadus mij oanegisláhkáj mierkki at tjuottjudusássje galggi siebrrerádijn jali stivras giehtadaláduvvat, ja ij ållestjåhkanimen.
