Rámát – mierkki girjje

Rámát boahtá grehkagielas ja báhko mierkki girjje. Rámádin li moadda girje. Rámát le guovte oajvveoassáj juogedum –Oabme testamænnta (39 girje) ja Ådå testamænnta (27 girje). Rámát gåhtjoduvvá aj Ájlis tjállagin. Oabme testamænnta subtsas dan birra mav Jubmel dagáj åvddål Jesus riegádij. Ådå testamænnta subtsas majt Jubmel dagáj maŋŋel gå Jesus riegádij. Rámát sisadná histåvråv, poesijav, sálmajt, subttsasijt, Jesusa oavddusa, girjjegirjálasjvuohta ja mij galggá boahtteájge dáhpáduvvat.

 

Moadda tjálle

Rámát le moaddásijs tjáledum ájgij tjadá, profehta, evangelista ja apostela. Badjel 1000 jage gållin åvddål ålles Rámát lij ållåsit tjáledum. Makkir subttsasa Rámádin li duv mielas tjáppe? 

 

Jårggåluvvam sámegiellaj

Rámát le 341 gielajda jårggåluvvam. Ådå testamænnta vuostasj bále prienntiduváj nuorttasámegiellaj jagen 1840. Diedák jus Rámát le jårggåluvvam nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj jali oarjjelsámegiellaj? Vuostasj sáme báhppa, Anders Porsanger, jårggålij åsijt Ådå testamentas nuorttasámegiellaj. Dåbdå gus ietjá sámijt gudi li Rámátjårggålibmáj oassálasstám?

Låvdagoahte le årromsadje, bårråmsadje ja hávsskudallamsadje. Låvdagoahte suojev vaddá ja mierkki almatjij vájaldibme ja ulmme. 

 

låhkåp jåhtte almatjij birra gudi teltajn årrun. Duola dagu Abraham åroj teltan aktan Isakijn ja Jakobijn (Hebr. 11,9) ja Moses teltav biejaj lejra ålgusjbælláj (2. Mos 33,7). 

 

Guoddeådnårisá låvdagoaden soajttá mierkkit Áhtjev, Bárnev ja Ájlis Vuojŋŋanisáv. Ja då ietjá ådnårisá li ulmutja gudi ietjasa iellemijt daj nanna biggiji.